päev 140

pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.

lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.

enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.

nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.


proosit

päev 139

ilm on endiselt vihmane, jahe ja niiske. hakkasime täna vaikselt puhkeruumi kokku panema. jõudsin raamatud juba ära panna, kui öeldi STOP...järgmine nädal tuleb mingi usa kindral külla ning tema vastuvõtuks miskit peab olema. panime mõned raamatud riiulisse tagasi, et normaalne välja näeks. puhkeruumi kokku panek on pidevalt edasi-tagasi lükatud teema. eestis oodatakse seda koju, meie näeme vaid kolu, mis võiks vabalt siia jääda. kord juba antakse luba maha võtta ning siis on hea meel, et veel ei jõudnud, kuna avastati, et taas mingi delegatsioon tulemas ning sellel pesa vaja. ajab siibrisse juba.

ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.


proosit

päev 136

viimane öö jätsime siis kütte sisse. kuskil 0130 äratas miisu mind üless, et ta ei saa ikkagi magada. puhur lasi küll sooja õhku jalgadele, kuid liikus siiski piisavalt talle näkku, et segada. hea küll...sulgesin akna ja puhuri. vähemalt oli nii palju soe, et oli hommikuni normaalne magada.

päeval oli miisu juba mures, kas ikka saab piisavalt huvitavate inimestega head intekat teha, kuid peale kompanii ülemat oli juba leebem...sai hea materjali.

mina tõin endale uue voodi. tegelt samasuguse, mis ka telkimisalal varem oli. selle voodiga kolisin nüüd popi ja särtsu tuppa. hetkel veel reaalselt voodit korralikult püsti pole pandud, kuid mõne päeva pärast hakatakse kõiki tubasid suuremast kolast (kapid, lauad jne) tühjaks tõstma ning siis on korralikult ruumi ka voodi paigutuseks...aitab sellest õlgade laiusest narist küll.

kuna miisu homme öösel kodu poole liikuma hakkab ning mul õnnestus sõdurikohver koos sisuga talle kaasa anda, toppisin selle igast kraami täis. esimese hooga läks kaal 5kg üle, kuigi ruumi veel oli. nüüd oli vaja kõvasti ringi mõelda - võtta raskust maha ning täita kergema kraamiga, et miskit ei loksuks.


proosit

päev 131

eile majutusse minnes nägin teel Garfield'i. polnud küll nii paks, kuid jalutas piki teed samasuguse ülbusega.

hommik algas hästi. kuna õhtul oli endiselt üsna soe, jätsin ööseks akna lahti...oli mõnusalt värske ärgata. linnud siristavad, hommikune liikumine alanud...sujuv.

kuna olin eile pesu pestes köndi sukad välja unustanud, otsisin nüüd ohvrit, kelle asjadega oma paun pessu visata. ohvriks osutus kaplan. tal õnneks asju palju polnud, nisis läks käiku. hea oli, mul hakkasid puhtad sukad otsa lõppema.

jõusaal tõsteti täna ringi. kas vana konteiner lahkub meie seast või leiti lihtsalt parem koht...ei tea. igatahes tõsteti asjad sinna, kust 3 konteinerit ära võeti ja asemele pandi 1, aga selle eest risti.

peale lõunat läks sabistamiseks. need mendid said nüüd, kuskil pool tuni enne äralendu, vajalikud dokumendid kätte, mis lubavad neil relvi välja võtta. ma siis kiiruga vormistasin ka relva väljastuseks paberid. sisuliselt anti allkirjad ja astuti autosse, et lennujaama minna. kuidagi rõve viimase minuti mäng.

otsustasin ennast premeerida tunnise praadimisega päikse käes. tegelt tõmbasin kuskil 15min isegi üle, aga pole hullu. mõlemad pooled said vähemalt pool tundi praadida, nisis hästi.

popi ja särts jõudsid esimeselt liinilt tagasi. haisesid nagu mingid kodutud. ennast vast nende niiskete lappidega küürisid küll, kuid läbihigistatud riided olid neil endiselt korduvalt seljas. lugesin sõnad peale, et enne sauna lavale ei istu, kui on ennast korralikult puhtaks küürinud...määrivad lava ära.


proosit