päev 195 - Afganistaan-Eesti

nagu ikka lennujaamas, algas ka see päev kesköise unise passimisega. check-in sai napilt enne keskööd tehtud ning edasi kes vahtis filmi, kes libises aeglase wifi peal, kes nosis oma toidupaki kallal ja kes lobises kaaslastega juttu.

üllatuslikult juba 0100 valmistati meid ette lennukile astuma. transpordiks oli suur kaubalennuk, millesse viiesed read reisiistmed paigaldatud olid. ka mõlemid servad olid integreeritud toolidega täidetud...nendel seljatugi looka ei läinud. sabaotsas olid mõned alusetäied pagasit. kuigi võtsin oma e-vidina salongi kaasa, oli väsimus valdavalt liiga suur, et lugeda. sellegi poolest õnnestus mul 7h-st lennust parimal juhul tubli 3h sügavamalt silm loojas hoida. vähesele kaldus asendile oli siiski üsna ebamugav olla ning saabus kohutav kangestus iga uinaku järel. vahepeal uni kadus, nisis lugesin raamatut. nii pea, kui uni tagasi, panin ka raamatu käest ja uuele ringile. muusikat kuulasin aga terve reisi aja. kuna niikuinii jagati kõigile kõrvatropid kätte, siis võisin samahästi ka juba kõrvaklappe kanda ning ühtlasi parimat musa kuulata. kuulasin seda nisama passides, raamatut lugedes kui ka magades. ühel juhul aitas aega edasi kerida, teisel juhul välismüra summutada, kolmandal uinutas.

mõni oli istmel magamisest loobunud ning sättis ennast kenasti vahekäiku magama. kui ma poole lennu ajal põiel käisin, oli ees veel kõigest 1 mees. hiljem juba mitmed. hilisematel põietühjendajatel lasus ees paras kadalip tiibadega peldikuni. oleksin ise siis taas kultuurimajja vajanud, oleksin vist nii mõnegi vigaseks komistanud. õnneks tänu puuduvale teenindusele oli mul juba ammu janu ning sellest tingitud vaakum põies...probleem lahendatud.

peale pikki ootamisi ja kannatusi sai me lend lõpuks läbi. miisu rääkis, et nägi isegi lennuki maandumist...0712 kohaliku aja järgi. muidugi mõista kulus meil juba lennukist maha ronimisele tubli pool tundi ning veelgi rohkem terminalis ootamise peale. krt teab, mida tol hetkel veel tehti. kuskilt imbus läbi info, et enne meid kohale ei veeta, kui kõik külalised kohal ja ennast paika võtnud.

asusime bussidele - 1 suur buss ning 2 või 3 mikrobussi (täpselt ei mäleta). kohalejõudes võtsime kohe rivvi. vasakpoolses rivis oli Eesti missiooni medali saajad, parempoolsed juba varasemad omanikud. vastupidiselt eelneva päeva hommikule ma enam medalisaajate rivis ei seisnud...too medal oli mul juba olemas.

medalid käes, peeti kõned: peaminister, KV minister, kaplan, KV juhataja. huvitav, millal ükskord mõistetakse, et ürituse lõpus, mil kõigil juba kopp ees ning koju tahetakse, et ole pikad kõned oodatud. juhataja suutis vist kõige lühemalt rääkida, kuna sai meestest aru, aga mõlemid ministrid ja kaplan pidasid küll nagu viimsepäeva kõnet. krt võtaks...määrake sellistel üritustel ajaraamidesse 5min per kärss ning las harjutavad kasvõi peegli ees, kuni nende kõne 5min-i sisse ära mahub. vastasel korral rääkigu kiiremini või kärpigu seda. pikad kõned venivad alati igavaks. kõik on väsinud ja ei jaksa nikuinii enam jälgida, mida räägitakse. juba keskkooli lõpukirjandiks valmistab õppetaja ette: "Ärge kirjutage liiga pikalt, jutt hakkab venima ning lähete põhituumast liiga kaugele. seda on raske jälgida." miks ei suuda sellist õpet järgida eesti esinduslikum juhtkond. nemad on ju eeskujuks meile. selliste kõnedega aga paraku negatiivseks eeskujuks.

juhataja lasi meid lühikese kõne järel vabaks. kohtusime omadega ning enne pagasi lammutamist saime nosida võileibu (oii miuke nälg oli) ning juua vett-kohvi-teed-limonaadi. kallistasin-musitasin omad ära. mõned võikud ja kotid kätte ning punuma. järgmine kord kohtun teistega juba nädala pärast maal.


proosit

päev 185

oli vali äratus. mõni minut enne õiget äratust hakkas tuletõrjehäire üürgama. loivasime välja ja passisime tuletõrje järgi. alates häirest läks neil kõigest 15min. alates kõnest jõuab tallinnas kah tuletõrje kiiremini kohale. erit arvestades, et need mehed on oma masinatega meist vähem kui 400m kaugusel...uimerdised. selgus, et valehäire. kas oli kellelgi röster liigset kärssa ajanud või unustas enne veekeetja sisselülitamist vett panna, aga põlengut polnud. siiski andis aimu, et reaalses olukorras oleks sellise tempo juures meie majutus jõudnud maha põleda...kõrge tase mai ääss.

päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.


proosit

päev 175

kurat, pühapäev või mitte, pean siiski õhtul normaalsemal ajal magama minema. eile vaatasime filme poole kaheni ning peale kahte sain magama. hommikul aga peale kaheksat hakkas silm juba tõmblema. ja oligi uni läinud. see tähendab, et mingi unekas ründab mind tagantjärgi päeva jooksul. mulle nii aga ei meeldi. pean ikka nii sättima, et hiljemalt kl12 juba voodis oleksin. see ei tähenda, et kohe magama...võin veel raamatut lugeda, kuid tõenäoliselt kustuksin ikkagi lähima tunni jooksul. praegu on kuidagi totter olla. raamatut lugesin ju ka eelmine õhtu ning uni tuli alles 0230, nisis puhast und tuli vaid 6h. see on aga täielik enese piinamine. uni on läinud, kuid väsimus on ikka sees. no mitte kuidagi ei suuda ma pikemalt magada, vahet pole, mis päevaga tegu. kui just eelmine õhtu räiget pidu polnud, olen hommikul suht varajane.

läksin alale ära. kummalisel kombel oli kohe sita häda. tegingi plaani, et käin kultuurimajas, siis ATV-ga pitsa järgi ning edasi on pühapäevane traditsioon. fakk, ATV võtmed ühe mehe käes, kes pole veel saabunud. golfi käru läks kah just coy alale asjatama. kurat nii hull kah asi pole, et peaksin unimogiga pitsa järele minema. sama hästi võiks juba tankiga minna. lõpuks saabus asjapulk. tõi mulle liigset püstoli moona ning ühtlasi võtsin talt ATV võtme. käisin pitsa järel ning sain nüüd rõõmuga süües filmi vaadata.

coy esimene rühm tuli täna meile saunatama...nende saun pandi kokku. grillisid ka liha ja vorsti, üsna pikalt hullasid. ise samal ajal vaatasin habemike juures filmi. muidu üsna rahulik pühapäev olnud.


proosit

päev 170

eilne õhtu venis pikale. lõpetasin 0115. no tööd jube palju korraga. jõudsin majutusse 15min hiljem ning suht kohe voodisse. töö aga ei tahtnud meelest minna. vehkisin voodis kuskil pool tundi ning otsustasin siis veidi raamatut lugeda. see aitab kenasti meelt hajutada. ja oligi...vähem kui 15min pärast hakkas silm vaikselt kinni vajuma. nisis sain magama peale 0215. nüüd ma taipan, miks miisu pingeliste tööpäevade eel ja ajal tihti öösiti ärkab või ei saagi kohe und ning raamatut loeb, töö segab.

popi oli tänaseks eriti varajase äratuse pannud - 0700. varem oli 0730. kui nad avastasid, et ei jõua hommikusöögil enam mingeid saiakesi krabada, kerisid äratuse 15min varasemaks. nüüd tänase vajase saadetise tõttu tõstis äratust veelgi. no kui uimane sa hommikul oled, et muidu ei jõua. vitsutad lihtsalt kiiremini. ja tõuseks siis vaikselt teisi segamata, seda ei oska. persse, ma jõudsin nii vara alale. ei teadnudki kohe, mida teha. siis meenus, et õhtul tuli paar ideed, mille nüüd vaba ajaga ära rakendasin.

esimene pool päeva saadetise paanikat saanud...jube väsind olla, nagu oleks juba pikk päev selja taga. kiire lõuna ja veidike veel. siis dokumentatsiooni lõpetama.

krt, ka peale lõunat venis teema paar tundi. nüüd sain lõpuks viimaseid dokumente korrastama. täna lähen varem magama, üsna soss on olla.


proosit

päev 164

täna alustasin suht varakult lao inventariga pihta. kuskil tunnike jõudsin lammutada, kui tuli usa kindral plaanipärasele visiidile. tema oli seekord mingi über-suurem kindral, kes vastutab ja haldab tervet seda regiooni, mille sisse oma kämbiga jääme. ta vist haldab ka Kandahari ning võimalik, et veel mõnda piirkonda. igatahes siuke vend käis hunnik saatjatega külas. igasse putkasse sisse ei astunudki, nisis ei seganud. mingi hetk ainult, kui läksin väheke puhkama ja värsket õhku sauna ette tarbima, kutsus mu ülemus mind platsi. tutvustas mind kui kohalikku terminaatorit. kuna ma juba siuke trofee-maskott olen, serveeritakse mind pidevalt külalistele imetlemiseks. veidi totter on, aga tõenäoliselt tuli jutuks, kuna amidel endalgi oli üks mees selline kaasas. üks kapten, kes oli parema jala poolest reiest kaotanud. eks siis muljetasime ja võrdlesime jalgu pisut. kui lahkusid, suruti mul kõigi poolt veel kätt kõvasti (kuigi tutvustati mind ainult kindraliga) lahke naeratus näol. seda peab tõdema jah, et amide ja saarlaste seas on respekt haavatud veteranide suunas - eriti need, kes veel uuesti missile tulevad - tunduvalt kõrgem, kui eestlastel. meie kaitseväes talutakse haavatuid, mujal ülistatakse kui kangelasi. loomulikult on ka teistel selliseid vähe, kes uuesti missile tulevad, kuid neile saab osaks palju suurem austus, kui meile.

suure osa päevast kulutasin ainult inventariga tegelemiseks...selg haige lausa. nüüd on nii kiire, et ei saa endale isegi väikseid jõusaali treeninguid lubada. homme peab küll vägisi kuskilt näpistama, ehk siis ei jää nii kergelt kangeks, kui vahel end füüsiliselt jõusaalis pingutada.

näidati täna telekas kohaliku kanali pealt minu intekat. kohalik raadio oli sellest nii vaimustatud, et kutsusid mind ka eetrisse lobisema. ausalt öeldes on koll ees, aga hetkel on see eesti haipimine brittidele, nisis tulen teabeohvitserile vastu ja võtan osa. tõin ainult tingimuseks, et järgmise nädala teise poole sees, kuna hetkel meeletult tööd.


proosit

päev 147

pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.

öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.

tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.

õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.

õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.


proosit

päev 138

miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.

on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.

tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:

1. alus-sai
2. viilutatud salami vorsti
3. ketšup
4. riivjuust
5. kotlet
6. paar singi viilu
7. majonees (tartar)
8. krevetid
9. veel veidi riivjuustu
10. pealis-sai

oleksin tahtnud tegelikult ka tomativiilu või kaks veel sisse toppida, kuid nende pakkumine täna puudus. aga kuradi hea sai. iseenesest ehitan ma alati endale ise korraliku burgeri kokku, kuid varem pole krevette kasutanud.

päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.

õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.

läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.


proosit

PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.

päev 132

ärkasin 3-4 vahel. toanaaber norskas. tuli ühtlasi ka väike põis. käisin tühjendamas, korra väljas ilma vaatamas ning tagasi. selle sahkerdamise peale oli vist ka toanaaber tiba virgunud, kuna oli ennast küllili keeranud ja enam ei korisenud.

hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.

nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.

õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).


proosit