päev 181

laupäevane majanduspäev. mai tea, minu kuut on puhas küll. olen ju ust tuulega alati kinni hoidnud, et tolmu sisse ei tuleks ning jalgadega väga sisse ei kanna. ei hakkagi täna tolmuimejaga möllama.

peale lõunat taas päikest. lõpetades otsustasime särtsuga, et käime viimase ringi turul ära. hinnad olevat kukkunud 50% ning ehk kannatab ka sellest veel tingida...ehk on veel  miskit huvitavat. polnud...nojah, salle oleks saanud 5 daalaga kätte, kuid mustrid olid kas igavad või traditsioonilised, mida mul reserviks juba on ning ülejäänud kola oli pointless. nisis mai ostnud miskit.

peale õhtusööki tegime kohe tiiru filmi, kuna saun oli bronnitud. peale filmi aga selgus, et bronn pole endiselt täidetud, nisis asusime ise selle kallale. tegin 2 ringi sauna ja lasime veel ühe filmi otsa.


proosit

päev 172

nonii...lõpuks rahu taas. pakkidega kõik korras, ühed lõpetavad oma tuuri, teised saabuvad täna puhkuselt. päev möödus nii rahulikult, et lausa veider olla. mitte midagi erilist ei toimunud.

õhtul vaatasime popi ja särtsuga viikingite uue hooaja esimesed 2 osa ära...hetkel rohkem pole. kuna nii vähe on lõpuni jäänud, siis ei viitsi enam uusi sarju-filme isegi sebida mitte.


proosit

päev 138

miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.

on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.

tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:

1. alus-sai
2. viilutatud salami vorsti
3. ketšup
4. riivjuust
5. kotlet
6. paar singi viilu
7. majonees (tartar)
8. krevetid
9. veel veidi riivjuustu
10. pealis-sai

oleksin tahtnud tegelikult ka tomativiilu või kaks veel sisse toppida, kuid nende pakkumine täna puudus. aga kuradi hea sai. iseenesest ehitan ma alati endale ise korraliku burgeri kokku, kuid varem pole krevette kasutanud.

päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.

õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.

läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.


proosit

PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.

päev 133

ärkasin puhanult. taas kas tänu sellele, et eelnevalt väga väsinud olin või siis oli toanaaber oma norskamist ravinud...igatahes magasin, nagu nott.

täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.

tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.

peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.

ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.

kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.


proosit

päev 126

magasin täna pikalt. peale ärkamist käisin põiel ning laskusin uuesti voodisse. ei viitsinud kohe tegudele minna ja vaatasin hoopis mugavuses ühe filmi ära. alustasin tegelt juba õhtul, kuid uni sundis pausi panema.
umbes 1130 läksin lõunale ja peale seda alale. üsna rahulik päev täna. suurt asjalikku peale iganädalast raportit ei teinudki. muretseda pole vaja, kuna nädala alguses alustan taas rohke rabelemisega. KV juhataja saabumiseks tegeletakse hetkel räige korrastamisega. ei mõista küll miks. kui juhataja saabub ja näeb, et platsid tühjad ning meestel ei paista midagi teha olevat, leitakse kindlasti mingi lollus, millega tegelema hakkama peame. minu arust peaks alati väike segadus olema, et oleks tööd näha. praegu aga rabeleme nahast välja, et jummala pärast poleks silme ees ühtegi häirivat elementi. paraku pole aga minu teha ega öelda, kui palju korraga vaja teha, vaid kuuletuda...nõme. töö võiks ju jätkuda normaalses rütmis, mitte närviliselt tõmmeldes.

interneedus on endiselt aeglane. lausa nii aeglane, et mina oma arvutist postkaste avada ei saa ning muu netis kolamine samuti mokas. ka telefonid on endiselt maas. kummalisel kombel nii palju siiski netti on, et FB sõnumites suhelda. chat'i jaoks liiga aeglane ja see suletud, kuid nö. kirjavahetus toimib.

peale õhtusööki olin pikalt sauna ees meestega lobisemas. hannes rääkis taas toredaid lugusid ning oli muidu muhe olemine. kontingendi ülem printis mingi posu viimase aja ukraina uudistest kah välja. ju tal sis samuti parem neti ühendus, nisis saime ka ennast toimuvaga kurssi viia. asjaolu, et eesti huvi ilmutab, tekitas mõtte, kas aafrika tripp peaks hoopis ukrainasse minema.

vaatasin õhtul veel särtsu ja popiga filmi - final destination 5. eile vaatasime kolmandat osa, rohkem neil pole. kuigi olin seda filmi varem näinud, avastasin oma üllatuseks, et viienda osa lõpust näitas just esimese osa ajendit. samas kolmandas osas olid esimese osa sündmused siiski ajalugu. peaks kord kõik järjest ära vaatama.

proosit

päev 122

kurat võtaks...unustasin eile õhtul oma linad kuivatusest kaasa krabada, magasi tühja madratsi peal. keerasin ennast küll kuidagi teki sisse, et paljas perse vastu madratsit poleks ning padja toppisin ühe T-särgi sisse...käib kah. ebamugav, aga mis tehe...

pidin päeva jooksul ka ühe asjalikuma kõne tegema, kuid taas läks kuidagi nii kiireks, et ei jõund kuhugi. muidugi oli minu kuudis ka net maas, mis saabus alles õhtupoolikul, nisis polekski saanud oma asjade vahelt helistada...telfa on netiga seotud. oleks teisest kuudist saanud, kuid tähtsad asjad samuti mu enda arvuti ja võrgu vahelises ühenduses lukus. nimelt on failid küll võrgu ketta peal, kuid mõned on sellised, mis lasevad ligi vaid sellest arvutist...ulme värk.

kuna juba nikuinii netti ei saanud, keskendusin rohkem viimasele relvale - .50cal snaiper. selle tõrge seisnes selles, et keegi geenius oli kunagi ühe liistu poldi asendanud teise pikemaga. pikem aga hõõrus augu põhjas keerd võllile nii tugevalt vastu, et oli ennast sinna sisse kaevanud. aja jooksul tekkis palju metalli puru ning teravaid servi, et võll ei taha enam ringi käia. probleemi lahendusena oleks varajases faasis piisanud vale polt lihtsalt vahetada õige mõõdu vastu, nüüd aga pidin võlli viimistlemiseks lahti võtma pool relva. krt kus mulle ei meeldi teiste "parandusi" parandada. mul pole midagi selle vastu, et parandada erinevatel tingimustel tekkinud kahjusid, aga viga, mis tekib kellegi teise modifikatsiooni või kohendamise tõttu, käib ikka närvidele küll.

õhtul, enne filmi vaatamist, korjasin kohe oma linad kuivatusruumist ära. hirm unustamise ees oli suur. alles siis maandusin särtsu ja popi kuuti õhtust filmi vaatama. särtsuga on küll natuke raske filme vaadata. kõikjal, kus mina tahaksin juba teist või kolmandat osa näha, pole tema isegi esimest osa näinud. näiteks eile, Thor 2. parema ülevaate oleks saanud, kui tal oleks nähtud nii esimene osa, kui ka "Avengers"...tegelikult. nüüd tekkis tal küsimusi. samas, kuna ta ulmet nikuinii eriti ei armasta, siis vast edaspidi sellist filmi valikut väldin. ta ju laseb minul filme valida, kuna ma enamusi näinud ning loodab, et toon talle parimad esile.


proosit

päev 120

läksin eile varakult magama, nisis puhkasin ennast korralikult välja. kohe varakult aitasin popil taas eBay vaidlusi teostada. aastapäeva toiduvalmistamisest siiski seekord osa ei võta, kuna relvad vajavad tohterdamist. kl1000 siiski meenus miisule äratuskõne teha, millele vastati äärmise üllatusena, kuna tegemist on vabariigi aastapäevaga ning magada saab kauem. mul loomulikult taas meelest läinud, et sellistel juhtudel pole hommikune äratus vajalik...mai bääd.

ropult kola tuli täna postiga. hakkan hirmuga mõtlema, kuidas ma selle kõik koju toimetan. pagasile pandi ju kriitilised piirangud peale. mingi peenem pudi läheb ilmselgelt siit miisuga minema.

peale sauna manustasime veel aastapäeva rooga õudukat vaadates. roog oli eestipärane ja hea ning film mõnusalt rõve...hea, et toit filmi kestel välja ei tulnud.


proosit

päev 119

rutiin - vaatasin Rambo saagat.

päev 116

vaatasin eile hilisõhtul majutuses enne magama jäämist anima filmi Free Birds. pean tunnistama, et päris hea oli. igatahes ned autod ja lennukid jäävad kõvasti alla.

hommikul läksime kohe teisele alale hülsse lindi lülidest eraldama. kuna eilsest jäi selg tiba kangeks, tegin eelnevalt kiire venitava ja soojendava trenni lihastele. alal särk seljast ning askeldama. seekord läks üsna kiiresti, oli vaid üks neljakraeline aluse täis.

peale lõunat läksime särtsuga solaariumisse taastuma. kuna teisel alal olin valdavalt palja seljaga päikse suunas, siis nüüd pikutasin vaid sellili lastes päikest vaid naba paitama. selg siiski sai vist nii palju, et homme peab vist pausi tegema. vähemalt hiljem saunas leilitades selga liiga ei kõrvetanud, aga hetkepiir on vist käes.

peale õhtusööki läks net ära. mul oli just ajalis-kriitilised pühatoimingud eBay's käimas. neti saabudes oligi ühe toimingu piir ületatud, kuid õnneks avanes sellele uus võimalus. teised võivad homseni kannatada. hiljem vaatasime koos veel ühe komöödia ära, nokkisin veel tiba arvutit ning majutusse ära.


proosit

päev 114

suht tühine päev. kuidagi terve päev õnnestus taevas hall olla. nisis polnud ka erilist tuju miskit teha. trenni sai, kuid muidu oli löss. tegime ülejäänud Twilight saagale maratoni. särts loobus peale kolmandat osa. tema seda pubekate tujutsemist enam ei talunud. tal oleks seda just rohkem tarvis olnud, et tütardega midagi arutada...muig. tegelt oli mul lihtsalt igav ning popi polnud veel näinud.

sõdin oksjonitel papsi taskulampide üle. mõned on mul üle löödud, kuid just sellelt piirilt, mil on juba mõttekam välja osta. ei mõistagi, miks osad nii kõrgeid pakkumisi teevad.


proosit

päev 113

magasin hästi, oleks võind aint tiba varem magama minna. vaatan, kuidas päeva jooksul kujuneb...ehk pean taas lõunauinaku tegema.

enne lõunat sai paar korda jõudu tehtud. peale lõunat tegin taas tunnise uinaku solaariumis ning peale seda veel trenni. kui nüüd peale oppide lõppu kah nii vähe tööd oleks, siis sisuliselt vaid päike ja trenn käsikäes olekski.

suurejooneline filmiõhtu - vaatasime Twilight'i. särtsul läks süda täis. kuna aga popi pole neid korralikult näinud, siis andsime alla.


proosit

päev 75

taas leidsin ühe asja, mille järgi näen, et mu praegune vahetu ülemus mind ei salli. oligi juba pikk vahe viimasest. seda, et ta mind siin eelistaks mitte näha, tean juba ammu. see, kuidas ta mulle vett tõmbab, on aga kogu aeg erinev. seekord on külm vesi varasema kojumineku näol. aitäh, saadki must kiiremini lahti.

pügasin enda ja popi pead täna. popi puhul väljakutse puudus, kuna ajasin lihtsalt kiilaks. endal seevastu mohikaanlase silumine võtab ikka üksjagu aega. pidin ka vurre pügama, hakkasid juba suhu ronima vaikselt.

aitasin kolleegi relvahädast välja. oli tarvis ebastandartseid modifikatsioone. uudne värk, nii siis huvitav.

vaatasin päevajooksul töö kõrvale ära filmi "Veregrupp". ei mõistagi, miks seda kohe nii kõrgelt kiidetakse. mitte et täitsa sitt oleks olnud, kuid ilusti öeldes oli see film nagu hästi tehtud diplomitöö. sellega minu kiitmine piirduks.


proosit

..ära emotse, ainult SEKS!

mul on siuke tunne, et usas on viimastel aastatel popimaks muutunud avatud suhted...mis lõpuks siiski kanda kinnitavad või lagunevad. no ma vaatan sin britis iga õhtu ühe uuema filmi ära (vahel ka mõni vanem) ning oma üllatuseks märkasin, et viimase nädala jooksul neist 3 olid iseenesest sisuliselt samad - inimesed, kes väskelt tutvuvad või on juba sõbrad otsustavad hakata seksisõpradeks välistades absoluutselt igasugused tunded:

Love and Other Drugs (2010)
No Strings Attached (2011)
Friend with Benefits (2011)

nagu me isegi teame, täheldati ka nendes filmides, et selline FUN just kaua kesta ei saa, sest vähemalt kas ühel või teisel või lausa mõlemil poolel tekivad lõpuks mingid tunded. kuigi päris elus on tõenäolisem olukorra lõpetamine ja sõpruse lagunemine, sis nendes filmides käsitleti loomulikult õnnelikku lõppu - tekkisid vastastikune usaldus, tunded.

ma nagu ise kohe ei taibanud selle peale pikemalt isegi mõelda mitte...noh kuna se tegelt suht igapäevane teema (isegi kunagi nimodi olnud), kuid nüüd omekul turgatas pähe - kas usas on noored seksi nimel vabameelsemaks muutunud?
et paarissuhtes koos seksiga tekitavad tunnetemässud liiga palju tülinaid?
varem alustati kas sõpradena või kohtingutega nisama ning, kui tundus, et inimeste vahel on sädet, prooviti edasi, kuni kas tekkisid vastatikused tunded või sis mitte. vastavalt sellele sis kas kokku või lahku.
nüüd otsustatakse, et teeme ainult seksi, tundeid ei ole ja lissalt naudime, onju.

tegelt eluterve suhtumine, kuna kaitstud vahekord on kasulik füüsisele ja vaimsele tervisele. aga, kas nood noored tõepoolest sis leiavad, et on saanud varasemalt nii valusalt kõrvetada või on emotsionaalselt nii tuimad, et arvavad ennast ka pensionipõlves üksikuna samuti häppi olevat? või on se siiski ainult planeeritud periood elus stiilis tahan palju erinevaid kogemusi või mul emotsemiseks aega pole?


proosit

PS: filmid on ise lõbusad ja armsate lõppudega.

üli-lühendatud pulmavideo

siia sis kah 23.dets.2010 aasta suursündmus vähendatud moel.

ajuküps

miks nii palav on...hehhee, ma tean kül miks...olen selle jahedusega ni harjunud, et nüd ei suuda selle kuumalainega leppida. ning selle asemel, et rõdul ripptoolis chillides päikest nautida, peidan end pigem avatud rõduukse kõrval oleva kardina taha ning ahmin õhku.

miks on neegri filmid ni nõmedad ja paeluvad ühel ajal. nõmedad, kuna filmis puuduva valge näitlejaskonna tõttu väljendavad oma rassismi.
paeluvad, kuna endiselt on lahe kuulata humoorikat geto-slängi.
nimelt vaatan hetkel TV6-st filmi Baikerid, mille jooksul olen vist ainult 2 valget nägu näinud :PP

tiki-bum tiki-bum tshaka-laka-laa...se uus fizzi reklaam on jant.

meenus...tegin täna emt'i netipulga. toimet vel ei tea, kuna pole maale kriitilisse piirkonda vel jõund ning linnas katsetada pole vist pointi...sin peaks ju levima iga nurga peal. aga muidu on nüd 2 nädalat aega katsetada. kui jään rahuldamata (ei vaata maal youporn'i), san ilusti ilma kuludeta tagasi anda.

mustad räästapääsukesed on aktiviseerunud. jubedam siutsumine maja ümbruses. hara allveelaevade demagnetiseerimisbaasi hoonete lambi küljes olevatest pesadest paistis neid võsukesi juba loetud päevad tagasi olevat, aga siin mustakal tundub väikse hilinemisega se koorumine olevat. üllatav, et nad siiski linna rajoonis ni palju putukaid leiavad, et oma võsukesed ära toita...hmm.

krt, kas saan homme oma trimmerniiduki kätte või mitte. ammu juba oleks tahtnud selle hübriidiga möllata...loodame parimat.


proosit

soovi-kont

kiisu-pruut tegi eile grill kana (avastas, et me ahjuga täitsa sab). täna nokitsesin seda ja leidsin lõpuks selle soovi-kondi üles. miisu polnud sest kuulnudki midagi. no tõin talle tuntumad näited: küünalde puhkumine süntaritordilt, korstnapühkija nägemisel musta näppimine, silla alt läbi, kui rong seda ületab - et sis seda "wishbone'i" kasutatakse sarnaselt. loogish, se 1 paras ebausk, kuid traditsioonides siiski.

tema perekonnas pole nimodi kunagi tehtud. nisis tegime omavahel. mõlemil soovid valmis...ja murdsime. mina sain õiguse. egas tema millestki ilma ei jäänd, kuna soov hõlmas meid mõlemaid ;) hea mõelda, et tal esimene soovi-kondi kogemus just minuga oli :)


proosit

PS: käisime R vaatamas filmi Machete. siuke muinasjutuline verine a'la Sin City äksjon oli. sisus kaasaegset süžeed kui ka tiba absurdi, aga koomilis-lahe oli vaadata ikka.

A-TEAM

eks kõik poisid-mehed ole elus selle etapi läbi elanud, et korra-kaks sarja A-rühm vaadata, k.a. mina. mõtlesin sis, et filmi vaatamine oleks lahedalt nostalgiline ettevõtmine kunagiste iidol-kangelaste pihta. nisis tegi miisu mulle kingituse ja ostis 2 piletit esilinastusele.

käisime sis eile ilusti kohal ja mulje jäi ülimalt positiivne. ni head filmi pole ammu näinud, kus on kõvasti märulit ja huumorit korraga. oli ka paar üürikest romantika stseeni, mis sellesse filmi kuidagi ei sobinud, kuid õnneks nad filmi ei rikkunud. kui üldjuhul mingi romantika või seksi-stseenid märulitesse sobivad, sis sellisesse humoorikasse märulisse kindlalt kohe mitte...isegi miisu nõustus minuga.


mis vel filmi puhul meeldis - 30+ aastat vana seriaal oli väga sobivasti täispika filmi jaoks kaasajastatud tänapäevaga. filmi algus kujunes lõppsisust 8 aastat varasemaks, tänu millele relvastus alguses tiba iganenud oli, kuid üldjuhul sobis ja mulle meeldis.

igatahes soovitan kõigil, kellele sari meeldis kui ka neile, kes sarjast ei hooli, vaatama minna..!


proosit

Saurusest hülgeks & tiibadega vägistajaks

Käisime Pontuga eile vaatamas Frankesteni-müüdi taaselustust ehk filmi „Hübriid".

Kaks teadlast loovad enda ja mitmete erinevate loomade DNA-kokteili põhjal eluka, kes oma arengufaasides meenutab esmalt saurust, siis hüljest, siis inimest ja lõpuks mardust. (Kirjapanduna kõlab see totternaljakalt, eksole.) Elukas on oma arengufaasides algul lapselikult kiinduv ja lõpuks seksuaalselt agressiivne – võrgutades esmalt oma isafiguuri ja lõpuks vägistades ema. Ja ta muudab vahepeal sugu ka. Emasest isaseks. Miks, seda ei seletata. Ega ka seda, miks peaks üks täie aruga biokeemik panema kokku kõiki mõeldavaid DNA-sid ja siis lootma, et sealt midagi head välja tuleb.

Igatahes saavad nad selle DNA-kokteili tulemuseks mürgise saba ja kahepaiksekopsudega tiivulise olendi, kes korraldab filmi lõpus tapatalgud ja saab seejärel kõigi filmireeglite järgi ka ise tapetud, olles eelnevalt viljastanud oma ema.

Niipalju lühidalt sisust.
Aga
uitmõtteid filmiga seoses.

- Miks see etteaimatavate süžeepööretega kompott mulle meeldis? Ilmselt sellepärast, et filmi visuaalia, eeskätt elukas ise (keda 3D efektide kaasabil mängis veetlev Prantsuse näitlejatar) oli esteetiliselt niivõrd nauditav. Pean tunnistama, et olen nõus ka väga halbu filme vaatama, kui nende visuaalia mind rahuldab. Toon mõistuse ohvriks ilule, st. Halb.

- „Hübriidi“ lavastaja pakub filmis pikki kaadreid imetlemaks geneetilise värdja tegemisi, sh ka tema seksi inimesega. Pakub seepärast, et teadis, et see vaatepilt kõditab vaatajaid. Miks? On sellel seos kaasaja inimese pideva rahulolematusega oma kehaga? Keha muundamine ja parandamine, soorollide ähmastamine ja seksuaalse lubatavuse piiride laiendamine on hetke kultuuris üliolulisel kohal. Kinotoolil istuja, kes endiselt on kinni oma keha ja soo vormis, saab „Hübriidi“ vaadates laiendada kõiki piire, mida ta endale ette kujutada suudab.

- „Hübriid“ räägib omal kombel ümber Frankensteini loo ja puudutab servapidi Oidipuse lugu, kuid ennekõike – minu meelest – räägib vastutusest üldisemalt. Vastutus – olgu siis oma töö, lapse, lemmiklooma vms ees – on midagi, mille tähtsus on järjest kahanenud. Kui midagi ei meeldi või läks valesti, saab alati kõigest loobuda, edasi delegeerida või eest ära minna. Tagajärjed ei ole tavaliselt katastroofilised ja töökohast, kooselust või isegi lapse kasvatamisest taandumist vaadeldakse inimese põhiõiguste sekka kuuluva vabaduse märgina, mitte põgenemisena. Filmis jälgides teadlasi painavat küsimust – kas olend tappa või mitte – ei näe mina mitte armastuse, vaid tüdimuse küsimusena. Kas nad viitsivad veel tülika ja potentsiaalselt ohtliku loomaga tegeleda, või taanduvad vastutusest. Nende siseheitlusi jälgides meenuvad endalegi korrad, kui on olnud tahtmine millegi tegemisest loobuda, kuna vastutus kipub ebamugavalt suureks muutuma.