päev 195 - Afganistaan-Eesti

nagu ikka lennujaamas, algas ka see päev kesköise unise passimisega. check-in sai napilt enne keskööd tehtud ning edasi kes vahtis filmi, kes libises aeglase wifi peal, kes nosis oma toidupaki kallal ja kes lobises kaaslastega juttu.

üllatuslikult juba 0100 valmistati meid ette lennukile astuma. transpordiks oli suur kaubalennuk, millesse viiesed read reisiistmed paigaldatud olid. ka mõlemid servad olid integreeritud toolidega täidetud...nendel seljatugi looka ei läinud. sabaotsas olid mõned alusetäied pagasit. kuigi võtsin oma e-vidina salongi kaasa, oli väsimus valdavalt liiga suur, et lugeda. sellegi poolest õnnestus mul 7h-st lennust parimal juhul tubli 3h sügavamalt silm loojas hoida. vähesele kaldus asendile oli siiski üsna ebamugav olla ning saabus kohutav kangestus iga uinaku järel. vahepeal uni kadus, nisis lugesin raamatut. nii pea, kui uni tagasi, panin ka raamatu käest ja uuele ringile. muusikat kuulasin aga terve reisi aja. kuna niikuinii jagati kõigile kõrvatropid kätte, siis võisin samahästi ka juba kõrvaklappe kanda ning ühtlasi parimat musa kuulata. kuulasin seda nisama passides, raamatut lugedes kui ka magades. ühel juhul aitas aega edasi kerida, teisel juhul välismüra summutada, kolmandal uinutas.

mõni oli istmel magamisest loobunud ning sättis ennast kenasti vahekäiku magama. kui ma poole lennu ajal põiel käisin, oli ees veel kõigest 1 mees. hiljem juba mitmed. hilisematel põietühjendajatel lasus ees paras kadalip tiibadega peldikuni. oleksin ise siis taas kultuurimajja vajanud, oleksin vist nii mõnegi vigaseks komistanud. õnneks tänu puuduvale teenindusele oli mul juba ammu janu ning sellest tingitud vaakum põies...probleem lahendatud.

peale pikki ootamisi ja kannatusi sai me lend lõpuks läbi. miisu rääkis, et nägi isegi lennuki maandumist...0712 kohaliku aja järgi. muidugi mõista kulus meil juba lennukist maha ronimisele tubli pool tundi ning veelgi rohkem terminalis ootamise peale. krt teab, mida tol hetkel veel tehti. kuskilt imbus läbi info, et enne meid kohale ei veeta, kui kõik külalised kohal ja ennast paika võtnud.

asusime bussidele - 1 suur buss ning 2 või 3 mikrobussi (täpselt ei mäleta). kohalejõudes võtsime kohe rivvi. vasakpoolses rivis oli Eesti missiooni medali saajad, parempoolsed juba varasemad omanikud. vastupidiselt eelneva päeva hommikule ma enam medalisaajate rivis ei seisnud...too medal oli mul juba olemas.

medalid käes, peeti kõned: peaminister, KV minister, kaplan, KV juhataja. huvitav, millal ükskord mõistetakse, et ürituse lõpus, mil kõigil juba kopp ees ning koju tahetakse, et ole pikad kõned oodatud. juhataja suutis vist kõige lühemalt rääkida, kuna sai meestest aru, aga mõlemid ministrid ja kaplan pidasid küll nagu viimsepäeva kõnet. krt võtaks...määrake sellistel üritustel ajaraamidesse 5min per kärss ning las harjutavad kasvõi peegli ees, kuni nende kõne 5min-i sisse ära mahub. vastasel korral rääkigu kiiremini või kärpigu seda. pikad kõned venivad alati igavaks. kõik on väsinud ja ei jaksa nikuinii enam jälgida, mida räägitakse. juba keskkooli lõpukirjandiks valmistab õppetaja ette: "Ärge kirjutage liiga pikalt, jutt hakkab venima ning lähete põhituumast liiga kaugele. seda on raske jälgida." miks ei suuda sellist õpet järgida eesti esinduslikum juhtkond. nemad on ju eeskujuks meile. selliste kõnedega aga paraku negatiivseks eeskujuks.

juhataja lasi meid lühikese kõne järel vabaks. kohtusime omadega ning enne pagasi lammutamist saime nosida võileibu (oii miuke nälg oli) ning juua vett-kohvi-teed-limonaadi. kallistasin-musitasin omad ära. mõned võikud ja kotid kätte ning punuma. järgmine kord kohtun teistega juba nädala pärast maal.


proosit

päev 194

tundub, et tänane tund varem äratus oli asjata. rivistus algas alles 0830 ning oleksin oma majutuse jõudnud tühjaks tassida ka normaal ajal ärgates. tulid pikad missiooni kõned kõigilt tähtsatelt tegelastelt ning saime lõpuks minema. särk oli pikast passimisest täis higistatud. nüüd hakkab unekas uuesti tulema.

tegin kaks fervex'i jooki ja panin viimase pesu hakkama. nüüd uni läinud. peatselt tuleb lõuna, küllap siis uni taas platsis ning võib teha väikse uinaku enne ministriga kohtumist RSOI telgis.

üritasin peale lõunat uinuda panin ühe rahulikuma filmi peale ning lasin silmadel kinni vajuda. sügavamat und paraku ei tulnud.

õhtupoole oli kõvasti saginat. keegi unustas infot anda, et homme tullakse relvastuse saadetist kontrollima. põssa aga plaanis alles esmaspäevaks asjad valmis teha...nüüd kiire.

buss saabus, hakkan kodu poole liikuma.


proosit

päev 193

olengi haigeks jäänud. köha tugevam ning lisandunud on tuline pea. nüüd imesin ühe ACC sisse. tahtsin ka ühe paraka võtta, kuid nähtavasti olen selle asja sisse pakkinud juba. käisin arsti juures pärimas. kähmakas on kuskil liikvel. õnneks on tal ravimite kapp ukse taha tõstetud ning läbiüaistavst seinast oli näha parakat kohe. kuna seda jagub, krabasin ma endale ühe lehe kohe ning kugistasin 2 tablakat alla. ei tea, kaua läheb, kuni tunda annab.

sain arstiga rääkida - mõõtis temperatuuri...36,4. minu normaali arvestades olen ma tublisti alajahtunud. andis mulle veel paki fervexit ning käsis terve koguse 24h jooksul ära tarbida.

ootame KVJ saabumist alale. minu arust oleks ta praeguseks pidanud juba kohal olema. ei tea, kus ringleb.


proosit

päev 192

eile taas suurem osa dokumentatsiooni päev. põssa pakkis ka asju samal ajal. kuna ma teengi hetkel enamus dokumentatsiooni tema eest ära, siis minu arust aus kaup.

mul hakkab taas vaikselt köha tulema. täpselt sama moodi, nagu enne puhkusele tulekut. ei mõista, kas asi seotud kuidagi kojutulekuga või mis. eelmine kord puhkusel kadus köha igatahes kiirelt. ma juurdlesin asja veidike ning meenus, et enne puhkust oli meil pikalt tuuline ja tolmune olnud. seda on olnud ka nüüd üle nädala. ehk ongi asi sellest, et sissehingatud tolmu kopsudesse kole palju sattunud ning avaldub köhana.


proosit

päev 191

hommikul tahtsin ka viimased asjad majutusest, mis eelmine õhtu valmis panin, kaasa võtta, kuid tunnike varem ärganud pea unustas nad maha. sain veel korra majutuses ära käia. tagasi jõudes oli mul pool tundi aega suur seljakott valmis pakkida. jõudsin kenasti...jäi 5min ülegi. kott aga sai suur. panin sinna võimalikult palju, et hiljem ülejäänud kindlasti väiksemasse patrullkotti mahuksid. hetkel aga oli suur kott ikka üüratu...jõhkralt punnis. viimati oli mu suur kott vist ajateenistuses nii pungil. arvan, et mahutasin sinna ära terve sõdurikasti täie kaupa ära.

selle järel põrutasime kohe coy alale rivistust tegema. esmamissioonlastele jagati kätte NATO artikkel 5 (ISAF) medalid. kuigi nüüd saab selle medali juba miinimum kuu aega missiooni teenistuse eest, siis minu ajal oli piiriks kas 2 või suisa 3 kuud, sestap mul seda varem polnud ning seisin ülejäänud medalisaajatega ühises rivis. kõned olid õnneks lühikesed ning kulinad jagati kätte kiirelt.

tagasi alal selgus, et teist rivistust tol päeval siiski ei tule. küll olid aga saabunud KV juhataja jaoks varem kohale tema julgestus, kellele nüüd relvastust ja moona välja jagasin. edasi tegelesin lahingvalmiduse salvede tühjakslaadimisega ja ladustamisega. osad jõudsid ka oma relvad juba kenasti ära puhastada...ei tea, mida ülejäänud ootavad. neil suurt midagi teha pole, võiksid samuti puhtaks teha...saaks ära panna.

korraks tekkis ka mõte päevitama minna. kuna aga nii kaootiliselt käidi asjatamas, siis ei julenud isegi tunniks ajaks ära kaduda.

õhtul vaatasime veel paar filmi ning tegime sauna. hiljem majutuses natuke raamatut ja saabuski sügav uni.


proosit

päev 190

üsna palju tööd oli terve päev. nii dokumendid kui ka relvastuse nokitsemine. endiselt tekib hämminguid kogustes ja asukohtades. seni tundub, et saab veel kõik lahendatud. loodan, et see nii jääbki.

kummalisel kombel on juba mitmendat õhtut tormine. viimased 2 õhtut vihma enam pole sadanud, kuid päikseloojanguga tõuseb kohe tuul ning keerutab tolmu üles. nii eile kui täna oli ka äikest. huvitav on ses suhtes vaadata, et pikset lööb siin-seal, aga vihma ei tule.

homme tuleb tihe rivi päev...üks rivistus teise järel. kole tüütu, kuid midagi pole parata. tegelikult oleks endalgi tarvis veel toimetada. esimene rivistus algab nii vara, et pean tunnikese varem tõusma ja jõudma oma suure koti veel kokku pakkida, kuna see antakse kohe peale esimest rivistust ära. eks siis vaatab edasi, mis ja kuidas asja saab.


proosit

päev 189

pühapäeva kohta alustasin vara. kuna öösel saabusid mitmed mendid, kes kohe hommikul tiiru laskma läksid, pidin ka ise ennast varem kohale vedama, et neile üldse relvad väljastada. edasi oli kuidagi zombi olla. püüdsin magada, aga enam ei suutnud. tõin ära oma pühapäevase pitsa ning vahtisin filmi. selle järel läksin särtsuga päevitama ning seal tuli uni. ei maganudki pikalt...kuskil 15min olin kustunud. jahtusin ning tegin varajase sauna. peale saunatamist ja basseinitamist oli juba üsna chill olla.


proosit

päev 188

hommik algas varakult dokumentatsiooniga. oli sedakest nii palju, et lasin kohe lõunani välja. peale sööki ka veel mõnda aega ning siis kella 1400st alustasin ettevalmistusi õhtuses brääžnikuks. nimelt pidasin ma sünnipäeva koos sorro, hannese ja pant'iga. minu kohuseks jäi valmistada salat šašlõki kõrvale. otsustasin teha värske toorsalati - u.3kg tomatit, 2 värsket kurki, 2 rohelist ja 2 punast paprikat, 1 suur sibul. hakkisin kogu kupatuse ning maitsestasin kergelt soola ja sidrunipipraga...musta pipart panin rohkem. tagatipuks pigistasin veel sisse 3 sidrunit. kuna brääžnik pidi algama kl1400, läks lõpp kiireks. mul oli veel pool sibulat hakkida, kui viimased 5min jooksma hakkasid. nuga oli kah mul mingi jublakas seenel käimiseks ning nüri kah. püüdsin käepäraste vahenditega teritada, kuid kõige paremini ei õnnestunud. sedasi kiirelt sibulat vägistades lõikasin endale veel pöidlasse...libises kuidagi. õnneks peatas hoo mingil määral küüs ning ka ise reageerisin, nisis esialgu üle paari tilga verd ei saanud. sain kuidagi moodi ülejäänud sibula hakitud ilma värvi lisamata ning kokku segasin teise käega. pesin korralikult käed, tõmbasin salatikausi kilekotti (kärbseid on palju, neid pidin ka keset hakkimist aeg-ajalt hävitama) ning tõttasin minutilise hilinemisega sauna ette. häh...liha grillimine alles käib, kurat. see venis tervelt pool tundi. oleksin saanud lõpu palju rahulikumalt lasta ning tõenäoliselt ennast vigastamata, kui oleksin teadnud, et läheb veel aega. aga noh...peletasin igavust vähese tekkinud tööga ning juba kutsuti mind kohale. kiire kõne ning asuti sööma. salat paistis kõigile meeldivat, kuna lõpetades oli vaid põhja pealt kraapida. ning mitte, kuna vähe sai...tohutu pesukausi täis oli. paar õlut peale ning saigi ennast õhtule sätitud.


proosit

päev 187

suht rahulik päev. alustasin osade relvade modifikatsiooni eemaldamisega, kuid kaugele ei jõudnudki, kuna muud mugavused tulid vahele. eks teen teine päev edasi.

käisime särtsuga lõpuks käekella vaatamas, mida tütrele plaanis osta. mnjaa...väga edev ja sätendav tõesti. aga sel polnud ühikuid peal, ainult seierid ja sätendav taust. iseenesest saaks seierite asetusest aru küll, mis kell oleks, kuid minuti täpsust enam paika ei paneks. kuna kell oleks tütarlapsele, kes veel koolis käib, jäi ostmata. koolis siiski täpsemalt aega tarvis vaadata, kui et "kell on umbes kolmveerand 12".

avastasin netis ühe toreda strateegia mängu, millest viimasel ajal sõltuvusse jäänud olen. mängu nimi on 2048. jah, nii lihtne nimi ongi. põhimõte seisab nummerdatud klotside kokkuviimises, kuni iga summaga number 2048 kokku tuleb. asi tundub lihtsamast lihtsam, aga võta näpust. kui esialgu summad kuni mõnisada on kokku saada veel kerge, siis poole tuhande pealt peab hakkama juba mõistust teravamalt kasutama. endal on seni maksimaalselt number 1024 (ehk pool) veel ära tulnud punktiskooriga 16 000, kui kuidas ma ka ei püüa, suruvad mind numbrid lõpuks nii tugevalt nurka, et enam ei liiguta ja ongi jokk. kuna tegemist on kõvat mõtlemist vajava mänguga, siis mulle ta meeldib. ma viimasel ajal aint selliseid nuputamismänge mängingi.


proosit

päev 186

maipüha puhul magasin tunnikese pikemalt. alale minnes märkasin, et taevas oli paksult pilves. lausa nii paksult, et polnud enda varjugi näha. käis lühike vihm üle.

lõunaks tõmbas taeva selgeks ning õhu taaskord palavaks. oleks kohe päikest võtma läinud, kuid särts tahtis itaalia poest läbi käia ja oma tütrele ühte käekella osta, mis väga bling-bling pidavat olema. olen siis taaskord talle tõlke osas abiks. hiljem selgus, et nad plaanivad kõik poed läbi sõita, millest ma enam osa võtta ei tahtnud. mul pole enam midagi tarvis ning nisama ei viitsi sabas jõlkuda.

sain põssaga lõpuks kõik asjad üle vaadatud. 1 väike asi vajab veel minu eelkäijalt kinnitust, aga muidu on jokk. nisis võib peatselt ka ülejäänud inventari kokku pakkida.


proosit

päev 185

oli vali äratus. mõni minut enne õiget äratust hakkas tuletõrjehäire üürgama. loivasime välja ja passisime tuletõrje järgi. alates häirest läks neil kõigest 15min. alates kõnest jõuab tallinnas kah tuletõrje kiiremini kohale. erit arvestades, et need mehed on oma masinatega meist vähem kui 400m kaugusel...uimerdised. selgus, et valehäire. kas oli kellelgi röster liigset kärssa ajanud või unustas enne veekeetja sisselülitamist vett panna, aga põlengut polnud. siiski andis aimu, et reaalses olukorras oleks sellise tempo juures meie majutus jõudnud maha põleda...kõrge tase mai ääss.

päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.


proosit

päev 184

kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.

alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.

tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.

tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.

tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
 
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.

veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.


proosit

päev 183

ettevalmistused viimase vara üleandmiseks.

täna tõsine kuumarekord - 40,8 kraadi celsiust. nii palav, et ei tahtnud isegi päevitama minna.

ajasin valdavalt dokumentatsiooni asja ning pakendasin veidike relvasid.


poosit

päev 182

võtsin päikest.

amid käisid külas...kuskil 10tk. käisin neist ühega usa poes ostmas nänni, mida ainult nende merejalaväelastele müüakse. siin osad ihaldasid dresse ja särke ja lühkareid. kuna mul käpp sees, olin abiks. ei mõista küll seda suurepärasust, aga see selleks. sõime grilli ja pitsat ning ajasime muhedat juttu. chill...


proosit

päev 181

laupäevane majanduspäev. mai tea, minu kuut on puhas küll. olen ju ust tuulega alati kinni hoidnud, et tolmu sisse ei tuleks ning jalgadega väga sisse ei kanna. ei hakkagi täna tolmuimejaga möllama.

peale lõunat taas päikest. lõpetades otsustasime särtsuga, et käime viimase ringi turul ära. hinnad olevat kukkunud 50% ning ehk kannatab ka sellest veel tingida...ehk on veel  miskit huvitavat. polnud...nojah, salle oleks saanud 5 daalaga kätte, kuid mustrid olid kas igavad või traditsioonilised, mida mul reserviks juba on ning ülejäänud kola oli pointless. nisis mai ostnud miskit.

peale õhtusööki tegime kohe tiiru filmi, kuna saun oli bronnitud. peale filmi aga selgus, et bronn pole endiselt täidetud, nisis asusime ise selle kallale. tegin 2 ringi sauna ja lasime veel ühe filmi otsa.


proosit

päev 180

võimalik, et leidus lahendus ka aiapaviljonide saatmiseks täna. hetkel on ettevalmistused tehtud, aga reaalselt näitab moment, kui asjaks läheb.

meeletu liivatorm on. hommik algas mõõduka tuulega. 0900 oli maapind varahommikusest tibutamisest piisavalt kuivaks puhutud ning hakkas ka tolmu üles lööma. 1000 oli juba korralik liivatorm. aeg-ajalt oli nähtavus ka 100m taha, kuid valdavalt kiskus kuhugi 50 kanti. 1100 nägi juba paremini, aga pikemad viibimised väljas tuli endiselt veeta koos näomaskiga.

täitsa pekkis. nüüd peale lõunat kl1213 hakkas sadama kah veel. no mida ilm. siukse tuule, tolmu ja vihma segu pole teab kui kaua olnud. õnneks oli vihm üürike nin sopaseks ei kiskunud.

niih...sai asjad antud, kõik. nojah, peaaegu kõik. kuna ootamatult tuli vedelike vastane nõue, pidin miisu parfüümid välja noppima. eks need püüan siis hiljem viia, kui minu lend läheb otse. eelsaadetis aga läbi britannia ning miskitõttu pirtsutavad seekord. kummaline tegelt, puhkusele läbi bitannia läksin, polnud küll mingit probleemi vedelike ees. nüüd, kus asjad liiguvad euroalusel, on sitt lahti.

selgus, et pean siiski leidma kellegi, kel vähemalt 1 ühik pagasit vähem läheb, kuna minu hingekirjas on hetkel 1 rohkem. hetkel peaks olema siiski 3 coylast, kes viisid täna vaid 1 ühiku ning hiljem tohivad viia samuti vaid ühe. see tähendab, et neil peaks 1 üle olema. kui nendega jutule saan, on hea. sitemal stsenaariumil abistab ming uus NSE üle, kel vaid 1 ühik kokku ongi ning ülejäänud reservis. nisis saavad asjad ikka kõik kenasti kotto ära.


proosit

päev 179

täna oli siis lõpuks mahti pakkida isikliku vara eelsaadetist. pidin usa poest lausa uue sõdurikasti ostma, et asjad kenasti mahutatud saaksid. nüüd on 2 kasti kenasti asju täis. sain kõik oma asjad pluss varustusest kah mõningad asjad, mida siin kindlalt enam ei kasuta. nojah...2 aiapaviljoni veel on, kuid need nii suured, et ei mahuks ühegi kasti ega koti sisse. need püüan kuidagi uue grupiga kokkuleppides kodu poole saata.

kuna asjade pakkimine võttis kole kaua aega, läksime päevitama alles kella kolmest. tundub, et väga agressiivselt enam päikest võtta polegi vaja...kätte on jõudnud etapp, kus piisab säilitamisest. võimalik, et alles jäänud aja vältelt tiba tumedamaks veel tõmbab, kuid iseenesest on juba piisav.

kurat, unustasin oma e-vidina kaasa võtta. mul sai ju Tasuja läbi ning vaja järgmist alustada. raamat on aga tööarvutis. laiskus on kah nii suur, et ei viitsi ainult raamatu pärast järel käia. tundub, et täna õhtul vaatan siis uinumiseks filmi.

jälle on net maas. veidral kombel siiski näitab, et telefoniühendus on veel alles, nisis tundub, et viga on siinpoolne. tõstsin korra toru ning ootasin tooni...ei tule. v-o siiski eesti poolt kraan kinni ning telefon pole sellest aru saanud...veider.

täna sauna ei viitsinud, käisin lihtsalt dushi all. kuidagi ei tulnud sauna isu. v-o mõtted segavad. kuna homme toimubki saarlaste poolt eelsaadetise ülevaatus, paneb fakti ette mure mõne teise asja saatmise koha pealt. mul on iseenesest paar asja, mis eestis keelatud pole, kuid saarlaste totakas protokoll taunib saatmist. loodan homme kuidagi kavalusega need asjad sisse susata peale ülevaatust, aga 100% õnnestumist garanteerida ei saa.

papsil täna sünnipäeva, otsustasin ka talle miskit saata. võtsin taaskord lahti Lillepood.ee.  esmese hooga tõstsin ostukorvi viski Black Label, siis suure punase roosi ja siis valisin kaardi. tükk aega põrnitsesin kaarte nagu totakas, kuni turgatas pähe väheke krutskit keerata. otsisin...ja olemas. kaastundekaart...muig. sisse keevitasin veel teksti:

"Sügav kaastunne aasta lisandumise puhul.

PS: kui ema lõhnade pärast nägusi tegema hakkab, anna lill talle."

minu arust sai tätsa lõbus komplektike.


proosit

päev 178

veteranipäev...magasin nagu lapsuke äratuseni. täheldasi särki selga tõmmates, et kui siia tulles oli mu naha toon särgi omast heledam, siis nüüd kõvasti tumedam...päikest saanud mehe moodi.

1000 toimus meil veteranipäeva raames terve kontingendiga videokõne KV juhtkonnaga. ei miskit erilist...tavaline esinduslik kõne. sama asja raames vedasime ennast veel 1530ks coy alale, et ka seal kontingendi juhtkonnalt juttu kuulata. selle järel jagati KV juhataja missi kingitused välja...mingi Gerberi multitool. kuna mul korralik Leatherman olemas ning Gerber nikuinii eriti kvaliteeteid multitööriistasid ei valmista, vahetasin enda oma ühe coy sõduriga 2 latti suitsuvorsti vastu. vot see oli võit.

peale seda tehti sangpommi rebimist ning kõievedu, söödi grilli ja kuulati mussi. suht mahavisatud päev tegelikult. mul oli igast muud plaanis ning ei oodanud, et nii palju aega sellega käest ära võetakse.


proosit

päev 177

rutiin


proosit

päev 176

saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.

arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.

enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.

õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.


proosit

päev 175

kurat, pühapäev või mitte, pean siiski õhtul normaalsemal ajal magama minema. eile vaatasime filme poole kaheni ning peale kahte sain magama. hommikul aga peale kaheksat hakkas silm juba tõmblema. ja oligi uni läinud. see tähendab, et mingi unekas ründab mind tagantjärgi päeva jooksul. mulle nii aga ei meeldi. pean ikka nii sättima, et hiljemalt kl12 juba voodis oleksin. see ei tähenda, et kohe magama...võin veel raamatut lugeda, kuid tõenäoliselt kustuksin ikkagi lähima tunni jooksul. praegu on kuidagi totter olla. raamatut lugesin ju ka eelmine õhtu ning uni tuli alles 0230, nisis puhast und tuli vaid 6h. see on aga täielik enese piinamine. uni on läinud, kuid väsimus on ikka sees. no mitte kuidagi ei suuda ma pikemalt magada, vahet pole, mis päevaga tegu. kui just eelmine õhtu räiget pidu polnud, olen hommikul suht varajane.

läksin alale ära. kummalisel kombel oli kohe sita häda. tegingi plaani, et käin kultuurimajas, siis ATV-ga pitsa järgi ning edasi on pühapäevane traditsioon. fakk, ATV võtmed ühe mehe käes, kes pole veel saabunud. golfi käru läks kah just coy alale asjatama. kurat nii hull kah asi pole, et peaksin unimogiga pitsa järele minema. sama hästi võiks juba tankiga minna. lõpuks saabus asjapulk. tõi mulle liigset püstoli moona ning ühtlasi võtsin talt ATV võtme. käisin pitsa järel ning sain nüüd rõõmuga süües filmi vaadata.

coy esimene rühm tuli täna meile saunatama...nende saun pandi kokku. grillisid ka liha ja vorsti, üsna pikalt hullasid. ise samal ajal vaatasin habemike juures filmi. muidu üsna rahulik pühapäev olnud.


proosit

päev 174

kiire koosolek ning koristama. meie enam sauna ja muud ei korista, sellega tegelevad nüüd uued. iga üks lasi vaid oma tööposti puhtaks. enne lõunat jõudsin teha veel raamatupidamist, see kord küll juba uuel teemal.

peale lõunat taas päevitamas. üleval juba sorro, särts ja popi ning, kurat, sedasi laiutavad, et vaevu suutsin ennast ära mahutada. no enam rohkem risti-rästi üle põranda olla on keeruline. võiks ju kenasti oma lavatsid kõrvuti panna - jalgade osas oleks ruumi inimestel minna-tulla ning kõrvuti mahuks rohkem. nüüd oli aga igaüks kuidagi omamoodi. nõme. püüdsin natuke mõistusele kutsuda, aga kõik on meil ju nii kõvad mehed, et nemad kellegi soovitust kuulda ei võta. sättisin ennast kuidagi ära. umbes 45min pealt tõmbas särts (ja veidi varem popi) jehhat ning lõin siis korra majja. lükkasin liigse eest ja madratsid kokku ning sättisin ennast nurka. kohe oli ruumi vähemalt veel kolmele inimesele. pikutasin erinevates poosides veel 45min ning aitas. üsna praetud tunne. määrisin ka täna ennast beebi õliga ning see meelitab päikest ikka kõvasti. huvitav aspekt, mida selle puhul täheldasin on see, et ajab higistama küll, kuid tänu õlile juhib higi kehast eemale...ta ei kuiva keha peal kuskil. teiseks ei lähe nahk kuivaks. peale päevitumist jääb nahk mõnusalt pehmeks. tean küll, et kõlab kergelt gei, aga nii se on.

tulin solaariumist alla, jubedalt janutas. päevitamise vältel tarbisin 0,5L mineralidega rikastatud vett, lõpetades veel sama palju ning siis tõmbasin veel 0,5L tavalist külma vett peale. tundub, et päikest võttes on vedeliku kulu suurem, kui ise märgata suudad. selle eest nahk on üsna pruun. kui nüüd mõelda, siis päris neegriks päevitamisest on jube kaua möödas. oleksin arvanud, et siinse päiksega juba ammu neeger olen, aga siiski mitte. pruuniks tõmbas kiirelt, kuid nüüd paistab vaikselt mingi piir ette tulevat. ei tea, kas vanusega võib tekkida mingi resistentsus...et nii pruuniks enam ei lähe, kui nooruses. aga v-o kujutan seda endale ette, kuna pole sugugi meeles, kui sügavat tooni neeger ma tavaliselt suise päiksega olin.

pool tunnikest peale lõunat plaanisin sauna minna. teadsin, et popi ja särts hetkel veel sees on, nisis mahun ka mina kenasti ära. selle aja jooksul aga, mil ma ennast puhtaks küürisin saabus mingi meeskond võrkpalli mängust ning korraga oli saun plärtsti täis. otsustasin mitte lisaks pressima hakata. kui olin end juba kuivaks saanud, ronisid särts ja popi küll välja, kuid minu arvutuste järgi oli sees endiselt vähemalt 4 meest. 5-le oleks juba kitsas olla. olin juba püksid jalga saanud, kui välja potsatasid veel 2 meest. nojah...nüüd juba kenasti mahuks. ja selleks ajaks, mil nad tagasi, oleks minu tiir juba tehtud, kuid enam ei viitsinud tõmblema hakata. alul mõtlesin hoopis hilisema sauna peale, kuid sorrole tulid 3 briti pollarit külla ning ei viitsinud järge pidama hakata, kes ja millal sauna saab. sitta kah, jääb üks saun vahele. vähemalt sain puhtaks. v-o ongi hea, et täna sauna ei läind, kuna pükste piirilt olin end veidi punaseks kõrvetanud, nisis oleks sauna kuumus nikuinii tiba särisev olnud.


proosit

päev 173

möllasin hommiku poole raamatupidamist teha. nii palju on, et jõuab hiljemgi veel. käisin lõunal ning siis 1,5h päikest võtmas/leiba luusse laskmas. ostsin eile johnssoni beebi õli. mõtlesime särtsuga proovida, et nende pede-bosside moodi ennast pruuniks küpsetada, kes kuumematel maadel vaid päikse käes lebamas käivadki. määrisime ennast kenasti sisse ning päike hakkas kohe võtma. muidu hakkas päike korralikumalt peale vaid tööd tehes. siis kerge higi jookseb ja pärast pruun. paraku kästakse nüüd aint kõikjal särki seljas hoida. imiteerisin higi nüüd beebi õliga. mnjaa...tõmbas pruunimaks paremini. mõne koha pealt lausa veidi punakaks.

taaskord 1,5h päikse käes, asusin uuesti tööle. raamatupidamist oli lausa nii palju, et sain veel õhtulgi peale sööki teha. lõpuks valmis. 7lk räiget andmepidamist. pea kergelt kuum ning silmad ähvardavad välja lennata, aga veel õhtusse ei saa. läksin taas popi ja särtsu juurde filmi vaatama. kuna serverist paremad palad vaadatud ning mingit C-kategooriat vahtida ei viitsi, vedasin oma kõvaketta kohale. mul ju sitaks häid filme.


proosit

päev 172

nonii...lõpuks rahu taas. pakkidega kõik korras, ühed lõpetavad oma tuuri, teised saabuvad täna puhkuselt. päev möödus nii rahulikult, et lausa veider olla. mitte midagi erilist ei toimunud.

õhtul vaatasime popi ja särtsuga viikingite uue hooaja esimesed 2 osa ära...hetkel rohkem pole. kuna nii vähe on lõpuni jäänud, siis ei viitsi enam uusi sarju-filme isegi sebida mitte.


proosit

päev 171

tegelesime hommikul veel pakkide sildistamisega, kinni tõmbamisega ja ladustamisega. noh...tegelikult läks sellega lausa lõunani, kuid seekord rahulikus tempos. kuna mul sai 1 konteiner täiesti tühjaks, ladustasime suure osa sinna.

peale lõunat tegelesin veel paberimajandusega ning pidasin sidet eestiga. kuskil peale kolme hakkasin alles tundma, et on taastunud endine rahulikum tempo. ei mingit kiiret rapsimist...rahulikult mõelda ja teha.

jõudis täna kohale, et alla 4 nädala mul siin veel jäänud. hakkabki otsa lõppema se pull siin. tagasi vaadates polnudki se aeg nii pikk. päevad liikusid arvestatava kiirusega, nädalad kadusid alt märkamatult. eks tõenäoliselt hakkab viimane nädal-2 venima, kuid hetkel on veel täiesti normaalne ning oma mõtteid koju minekuga üldse ei vaeva.

kuna homme lahkuvad me arstid, siis täna tegid nad selle kohaselt peo. toodi hunnik pitsasid, õlut, krõpsu. valmistati suitsukana ning veise grilli medium rare. mõni tükk oli minu jaoks liiga toores, kuid mõni teine kergelt roosakas oli tänu varasemale marinaadile väga hea. arste käis järk-järgult ära saatmas terve haigla ning kokad said kiitust nii saarlastelt kui ka amidelt. aitasin ka ossil looma küpsetamise juures. mees oli kuidagi nii üksi seal, nisis otsustasin seltskonda pakkuda. kui juba juures olin, pakkisin ühtlasi ka värskelt grilli pealt tõstetud liha fooliumisse, et sedasi veidi edasi küpseks ning soojas püsiks. väike pitsa, gill, salat ja õle. pärast ka tükike kooki koos jäätisega ning naba taga taas hea olla.


proosit

päev 170

eilne õhtu venis pikale. lõpetasin 0115. no tööd jube palju korraga. jõudsin majutusse 15min hiljem ning suht kohe voodisse. töö aga ei tahtnud meelest minna. vehkisin voodis kuskil pool tundi ning otsustasin siis veidi raamatut lugeda. see aitab kenasti meelt hajutada. ja oligi...vähem kui 15min pärast hakkas silm vaikselt kinni vajuma. nisis sain magama peale 0215. nüüd ma taipan, miks miisu pingeliste tööpäevade eel ja ajal tihti öösiti ärkab või ei saagi kohe und ning raamatut loeb, töö segab.

popi oli tänaseks eriti varajase äratuse pannud - 0700. varem oli 0730. kui nad avastasid, et ei jõua hommikusöögil enam mingeid saiakesi krabada, kerisid äratuse 15min varasemaks. nüüd tänase vajase saadetise tõttu tõstis äratust veelgi. no kui uimane sa hommikul oled, et muidu ei jõua. vitsutad lihtsalt kiiremini. ja tõuseks siis vaikselt teisi segamata, seda ei oska. persse, ma jõudsin nii vara alale. ei teadnudki kohe, mida teha. siis meenus, et õhtul tuli paar ideed, mille nüüd vaba ajaga ära rakendasin.

esimene pool päeva saadetise paanikat saanud...jube väsind olla, nagu oleks juba pikk päev selja taga. kiire lõuna ja veidike veel. siis dokumentatsiooni lõpetama.

krt, ka peale lõunat venis teema paar tundi. nüüd sain lõpuks viimaseid dokumente korrastama. täna lähen varem magama, üsna soss on olla.


proosit

päev 169

töö, töö ja veel kord töö.


proosit

päev 168

magasin rahulikult poole kümneni. käisin vetsus ning lugesin veel raamatut poolteist tundi. ronisin alale ning tegin traditsioonilise pühapäevase pitsa. peale pitsat ja filmi tutvusin olukorraga. tegin pooleteise tunnise päevitamise ning siis asusin asjalikuks. valmistusin homseks pakkimiseks. lasin sedasi suht hilisõhtuni välja. tööd sitaks tegelt.


proosit

päev 167

magasin täna hästi, olin hommikul täitsa puhanud. saabusin alale ja peatselt tehti ka nädalane koosolek. suht samad jutud, mis eelmisel korral. peale seda koristasin ning juba lõunale.

päeval vajasin korra miinipildujate abi, et määratleda nende relvade kooslus. selle peale hakkas ülem kohe kõvatama, et ma olen ned juba vastu võtnud ja nüüd pole enam midagi. kurat, siuke suhtumine. kui meilt midagi tarvis, siis on küll, et "mis mõttes kohe ei saa", aga vajad ise abi, "pole minu probleem". selgitasin, et mul polegi vaja midagi tema kraesse ajada, vaid lihtsalt selgusele jõuda, mis seisus on komplektsus, et eestis kohe teada, kas seda või teist vaja lisada. siis mees mehmenes ning lubas hiljem abistada. täitsa persses...mind ajas selline suhtumine üsna kurjaks. seni oli se mees mulle üsna okei tundunud, kuid nüüd tõmbas küll miinustesse. siuke asi jääb ju meelde ning tulevikus tal minult taas miskit tarvis, tõmban kohe vee peale..."mul ei ole, ega saagi". munn...

õhtusöögil istusin juhuslikult ühe tõlgiga samas lauas. vahetasime paar sõna...tundus normaalne tüüp. avastasin ennast mõtlemas tumedanahaliste peale. meenus, et saarlase on üldjuhul ülbed munnid...kaasa arvatud viimane prügila neeger. paar päeva tagasi minuga lõunalauas olnud tumedanahaline ami oli väga okei. ja siis realiseerisingi - briti omale mõeldes nimetasin teda lolliks neegriks, usa omale aga normaalseks kutiks. tumeda amiga suheldes ei tule pähegi teda kuidagi neegriks nimetada, saarlase puhul on aga esimene asi. tegin järelduse - öelda neeger pole tõepoolest rassistlik, se näitab pigem harituse taset. nisis neeger on loll mustanahaline, tume on normaalne tüüp.

ajasin päeval nse ülemal pead ning õhtul ka major-doktoril. olen nii paljudel ja korduvalt pead püganud, et peaksin küll selle eest mingi tänukirja või medali saama...muig.


proosit

päev 166

tulin alale. lobisesin sauna ees ligi tund aega enne, kui oma konteinerisse jõudsin. alguses vaid hannese ja sorroga, hiljem liitus mehi veelgi. katrin pani vahepeal oma pudru piimaga mikrosse soojenema. kui umbes 10min pärast järele tuli, oleks asi nagu plahvatanud. kaus oli õõnes...puder vaid põhjas ja servades, ülejäänud üle ääre. sai nüüd küürida. arvaks, et ta teeb sedasi pidevalt soojaks, kuid miks seekord selline läbu.

edasi käisime teisel ala korda loomas. ei suudetud ära oodata üleadmis-vastuvõtmis akte, ikka nüüd ja kohe pidi minema. mõnel on prioriteedid sinna kiiresti coy masinad paigutada, minul aga, kurat, on prioriteet coy varustus üle vaadata ning valmistuda teisipäevaseks relvasaadetiseks. pole parata, peab meeldima.

ilm on vastikult palavaks kiskunud. ka täna tõmbas temperatuuri lakke. ei registreerinud tippu küll ära, kuid võiks arvata, et oli umbes sama kuum, kui eile - 36,7kraadi. temperatuuri tipphetkedel on termomeetri küljes oleva hügro näidu miinusesse visanud. selles mõttes, et nii kuum ja kuiv, ei suuda niiskust välja kalkuleeida. arvan, et mingi niiskus ikka on, kuid kuumematel momentidel on ta siga-madal.

peale lõunat ei jõudnud isegi leiba luusse lasta. oli tarvis prügimäele kogutud paska viia. kuna särts ja popi inkat eriti ei habla, olin sunnitud kaasa minema. seekord oli üllatuseks eelnevalt tarvis gusti ja MP plast-konteinerid üle värvida...markeerimise põhimõttel. varem neid värvima ei pidanud. tähendab, kui esimene kord viisin, siis minu eelkäija siiski juhendas värvima. aga mulle viimane kord prügila neeger-boss rääkis, et neid ei pea. tuul käis mingi aeg näidistega maad kuulamas - nüüd peab. no mida perset. nüüd, kui ise platsi lendasin...nojah, uued neegrid, uued reeglid. oligi uus neeger, kes seal nõudmisi pildus. "seda ei saa ja sellel peab see olema!" fakk raisk. siuke pidev laveerimine käib pinda. otsustagu ükskord mingi kindel rutiin ja jäägu sellele kindlaks. kui küsisin, kas se parandab midagi, siis vastus oli loomulikult negatiivne. lihtsalt mingi loll nõue taastati.

käisin saunas ja pärast väljas jahtumas. kuna ka õhtused temperatuurid üsna kõrged on, siis võtab jahtumine tavapärasest tunduvalt kauem aega. kuna ajasin ka oma mohikaanlase paar päeva tagasi maha (eile päikest eriti ei saanud), siis täna olin teisel alal oma pea tiba ära kõrvetanud. nüüd saunas leili loopides andis tunda...praegugi veidi kipitab. ohh...määriks Burn-Shield'i peale.


proosit

päev 165

hakkasin hommikul kohe paugutama. peale lõunat oli siis coy alal kohtumine amidega. oli eilne kindral ja sis veel kõrgem mingi kindral, kelle lemmik projekt on pidevalt veteranidega tegeleda. lobisesin eilse kapteniga, kes samuti jala kaodanud oli ning siis lühidalt ka selle tähtsa kindraliga. kätt surudes surus mulle pihku meene-märgi. se on midagi taolist, mida kõrgemad ohvitserid visiitidega üksteisele ja tähtsamatele külalistele jagavad. tavaliselt on nad küll ümarad, umbes usa hõbedollari suurused, see kindral andis aga mingi piklikuma plönni. nägi rohkem välja nagu vapp...või väeosa embleem või midagi. einoh, tore oli tutvuda ja pudi saada, kuid annan enesele aru, et olen siiski oma üksuse trofee-maskot, mida PR-üritustel presenteerida. asi pole selles, et olen ääretult erakordne, vaid puhas viisakus ning suhtekorraldus.

tagasi jõudes asusin edasi lammutama. tõenäoliselt lammutan kuni teisipäevani, kui suurem osa relvastusest kodu poole liikuma hakkab. praegu sellega kaasnevalt on siin paras hullumaja puhvet...närvid pingul ja sarimõrvari ilme näol.


proosit

päev 164

täna alustasin suht varakult lao inventariga pihta. kuskil tunnike jõudsin lammutada, kui tuli usa kindral plaanipärasele visiidile. tema oli seekord mingi über-suurem kindral, kes vastutab ja haldab tervet seda regiooni, mille sisse oma kämbiga jääme. ta vist haldab ka Kandahari ning võimalik, et veel mõnda piirkonda. igatahes siuke vend käis hunnik saatjatega külas. igasse putkasse sisse ei astunudki, nisis ei seganud. mingi hetk ainult, kui läksin väheke puhkama ja värsket õhku sauna ette tarbima, kutsus mu ülemus mind platsi. tutvustas mind kui kohalikku terminaatorit. kuna ma juba siuke trofee-maskott olen, serveeritakse mind pidevalt külalistele imetlemiseks. veidi totter on, aga tõenäoliselt tuli jutuks, kuna amidel endalgi oli üks mees selline kaasas. üks kapten, kes oli parema jala poolest reiest kaotanud. eks siis muljetasime ja võrdlesime jalgu pisut. kui lahkusid, suruti mul kõigi poolt veel kätt kõvasti (kuigi tutvustati mind ainult kindraliga) lahke naeratus näol. seda peab tõdema jah, et amide ja saarlaste seas on respekt haavatud veteranide suunas - eriti need, kes veel uuesti missile tulevad - tunduvalt kõrgem, kui eestlastel. meie kaitseväes talutakse haavatuid, mujal ülistatakse kui kangelasi. loomulikult on ka teistel selliseid vähe, kes uuesti missile tulevad, kuid neile saab osaks palju suurem austus, kui meile.

suure osa päevast kulutasin ainult inventariga tegelemiseks...selg haige lausa. nüüd on nii kiire, et ei saa endale isegi väikseid jõusaali treeninguid lubada. homme peab küll vägisi kuskilt näpistama, ehk siis ei jää nii kergelt kangeks, kui vahel end füüsiliselt jõusaalis pingutada.

näidati täna telekas kohaliku kanali pealt minu intekat. kohalik raadio oli sellest nii vaimustatud, et kutsusid mind ka eetrisse lobisema. ausalt öeldes on koll ees, aga hetkel on see eesti haipimine brittidele, nisis tulen teabeohvitserile vastu ja võtan osa. tõin ainult tingimuseks, et järgmise nädala teise poole sees, kuna hetkel meeletult tööd.


proosit

päev 163

hommikupoole pidasin sõjaplaani, kuidas päev paremini paika saaks. peale lõunat asusin asjatama - panin valmis relvastuse, mis tagastamisse amidele, väike motoriseeritud rännak amide alale ning asjad üle. tagasitulles võtsin vastu viimased kompanii bronnid, sättisin need korda ja edasiselt hüpper-aeglane axapta. püüan selgusele saada, mis jama ma kõik kompaniilt oma arvele tagasi võtma pean. jube väsimus on küll praeguseks juba peal, kuid miskit pole teha...peab edasi rügama.

peale õhtusööki lasin veidi leiba luusse. paralleelselt arvuti taga istudes vaatasin ka aksapta nimekirja...oii neid asju on palju. paarile asjale sain vähemalt enne lõppu komplekti nimekirja valmis tehtud...no kuidas sa muidu kontrollid, kas ühe artikli alt on komplektis kõik asjad olemas. kui pole, võtan munad pihku toojal.

pügasin täna oma mohikaanlase maha, oli aeg ta viimsele teekonnale saata. tegelt püüan nüüd alles jäänud aja jooksul korrektsema soengu pähe kasvatada tagasituleku tarvis. särts ja popi nägid ming peale pügamist, ei tundnud kohe äragi...paistsin üsna võõras neile.


proosit

päev 162

uus vähendatud logistiline üksus saabus. nojah...nimetavad ennast muuveriteks (in.k. move). nüüd otsivad kohta, kuhu juured alla kasvatada. andsin neile püstolid välja, muidu vaadatakse imelikult.

tegin peale lõunat päikest, kuid jäi poolikuks, kuna töö tuli külla. võtsin miinipildujad vastu ning tegin dokumente. enne õhtusööki läksin särtsu ja popiga tagasi. võtsin ka teise osa päikest ära.

tegin hilise sauna. olin koos Vizgirda ja põssaga. endine kolleeg ja praegune sõjamäelt. chill, häng, jutud. õhtune film veel ja lugema.

päev 161

uni läks pühapäeva kohta varakult. kuskil üheksa paiku haarasin e-vidina ning alustasin lugemist. peale paari peatükki otsustasin liikvele asuda. ilm paistis üsna kena - pilved hajunud, päike paistab palavalt...oleks nagu suvi taas. alal võtsin ATV ning läksin oma pühapäevase pitsa järgi. lasin seekord ka ekstra liha ning juustu panna. tagasi alal valisin taas sobiliku filmi ning nautisin pitsat.

särts käis mingi hetk päikest võtma kutsumas. okei, läksime. solaariumisse jõudes aga avastasime, et juba 6 keha laiutavad platsil...rohkem ruumi pole. mõtlesime tunnikese pärast uuesti proovida, kuid siis polnud enam isu. selle asemel tegime poetiirud. käisime kõik poed läbi ning turul kah. särts ostis turult salle juurde. ka mulle hakkas 1 omapärase mustri ja tooniga silma, mille ma patta panin.

kuna turg oli kohe teise ala söökla vastas, sõime seal. kohutavad järjekorrad, aga toit nagu parem. nüüd kaitseingliteks seal alal ka meie jalaväe poisid pandud, nisis nägime tuttavaid nägusid.

peale sööki särtsul meenus miskit, mis tal enne turul silma hakkas, kuid ununes osta. no läksime siis uuesti. se oli kihvast valmistatud kaela ripats paela otsas. ostsime 3tk (1 mulle), kuna sedasi oli odavam. liikusime alale tagasi ja oligi juba pime. tegelikult olime varaõhtusest hetkest u.3h kulutanud seiklustele. polnud ime kah, et pime juba.

vaatasime popi ja särtsuga ühe uuema õhtuse filmi ning päevale joon alla.


proosit

päev 160

toodi täna taas träna kompanii poolt. seda on korraga nii palju kogunenud, et on raskused vastuvõtmisega. aga eks tasa ja targu tegeleb.

peale lõunat võtsin veidike aja maha ning olin sauna ees. mingi hetk jälgisin kärbest, kes laual jalutas. vaatasin, et jalutab pudenenud maapähkli poole, ehk hakkab sööma...ei. jalutas selle otsa, nuuskis korra ning jalutas sellelt maha ja edasi. no on loll tegelane. lutsutaks ainult suhkrut ja sitta...mõttetu parasiit.

õhtul oli taas süntari-sööma kase ja särtsu kulul. just siis oli ka tormist väike paus tekkinud. suurema sööma sai tehtud, kui hakkas uuesti sadama. tuul puhus tugevalt ning vihm langes umbes 45 kraadise nurga all. päris pikalt ladistas. lõppes alles hilisõhtul ning ainult selleks, et öösel uuesti alustada.


proosit

päev 159

eile öösel käis mingi häire signaal pikemalt. "tädike" mingit kuulutust signaalile ei lisanud, nisis lasime und edasi. alles hommikul selgus, et kuskil oli mingi tulekahju häire segast pannud ja nüüd testiti osad häired kohe hommikul läbi.

üsna töine päev...muist jagub homsekski. ilm oli täna kummaline. valdavalt oli pilves, kuid siiski nii palav, et pidin lühkarid jalga panema. palav oli tõenäoliselt suuremast õhuniiskusest. termomeeter näitas vaevalt 25 kraadi, kuid niiskus ronis järgemööda 50 peale. kuskil nelja paiku tõusis tuul. ei möödund kaua, kui äkki oli lõuna suunast näha kerkimas üüratut liivaseina. kui märkasin, et meie ala kõrval hakkab kopteri maandumisplats vaikselt kaduma, tormasin ka ise oma punkrisse ja uks kohe kinni. veidi veel ukse vahel piilusin...paksult liivase pilve seest paistis äike. tirisin ukse kinni ja lasin liivatormi üle. sellele järgnes kohe padukas, mis iseenesest hea, kuna pesi liivatolmust kõik puhtaks.

peale õhtusööki läksime veidi poodlema. hakkas taas tibutama. ostsin usa poest uue sõduri kohvri - vana läks ju miisuga koju - ning veidi närimist. käisime veel taani poest läbi, kuna seal suured allahindlused. paraku vaid kaubale, mis oli kas liiga suur, väike või kole. alale tagasijõudes oli täitsa sadama hakanud ning poole tunni jooksul tõmbas taas korralikumaks padukaks, mis kestis tavapärasest kauem. tekib mõte et, kuhu kurat see suvi siis jäi...alles oli soe ja sai päikest võetud jne, kuid nüüd viimased päevad pilves, hoovihmad...bullshit.

sain eile oma kella kätte ning nüüd mängin ja õpin tundma. esimese pauguga üsna keeruline. lihtsamad funktsioonid muidu selged, kuidas kompassi ja termomeetrit kasutada, aga nüüd püüan selgeks teha ka nendega seotud lisafunktsioonid. peaks mainima, et Casio G-Shock endiselt alt ei vea...olen väga rahul.


proosit

päev 158

kohutavalt töine päev. päev otsa seerianumbreid taga ajanud.


proosit

päev 157

magasin sügavalt. isegi väheks jäi. tervelt 10min võttis, et ennast üles ajada.

jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.


tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.

poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.


proosit

päev 156

magasin jube sügavalt. mingi hetk öösel ärkasin paugutamise peale, aga mitte ehmatades, vaid pigem midagi siukest, nagu inimestel hommikuti äratuskellaga - näed unes, et uksekell heliseb, teed ukse lahti ja kedagi pole, kui uksekell heliseb uuesti. alles siis ärkad ja avastad, et see on äratuskell. vot mul oli midagi sarnast öösel kahuri paugutamisega.

terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.

õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.

käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.


proosit

päev 155

soe hommik. päeval tõmbas jube palavaks isegi. täna kuidagi tuju päevitada ei tekkinud. tahtsin pigem varju hoida.

jalavägi tuli hommikul opilt tagasi. kui nüüd drastilisi muutusi ei tule, jäi se neil viimaseks. peatselt hakkab järelikult kompanii minult välja võetud asju tagasi tooma ning seda kola peaks olema palju. demineerijad juba oma asjad tõid, aga neil oli õnneks võetud vähe...neid ennastki vähe.

pakkisin päeva jooksul veel ühed relvad ära ning tegelesin äkk-mahakandmisega. jube kiirelt oli vaja ametlik käik sisse enda enne, kui hiljaks jääme.

täna püüdsin küll varem majutusse minna, kuid popi hoidis mind oma hädadega kinni. sain alles peale 2200 minema. majutuses peale hügieeni lugesin ka raamatut veidi üle poole tunni. ei jõudnudki peatükki lõpetada, kui järsku raske uni saabus. lükkasin lihtsalt kaaned kinni ning uinusin.


proosit

päev 154

tegin traditsioonilise pitsa lõuna. seekord otsustasin osta suure. kahekordse hinnaga saab 3x suurema, nisis pitsat jagus terveks päevaks. tegelikult mõtlesin, et popi ja särts tõusevad, saavad kah, kuid neil oli juba meelest ning läksid ikkagi sööklasse...sitt lugu. järelikult mul on terve päev pitsat...pitsapäev.

võtsime pühapäevaselt rahulikult. nagu eilegi, käisime taas peale lõunat päevitamas. tundub, et on populaarsemaks saanud, kuna huvilisi aina kasvab ning ruum päevitamiseks kahaneb. praegu veel mahtusime ära ning lasime taas 1,5h. enam ei pelga pikemalt lasta, kuna nahk iseenesest juba pruun ning tänu sellele kergelt ei kärssa. mõni uuem huviline aga, kes veel luik on, julgeb hetkel veel vaid 15+15min lasta.

päevitades oli nii kuum, et isegi liikumatult higi voolas. vaatasin hiljem termomeetrit...päeva tipphetkel oli 33 kraadi. päris muhe värk. eks varsti on meil ned töö tegemised samuti higirohked.


proosit

päev 153

täna käisin Itaalia alal poes. olin 20 päeva tagasi ostnud uue juukselõikusmasina 20$ eest ning sel oli liikuva tera kinnitus purunenud. otsustasin selle lühikese kasutusaja nimel asja ringi vahetada. mõtlesin veel, et seda tundmatut asenduseks ei võta, valin mingi kallima ja tuntud ning maksan vahe juurde. teenindaja aga üllatas mind...kohalik garantii 7 päeva. wtf...meil on kallimale elektroonikale 2 aastat ning odavamale vist vähem (äkki 6 kuud), kuid siin kõigest 7 päeva. no mis pagana vead saavadki elektroonikal nii lühikese ajaga ilmneda. turakad näitasid mulle kassa küljes olevat A4 ning kehitasid õlgu öeldes, et amidel on samuti. kummaline...kõhklesin, kuid pole nagu ruumi vaielda kah. ise olin loll, et seda kirbusitta märkamatus kohas ei näinud. nojah, kuna siiski tarvis ning neil ka on tunustatud tootjate kaupa, ostsin Panasonic'u. vähemalt see ei tohiks sedasi puruneda. ja kui ka puruneb, on eestis võimalik vast väikse tasu eest parandada. se eelmine x-firma oleks mu kodus jänni jätnud. ma ei osta sealt poest enam midagi, raisk.

tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.

peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.


käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.

õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.

peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.


proosit

päev 152

puhkajad saabusid täna öösel. umbes 0415 astusid popi ja särts tuppa. muidu tuldi vaikselt, kuid selliste öiste jalutamiste peale ärkan ma alati. siin oled ju pidevalt stand-by režiimis. vahetasime paar sõna ja magama.

hommikul püüdsin hästi vaikselt tegutseda...ei tahtnud poiste und häirida. nemad olid siiski üsna magamata ning saanud õiguse lõunani venitada. nägingi neid alles peale lõunat.

tirisin oma e-vidinasse 6-e erineva Sun Tzu "Sõjakunsti" versiooni sample'id. eks nüüd "õunte" pealt otsustan, millise täisversiooni ostan. kõige kallim on alla 4$, nisis polegi mõtet kuskilt sisse nihverdada.

rääkisin kuttidega veidi puhkustest ning lobisesime nisama. tegime õhtul sauna ning vana kombe kohaselt ka filmiõhtu. olin lasknud neil mõned uued filmid tuua, millest ühele oli isegi eestikeelne tõlge lausa olemas. teised on vist hetkel veel liiga kuumad, et tõlget loota.


proosit

päev 151

majandasin suurema osa päevast popi äpardunud tellimustega.

tahtsin usast oma lemmik sigareid tellida (saaks 2 korda odavamalt), kuid tellimusleht nõuab vastavalt usa aadressile usa telefoni, mida mul pole ega saa ka kuskilt võtta. no täitsa jama...mingi mõttetu telefoni numbri pärast jääb nüüd saamata. kirjutasin neile, ehk suudavad midagi välja nuputada.

kasulikkuse osas oli tänane päev ääretult eba-produktiivne.


proosit

päev 150

sain täna kätte oma mõõga riiuli. maksis ligi 30$ + 16$ saatmine. piltide, kirjelduste ja tagasiside järgi jube hea kvaliteet...ja muidugi disain. see oli esimese asjana minu silmade jaoks. tegin lahti, et vaadelda. on näha, et velvet või mis materjal se punane ongi, on veidi sitasti paigaldatud. pea kõigil on nurgad lahti ning osadel ka keskelt nõgusast kohast. õnneks sai need kerge vaevaga üle siluda ning surusin korralikult vastu. paar tükki olid ka veidi tsentrist välja paigaldatud, kuid eemalt seda näha pole. lihtsalt mina ligemal vaatlusel märkasin. ühel osal oli veel näha, et värv oli peale kantud peale seda, kui üks serv tiba kannatada saanud oli...polnud korralikult kantis. samuti selline asi, mis seinalt vaadates silma ei hakkaks. igaks juhuks siiski kirjutasin klienditeenindusse oma fustratsioonist. juba tuli ka vastus, et kompenseerivad mulle vabandusena riiuli summa, aga saatmist mitte. ausaltöeldes olin ma üllatunud, et nad niigi palju nõus olid kahju tasuma. nisis kokkuvõttes sain tegelikult väga ilusa ja kvaliteetse (vaevumärgatavate vigadega) mõõga riiuli kõigest 16$ eest. nii odavalt ei saaks ei eBay'st ega Amazonist ka kõige odavamat mõõgariiulit...WIN.

kohendasin oma proteesi täna üle pika aja. viimati oli vist kas enne puhkust või suisa enne aastavahetust. laenasin taas Oss'i käest kuuma-fööni ning asusin kallale. kuna eelmine kord kuumutasin ja surusin sissepoole tagant, siis see kord otsustasin ühtluse mõttes seda külgedelt teha. tegin parema külje valmis...päris hea. vahe on selgelt tuntav. kindluse ja võrdsuse mõttes peab aga ka teiselt poolt tegema. sai valmis, proovisin uuesti jalga. raisk, ei mahu. kohendasin sisemist hülssi jalal ning proovisin uuesti...ikka läheb liiga tihkeks. mõtlesin, et proovin keeruga lükata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. nojah. sügasin veidike pead ning siis leidsin, et, kui uuesti kuumutan ja tibake välja surun, siis läheb vast paika. mõeldud tehtud. kuna nisama käega seest välja nügimine tundus labasena, torkasin hoopis köndi koos sisemise hülsiga sisse. tõmbasin välja, uuesti sisse ning sedasi mitu korda, kuni hülss rohkem jahtuda jõudis. lasin korralikult maha jahtuda ja proovisin siis. kuradi hästi istub. nüüd on alumised küljed viidud siukse piiri peale, et sealt enam koomale tõmmata ei saa...köndi ots lihtsalt ei mahuks enam läbi. kui tulevikus protsessi korrata, siis kas ülemised küljed, eest või taaskord tagant poolt. igatahes istub hetkel taas jalas nagu valatult.

kurat...üritan kõikjalt leida Sun Tzu Sõjakunsti elektrooniliselt, kuid minu jaoks ainsad ampsatavad on inglise keeles ja needki kergelt lühendatud versioonid. Amazon on neid täis. tasuta on kah, kuid tagasiside näitab, et kohutav ülesehitus on...kirjaniku kommentaarid on nii nõmedalt originaaliga põimunud, et raske eristada. mingid 6 alternatiivi kokku leidsin, homme laen midagi. õnneks annab tasuta näidise, nisis selle pealt otsustan, millist reaalselt tellida. mõni maksab daal, mõni kolm.

käisin amide poes. eestist taheti saada afgaani kirjadega saunalina ja külmiku magnetit. saunalinad on ilma kirjadeta ning magneteid üldse pole. ka avaldati soovi saada musta-valge kirju sall. ta enda oma on rändama läinud. sellised on kerge erinevustega ning ühe võtsin. krabasin juurde ka pitsa maitselisi pringles'eid. edasi põrutasin itaalia poodi. oss rääkis, et neil mingid suhteliselt head sigarid soodsad hetkel. kõhkluse mõttes tervet karpi praegu ei võtnud, ainult ühe, kuid võtsin 5-se karbi tuntud Romeo & Julieta nr3 sigareid. tüki hnd 4$. eestis on üle 10€. vahelduse mõttes oleks ju mõnus sigarit popsutada.

tellisin täna Bandero polükloropreen maski "Terminaator". se on motika, ratta sõiduks kui ka talvisel ajal näiteks lumelauaga sõiduks. materjal sama, millest kalipsod tehtud...et hoiab sooja. oli ka tunduvalt odavamaid pakkumisi, kuid arvustustest lugedes on ühel õmblused sitad, teine ei istu hästi, kolmas "juba" laguneb jne. see bränd tundus üks kvaliteetseim olevat.


proosit

päev 149

täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.

ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.

otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.

avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.


proosit

päev 148

magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.

asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.


proosit

päev 147

pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.

öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.

tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.

õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.

õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.


proosit

päev 146

kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.

tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.

peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.

peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.

tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.


proosit

päev 145

tundub, et täna läheb mingiks suitsutamiseks, kuna ahjule pandi juba varahommikul tuli alla. ei tea küll, kas nende tähtsate ninade pärast või mis..

heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.


proosit

päev 144

kohe hommikul tehti asjalikuks. kuna endiselt käib puheruumi tühjendamine, sain endale ülesande - põrand puhtaks teha. kuigi tuleval nädalal kisutakse puhkeruum laiali, tuleb enne seda meile külla keegi tähtis nina. sestap jäeti esialgu ruumi alles ka lauad-toolid-diivanid ja telekas. külmkapp, pliidid, riiulid, pildid ja kõik muu korjati ära.

võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.

üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.

õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.

õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.

arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.

sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.


proosit

päev 143

hommik algas rahulikult. tehti päevaplaane. mina sain oma osa täitma hakata alles peale lõunat, mil viisin teiselt alalt unimogiga 5 alusetäit kola saarlastele ära. enne õhtusööki tõstsime kõikidest tubadest veel lauad-kapid-kummutid välja ja vedasime saarlastele. kuna kuuluvad neile ning toad peavad suht õõnsad olemas, siis nii.

trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.

tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.

kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.


proosit

päev 142

täna oli päike juba konstantne...muus osas oli hommiku pool sama mis eile. peale lõunat taas teisele alale. seekord punnitasin 3,5h välja. homme püüan ühel masinistil kratist kinni võtta ning koostöös konteineritega alused saarlastele ära viia.

kuigi teen endiselt trenni, olin oma alale tagasijõudes üsna väsinud...peamiselt selg. need sundasendid on ikka nuhtlus. vähemalt ei tohiks homme enam ühtegi sundasendit tulla.

käisin hilisel õhtusöögil. nüüd olen soss. uurin siin veel tibake Casio G-shock'i kellasid ja siis aitab. nimelt ajas kolleegide kellade tellimine hamba verele. püüan siiski jääda casio'le truuks...isegi G-shock'ile. valmistavad juba kvaliteetsete päikese patareidega kellasid. peale korralikku laadimist väntavad 5-8 kuud. on integreeritud digi-kompassiga, termomeetriga, eelneva komboga jne erinevate lisadega kellad. võtab silme eest kirjuks. ühe ulmelise sõduri kella leidsin kah, kuid ta digi-displeiga. mulle aga viimasel ajal sümpatiseerivad seieritega. leida kombo, kus oleks kõik meeldiv ja päikese patareiga, on aga suht võimatu, kuna neil raisk pole konkreetselt sellist. kas loobun päiksepatareidest või loobun seieritest.


proosit

päev 141

üle mitme päeva taas on hommikul päikest näha. viimased päevad on ju nii vihmased olnud, et taevas peamiselt pilves. põhja pool veel mingi pilvisus püsib, kuid pea kohal ja mujalt on selge. kui nüüd nimodi püsib kah, siis saab ehk täna teise ala peal viimased konteinerid ka ära värvida ning kogu kupatuse lõpuks ära anda.

kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.

peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.

tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.

vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.


proosit

päev 140

pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.

lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.

enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.

nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.


proosit

päev 139

ilm on endiselt vihmane, jahe ja niiske. hakkasime täna vaikselt puhkeruumi kokku panema. jõudsin raamatud juba ära panna, kui öeldi STOP...järgmine nädal tuleb mingi usa kindral külla ning tema vastuvõtuks miskit peab olema. panime mõned raamatud riiulisse tagasi, et normaalne välja näeks. puhkeruumi kokku panek on pidevalt edasi-tagasi lükatud teema. eestis oodatakse seda koju, meie näeme vaid kolu, mis võiks vabalt siia jääda. kord juba antakse luba maha võtta ning siis on hea meel, et veel ei jõudnud, kuna avastati, et taas mingi delegatsioon tulemas ning sellel pesa vaja. ajab siibrisse juba.

ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.


proosit

päev 138

miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.

on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.

tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:

1. alus-sai
2. viilutatud salami vorsti
3. ketšup
4. riivjuust
5. kotlet
6. paar singi viilu
7. majonees (tartar)
8. krevetid
9. veel veidi riivjuustu
10. pealis-sai

oleksin tahtnud tegelikult ka tomativiilu või kaks veel sisse toppida, kuid nende pakkumine täna puudus. aga kuradi hea sai. iseenesest ehitan ma alati endale ise korraliku burgeri kokku, kuid varem pole krevette kasutanud.

päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.

õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.

läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.


proosit

PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.

päev 137

täna ööseks oli meil miisuga kompromiss, ta kolis toa tagumisse alumisele narile. sedasi ei puhu ta pihta miski ning mul on piisavalt soe. avastasin üldse, et see on esimene kord, kus minul on jahe ning miisul mitte. ainus loogiline vaste on see, et mina olen kohaliku kuuma päevaga juba nii harjunud, et ihkan ka ööseks soojemat keskkonda.

päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.

veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).

kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.

saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.

nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.


proosit

päev 136

viimane öö jätsime siis kütte sisse. kuskil 0130 äratas miisu mind üless, et ta ei saa ikkagi magada. puhur lasi küll sooja õhku jalgadele, kuid liikus siiski piisavalt talle näkku, et segada. hea küll...sulgesin akna ja puhuri. vähemalt oli nii palju soe, et oli hommikuni normaalne magada.

päeval oli miisu juba mures, kas ikka saab piisavalt huvitavate inimestega head intekat teha, kuid peale kompanii ülemat oli juba leebem...sai hea materjali.

mina tõin endale uue voodi. tegelt samasuguse, mis ka telkimisalal varem oli. selle voodiga kolisin nüüd popi ja särtsu tuppa. hetkel veel reaalselt voodit korralikult püsti pole pandud, kuid mõne päeva pärast hakatakse kõiki tubasid suuremast kolast (kapid, lauad jne) tühjaks tõstma ning siis on korralikult ruumi ka voodi paigutuseks...aitab sellest õlgade laiusest narist küll.

kuna miisu homme öösel kodu poole liikuma hakkab ning mul õnnestus sõdurikohver koos sisuga talle kaasa anda, toppisin selle igast kraami täis. esimese hooga läks kaal 5kg üle, kuigi ruumi veel oli. nüüd oli vaja kõvasti ringi mõelda - võtta raskust maha ning täita kergema kraamiga, et miskit ei loksuks.


proosit

päev 135

oli viga ööseks soojuspuhur välja lülitada. kuna miisu kolis naril minu kohale, siis oli puhur otse tema kohal. soovitasin tal õhtul ennast teisele poole keerata (pea <-> jalad), siis näkku ei puhu, kuid ta arvas, et mingil määral tuleb ikka. nüüd läks öösel nii külmaks, et võis vabalt nulli lähedal olla. toanaaber oli ööbinud oma kuudis ning pistis varahommikul nina välja. luges sauna ees termomeetri pealt 1,5 kraadi välja, mis tähendab, et enne päiksetõusu oligi ligi null. täna seda viga ei korda. kurat, ma pidin aluslina ja madratsi vahelt keset ööd oma teki välja kiskuma ning ikka oli jahe.

miisu traali-vaalitas erinevate allikate vahel päeva jooksul ringi. mul oli muud pisi-asju ajada. õhtusöögi ajal avastas mingi söökla vanem, et fotograaf, kes miisul kaasas, oli toidu jahil plätades või sandaalides. pidas kiire ja sõbraliku loengu hügieenist ning andis mõista, et sellistes jalatsites ta enam kedagi sööklas näha ei taha. ise mõtlesin, et kutt oli jõudnud tegelikult üsna mitmed toidukorrad siis juba sedasi ära käia, kui alles nüüd avastati.


proosit

päev 134

täna magasin taas sitemalt. kuigi nägin toanaabrit õhtul ennast juba mugavalt oma putkas sisse-sätitult, avastasin ta siiski öösel norsates toast. ei lõristanud nii valjult, kui eelmine kord, aga piisavalt, et üles ajada.

miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.

nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.

nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).


proosit

päev 133

ärkasin puhanult. taas kas tänu sellele, et eelnevalt väga väsinud olin või siis oli toanaaber oma norskamist ravinud...igatahes magasin, nagu nott.

täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.

tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.

peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.

ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.

kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.


proosit

päev 132

ärkasin 3-4 vahel. toanaaber norskas. tuli ühtlasi ka väike põis. käisin tühjendamas, korra väljas ilma vaatamas ning tagasi. selle sahkerdamise peale oli vist ka toanaaber tiba virgunud, kuna oli ennast küllili keeranud ja enam ei korisenud.

hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.

nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.

õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).


proosit

päev 131

eile majutusse minnes nägin teel Garfield'i. polnud küll nii paks, kuid jalutas piki teed samasuguse ülbusega.

hommik algas hästi. kuna õhtul oli endiselt üsna soe, jätsin ööseks akna lahti...oli mõnusalt värske ärgata. linnud siristavad, hommikune liikumine alanud...sujuv.

kuna olin eile pesu pestes köndi sukad välja unustanud, otsisin nüüd ohvrit, kelle asjadega oma paun pessu visata. ohvriks osutus kaplan. tal õnneks asju palju polnud, nisis läks käiku. hea oli, mul hakkasid puhtad sukad otsa lõppema.

jõusaal tõsteti täna ringi. kas vana konteiner lahkub meie seast või leiti lihtsalt parem koht...ei tea. igatahes tõsteti asjad sinna, kust 3 konteinerit ära võeti ja asemele pandi 1, aga selle eest risti.

peale lõunat läks sabistamiseks. need mendid said nüüd, kuskil pool tuni enne äralendu, vajalikud dokumendid kätte, mis lubavad neil relvi välja võtta. ma siis kiiruga vormistasin ka relva väljastuseks paberid. sisuliselt anti allkirjad ja astuti autosse, et lennujaama minna. kuidagi rõve viimase minuti mäng.

otsustasin ennast premeerida tunnise praadimisega päikse käes. tegelt tõmbasin kuskil 15min isegi üle, aga pole hullu. mõlemad pooled said vähemalt pool tundi praadida, nisis hästi.

popi ja särts jõudsid esimeselt liinilt tagasi. haisesid nagu mingid kodutud. ennast vast nende niiskete lappidega küürisid küll, kuid läbihigistatud riided olid neil endiselt korduvalt seljas. lugesin sõnad peale, et enne sauna lavale ei istu, kui on ennast korralikult puhtaks küürinud...määrivad lava ära.


proosit

päev 130

täna hommikul oli üllatavalt lausa 13 kraadi sooja juba. ka eilne tipp ronis 27 kraadi peale...läheb soojaks. päevad küll osaliselt pilvised, kuid sooja jagub.

närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.

käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.

tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.

püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.


proosit

päev 129

pusisin suurema osa päevast optika hävitamise kallal. lõhutud sai asi juba kärmelt, kuid piltide arvutisse tirimine võttis kaua (jäädvustasin protsessi). pidin arvutile tervelt 2x restarti tegema, et se lõpuks minu tahtele alluks. nüüd vaja veel akt korralikult teha.

oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.

peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.

tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.


proosit