päev 184

kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.

alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.

tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.

tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.

tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
 
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.

veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.


proosit

päev 149

täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.

ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.

otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.

avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.


proosit

päev 146

kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.

tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.

peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.

peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.

tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.


proosit

päev 143

hommik algas rahulikult. tehti päevaplaane. mina sain oma osa täitma hakata alles peale lõunat, mil viisin teiselt alalt unimogiga 5 alusetäit kola saarlastele ära. enne õhtusööki tõstsime kõikidest tubadest veel lauad-kapid-kummutid välja ja vedasime saarlastele. kuna kuuluvad neile ning toad peavad suht õõnsad olemas, siis nii.

trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.

tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.

kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.


proosit

päev 125

ei tea, kas toanaaber võttis mu sõnu kuulda või olin lihtsalt eelnevast nii väsinud, aga täna öösel magasin nagu nott. loodan, et mõlemat. sellisel juhul on ka edasine öörahu tagatud.

kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.

internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.


proosit

päev 123

õhtul majutuses pakkisin oma aseme tiba teisiti sisse. kuna madrats on lihtsalt suur tükk porolooni riide sees ning voodi lina on õhuke, siis tekib mõnikord väike niiskus minu ja madratsi vahele. tekki pole ma aga mitu nädalat enam peale tõmmanud, kuna on piisavalt soe. lahendasin olukorra keerates teki pikuti pooleks ning madratsi ja voodilina vahele. see peaks piisavalt õhuruumi (ning veidike ka pehmust) juurde andma. päris hea ja pehme ase sai.

käisin peale lõunat taas NAF'ist läbi. mõtlesin, et kuumad ilmad pole kaugel ning mul tegelikult vaid 2 under armor särki kõrbe tooniga...ostaks 2 juurde. L suurust ainult 1 veel oligi. mustad on juba ammu otsas. ülejäänud suurusi on kõigil toonidel kuid L on ainult veel rohelisel. kõva minek nendel.

põrgut kus coy nüüd lammutab oma MG-3 püstolkäepidemeid. üks asi, teine asi...pean mingitest katkistest lego kombel terveid ehitama hakkama. 3 tervet on koos, kahest lagunenust saan veel ühe terve.

täna sai üsna palju trenni tehtud. päris hea ja energiline on olla...I feel pumped up. tundub, et olen enda jaoks sobiliku kava leidnud ning nüüd tuleb seda vaid säilitada. eks iga nädalaga tõstan ka koguseid, muidu muutub lihtsaks.


proosit

päev 116

vaatasin eile hilisõhtul majutuses enne magama jäämist anima filmi Free Birds. pean tunnistama, et päris hea oli. igatahes ned autod ja lennukid jäävad kõvasti alla.

hommikul läksime kohe teisele alale hülsse lindi lülidest eraldama. kuna eilsest jäi selg tiba kangeks, tegin eelnevalt kiire venitava ja soojendava trenni lihastele. alal särk seljast ning askeldama. seekord läks üsna kiiresti, oli vaid üks neljakraeline aluse täis.

peale lõunat läksime särtsuga solaariumisse taastuma. kuna teisel alal olin valdavalt palja seljaga päikse suunas, siis nüüd pikutasin vaid sellili lastes päikest vaid naba paitama. selg siiski sai vist nii palju, et homme peab vist pausi tegema. vähemalt hiljem saunas leilitades selga liiga ei kõrvetanud, aga hetkepiir on vist käes.

peale õhtusööki läks net ära. mul oli just ajalis-kriitilised pühatoimingud eBay's käimas. neti saabudes oligi ühe toimingu piir ületatud, kuid õnneks avanes sellele uus võimalus. teised võivad homseni kannatada. hiljem vaatasime koos veel ühe komöödia ära, nokkisin veel tiba arvutit ning majutusse ära.


proosit

päev 111

vedelesin ka täna hommikul tiba pikemalt, kuid nii käest ära ei lasknud, nagu eile. kl0900 pidi esialgu koosolek olema, kuid jäeti ära teemade puudumise tõttu.

tegime kolmekesi trenni. lihased hakkavad leebuma ja ei pitsita enam nii valusalt. peale koristamisi sain endale hoo sisse ühe puu-nikerdamisega, nisis 1 trenn jäi vahele. kui juba tuhin sees, ei tasu segada. nimelt valmistasin enda narile ripplaua läpaka jaoks. kuna ähvardati järgmise kuu jooksul kõik lisa mööbel tubadest välja tirida, et pakkimis-evakuatsiooni ajaks oleksid vaid narid ja varustus, siis vaja asjandust, millelt õhtuseid filme mugavam passida oleks. läpakas süles on kuidagi ebamugav ja läheb kuumaks kah. nisis valmis ta tegingi.

lõuna oli hea. pakuti taas neid grillvõileibu, mis jõulude ajal. eks muud pudi oli kah, kuid just need avaldasin enim muljet. kraapisin ka 3tk alale salaja kaasa, et hommikul hea võtta. lisaks suutsin ma oma vormi taskutesse veel hunniku banaane, mõned õunad ja 1 pirni ära paigutada. kui ma poleks püüdnud neid mügaraid oma taskute kohal varjata, oleksin välja näinud nagu ääretult kole rase naine.

tuli unekas peale. otsustasin seda horisontaalis leevendada. kuna aga ilm oli ilus ja päiksepaisteline, kerge jahutava tuulega, otsustasin projekti rakendada solaariumis. selleks on siis ühe teisel korrusel oleva konteineri kõrvaline ala. sisuliselt kuivatusruumi katus, mis kerge piirdega ümbritsetud, et soovi korral lausa palja vändaga sol'i võtta.

õhtupoole tegin veel tiba jõudu, vaatasime kolmekesi ära filmi "Teeth" ning kolisin majutusse oma mugavustega kodukino nautima.


proosit

päev 110

hommikune uni oli nii võimas, et mõneminutiline pikutamine venis ligi tunniseks uinakuks. eks sain ka üli sügavalt magada, kuna mu toanaabrist vana lõvi oli puhkusele läinud...see mees ragises läbi une, nagu vana laevavrakk kai ääres õõtsudes.

tegin oma igahommikuse 2 banaani, korrespondentsiga tutvumise ja äratuskõne miisule. ka tegin kuskil tunnikese pärast väheke võimlemist koos pingutustega. kuna esmane oli üle pika aja paar päeva tagasi, siis andsid täna lihased tunda...peamiselt kõht. iga istessetõus tundus, nagu suruksin nuga kõhtu. otsustasin lihased kergemini üles soojendada langetades istet ning tõusude arvu kümneni. ülejäänud lihastega oli korras. kuskil tunnikese pärast jälle. siis lõuna ja väheke tööd teisel alal ning hiljem taas trenn. püüan samuti selle rutiini sisse saada, mida mõni juba nädalaid juurutanud on.

sõbrapäeva puhul tellisin miisule lilli. ega ma kodus olles seda vast teinud polekski, aga olen ju ise kaugel ning kindlasti teeb se talle heameelt. tegin tellimuse juba nädala alguse poole. torkasin lilledele Rafaellod ja kaardi omakribatud luuletusega kah sekka. miisu oli paraku aga sõidus ja kontorist väljas. olukorra leevendamiseks otsustas miisu kolleeg ja hea sõber Kärt talle telefoni teel vähemalt teavitada, et saabus selline komplekt ning ladus toimetuse kuuldes ka luuletuse telefoni teel ette. kuna luuletus oli kergelt humoorika ja intiimse sisuga, said kolleegid vähemalt muhedalt naerda, aga noh...vähemalt minu panus oli antud.

peale lõunat suurt tarka teha polnudki. ei raatsinud tööga kah alustada, kuna raibe saaks muidu kole vara otsa. päeva peale sai veel paar korda jõudu tehtud ning õhtul filmi "I Spit On Your Grave" esimene ja teine osa ära vaadatud koos duoga. Esimese pauguga avastasin, et teine osa on siin olemas. olin seda puhkuse ajal ise otsinud, kuid ei saanud kätte...siin olemas. see aga meeldis särtsule sedavõrd, et ta sügeles kohe ka esimest vaatama. kuna nad üsna eraldi filmid, siis ei lähe tegevus ja ajastu segi, nisis miks mitte.

tänu pikale filmiõhtule saime majutusse alles 0030. kuna und polnud, lugesin raamatut. kl0100 plaanisin magada, aga raamat oli nii põnev ja järel vaid paarkend lehte...lasin võiduka lõpuni. veel viimase peatükini arvasin, et teema ei saagi selle raamatuga lahenduse, aga poole pealt tuli finish üsna lähedale. lõppedes jäi siiski kripeldama, mis raamatu jooksul arenenud lisa-arengutest põhiteema kõrvalt edasi saab. oli ju vähemalt 2 asja, mille arengut veel näha oleks tahtnud. v-o ongi kriminullide värk, et põhiteema lõppedes on ülejäänud arengud oma fantaasia vili.


proosit

päev 47

päevad on suht märkamatult möödunud ning taas nädalavahetus ukse ees.
öösel magasin sitasti. ei tulnud korralikult und, möllasin voodis veel peale keskööd. öösel ärkasin korduvalt. sedasi poolunes ööd veetes olin hommikul veel pikalt sassis. kella unustasin majutusse, teel alale koperdasin korduvalt...nagu oleks purjus vm. igaks juhuks esialgu hoidun tähtsamatest tegevustest, kuna krt teab, mida kokku soperdaksin.

lõunaks oli juba normaalne olla...väike väsimus ainult sees kuidagi. sai veidike tööd kah tehtud. ühel juhul küll ei leidnud relva numbrit pikemal vaatlusel üles. läksin tüübi juurde ning veendusin, et selline number siiski olema peab. vaatasin uuesti...peaaegu oleks taas märkamata jäänud. numbrid jooksid kuidagi nii sujuvalt ühe ühiku võrra suuremaks ning seal vahel ta just oligi, raisk.

kui lõunane leib oli korralikult luusse tõmmanud, otsustasin veidike trenni teha. seda kasutas kohe ära põder, et oma artikli juurde ning nisama kunstilist sõjakolde fotot veidike teha. nisis mõned tulid poseerides, mõned lõuga tõmmates. tundus, et suurem tähelepanu osutus ülipopulaarse jala asemel hoopis mu tätokatele...muig. igatahes lubas mõned fotod ka mulle saata, nisis paistab, mis sest välja tuli.

üks kolleegidest otsustas ühest rännakust osa võtta. rassimiseks peab olema ekstra 10kg. andsin ta vestile ühtlase kaalujaotuse tarvis täis galilli salvesid kuskil 8 tk. normaalne...veidike vett kah rännakule ning ongi olemas.


proosit

uus jalg vol.2

sain oma uue jala l6puks k2tte. no t2psemini 8eldes uue hylsi. krt se on nyd nii ymber konkreetselt, et kole harjumatu mitteloksuva jalaga ringi k2ia. mai oskagi kohe 8elda, kas 2kki ongi liiga pingul v6i olen lissalt mingi loksuvaga liiga 2ra harjunud. igatahes on praegune hoobis teistmoodi haakuva systeemiga nisis leiutan endiselt viise, kuidas k8ndi otsas hoidmine ja hiljem ka proteesi eemaldamine k6ige mugavamaks muuta. olen seni kombineerinud erinevalt - hylsi sees pehmendi ja sokki pole, sis sokk, aga pehmendit mitte, sis lisaks pikk sokk kahe hylsi vahel (sisemine ja v2line)(muidu ei kipu sisemist k2tte saama ning sellest ka jalga), nyd lasin v2limise hylsi kylge ventiili panna ja v6tsin kahe hylsi vahelt pika 6hukese soki 2ra ning panin jala otsa v6ttes 2ra tavalise soki ja lisades pehmendi. (paras pusimine)

kindlasti said k6ik perfektselt aru, mida kirjeldasin, nisis sel teemal rohkem ei peatu.
nyd sis m6ned p2evad aega asja katsetada, kuniks viimasel p2eval v6imalus viimased parandused sisse viia.


proosit

raske E

fak raisk. just siuke trenn selja taga, et sure 2ra. vaevu jaksan s6rmi yle klaviatuuri liigutada. poole h p2rast hakkab j2rgmine ylakeha trenn. tyra, nad on taas p2he v6tnud, et meist tuleb kulturistid treenida...ei ait2h. v2iks teha trenni ikka ni, et hiljem ikka kerge m6nus v2simus, mitte murtud olek. peab vist v2gisi valima hakkama, millest osa v6tta ja millest mitte.

NV oli suht igav. kusagil k2ia ei viitsinud, kuna ilm oli masendav. eestis sadas lund ja oli sula, siin oli valdavalt tuuline ning sadas vihma...praegugi kallab. kurilkas on huvitav...k6ik on ennast sinna pakkinud nagu sardiinid karbis. ise ei viitsinudki nendega kaisutada...tegin vihma k2es tobi. tundub, et briti s6durid kardavad k6ik vett. nojah...ise ma linnapeale jalutama siukse ilmaga samuti ei kippunud, aga korraks vihmak2tte tobile minna just eriti suur probleem pole.

eks linnapeale jalutama muhedam minna sis, kui uue hylsi k2tte san...se peaks ikka korralikult paigal ka pysima, et pikemaid jalutusk2ike mugavamalt ette v6tta.

okas, nahhui...rohkem ei viitsi praegu.


proosit

esimene nädal seljatatud

selle nädala raskuspunkt oli sis rootsi automaat AK-4. sittagi se ni keeruline relv on. esmapilgul keeruline vaid, kuna polnud näppinud varem. nimelt erineb selle töömehhanism Galil-ist täielikult (mis on iseenesest suht sama mis Kalašnikovil). kui galilli võin silmad kinni lahti võtta-kokku panna, sis AK-4 juba nii lihtne pole. arvestades, et viimase lukk ise käib 4-ks jupiks lahti, sis kinni silmi seda kokku panna oleks kaunis keeruline (lahti võtta oleks pohlad), aga harjutatav tegelikult. eks vilumuse käigus õnnestuks kõik...esialgu kõvatama ei hakka.

järgmise nädala raskuspunktiks on vast raskekuulipilduja KSP-58. ka seda pole ma varem ise näppinud. väidetavalt on sel rohkem paralleele MG-3'ga, kui galilil ak-4'ga. kui se tõele vastab, sis peaks õpe ladusamalt minema, kuna MG-3 on mulle lihtne nagu "kuke-kägu" (mida iganes see ka tegelt tähendab ;P).

nädala sees saime vel meditsiini, sõjatopograafiat, määrustikku...vist midagi vel, aga ei mäleta :P
meditsiin oli jube igav ja monotoonne mõttetuste mõttetus.
sõjatopo oli peamiselt meeldetuletus üksikute täpsustavate lisadega (minu jaoks sis, mitte kõigi).
ka määrustik oli peamiselt meenutus. lahkasime ja filosofeerisime erinevate käsu- ja distsiplinaarseaduste üle omandades tibake paremat selgust varasema kohta.

olen selle kursuse raames taas hommikuvõimlemisega tegelema hakanud. jooksu kül ei tee - mina kõnnin maja taha, teised jooksevad sinna ;P - , aga ülejäänud sirutused, venitused, verd ringiajavad liigutused teen kaasa. tagatipuks viskan ka 25 (teised ei viitsi), sis täitsa hea olla.

järgmise nädala lõpus ja uue alguses on minu kord õpilasvanema rollis olla. kuna meid on vaid 20, sis pole õnneks keeruline kontrolli omada. õnneks sab mu "vahetus" vahetult enne metsalaagrit läbi (metsas on juba keeruline vastutav olla).

aga elu on ilus. 6 nädalat veel ja sis kursus läbi ning mina miisuga abielus ;D


proosit

38...vau

eile oli taas tiba sebimist, otsustasin seda jalgrattaga ajada. ajasin ennast peale 3.aastat taas rattale (nüd kolmandat päeva järjest) ja asusin teele. käisin emal külas, sis mustamäe haiglas röntgenil ja männikul endises töökohas. viimases peale vanade semude vaatamise puhastasin ka surveõhuga rattaketi ja õlitasin üle.

enne tagasisõitu hellas jana ja kutsus külla. nisis suundusin mõigu poole. otsustasin läbi ülemiste metsa minna. selle mõnusa sõidu sees oli ka paar kilti kruusateed, mis oma põrumise ja rappumisega tagumendile sadula maitse jättis.

veetsin 1,5h külas ja asusin kodu poole. muidu oleks päris kiiresti kodu saanud, kui kesklinn ni rahvarohke poleks. no tõepoolest, mõned kitsamad jalakäiate teed olid ni aeglase liikumisega, et ma oleks isegi jala kiiremini saanud. igatahes uhasin kuskil tunniga koju...parema liiklusega oleks saand kuskil 30-45min-ga vast.

kodus olin päris läbi. mõtlesin, et sellise pikema sõidu puhul, mis pidevalt põrutust persse toob, oleks tulevikus vaja mugavamat sadulat ja eelistatult ka taga-amorte. vähe sellest, et käed, selg ja jalad nisama väsinud on, on persel kerge sadula maitse seni vel küljes.

guugeldasin ka teepikkust õhtal. kui ise esialgu arvasin, et mingi 15km max oli, sis tegelikult tuli suht täpselt 38km...minu jaoks uskumatu. ning ainult 2 korda kukkusin kogu selle seikluse jooksul. kuna vasak jalg on pedaali korvi sisse torgatud ja rihmaga kinni, sis ni naljalt ja kiirelt jalga ei vabasta. paraku on vanast harjumusest endiselt kius vasakule küljele peatuda. ni juhtus ka eile - pidasin hoo kinni, kui raskuskese kergelt vasakule jäi. sis ei jäänd rohkem üle muud, kui kontakti maaga oodata. hullu polnud, vabastasin jala ja taas püsti...seda oli ju oodata.
aga siga-lahe tunne on...peab tihemini tegema.


proosit

Headley Court taastusravikeskus (suvi) - lõpp

ja saabki varsti se briti tripp läbi. juba tuleval P-l lendad kodo. loogiš, minu ja miisu jaoks pole se sugugi "juba", kuid siiski.

füsio kohapealt tehti kokkuvõtlik ülevaade ning otsustati, et minuga pole suht-koht enam midagi teha. kõik, mida osata vaja, ma oskan ja on maksimaalselt üles töödatud ning perfektsusele läheneda sab aint lihvimise teel (lühidalt praktikat vaja), nisis juurde mul enam midagi õppida pole.

ka samma treeninggruppi ei pidavat ma enam jääma. olen piisavalt arenenud, et edasijõudnutega hakata ägedamat trenni tegema. selleks nemad muidugi eelistaksid ka jooksmist, kuid mai kavatsegi jooksujalga võtta. kuina jalgu antakse piiratud koguses, plaanin jooksu asemel mägisuusa jala võtta, et jätkata ka lumelaua harrastusega.
aga ujumist ja rattasõitu teen kaasa hea meelega edasijõudnute grupis...selle vastu pole midagi (kuigi ned proovitud korrad sin võtsid ikka rõvedalt läbi kül).

kodus võtan esialgu aja maha, et natukenegi suve nautida (esialgu nädal). ning juba kohe ronib ka kolimine selga. augusti keskelt sis edasi täpselt ei teagi, kas alustan kohe tööga või võtan lisapuhkust (päevi palju). samas, ega kaua tööd teha ei saagi, kuna oktoobris taas õpingutele ning kohe pärast õpinguid tõenäoliselt uuesti britanniasse - raud on kogu aeg kuum. tõsisem elurutiin algab vist alles tuleva veebruaris.

vähemalt tegevust jagub ja igav just pikalt pole ;)


proosit