nagu ikka lennujaamas, algas ka see päev kesköise unise passimisega. check-in sai napilt enne keskööd tehtud ning edasi kes vahtis filmi, kes libises aeglase wifi peal, kes nosis oma toidupaki kallal ja kes lobises kaaslastega juttu.
üllatuslikult juba 0100 valmistati meid ette lennukile astuma. transpordiks oli suur kaubalennuk, millesse viiesed read reisiistmed paigaldatud olid. ka mõlemid servad olid integreeritud toolidega täidetud...nendel seljatugi looka ei läinud. sabaotsas olid mõned alusetäied pagasit. kuigi võtsin oma e-vidina salongi kaasa, oli väsimus valdavalt liiga suur, et lugeda. sellegi poolest õnnestus mul 7h-st lennust parimal juhul tubli 3h sügavamalt silm loojas hoida. vähesele kaldus asendile oli siiski üsna ebamugav olla ning saabus kohutav kangestus iga uinaku järel. vahepeal uni kadus, nisis lugesin raamatut. nii pea, kui uni tagasi, panin ka raamatu käest ja uuele ringile. muusikat kuulasin aga terve reisi aja. kuna niikuinii jagati kõigile kõrvatropid kätte, siis võisin samahästi ka juba kõrvaklappe kanda ning ühtlasi parimat musa kuulata. kuulasin seda nisama passides, raamatut lugedes kui ka magades. ühel juhul aitas aega edasi kerida, teisel juhul välismüra summutada, kolmandal uinutas.
mõni oli istmel magamisest loobunud ning sättis ennast kenasti vahekäiku magama. kui ma poole lennu ajal põiel käisin, oli ees veel kõigest 1 mees. hiljem juba mitmed. hilisematel põietühjendajatel lasus ees paras kadalip tiibadega peldikuni. oleksin ise siis taas kultuurimajja vajanud, oleksin vist nii mõnegi vigaseks komistanud. õnneks tänu puuduvale teenindusele oli mul juba ammu janu ning sellest tingitud vaakum põies...probleem lahendatud.
peale pikki ootamisi ja kannatusi sai me lend lõpuks läbi. miisu rääkis, et nägi isegi lennuki maandumist...0712 kohaliku aja järgi. muidugi mõista kulus meil juba lennukist maha ronimisele tubli pool tundi ning veelgi rohkem terminalis ootamise peale. krt teab, mida tol hetkel veel tehti. kuskilt imbus läbi info, et enne meid kohale ei veeta, kui kõik külalised kohal ja ennast paika võtnud.
asusime bussidele - 1 suur buss ning 2 või 3 mikrobussi (täpselt ei mäleta). kohalejõudes võtsime kohe rivvi. vasakpoolses rivis oli Eesti missiooni medali saajad, parempoolsed juba varasemad omanikud. vastupidiselt eelneva päeva hommikule ma enam medalisaajate rivis ei seisnud...too medal oli mul juba olemas.
medalid käes, peeti kõned: peaminister, KV minister, kaplan, KV juhataja. huvitav, millal ükskord mõistetakse, et ürituse lõpus, mil kõigil juba kopp ees ning koju tahetakse, et ole pikad kõned oodatud. juhataja suutis vist kõige lühemalt rääkida, kuna sai meestest aru, aga mõlemid ministrid ja kaplan pidasid küll nagu viimsepäeva kõnet. krt võtaks...määrake sellistel üritustel ajaraamidesse 5min per kärss ning las harjutavad kasvõi peegli ees, kuni nende kõne 5min-i sisse ära mahub. vastasel korral rääkigu kiiremini või kärpigu seda. pikad kõned venivad alati igavaks. kõik on väsinud ja ei jaksa nikuinii enam jälgida, mida räägitakse. juba keskkooli lõpukirjandiks valmistab õppetaja ette: "Ärge kirjutage liiga pikalt, jutt hakkab venima ning lähete põhituumast liiga kaugele. seda on raske jälgida." miks ei suuda sellist õpet järgida eesti esinduslikum juhtkond. nemad on ju eeskujuks meile. selliste kõnedega aga paraku negatiivseks eeskujuks.
juhataja lasi meid lühikese kõne järel vabaks. kohtusime omadega ning enne pagasi lammutamist saime nosida võileibu (oii miuke nälg oli) ning juua vett-kohvi-teed-limonaadi. kallistasin-musitasin omad ära. mõned võikud ja kotid kätte ning punuma. järgmine kord kohtun teistega juba nädala pärast maal.
proosit
Showing posts with label uni. Show all posts
Showing posts with label uni. Show all posts
Thursday, May 15, 2014
Wednesday, April 30, 2014
päev 185
oli vali äratus. mõni minut enne õiget äratust hakkas tuletõrjehäire üürgama. loivasime välja ja passisime tuletõrje järgi. alates häirest läks neil kõigest 15min. alates kõnest jõuab tallinnas kah tuletõrje kiiremini kohale. erit arvestades, et need mehed on oma masinatega meist vähem kui 400m kaugusel...uimerdised. selgus, et valehäire. kas oli kellelgi röster liigset kärssa ajanud või unustas enne veekeetja sisselülitamist vett panna, aga põlengut polnud. siiski andis aimu, et reaalses olukorras oleks sellise tempo juures meie majutus jõudnud maha põleda...kõrge tase mai ääss.
päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.
proosit
päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 184
kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.
alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.
tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.
tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.
tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.
veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.
proosit
alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.
tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.
tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.
tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.
veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, April 24, 2014
päev 178
veteranipäev...magasin nagu lapsuke äratuseni. täheldasi särki selga tõmmates, et kui siia tulles oli mu naha toon särgi omast heledam, siis nüüd kõvasti tumedam...päikest saanud mehe moodi.
1000 toimus meil veteranipäeva raames terve kontingendiga videokõne KV juhtkonnaga. ei miskit erilist...tavaline esinduslik kõne. sama asja raames vedasime ennast veel 1530ks coy alale, et ka seal kontingendi juhtkonnalt juttu kuulata. selle järel jagati KV juhataja missi kingitused välja...mingi Gerberi multitool. kuna mul korralik Leatherman olemas ning Gerber nikuinii eriti kvaliteeteid multitööriistasid ei valmista, vahetasin enda oma ühe coy sõduriga 2 latti suitsuvorsti vastu. vot see oli võit.
peale seda tehti sangpommi rebimist ning kõievedu, söödi grilli ja kuulati mussi. suht mahavisatud päev tegelikult. mul oli igast muud plaanis ning ei oodanud, et nii palju aega sellega käest ära võetakse.
proosit
1000 toimus meil veteranipäeva raames terve kontingendiga videokõne KV juhtkonnaga. ei miskit erilist...tavaline esinduslik kõne. sama asja raames vedasime ennast veel 1530ks coy alale, et ka seal kontingendi juhtkonnalt juttu kuulata. selle järel jagati KV juhataja missi kingitused välja...mingi Gerberi multitool. kuna mul korralik Leatherman olemas ning Gerber nikuinii eriti kvaliteeteid multitööriistasid ei valmista, vahetasin enda oma ühe coy sõduriga 2 latti suitsuvorsti vastu. vot see oli võit.
peale seda tehti sangpommi rebimist ning kõievedu, söödi grilli ja kuulati mussi. suht mahavisatud päev tegelikult. mul oli igast muud plaanis ning ei oodanud, et nii palju aega sellega käest ära võetakse.
proosit
Tuesday, April 22, 2014
päev 176
saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.
arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.
enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.
õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.
proosit
arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.
enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.
õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Sunday, April 20, 2014
päev 175
kurat, pühapäev või mitte, pean siiski õhtul normaalsemal ajal magama minema. eile vaatasime filme poole kaheni ning peale kahte sain magama. hommikul aga peale kaheksat hakkas silm juba tõmblema. ja oligi uni läinud. see tähendab, et mingi unekas ründab mind tagantjärgi päeva jooksul. mulle nii aga ei meeldi. pean ikka nii sättima, et hiljemalt kl12 juba voodis oleksin. see ei tähenda, et kohe magama...võin veel raamatut lugeda, kuid tõenäoliselt kustuksin ikkagi lähima tunni jooksul. praegu on kuidagi totter olla. raamatut lugesin ju ka eelmine õhtu ning uni tuli alles 0230, nisis puhast und tuli vaid 6h. see on aga täielik enese piinamine. uni on läinud, kuid väsimus on ikka sees. no mitte kuidagi ei suuda ma pikemalt magada, vahet pole, mis päevaga tegu. kui just eelmine õhtu räiget pidu polnud, olen hommikul suht varajane.
läksin alale ära. kummalisel kombel oli kohe sita häda. tegingi plaani, et käin kultuurimajas, siis ATV-ga pitsa järgi ning edasi on pühapäevane traditsioon. fakk, ATV võtmed ühe mehe käes, kes pole veel saabunud. golfi käru läks kah just coy alale asjatama. kurat nii hull kah asi pole, et peaksin unimogiga pitsa järele minema. sama hästi võiks juba tankiga minna. lõpuks saabus asjapulk. tõi mulle liigset püstoli moona ning ühtlasi võtsin talt ATV võtme. käisin pitsa järel ning sain nüüd rõõmuga süües filmi vaadata.
coy esimene rühm tuli täna meile saunatama...nende saun pandi kokku. grillisid ka liha ja vorsti, üsna pikalt hullasid. ise samal ajal vaatasin habemike juures filmi. muidu üsna rahulik pühapäev olnud.
proosit
läksin alale ära. kummalisel kombel oli kohe sita häda. tegingi plaani, et käin kultuurimajas, siis ATV-ga pitsa järgi ning edasi on pühapäevane traditsioon. fakk, ATV võtmed ühe mehe käes, kes pole veel saabunud. golfi käru läks kah just coy alale asjatama. kurat nii hull kah asi pole, et peaksin unimogiga pitsa järele minema. sama hästi võiks juba tankiga minna. lõpuks saabus asjapulk. tõi mulle liigset püstoli moona ning ühtlasi võtsin talt ATV võtme. käisin pitsa järel ning sain nüüd rõõmuga süües filmi vaadata.
coy esimene rühm tuli täna meile saunatama...nende saun pandi kokku. grillisid ka liha ja vorsti, üsna pikalt hullasid. ise samal ajal vaatasin habemike juures filmi. muidu üsna rahulik pühapäev olnud.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Tuesday, April 15, 2014
päev 170
eilne õhtu venis pikale. lõpetasin 0115. no tööd jube palju korraga. jõudsin majutusse 15min hiljem ning suht kohe voodisse. töö aga ei tahtnud meelest minna. vehkisin voodis kuskil pool tundi ning otsustasin siis veidi raamatut lugeda. see aitab kenasti meelt hajutada. ja oligi...vähem kui 15min pärast hakkas silm vaikselt kinni vajuma. nisis sain magama peale 0215. nüüd ma taipan, miks miisu pingeliste tööpäevade eel ja ajal tihti öösiti ärkab või ei saagi kohe und ning raamatut loeb, töö segab.
popi oli tänaseks eriti varajase äratuse pannud - 0700. varem oli 0730. kui nad avastasid, et ei jõua hommikusöögil enam mingeid saiakesi krabada, kerisid äratuse 15min varasemaks. nüüd tänase vajase saadetise tõttu tõstis äratust veelgi. no kui uimane sa hommikul oled, et muidu ei jõua. vitsutad lihtsalt kiiremini. ja tõuseks siis vaikselt teisi segamata, seda ei oska. persse, ma jõudsin nii vara alale. ei teadnudki kohe, mida teha. siis meenus, et õhtul tuli paar ideed, mille nüüd vaba ajaga ära rakendasin.
esimene pool päeva saadetise paanikat saanud...jube väsind olla, nagu oleks juba pikk päev selja taga. kiire lõuna ja veidike veel. siis dokumentatsiooni lõpetama.
krt, ka peale lõunat venis teema paar tundi. nüüd sain lõpuks viimaseid dokumente korrastama. täna lähen varem magama, üsna soss on olla.
proosit
popi oli tänaseks eriti varajase äratuse pannud - 0700. varem oli 0730. kui nad avastasid, et ei jõua hommikusöögil enam mingeid saiakesi krabada, kerisid äratuse 15min varasemaks. nüüd tänase vajase saadetise tõttu tõstis äratust veelgi. no kui uimane sa hommikul oled, et muidu ei jõua. vitsutad lihtsalt kiiremini. ja tõuseks siis vaikselt teisi segamata, seda ei oska. persse, ma jõudsin nii vara alale. ei teadnudki kohe, mida teha. siis meenus, et õhtul tuli paar ideed, mille nüüd vaba ajaga ära rakendasin.
esimene pool päeva saadetise paanikat saanud...jube väsind olla, nagu oleks juba pikk päev selja taga. kiire lõuna ja veidike veel. siis dokumentatsiooni lõpetama.
krt, ka peale lõunat venis teema paar tundi. nüüd sain lõpuks viimaseid dokumente korrastama. täna lähen varem magama, üsna soss on olla.
proosit
Wednesday, April 2, 2014
päev 157
magasin sügavalt. isegi väheks jäi. tervelt 10min võttis, et ennast üles ajada.
jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.
tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.
poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.
proosit
jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.
tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.
poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.
proosit
Labels:
lõbustused,
shoping,
töö,
uni
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Tuesday, April 1, 2014
päev 156
magasin jube sügavalt. mingi hetk öösel ärkasin paugutamise peale, aga mitte ehmatades, vaid pigem midagi siukest, nagu inimestel hommikuti äratuskellaga - näed unes, et uksekell heliseb, teed ukse lahti ja kedagi pole, kui uksekell heliseb uuesti. alles siis ärkad ja avastad, et see on äratuskell. vot mul oli midagi sarnast öösel kahuri paugutamisega.
terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.
õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.
käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.
proosit
terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.
õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.
käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.
proosit
päev 155
soe hommik. päeval tõmbas jube palavaks isegi. täna kuidagi tuju päevitada ei tekkinud. tahtsin pigem varju hoida.
jalavägi tuli hommikul opilt tagasi. kui nüüd drastilisi muutusi ei tule, jäi se neil viimaseks. peatselt hakkab järelikult kompanii minult välja võetud asju tagasi tooma ning seda kola peaks olema palju. demineerijad juba oma asjad tõid, aga neil oli õnneks võetud vähe...neid ennastki vähe.
pakkisin päeva jooksul veel ühed relvad ära ning tegelesin äkk-mahakandmisega. jube kiirelt oli vaja ametlik käik sisse enda enne, kui hiljaks jääme.
täna püüdsin küll varem majutusse minna, kuid popi hoidis mind oma hädadega kinni. sain alles peale 2200 minema. majutuses peale hügieeni lugesin ka raamatut veidi üle poole tunni. ei jõudnudki peatükki lõpetada, kui järsku raske uni saabus. lükkasin lihtsalt kaaned kinni ning uinusin.
proosit
jalavägi tuli hommikul opilt tagasi. kui nüüd drastilisi muutusi ei tule, jäi se neil viimaseks. peatselt hakkab järelikult kompanii minult välja võetud asju tagasi tooma ning seda kola peaks olema palju. demineerijad juba oma asjad tõid, aga neil oli õnneks võetud vähe...neid ennastki vähe.
pakkisin päeva jooksul veel ühed relvad ära ning tegelesin äkk-mahakandmisega. jube kiirelt oli vaja ametlik käik sisse enda enne, kui hiljaks jääme.
täna püüdsin küll varem majutusse minna, kuid popi hoidis mind oma hädadega kinni. sain alles peale 2200 minema. majutuses peale hügieeni lugesin ka raamatut veidi üle poole tunni. ei jõudnudki peatükki lõpetada, kui järsku raske uni saabus. lükkasin lihtsalt kaaned kinni ning uinusin.
proosit
Tuesday, March 25, 2014
päev 148
magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
Sunday, March 16, 2014
päev 140
pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 15, 2014
päev 138
miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
- alus-sai
- viilutatud salami vorsti
- ketšup
- riivjuust
- kotlet
- paar singi viilu
- majonees (tartar)
- krevetid
- veel veidi riivjuustu
- pealis-sai
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 13, 2014
päev 137
täna ööseks oli meil miisuga kompromiss, ta kolis toa tagumisse alumisele narile. sedasi ei puhu ta pihta miski ning mul on piisavalt soe. avastasin üldse, et see on esimene kord, kus minul on jahe ning miisul mitte. ainus loogiline vaste on see, et mina olen kohaliku kuuma päevaga juba nii harjunud, et ihkan ka ööseks soojemat keskkonda.
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 135
oli viga ööseks soojuspuhur välja lülitada. kuna miisu kolis naril minu kohale, siis oli puhur otse tema kohal. soovitasin tal õhtul ennast teisele poole keerata (pea <-> jalad), siis näkku ei puhu, kuid ta arvas, et mingil määral tuleb ikka. nüüd läks öösel nii külmaks, et võis vabalt nulli lähedal olla. toanaaber oli ööbinud oma kuudis ning pistis varahommikul nina välja. luges sauna ees termomeetri pealt 1,5 kraadi välja, mis tähendab, et enne päiksetõusu oligi ligi null. täna seda viga ei korda. kurat, ma pidin aluslina ja madratsi vahelt keset ööd oma teki välja kiskuma ning ikka oli jahe.->
miisu traali-vaalitas erinevate allikate vahel päeva jooksul ringi. mul oli muud pisi-asju ajada. õhtusöögi ajal avastas mingi söökla vanem, et fotograaf, kes miisul kaasas, oli toidu jahil plätades või sandaalides. pidas kiire ja sõbraliku loengu hügieenist ning andis mõista, et sellistes jalatsites ta enam kedagi sööklas näha ei taha. ise mõtlesin, et kutt oli jõudnud tegelikult üsna mitmed toidukorrad siis juba sedasi ära käia, kui alles nüüd avastati.
proosit
miisu traali-vaalitas erinevate allikate vahel päeva jooksul ringi. mul oli muud pisi-asju ajada. õhtusöögi ajal avastas mingi söökla vanem, et fotograaf, kes miisul kaasas, oli toidu jahil plätades või sandaalides. pidas kiire ja sõbraliku loengu hügieenist ning andis mõista, et sellistes jalatsites ta enam kedagi sööklas näha ei taha. ise mõtlesin, et kutt oli jõudnud tegelikult üsna mitmed toidukorrad siis juba sedasi ära käia, kui alles nüüd avastati.
proosit
Tuesday, March 11, 2014
päev 134
täna magasin taas sitemalt. kuigi nägin toanaabrit õhtul ennast juba mugavalt oma putkas sisse-sätitult, avastasin ta siiski öösel norsates toast. ei lõristanud nii valjult, kui eelmine kord, aga piisavalt, et üles ajada.
miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.
nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.
nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).
proosit
miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.
nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.
nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 133
ärkasin puhanult. taas kas tänu sellele, et eelnevalt väga väsinud olin või siis oli toanaaber oma norskamist ravinud...igatahes magasin, nagu nott.
täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.
tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.
peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.
ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.
kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.
proosit
täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.
tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.
peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.
ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.
kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 8, 2014
päev 132
ärkasin 3-4 vahel. toanaaber norskas. tuli ühtlasi ka väike põis. käisin tühjendamas, korra väljas ilma vaatamas ning tagasi. selle sahkerdamise peale oli vist ka toanaaber tiba virgunud, kuna oli ennast küllili keeranud ja enam ei korisenud.
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
Labels:
interneedus,
toit,
uni,
väsimus
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Tuesday, March 4, 2014
päev 128
nii magus uni oli, et ei raatsinud kohe kuidagi tõusta. jõudsin alale ning meenus, et popi ja särts on nüüd mõneks päevaks ära. nimelt läksid nad täna varahommikul kompaniiga välja. üks viimastest oppidest ning varsti kõik. iseenesest coy mingit erilist lahingut pidama ei läinudki. peamine on julgestada teiste üksuste väljatõmbumist oma baasidest.
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Monday, March 3, 2014
päev 125
ei tea, kas toanaaber võttis mu sõnu kuulda või olin lihtsalt eelnevast nii väsinud, aga täna öösel magasin nagu nott. loodan, et mõlemat. sellisel juhul on ka edasine öörahu tagatud.
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
Labels:
interneedus,
töö,
trenn,
uni
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Subscribe to:
Posts (Atom)