päev 195 - Afganistaan-Eesti

nagu ikka lennujaamas, algas ka see päev kesköise unise passimisega. check-in sai napilt enne keskööd tehtud ning edasi kes vahtis filmi, kes libises aeglase wifi peal, kes nosis oma toidupaki kallal ja kes lobises kaaslastega juttu.

üllatuslikult juba 0100 valmistati meid ette lennukile astuma. transpordiks oli suur kaubalennuk, millesse viiesed read reisiistmed paigaldatud olid. ka mõlemid servad olid integreeritud toolidega täidetud...nendel seljatugi looka ei läinud. sabaotsas olid mõned alusetäied pagasit. kuigi võtsin oma e-vidina salongi kaasa, oli väsimus valdavalt liiga suur, et lugeda. sellegi poolest õnnestus mul 7h-st lennust parimal juhul tubli 3h sügavamalt silm loojas hoida. vähesele kaldus asendile oli siiski üsna ebamugav olla ning saabus kohutav kangestus iga uinaku järel. vahepeal uni kadus, nisis lugesin raamatut. nii pea, kui uni tagasi, panin ka raamatu käest ja uuele ringile. muusikat kuulasin aga terve reisi aja. kuna niikuinii jagati kõigile kõrvatropid kätte, siis võisin samahästi ka juba kõrvaklappe kanda ning ühtlasi parimat musa kuulata. kuulasin seda nisama passides, raamatut lugedes kui ka magades. ühel juhul aitas aega edasi kerida, teisel juhul välismüra summutada, kolmandal uinutas.

mõni oli istmel magamisest loobunud ning sättis ennast kenasti vahekäiku magama. kui ma poole lennu ajal põiel käisin, oli ees veel kõigest 1 mees. hiljem juba mitmed. hilisematel põietühjendajatel lasus ees paras kadalip tiibadega peldikuni. oleksin ise siis taas kultuurimajja vajanud, oleksin vist nii mõnegi vigaseks komistanud. õnneks tänu puuduvale teenindusele oli mul juba ammu janu ning sellest tingitud vaakum põies...probleem lahendatud.

peale pikki ootamisi ja kannatusi sai me lend lõpuks läbi. miisu rääkis, et nägi isegi lennuki maandumist...0712 kohaliku aja järgi. muidugi mõista kulus meil juba lennukist maha ronimisele tubli pool tundi ning veelgi rohkem terminalis ootamise peale. krt teab, mida tol hetkel veel tehti. kuskilt imbus läbi info, et enne meid kohale ei veeta, kui kõik külalised kohal ja ennast paika võtnud.

asusime bussidele - 1 suur buss ning 2 või 3 mikrobussi (täpselt ei mäleta). kohalejõudes võtsime kohe rivvi. vasakpoolses rivis oli Eesti missiooni medali saajad, parempoolsed juba varasemad omanikud. vastupidiselt eelneva päeva hommikule ma enam medalisaajate rivis ei seisnud...too medal oli mul juba olemas.

medalid käes, peeti kõned: peaminister, KV minister, kaplan, KV juhataja. huvitav, millal ükskord mõistetakse, et ürituse lõpus, mil kõigil juba kopp ees ning koju tahetakse, et ole pikad kõned oodatud. juhataja suutis vist kõige lühemalt rääkida, kuna sai meestest aru, aga mõlemid ministrid ja kaplan pidasid küll nagu viimsepäeva kõnet. krt võtaks...määrake sellistel üritustel ajaraamidesse 5min per kärss ning las harjutavad kasvõi peegli ees, kuni nende kõne 5min-i sisse ära mahub. vastasel korral rääkigu kiiremini või kärpigu seda. pikad kõned venivad alati igavaks. kõik on väsinud ja ei jaksa nikuinii enam jälgida, mida räägitakse. juba keskkooli lõpukirjandiks valmistab õppetaja ette: "Ärge kirjutage liiga pikalt, jutt hakkab venima ning lähete põhituumast liiga kaugele. seda on raske jälgida." miks ei suuda sellist õpet järgida eesti esinduslikum juhtkond. nemad on ju eeskujuks meile. selliste kõnedega aga paraku negatiivseks eeskujuks.

juhataja lasi meid lühikese kõne järel vabaks. kohtusime omadega ning enne pagasi lammutamist saime nosida võileibu (oii miuke nälg oli) ning juua vett-kohvi-teed-limonaadi. kallistasin-musitasin omad ära. mõned võikud ja kotid kätte ning punuma. järgmine kord kohtun teistega juba nädala pärast maal.


proosit

päev 194

tundub, et tänane tund varem äratus oli asjata. rivistus algas alles 0830 ning oleksin oma majutuse jõudnud tühjaks tassida ka normaal ajal ärgates. tulid pikad missiooni kõned kõigilt tähtsatelt tegelastelt ning saime lõpuks minema. särk oli pikast passimisest täis higistatud. nüüd hakkab unekas uuesti tulema.

tegin kaks fervex'i jooki ja panin viimase pesu hakkama. nüüd uni läinud. peatselt tuleb lõuna, küllap siis uni taas platsis ning võib teha väikse uinaku enne ministriga kohtumist RSOI telgis.

üritasin peale lõunat uinuda panin ühe rahulikuma filmi peale ning lasin silmadel kinni vajuda. sügavamat und paraku ei tulnud.

õhtupoole oli kõvasti saginat. keegi unustas infot anda, et homme tullakse relvastuse saadetist kontrollima. põssa aga plaanis alles esmaspäevaks asjad valmis teha...nüüd kiire.

buss saabus, hakkan kodu poole liikuma.


proosit

päev 193

olengi haigeks jäänud. köha tugevam ning lisandunud on tuline pea. nüüd imesin ühe ACC sisse. tahtsin ka ühe paraka võtta, kuid nähtavasti olen selle asja sisse pakkinud juba. käisin arsti juures pärimas. kähmakas on kuskil liikvel. õnneks on tal ravimite kapp ukse taha tõstetud ning läbiüaistavst seinast oli näha parakat kohe. kuna seda jagub, krabasin ma endale ühe lehe kohe ning kugistasin 2 tablakat alla. ei tea, kaua läheb, kuni tunda annab.

sain arstiga rääkida - mõõtis temperatuuri...36,4. minu normaali arvestades olen ma tublisti alajahtunud. andis mulle veel paki fervexit ning käsis terve koguse 24h jooksul ära tarbida.

ootame KVJ saabumist alale. minu arust oleks ta praeguseks pidanud juba kohal olema. ei tea, kus ringleb.


proosit

päev 192

eile taas suurem osa dokumentatsiooni päev. põssa pakkis ka asju samal ajal. kuna ma teengi hetkel enamus dokumentatsiooni tema eest ära, siis minu arust aus kaup.

mul hakkab taas vaikselt köha tulema. täpselt sama moodi, nagu enne puhkusele tulekut. ei mõista, kas asi seotud kuidagi kojutulekuga või mis. eelmine kord puhkusel kadus köha igatahes kiirelt. ma juurdlesin asja veidike ning meenus, et enne puhkust oli meil pikalt tuuline ja tolmune olnud. seda on olnud ka nüüd üle nädala. ehk ongi asi sellest, et sissehingatud tolmu kopsudesse kole palju sattunud ning avaldub köhana.


proosit

päev 191

hommikul tahtsin ka viimased asjad majutusest, mis eelmine õhtu valmis panin, kaasa võtta, kuid tunnike varem ärganud pea unustas nad maha. sain veel korra majutuses ära käia. tagasi jõudes oli mul pool tundi aega suur seljakott valmis pakkida. jõudsin kenasti...jäi 5min ülegi. kott aga sai suur. panin sinna võimalikult palju, et hiljem ülejäänud kindlasti väiksemasse patrullkotti mahuksid. hetkel aga oli suur kott ikka üüratu...jõhkralt punnis. viimati oli mu suur kott vist ajateenistuses nii pungil. arvan, et mahutasin sinna ära terve sõdurikasti täie kaupa ära.

selle järel põrutasime kohe coy alale rivistust tegema. esmamissioonlastele jagati kätte NATO artikkel 5 (ISAF) medalid. kuigi nüüd saab selle medali juba miinimum kuu aega missiooni teenistuse eest, siis minu ajal oli piiriks kas 2 või suisa 3 kuud, sestap mul seda varem polnud ning seisin ülejäänud medalisaajatega ühises rivis. kõned olid õnneks lühikesed ning kulinad jagati kätte kiirelt.

tagasi alal selgus, et teist rivistust tol päeval siiski ei tule. küll olid aga saabunud KV juhataja jaoks varem kohale tema julgestus, kellele nüüd relvastust ja moona välja jagasin. edasi tegelesin lahingvalmiduse salvede tühjakslaadimisega ja ladustamisega. osad jõudsid ka oma relvad juba kenasti ära puhastada...ei tea, mida ülejäänud ootavad. neil suurt midagi teha pole, võiksid samuti puhtaks teha...saaks ära panna.

korraks tekkis ka mõte päevitama minna. kuna aga nii kaootiliselt käidi asjatamas, siis ei julenud isegi tunniks ajaks ära kaduda.

õhtul vaatasime veel paar filmi ning tegime sauna. hiljem majutuses natuke raamatut ja saabuski sügav uni.


proosit

päev 190

üsna palju tööd oli terve päev. nii dokumendid kui ka relvastuse nokitsemine. endiselt tekib hämminguid kogustes ja asukohtades. seni tundub, et saab veel kõik lahendatud. loodan, et see nii jääbki.

kummalisel kombel on juba mitmendat õhtut tormine. viimased 2 õhtut vihma enam pole sadanud, kuid päikseloojanguga tõuseb kohe tuul ning keerutab tolmu üles. nii eile kui täna oli ka äikest. huvitav on ses suhtes vaadata, et pikset lööb siin-seal, aga vihma ei tule.

homme tuleb tihe rivi päev...üks rivistus teise järel. kole tüütu, kuid midagi pole parata. tegelikult oleks endalgi tarvis veel toimetada. esimene rivistus algab nii vara, et pean tunnikese varem tõusma ja jõudma oma suure koti veel kokku pakkida, kuna see antakse kohe peale esimest rivistust ära. eks siis vaatab edasi, mis ja kuidas asja saab.


proosit

päev 189

pühapäeva kohta alustasin vara. kuna öösel saabusid mitmed mendid, kes kohe hommikul tiiru laskma läksid, pidin ka ise ennast varem kohale vedama, et neile üldse relvad väljastada. edasi oli kuidagi zombi olla. püüdsin magada, aga enam ei suutnud. tõin ära oma pühapäevase pitsa ning vahtisin filmi. selle järel läksin särtsuga päevitama ning seal tuli uni. ei maganudki pikalt...kuskil 15min olin kustunud. jahtusin ning tegin varajase sauna. peale saunatamist ja basseinitamist oli juba üsna chill olla.


proosit