päev 134

täna magasin taas sitemalt. kuigi nägin toanaabrit õhtul ennast juba mugavalt oma putkas sisse-sätitult, avastasin ta siiski öösel norsates toast. ei lõristanud nii valjult, kui eelmine kord, aga piisavalt, et üles ajada.

miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.

nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.

nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).


proosit

päev 27

terve öö sadas. isegi hommikul veel tibutas. ning täpselt see aeg, mil hommikust hügieeni tegin, tuli mingi hirm-padukas maha. juba tundus, et vihm peksab telgi lõhki.

täheldasin, et viimastel päevadel käin nr.2 tegemas vaid hommikuti. ka perse on vist rutiini sisse elanud. ei oskagi öelda, kas magu harjus saarlaste Cuisine'iga või on hakatud kvaliteetsemalt süüa valmistama, aga igatahes seedimine enam nii tõrges ja hämmingus pole.

toidust rääkides...õhtul sõin taas seda imehead vürtsikat ja kergelt kõbedat liha nuudlitega. ja kujutad ette, taas ühed kinnitasid, et see on lammas. ma ei suuda ära uskuda. minu esimesed 2 kogemust lambaga on olnud ülimalt villased. pastor ütles, et sel juhul on kas vana või väga sitasti tehtud lammas. minu taldriku peal oli aga nii hea, et viib või keele persse. Miisu läheks vist kadedusest lolliks teades, mis hõrgutisi ma siin korra-kaks nädalas tarbin...TASUTA.

vajusin omadega päeval mõtesse, igatsesin oma Miisut. äkiste tekkis hirm, et lahusoleku jooksul kasvame teineteisest nii lahku, et peale missi enam suhtest asja ei saa. ma nii loodan, et me liigselt ei võõrandu kogu selle aja vältel. kõned, sõnumid, kirjad on me vahel tihedad, nisis ehk ei jää võõraks. ka puhkus aitab kindlasti tublisti kaasa. praeguse seisuga peaksin kalli kaasa sünnipäeva ajaks koju saama. olen ju kuulud lugusid küll, et mitmed lähevad peale missi lahku. mitte, et mees märatseks või naine on oodates üle aisa löönud...on ka paare, kes on lihtsalt võõrandunud teineteisest. annan enda parima, et se ära hoida.

käisin taas usa poes. kolleeg tahtis endale osta siukest takja kinnitusega katet käekellale, mis tavaliselt militaristidel on. koha peal said aga minu kahtlused tõeks. nimelt on tal (ja ka minul tegelt) selline käekell, millel lülidega kinnine kellakett-rihm. see takjakinnitusega värk aga eeldab, et originaal rihm tuleb eemaldada ning militaarrihma kinnitusaasad siduda kella külgedel olevate tiftide külge. meie lülidega kellarihma tiftid asetsevad aga hoopis lülide küljes, nisis tuleb näppu imeda...midagi ei saa.


proosit

..ära emotse, ainult SEKS!

mul on siuke tunne, et usas on viimastel aastatel popimaks muutunud avatud suhted...mis lõpuks siiski kanda kinnitavad või lagunevad. no ma vaatan sin britis iga õhtu ühe uuema filmi ära (vahel ka mõni vanem) ning oma üllatuseks märkasin, et viimase nädala jooksul neist 3 olid iseenesest sisuliselt samad - inimesed, kes väskelt tutvuvad või on juba sõbrad otsustavad hakata seksisõpradeks välistades absoluutselt igasugused tunded:

Love and Other Drugs (2010)
No Strings Attached (2011)
Friend with Benefits (2011)

nagu me isegi teame, täheldati ka nendes filmides, et selline FUN just kaua kesta ei saa, sest vähemalt kas ühel või teisel või lausa mõlemil poolel tekivad lõpuks mingid tunded. kuigi päris elus on tõenäolisem olukorra lõpetamine ja sõpruse lagunemine, sis nendes filmides käsitleti loomulikult õnnelikku lõppu - tekkisid vastastikune usaldus, tunded.

ma nagu ise kohe ei taibanud selle peale pikemalt isegi mõelda mitte...noh kuna se tegelt suht igapäevane teema (isegi kunagi nimodi olnud), kuid nüüd omekul turgatas pähe - kas usas on noored seksi nimel vabameelsemaks muutunud?
et paarissuhtes koos seksiga tekitavad tunnetemässud liiga palju tülinaid?
varem alustati kas sõpradena või kohtingutega nisama ning, kui tundus, et inimeste vahel on sädet, prooviti edasi, kuni kas tekkisid vastatikused tunded või sis mitte. vastavalt sellele sis kas kokku või lahku.
nüüd otsustatakse, et teeme ainult seksi, tundeid ei ole ja lissalt naudime, onju.

tegelt eluterve suhtumine, kuna kaitstud vahekord on kasulik füüsisele ja vaimsele tervisele. aga, kas nood noored tõepoolest sis leiavad, et on saanud varasemalt nii valusalt kõrvetada või on emotsionaalselt nii tuimad, et arvavad ennast ka pensionipõlves üksikuna samuti häppi olevat? või on se siiski ainult planeeritud periood elus stiilis tahan palju erinevaid kogemusi või mul emotsemiseks aega pole?


proosit

PS: filmid on ise lõbusad ja armsate lõppudega.

esimene nädal

nädalake möödas. kui siuksed üksikud igatsus-hood ja nunnumeetrid välja arvata, polegi suuremat tungi peale tulnud. me (mina ja miisu) arutasime kah, et, kuna tavaliselt olen ära 2 nädalat ja siuke suurem tung-äng ilmutab ennast teise nädala keskel, kasse tähendab sis loetud päevad, mil olen olnud eemal või palju tagasitulekuni jäänud on. esimese juhul jõuab ängistus haripunkti tuleva nädala keskpaigaks. teisel juhul viimase nädala alguseks (ma ju seekord eemal ligi 4 nädalat).

nädala sisu - kasvatasin sõdurit, nagu oma lihast poega (progress on märgatav);
mängisin oma seebikarbiga ning avastasin uusi võimalusi;
tutvusin paari toreda inimesega;
tegin poetiiru väikse saagiga (hulgim kogus lemmik äädika-krõpse).

vahepeal üritasin miisuga ka maailmat parandada, kuid selle asemel kasvas vaidlus üle pea, mille koha pealt jäin tõenäoliselt mölakaks mina, aga seda on miisu alati teadnud, et ma siuke jõhkard olen. enda kaitseks ütleksin seda, et ma nõustun kõigi tema väidetega, kuid on lisa aspekte, mille jälgimist tema vajalikuks ei pidanud, aga mina siiski (lähemalt ei peatu).

aa, nagu näoraamatus ma juba postitasin, sis on terve nädala mu akna taga kuskil metsas mingi (öö)kull tüütamas käinud. tavaliselt alustab kuskil 1700 tuuris ning lõpetab enne 2200. no jube elajas. ainus vastumürk seni on kõrvaklapid peas filmi vaadata. kusjuures, ööbin selles majas 4-t korda ja olen ka sel aastaajal olnud ning varem siuke asi puudus. et kas on kolinud siia keegi..?

proteesil on silinder otsad andnud. ma varem ei taibanud isegi märgata, kuid nädala keskel otsustasin "kangemaks" reguleerida, kuna "lahjaks" oli jäänud ning sõrmedele jäi mingi jama külge. alul arvasin, et lissalt tolm and shit, aga lähemalt vaadates näen, et läigib, on libe ning haiseb kahtlaselt. persse...hüdraulika lekib. nüd olen reguleerinud igast erinevaid asendeid ja nullind isegi, kuid aeg-ajalt restart on aint ajutine lahendus. lühidaltöeldes hüdraulilise silindri "kepsu" tihend on kulunud ning lekib. paraku pean selle jamaga vel nädala kannatama - alles siis minu kord proteesimeistri juurde nutma minna :PP hetkel on kahtlane kõndida, muud miskit.


elagu äädikakrõpsud
proosit ;D

PS: mu habemekasvatus eksperiment on kestnud nüüdseks nädala (+1 nädal, mil ma samuti ei püganud). naastes vaatan, kuidas mu habeke tegelikult aja jooksul kasvama on hakanud. v-o hakkan teistsugust mokahabet kandma.

pikk paus

nüd sis taas britis. koib on juba üsna väetiks jäänud ning vajab kohendamist. prioriteet on muidugi viibimine kontaktisikuna, kuid kasutan võimalust lüüa kahte kärbest ühe hoobiga.

ses suhtes on kahju, et seekord viibin sin pikemalt...ligi 4 nädalat. pole ju miisust mai tea kaua eemal olnud kauem kui 2 nädalat ning nüüd lõi nagu pahviks. selle eest on naasmine kindlasti magusam ning ootan ärevusega juba praegu ;)


proosit

krdi tore. ülistan oma miisut ühe lausega avalikult ja kohe on üks mõnus korralik kallistus olemas ;D


proosit

üli-lühendatud pulmavideo

siia sis kah 23.dets.2010 aasta suursündmus vähendatud moel.

koblakas

jube igatsus miisu järgi. tavaliselt on ju tema kodus ja mina võõrsil, seekord aga vastupidi. 5 päeva eemal on ikka kole kül. poleks NV-st vahel olnud, oleks aeg vast isegi kiiremini läinud (töö on ainus, mis aega liigutab). õnneks täna miisu naaseb ning elu sab taas normaalset rada pidi kulgeda. no ei meeldi ned üksildased õhtud kodus kohe kuidagi.

ilm on kah persses. se paar nädalat, mil päikest sadas, sain ma naha peal tunda vaid päeva, mil memme juures muru niitsin...ja kõik. nüd pilves ja märg kogu aeg. jaanipäev samuti kohe käes ja päevad juba lühenemas - ei saagi rohkem..?

ise hakkan homsest puhkama. no siuke koblakas on ees. osa puhkusest on muidugi juba asjatamise peale ära sisustatud...osa alles mõtleme. hirmutab veidi see, mis puhkuselt tagasitulles ootab - jubedam segadus ja lahing paberimajanduses :PP ei taha mõeldagi. veab selle viimase päeva lõpuni ning sis ei mõtle töö peale enne kui naasen.


huh...proosit

ooh Jelly Beans, ooh Jelly Beans...I love U so

meenutasin oma shoping-listi, mida sin britis järgima pean, ning taipasin taaskord, kui tore on armastada ja abielus olla naisega, kes rõõmustab selliste pisiasjade pärast nagu originaal Jelly Beans kommid ning äädikamaitselised kartuli krõpsud :D kohe siuke eufooriline armastav igatsus tuli peale.

meenus, kui viimane kord 4 väikest kotti Jelly Beans'e koju tõin...miisul silmad kohe särama ning uudistas paki kallal siukse entusiasmiga, mida võid tavaliselt ainult lastes kohata, kui nad jõulupakke avavad. kõige meelsam oli 50-e erineva maiguga assortiment pakk (neid tõin õnneks 2), kuna kunagi ei saanud 100% kindel olla, mida sad. se oli nagu mäng vm, et mis nüd tuleb. selle mänguga seoses meenub tavaliselt harry potter'i esimene osa, kus poterdis ja halli habemega võlur komme proovivad - ei mäleta, mis poterdis sai, kuid se vana sai kõrvavahamaitselise kommi. vot nende assortiment "kummi ubadega" on umbes sama keiss. pildil kirjas, mis siukse välimuse sees olema peaks, kuid mitte alati just pole ;P
igatahes selle kommikoti vallutamine on jube põnev ning ma naudin alati, kuidas miisu koti kallal uudistab. seda on lihtsalt jube armas vaadata. :D


oeh...proosit

üllatus, üllatus...

ikka nii tore on suhe, kus mees suudab ka 1,5a hiljem oma naist üllatada (ja vastupidi). tavaliselt on ainult alguses paari-kolme (6) kuu sees üllatusi ning sis nagu juba tunned inimest. aga võta näpust. läheb aasta mööda ning suudan uuesti üllatada. ning just siis, kui naine arvab, et tunneb sind juba läbi-ja-lõhki, üllatad sa teda ka 1,5a möödudes. lahe. siuke asi hoiab suhte kahtlemata värskena (ning kergelt kikivarvul), kui tarvis arvestada ootamatustega.

igatahes on minul hea meel, et suudan veel üllatada ning vastupidi...ja vastupidi ning vastupidi ;)


proosit

magamatus

no t2itsa l6pp, kui raske t2na magada oli...mingi 2-3h oli korralikku und v.
esiteks ei suutnud magama j22da, kuna m6tted olid tugevalt miisu juures. kella piiksumisest sain aru, et se r88vis kuskil 1,5-2h.
sis mingi aeg und ja hakkas p6hi h2da pihta - mingi vend k6rval palatis norskas ni k6vasti, et kostus julmalt minuni v2lja. v2he sellest, aeg-ajalt oli kutil vist konn kurgus ja sis r6gises valjult kuskil 30sek. enne, kui otsustas reaalselt kurgu puhtaks k8hatada. seda kordas ta ikka iga 15-30min. tagant.
ja tagatipuks olid mitmed otsustanud oma t2nase 2ratuse panna 1h varasemaks ise yles 2rkamata. uimaste h22lte j2rgi tuvastasin, et poistel pettumus, kuna vast eelneva p2eva 2ratus oli unustatud muuta. nisis oli ka minu 2ratus tavap2rasest 1h varem.

sellise ebaregulaarsusega sain magada ni palju kui sain. 6nneks hetkel vel tunda ei anna, aga p2evapeale kindlasti, kui juba suuremaks rabelemiseks ja treenimiseks l2heb. aga k6igepealt kohe otse proteesimeistri juurde.


proosit

igatsus

no mai tea, mai suuda uinuda. kohaliku aja j2rgi 0400 (eestis 0600) yritasin l6puks magama j22da, aga ei 6nnestu. l2ksin 6ue tubakat tegema (0415), linnud siristavad. tegin lausa 2 suitsu, kuid siin ma olen.

v2rk selles, et ma igatsen oma miisu j2rgi. nii kohutavalt igatsen, et mai sa enam rahus magada isegi mitte. v2simust on, aga magada ei suuda. mai tahaks enam sekunditki ilma temata veeta. lausa jube kohe, kuidas igatsen. armastus on minult selle viimsegi aruraasu r88vinud, nii raske on ilma temata. se viimane n2dal sab eriti raske olema, mil lahus oleme.

tahaks ainult kaisutada ja hellitada, kuid peab kannatama. lahusolek pole kerge isegi kaugelt mitte.
hirmsasti ootan meie taaskohtumist.
armastan sind, kallis miisu


proosit

koduigatsus

l2heks Kensigton'i jalutama, aga n6medalt tusane ilm on. tugev tuul, taevas pilves, sajab ja ei saja. j2rgmine n-vahetus peaks kindlasti minema, kuna kogu aeg ei jaksa kah netis passida ja filme vaadata. tulev N peaksin ka k2tte saama uue hylsi. praegune loksub juba mis kole. just hetk tagasi k2isin sirge tee peal k2na, kuna jalg 2hvardas keset k6nnakut otsast 2ra tulla. no lissalt ei seisa enam. peaksin k2ima lastesammul, et mitte koperdada ja "peeretada"*  kogu aeg.

peeretamine* - kui jalg pidevalt vaakumit kaotab ja sis uuesti hylsi sisse astun, kostub alati siuke peeretuse l8rin. kes teab, ei ehmu, kes mitte, vaatab kohe imeliku n2oga, et "mis, avalikus kohas nimodi" :P

igatsen miisu j2rele. eile 6htul andis eriti tugevalt tunda. 2ra m6ista valesti, ma igatsen oma miisu j2rgi iga hommik-p2ev-6htu. ei m88du tunnikestki, kui ta mu m6tetes taas. eile 6htul aga tuli kohe suurematsorti igatsus peale. jube kahju, et ta minuga kaasa ei saa tulla. v-o, kui oleks varem asja uurima hakanud, oleks ehk saanud korraldada mingisuguse visiidi...kasv6i n-vahetuseks. varem ju omaksetele tripp siia ja tagasi koos majutusega organiseeriti. t6si, se oli kyl vahetult peale vigastust ning sis ka 4 kuud hiljem, aga sellegipoolest. pyyan hiljem seda asja uurida, kas tulevikus v6imalik on. hetkel aga pean kannatama.
ok, meil on ka minevikus palju lahusolemist olnud. kas olin NAK'i ajal metsas kuskil, EVAK hoidis mind nisama E-R v6rus (l6puharjutus lausa 10 p2eva) ning ka britis olen suhte jooksul juba 3. korda (3-4 n2dalat). peaks nagu harjunud olema juba, aga v6ta n2pust...ei ole. kohe kuidagi ei harju sellega, et oma kallimast pean rohkem kui p2eva eemal olema. sestap ni raske ongi.
aeg-ajalt on nii, et tegevust palju ja igatseda nagu mahti polegi. siin aga on ju 6htul kella 5-st vaba aeg ning igatseda v6imalust jagub. eriti praegu, n-vahetusel.

hirmus asi se armastus ikka...syda valutab tihti. ei teagi, kas peaksin olema rohkem "mees" ning hinge kylmemaks ja tugevamaks tegema v6i ongi se just 6ige n2itaja..? t6en2oliselt 6ige mees muidugi ei v2ljendaks oma igatsustunnet ja sydamevalu nimodi avalikult - muutun lillaks vaikselt...v6i v2hemalt bi/metro ;P
okas, nali naljaks, aga naist tahan n2ha ja kallistada jne.
l2ks liiga melodramaatiliseks 2ra.


proosit

kiire detsember

kerge kuu aega eemal püsitud ning ni mõnigi asi korda läinud:
- lahingukooli viimased harjutused ja metsad on möödas
- kool läbi
- ning abieluranda samuti jõutud.

nüd sis jõulud. kuna pole just suurim jõulufänn, sis suurelt ei tähista(-nud). memme juurest miisuga läbi, hea kõhutäis, kiired kingid ja kõik. oleks ka ööseks jäänud, kui poleks kartnud hommikust lumevangistust, mis olekski juhtunud, kui oleks alles omekul liikuma hakanud.

õhtuks kodus ning tark tegu. teed olid üsna hullud. osad lõigud oleks omekuks kinni olnud ning teistel oli lissalt julm pinnatuisk. nagu näha, pole scarlet endiselt vel lõpetanud.

nüd sab miisuga veidike puhata. uuel aastal san nädalake tööl käia ning juba britti ära...3x nädalaks.

heh, meenus, et miisul feilisid registreerimise fotod. lubatud kuju jäi ilmumata ning ülejäänud on kas viletsa kvaliteediga või lissalt vähe. hetkel jääme lootma AK lindistatud musta materjali peale. ehk kannatab movie makerist screen shot'e võtta ja sedasi pilte teha..paistab. aga suht sürr lahendus äpardusele ;P
muidu oli regamine üldiselt lahe ja korras..isegi spalleer toimis oma plekkmõõkadega. väljajalutades andis viimane spalleerimees (vanem-veebel Poogen) oma mõõgaga mu värskele abikaasale vastu tagumikku..nö. hoiatuseks vist..muig.

väike, ligi 50-pealine šamparing ja sis amide restosse sööma. kõik tellisid omale meelepärase, mina ühe ägeda medium (11 tolline) A.T.W. pizza. no täitsa pees...siga-hea oli.
tagatipuks 1 desert kah, banana split. polnudki kunagi söönud, väga meeldiv kogemus oli. kõht oli lõpuks niii täis, et lausa raske oli olla.

kojujõudes pidi miisu absoluutselt kõik õllekannud ja klaasid välja otsima, et lilled vette saaks. lisaks veel igast muud kannud ja vaasid. isegi memm saatis paar morsikannu, õnneks neid vaja ei läind.

õhta oli ülimalt meeldiv, nagu olema peab ;)


proosit

metsalaager + NV

viimane post 1,5 nädalat tagasi minu poolt. mis ma oskan öelda - tegemist jagub. on kül puhkemomente, kuid ned kuluvad lõõgastumiseks ja naudinguteks. tunnen, et hakkan blogist vaikselt võõranduma, aga hetkel usun, et minu puhul se vabandatav. lissalt tegemist ni palju, et lisaks muudele küberkohustustele ei viitsi enam blogi kribada.

praegu siiski tekkis siuke huvitav ennelõunane auk, nisis kasutan objektiivselt ära.
mis sis juhtunud - peale viimast kribamist jõudsin möödunud nädalal T-R metsas veeta. ilm oli universaalne (pluss/miinus 5-10 kraadi C; udu, vihm, lõrts, lumi; tuul 0-10km/s; täispilvine, öösel vahelduva selginemisega), sai nisama uimerdatud kui ka pidevalt ringi sibatud...suht siuke tavaline admin-metsalaager loengute ja praktikaga.

süüa sai metsas ikka sitaks. ma pole ühelgi metsalaagril muidu nii hästi toidetud olnud, kui nüüd. lõunad olid kõik kuumad, hommik-õhtu kuiv, aga selle eest oli oma pakeering. siukest head asja, et oeh. ja ei suut kogu aeg kõike ära süüagi. lõkke ääres tegin grillvorste, millest suutsin vaid 3/5 ära süüa. ülejäänutel samuti maod punnis ja olin sunnitud jäägid ära põletama.
isegi koju vedasin portsu kama, enamjaolt kül magusat, aga siiski. igatahes toidu koha pealt oli 5+.

R sain kodo seekord üsna hilja...alles enne kaheksat. väeosas oli vaja suur varustus kuivama panna, ära hooldada ning ka enda varustus. lõpuks oli ni räpane tunne, et enam koduni ei kannatanud ja vajadus koheselt dušši all käia. kõik se nihutas kojusaabumist edasi.
kodus ootas mind aga kass, kes kohe kiirelt minu manu tõttas ja sülle puges (väga meeldiv ja soe tunne oli) ning ei läinud kaua, kui ka väike pede esikuse ronis ja endast valjuhäälselt märku andis. temast ei saa paraku alati hästi aru, kas ta väljendab pahameelt, et alfa saabus; ülistab taas keskerakonda; või oli tal siiski siiralt hea meel mu taas-saabumise üle...krt seda teab.

kutsuti ka välja, aga otsustasime miisuga koju jääda...oli ka teineteise seltsis nisama hea kaisutada ja paar klaasi viskit nautida. öine uni omas voodis, miisu kaisus on ikka tõsine luksus viimasel ajal, sestap püüan võtta sellest maksimumi.

L toimus vennase süntar. pidime ka tordi tooma, kuid kulutasime teineteisele liiga palju aega, nisis see jäi...nojah, ka maal oli tarvis ju asjatada...ja nimodi se päev kulubki.
süntaril sai kõht mõnusalt täis söödud ja papsiga viinuskit kah veidi, et õhtune uni oli taas mõnusalt magus.

P katsetasime sis seda miisu valitud alternatiivi toitlustuseks. 185kr. eest sai toitu ni palju, et ma oleks 2x söönuks saanud...et sis väga hästi. mulle sobib.

edasiselt pakkisin ennast kokku, viimane kallistus and off I go.

nüd sis taas võrus seda mõnusat lögast talveilma nautimas.


proosit

esimene nädal seljatatud

selle nädala raskuspunkt oli sis rootsi automaat AK-4. sittagi se ni keeruline relv on. esmapilgul keeruline vaid, kuna polnud näppinud varem. nimelt erineb selle töömehhanism Galil-ist täielikult (mis on iseenesest suht sama mis Kalašnikovil). kui galilli võin silmad kinni lahti võtta-kokku panna, sis AK-4 juba nii lihtne pole. arvestades, et viimase lukk ise käib 4-ks jupiks lahti, sis kinni silmi seda kokku panna oleks kaunis keeruline (lahti võtta oleks pohlad), aga harjutatav tegelikult. eks vilumuse käigus õnnestuks kõik...esialgu kõvatama ei hakka.

järgmise nädala raskuspunktiks on vast raskekuulipilduja KSP-58. ka seda pole ma varem ise näppinud. väidetavalt on sel rohkem paralleele MG-3'ga, kui galilil ak-4'ga. kui se tõele vastab, sis peaks õpe ladusamalt minema, kuna MG-3 on mulle lihtne nagu "kuke-kägu" (mida iganes see ka tegelt tähendab ;P).

nädala sees saime vel meditsiini, sõjatopograafiat, määrustikku...vist midagi vel, aga ei mäleta :P
meditsiin oli jube igav ja monotoonne mõttetuste mõttetus.
sõjatopo oli peamiselt meeldetuletus üksikute täpsustavate lisadega (minu jaoks sis, mitte kõigi).
ka määrustik oli peamiselt meenutus. lahkasime ja filosofeerisime erinevate käsu- ja distsiplinaarseaduste üle omandades tibake paremat selgust varasema kohta.

olen selle kursuse raames taas hommikuvõimlemisega tegelema hakanud. jooksu kül ei tee - mina kõnnin maja taha, teised jooksevad sinna ;P - , aga ülejäänud sirutused, venitused, verd ringiajavad liigutused teen kaasa. tagatipuks viskan ka 25 (teised ei viitsi), sis täitsa hea olla.

järgmise nädala lõpus ja uue alguses on minu kord õpilasvanema rollis olla. kuna meid on vaid 20, sis pole õnneks keeruline kontrolli omada. õnneks sab mu "vahetus" vahetult enne metsalaagrit läbi (metsas on juba keeruline vastutav olla).

aga elu on ilus. 6 nädalat veel ja sis kursus läbi ning mina miisuga abielus ;D


proosit

Lahingukool

eelmise nädala tipphetk oli, et N sain oma ratta lõpuks kätte. kuna lisavidinad olid odavamad, kui ma alul oodanud olin, sis täitsin summa maksimaalselt muude lisadega täites. kunagi panen pildi ka v-o üles, aga võin öelda, et juurde sai palju ja ratas näeb välja nagu saksa tank ;D...jube hirmus ja võimas mölakas (mulle meeldib).

eilsest paigutasin sis ennast võrru, meegomäele, lahingukooli. tänane esimene päev võeti lühemalt kokku (homme korralikum). nüd sis u. 8 nädalat koolitust sin kodust kaugel. koju san aint nädalavahetusteks (aga mitte tingimata alati). üritatakse õppetööga vist rohkem hirmutada, kui asi tegelt seda väärt - tunniplaani vaadates on maht tohutu, kuid jutud ja teadmised ütlevad, et hullu pole midagi.

täna ses mõttes sitt päev olnud, et ma jäin ennast toidule pannes hiljaks. nimelt, et täna väeosas süüa saada, oleksin pidanud ennast toidule panema juba möödunud N, aga meenus alles R. nisis sain tänase esimese eine alles peale "tunniplaani" kuskil 1600 tuuris...ja kohvi kah ;( aga edasine on juba parem. igaks juhuks ei käinud linnas ainult söömas, vaid ossin midagi head ka kaasa...ni igaks juhuks, kui kuperjaanovi toit peaks juhuslikult pask olema.

iseenesest on nõme taas miisust ni kaugel olla...no ei saa kohe rahulikult koos aega maha võtta ja lissalt teineteisele silma põrnitseda. nauditavad ajad on üürikesed ja sis peab taas emb-kumb meist kuskil kohustusi täitma. nüd sis taas minu kord igatsuse tekitamisel. aga okas, asjal on siiski ka positiivne pool - noorem veebli staatus.

enne õnnistust on tavaliselt alati pikk ja okkaline kannatusterada..."pea vastu, sõber".


proosit

paranoia

nüd sis avaldus sisse antud ning tähtpäev paigas. tuleb aint oodata seda õiget päeva. siuke kerge paranoia kül on, nagu oleks midagi eluliselt tähtsat tegemata. tunne sellest, et kõik on kuidagi jube hästi - olen õnnelik ja asjad paigas. sestap ongi probleem selles, et probleeme pole. loogish, et tegemist isikliku kiiksuga. nimelt on tavaliselt ju alati mingeid probleeme, mis lahendamist ootavad. ärge arvake valesti...muidugi on asju, mis tegemist tahavad ja ka plaane tulevikuks, kuid siukseid murettekitavaid probleeme pole. ülimalt kummaline seis. ei teagi kohe, mis teha. normaalne oleks, et viskaks ennast mõnusasse asendisse ja naudiks olukorda, kuid paraku paranoia ei kao. peab endale vist kiirelt mingisuguse mure leiutama ;PP


proosit

SUUR KIHLUS!!

armastus on ikka üks huvitav asi. kui seda pole, sis ei oskagi nagu eriti igatseda. kui on, sis imestad, kuidas seni ilma hakkama said. endal mul varem nii pikka suhet olnud pole. nüüdseks olen miisuga koos olnud juba 9 kuud ning me armastame teineteist rohkem kui kunagi varem. suhe kasvab tugevamaks iga päevaga.

ei meeldi mulle tegelikult se väljend - ABIELU. olen küllaltki tugev ja iseseisev inimene, et ka üksi hakkama saada...mul pole tarvis abi, et elada. võiks lissalt öelda tegelt, et a'la "kallis, registreerime". mõistan naisevõttu ja kihlusperioodi, kui peale pulmi võiks siiski kestma jääda registreeritud kooselu mitte abielu :PP

varem arvasin abielust ni palju, et se on mõttekas vaid praktilisuse poolest. a'la et sis mingid dokumentatsiooni asjad ja rahad liiguvad sujuvamalt vm...no et inimestel on materjaalselt kasulik kokku registreeruda. nisama traditsiooni mõttes pulmad teha polnud minu jaoks loogiline...vabaabielu oleks ju igati ok.

aga nüüd olen oma meelt muutnud. nimelt olen viimased paar-3 kuud seednud abielu ideed ning olin otsustanud selle suure küsimuse tuleva aasta sees ka välja potsatada, aga võta näpust...kannatust puudu. eile hilisõhtul oli tunne ni hea ja tundus kõik õige olevat (kuigi olin planeerinud romantilisemat momenti selleks) ning tulin selle küsimusega koheselt lagedale. ohh seda õnne ja rõõmu, sain miisult kõhklemata positiivse vastuse.

nisis oleme nüd nö. kihlatud. nüd vaja sis planeerima hakata, millal registratsiooni teeme ja kas/kuidas/millal pulma rituaali. kuna ise olen tuleva aasta kevadeni suht hõivatud oma tegemistega, sis esialgu saaksin vaid formaalsuse ära teha, aga pidustused peaksid vast kannatama...kui ned pidustused just midagi lihtsamat ja tagasihoidlikmat pole.
ain't love grand ;D


proosit

Krati süntar

õhtul tulid külla heta ja urki. kes õlut kes veini kes konjakit. chillisime nisama, kuni aeg tripperisse minna. kärts oli korraldanud mingi süntari triio. esialgu napsutasime ennast, kuni vastu ööd bänd lavale koos temaga ronis.5 lugu laulis. tuli laule bändidelt foo fighters, evanescence, lacuna coil, seal ja johnny cash :D.

peale kontserti sai igast huvitavat arutatud heta potensiaaliga..igati lahe vend tundus..kratiga ning urkiga kah kõvasti loba.

eemaldusin ürituselt üsna viimasena, kui ühistransport juba liikus. tekkis äkknälg, mida rahuldasin peda vastas oleva burksi ees. isegi kodus oli vaja vel pool pakki krabipulkasid naha vahele pista.
lahe oli...aint miisu oli mu kõrvalt puudu. selliseks asjaks oleks teda siiski kallistada tahtnud.


proosit