Epsom vol2 - teostus

eile sain endal ikka keele pehmeks joodud. t2heldasin, kui v2ljas aeg-ajalt suitsu tegemas k2isin, sis yhe saarlasega lobisesin. kuidagi pehmemalt tuli jutt v2lja, mis hea, kuna nad r22givadki nagu oleks emm suus.

omekul 2rkasin ilusti. uni korralikult 0930 l2ind, aga t6usta ei viitsinud kohe kuidagi. pohmakat suurt polnud, kuid v2ss oli ikka. kuidagi kella 10x sundisin ennast yles ja kohe dushi alla (no enne ikka muud hommiku h2dad kah) ning enne 11 olin juba s88mas (hommikust) :P

1153 tuli buss. krt, kui se poleks tervele leatherhead'ile 2 ringi peale teinud oleksin vist epsomis umbes 15min-ga olnud...v-o isegi kiiremini. aga selle asemel l2ks 40min.

okas, olin kohal. tegin kiirelt selgeks, mis kel ja kus pean viibima, et p2rast tagasi saaks. se korras, asusin maid avastama. esimese hooga jalutasin m88da kohast, kust majade vahelt oleks kohe sinna suurde keskusesse saanud. selle asemel tegin mingi kilomeetrise ringi ja sisenesin keskuse tagant. jah...KILOMEETRISE. ega ned keskused seal naljaasi ole.

ronisin sisse ja kohe h2mming. prioriteetidena l2ksin ostma uusi tosse, miisule sushi komplekti (vetikalehti, kui leidub), roll-on'i, dushigeeli ja supper attack'i. keskusest leidsin aint dushigeeli ja roll-on'i (2tk, kuna olid yhe hinnaga). lisaks ossin vel digifotoka. siukse tagasihoidliku NIKON seebikarbi. maksis aint 119£ (igast lisavidinatega tuli kokku 161£ - pole paha NIKON'i kohta).

ylej22nud kraami sebimiseks otsustasin m88da poe t2navaid kolama minna, aga enne k6rtsus 1 v2rskendav 6lu. kuna enamus kraam oli kahtlane, l2ksin kindla peale v2lja ja ossi carlsbergi.

6lle joodud, jalad selga ja punuma. t2navalt avastasin mingi JD spordipoe. natuke otsimist ja leidsin enda jaoks sobiliku paari tosse. tahsin kyl saada adi, aga ned k6ik olid koledad, nisis leppisin nike'ga. ilusad mustast nahast. peal kyl valged paelad, aga ned vahetasin kohe mustade vastu v2lja. hinnaks kujunes 40£. proovi sa eestist korralike nike air tosse kuskil alla tonni saada, aga n2ed, sin 720 eeki...palun :P

panin uued kohe jalga ja vanad "asetasin" esimesesse ettejuhtuvasse prygikasti ning otsustasin nisama majade vahel veidi kolada. sattusin mingi pubi ette, kus v2ikest viisi moeshoud korraldati. nojah, viskasin perse maha ja suitsu ette. esimene "modell" tuli v2lja - m6tlesin, kas j2n ikka vaatama. tuli ka teine ja kolmas ning otsustasin, et mina neid tsellukoormaga peletisi vahtida ei taha...ajas uuesti januseks.

otsustasin vel 1 6lle seal eelnevas kohas teha, kui teepeale j2i mingi tarvete pood. hyppasin sisse lootuses supper-liimi saada. ja oligi, teenindaja suunas mind lahkelt teisele korrusele, kus tuttav kaup t2itsa olemas. vaatasin igaks juhuks ka nisama ringi, ehk j2b vel miskit radarisse ja j2i siuke lyhemat kasvu lood. tuli meelde, et eestis oli plaan osta, kuid vajadusel enam ei leidnud siukest jupatsit. kui kunagi n2gin, sis oli kallis ning hiljem enam ei n2inudki. igatahes oli se mingi 1,5£ ja ossin 2ra. kui on pask ja valetab, sis sitta kah...pole ni kallis ka, et kahju oleks.

nyd oli tuju hea ja sammusin 6llekasse. seal v6tsin uuesti sama 6lle ja mugava asendi yhte tooli kah. meenutasin, kas sain k6ik mis vaja (m6istes, et sushi komplekt oli puudu) ning olemas. yritasin vel igaks juhuks nuputada, kus vel k2ia saaks, et ehk leiab. aga j2i mulje, et saarlased eriti jaapani k88ki ei hinda. leiad india, hiina k88gi ning loogish ka tarvilikud asjad poest, kuid jaapanip2rast v2rki pole kuskil. nojah, mis ikka...kui pole, sis pole.

mingi moment k2isin ka vetsus, et primaarselt hylssi seest ja k8nti puhastada. otsisin kotist ka uut plaastrit ning mingist suvalisest taskust avastasin 45£...ohh seda 6nne. tundub, et mingist varasemast kylastusest britti olin pappi koti taskusse nimodi unustanud, et ei m2letanudki. se papp oli seal olnud v2hemalt pool aastat. aga tore yllatus.

l6puks v6tsin suuna bussipeatusesse. peatus tagasis6iduks asus rongijaama k6rval. istusin seal selles meeletus palavuses (no t6esti jube palav p2ev, et sure 2ra), kui kostsid tuttavad helid. m6tlesin, kas olen balti jaamas, kuna kosta oli trammi l2henemist. aga ei, seal teevad rongid sellist metallikriginat, mida meil trammid. huvitav, millest t2psemalt se sis tuleneb, kuna meie rongid ise on vaiksed. kas saarlastel relsid sis samasugused nagu meil trammidel v...ei tea.

buss hilines 10min. olin arvestanud t2pselt ni h2sti, et bussiga tagasi j6udes on mul t2pselt 15min aega s88mas k2ia...nyd l2ks kiireks. taga tipuks buss ka venis tagasiminekuga. h22led olid nagu s6idaks kogu aeg teise k2iguga :P

igatahes j6udsin nimodi p2rale, et s88kla uksest sisenesin minut enne sulgemist. sain v2hemalt k6hu t2is. nyd sis se r6ve higi maha pesta ja uut fotokat nokkima (puutetundlik ekraan ja puha :P).
yleyldiselt oli p2ev success


 proosit

PS: a meenus, et leatherheadist l2bis6ites m88dusime yhest igivanast kirikust koos kalmistuga. haua kivid n2gid nii vanad v2lja, et olid seal vist kristuse ristil88misest saadik. vaatan, kui tuleval nv-l viitsimist on, sis l2hen oma tutika fotokaga inspekteerima.

SOTT

kui suur on sada krooni eestlase jaoks. kui nyd v2lja j2tta a-sotsiaalid, kodutud ja muud vaesurid, sis kas 100kr on selline raha, mida kuueelarvest ei raatsiks n2pistada teatud "klubi" liikmelisuse s2ilitamiseks. leian, et se raha ei tohiks olla m2rkimisv22rne kooli-, ylikooli6pilastele, keskastmejuhile ega lihtt88lisele, pension2rile ega suht kellelegi, aga sellele vaatamata kurdetakse "sry, pole seda raha v6tta praegu kusagilt". no aru mai n2e. joogu kuus 2 pudeli jagu v2hem viina v6i suitsetagu 3 paki jagu v2hem, kulutagu klubis/k6rtsus vm v2hem, k2igu seal v2hem. se on loll jutt, et seda raha pole. ning, kui mainitakse, et hakatakse liikmete ridasid harvendama, sis on nutt lahti "mul ei ole raha". aga on ju, lissalt nahhaalselt valetatakse n2kku ja hooratakse se pisi ruts kusagil mujal maha.

asi on kohusetundes ja vastutuses. kui seda napib, sis pole sa ka "klubi" v22riline!!


proosit, RAISK

Epsom

käisin eile vannis (jah, mul nüd tuba, milles dušši nurga asemel vann) ligunemas. ma pole kül eriline vanniinimene tegelt. parimal juhul kord-2 seda aastas juhtub, nisis tuligi ka seekord isu peale. v-o on se tingitud sellest, et ülemöödunud päev sai basseinis ujumas käidud ning vees loksumine nagu meeldis :P

igatahes vanni ronisin ja ajasin vanni ikka korralikult ääreni täis...no mingi 5mm jäi vist äärest puudu. se oli ka tõenäoliselt see osa, mille ma selga alla lastes vannist kiiruga välja lajatasin (nagu väike laps, ma ütlen ;P).

ligunesin seal ligi 15min enne, kui kopa ette lõi. selle aja jooksul jõudsin mõelda igast asju ning nende seas ka, mis nv-l teha. otsustasin, et peaks linna peale kolama minema. ei tea aint kumba...kas Leatherhead või Epsom. mõtlesin, et epsomis olen pinnapealselt juba paar korda käinud, aga L-s vaid korra kinos ja sellele eelnevalt kõrtsus. hakkasin juba L-i kasuks otsustama, kui ühe saare veebliga lobisedes selgus, et L siiski pommiauk võrreldes E-ga, nisis E jäi. muidugi soovitas tema üldse londonisse minna, kuid ka seal olen juba 2 korda käinud ning ausaltöeldes mulle seal eriti ei meeldi. suuremad vaatamisväärsused nähtud (sõja- ja vahakujudemuuseumisse tahaks kah) ning rohkem ei kisu nagu sinna turistidest üleküllastunud tänavatele endale teed vabaks võitlema.

korra olin ratastoolis. minu saatja tegi teed eest vabaks ning, kes aru ei saanud, sellele sõitsin külma närviga otsa ja sis vabandasin "I'm so sorry (...NOT)".
teise korra olin karkudel. samuti saatja tegi teepuhastust, kuid juba oli vaevallisem.
seekord oleksin üksi (ainult mina ja mu jalg) ning krt teab, kelle/mille taha seal takerduda võib. pealegi ei usu ma, et võõras suurlinnas üksinda jalutada väga erutav oleks. lõin sellele käega ja otsustasin, et siiski E jääb (mul uusi tosse/potaseid vaja).

uurisin ajakava välja ning homme lõunast ligi 5h aega askeldada mul seal. ehk leian isegi midagi uut ja huvitavat.

OT: vahepeal vetsupaus...
..nii, jälle veidi lihtsam olla. dumle komm suhu ja edasi.

kuhu ma jäingi...aa, loodan, et liiga kuum päev ei tule...võiks lausa sadada isegi, kuna siin nädalake juba siuke palav päike taevas, et ei tahakski õues nisama passida/liikuda, kui just äärmist vajadust pole...toas jahedam. (krt, mingi rongi tuututamine segab mõtteid :\)

------------------------------------------------------------------------
teemavahetus

kuna tandem hüppas alt ära, sis täna avastasin, et mingi uus nimekiri üleval - poksi matš. 2 kohta vel vabad. pikemalt mõtlemata kribasin oma nime sinna. sass viimati käis ja kiitis. vaatasin igaks juhuks dresscode'i üle ja casual. loodan, et teavad, millega riskivad, kuna minu igapäevane vaba riietus on ikka nii vaba, et mõni kukub perseli peale minu nägemist. aga usutavasti pole ma seekord ainus "terminaator", kes ringi jalutab seal ;P

lühidalt tõotab tulla lahe L-päev ja 30. juuni (poks).


proosit


PS: tahaks miisuga koos jalutada ning matšil vere-higi lõhna nautida.

Jaanipäev

Alustasin just tööpäeva - unine ja sääskedest söödud. Olin üle aastate esimest korda jaanilaupäeval üksi vanaema juures, sest sedakorda suuremat pidu teha ei saanud, kuna olen täna tööl. Mõtlesingi, et lähen siis memmele seltsiks, nii et ta ei pea üksi olema.

Eilset päeva sisustasin muruniitmise ja hekipügamisega ning siis, kui mina arvasin, et olen justnagu küllalt teinud ja nüüd võiks jalad seinale visata, teatas memm, et tarvis on veel sauna katusele kippuvaid oksi saagida ja siis veel seda ja toda teha. Õhtupoolikul õnnestus end siiski paariks tunniks päikese kätte siruli visata ja liiklusülesandeid lahendada, aga siis ilmus memm minu juurde ja teatas, et jaanilõke jaanilõkkeks, aga mis sest tulest ilmaasjata põletada: ei hakka midagi halgudest ilulõket tegema, hoopis talvega kogunenud oksapraht tuleb ära põletada. Nii et vaikselt lõkke ääres istumise ja mõtisklemise asemel sai paar-kolm tundi veel aktiivselt toimetada ja põõsaste-õunapuude harvendamisest jäänud oksarisu koguda ja lõkkesse visata.

Igatahes olin mina südaööks surmani väsinud ja tüdinud ning kobisin ärklituppa magama. Äratus oli ka ju juba kella poole seitsmeks seatud, et ma kella kümneks linna tööle jõuaksin. (Rongid käivad ju nii harva.). Kui siis sellisel ogaralt varajasel ajal allkorrusele koperdasin, et kiire kohv teha ja raudteejaama poole punuma pista, selgus, et memm oli mulle juba nii kohvi kui putru teinud ja sagis üldse aktiivselt ringi. Küsisin, et millal ta vaeseke siis tõusma pidi, et juba toit valmis, aga tema teatas, et ta pole veel magama läinudki. Et esialgu oli veel aias jalutanud öösel, siis pisut lugenud, siis oli talle meenunud, et minuga saaks linna saata paar kirja, mis kirjastustele asjaajamiseks vaja ja no kui kirjad valmis said, siis olevatki olnud juba paras aeg kasvuhoone lahti teha ja hakata putru valmistama... Issand halasta, ta on 85! Ja mina olin juba eilsest päevast nii väsinud, et kukkusin südaööl magama. Mul pole praegugi sellist energiat nagu temal. Jumala eest, temast tuleb eeskuju võtta ja ka elul sama tragilt sarvist haarata.

Mina memme tempole vastu ei pea, aga ehk mu kass peab. Viisin korteris kurvameelselt kräunuva Viitsekassi memme juurde suvitama. Loom oli eile kangesti rõõmus küll - kappas ringi, püüdis liblikaid ja konni, jalutas memme meelehärmiks läbi kõik linadega kaetud lauad ja oli üldse igal pool jalus. Veidi ta võõrast kohta ikka pelgas ka ja hoidis aias ringi tuisates üldiselt minu lähedale. Mõtlengi nüüd ikka väikse murega, et kuidas nad seal kahekesi hakkama saavad - minu armas linnakass ja memm, kes kasse teps mitte ei armasta. Kassi pärast on hea meel, et ta maale käppasid sirutama sai, aga endal on ikka natuke kurb. Pole veel harjunud ka, et teda pole. Istun siin praegu ja ikka läheb aeg-ajalt kõrv kikki, et hmm, liiga vaikne on - kus see kass nüüd on ja mida ta jälle plaanib?

Nüüd olengi siis täitsa üksi. Ei pontut, ei kassi. Kurb.

proteesi saaga 4 - prototyyp; miisu

no mine munni kui hea oli t2na prototyypi katsetada :DD  mehaanika se selleks, aga uue silikonpadjaga hylss istus nagu valatult k8ndi otsa ja amort-tallaga oli ikka r6ve-m6nusalt pehme jalutada...lausa lust (mul m6tlemisest juba pool-k6va ;P). saaks nyd aint prototyybist l6pp-lihv tehtud, oleks viimase peal.

uus silikon on siuke padja ja soki vahepealset - madalama 22rega ja paksema p6hjaga valge zhelatiinjas asjandus. jalga p2rast k2tte saada oli kyl raskem, kuid seeeest k6ndida oli "orgazm" ;D

kummaline, et nad varem sellist asjandust mulle pakkunud pole. tean, et yldjuhul kasutavad selliseid poolest s22rest amputeeritud, kuid kuskil pole 8eldud, et ka minusugused ei v6iks. igatahes mul 1 selline nyd on. usun, et modifitseerin seda hiljem ise sedasi, et jalga kergem k2tte saada oleks, kuid s2iluksid pehmendavad ja mugavust pakkuvad omadused.

teine teema -
t2na tuleb miisu maalt koju ning san taas temaga "normaalse inimese" kombel suhtlema hakata - msn'i vahendusel sis ;P hea on kaugelolles v2hemalt reaalajas m6tteid ja s6nu vahetada, mitte kogu aeg sms. esiteks kalliks l2heb ja teiseks...ajaline viivitus. tahan n2ha ja kuulda (loe: lugeda) tema kohest reaktsiooni.

6htud suudan kuidagi vel ilma temata m66da saata ohtralt filmide vaatamisega, kuni uinun, aga hommikul 2rgata ning avastada, et polegi kellegist ymbert kinni v6tta, on masendav.

loodan, et praegune rotatsioon kiirelt m88dub ja saan ruttu miisu k2ppade vahele tagasi ;)


proosit

proteesi saaga 3

nägin sis täna selle ujumisjala tööpõhimõtet ning otsustasin seda siiski mitte võtta. kui alguses jäeti mulje (jäi mulje), et sellega hea ujuda, sis nüd selgitati ja nägin ise, et ujumisele se konkreetselt just kaasa ei aita. sellega lissalt vee sees parem jalutada, kui tavalise duššijalaga. basseinide äärde on loomulikult siuksega parem jalutada, mis vett ei karda, aga muud eelist tal rohkem pole kah. jätkan endiselt sedasi, et võimalikust lähedusest lissalt keksin veeni ja kõik.

aga amordiga jalatalla kohta ni palju, et alustame homme uue proteesi loomisega (mille vahetan sis varu jala vastu), millel lühemat tüüpi mehhanism ja teistsugune hülss on, et võimaldada amort-talla lisamist. se tegi muidu mu proteesi ni pikaks, et oleksin pidanud parema jala saapale 2cm kõrgendustalda juurde panema. uue proteesiga on võimalik, et se jama jäb ära. kuna asi on alles arengus, sis eks lähitulevik näitab, mis sellest asjast tegelikult sab.

vana proteesi hülsi sai esialgu mõõtu (ei pea enam silikoni hülsis kandma). nisis nisama sellega jalutada praegu hea. arvan kül, et hilisemalt enne lahkumist sinna vel tihendust lisama peab, kuid midagi hullu ei juhtu.

avastasin vel täna, et sin taastusravis ühe osakonna stendi peal oli lendleht tandem hüppele. erutusin sedavõrd, et saatsin kohe taotluse ära...tasuta ju. paistab, kas arstid annavad loa. ned raisad võivad ju igast põhjusi veto andmiseks peale lugeda :P

aga algus tõotab igatahes tulla positiivne...se 3-nädalane taastusravi...kui aint miisu ka siin oleks (oeh...igatsen)..


proosit

Üksi

Olen end siiani pidanud üsna iseseisvaks ja üksiolekut nautivaks, aga nagu selgus, võttis ikka hirmus kurvaks jälle, kui pontu eile ära läks. Olin eile õhtul üsna sihitult kodus, vaatasin telekat ja ei osanud justnagu endaga midagi peale hakata.

Täna on juba pisut parem ja hulk sihte-plaane silma ees, aga see-eest nörritab ootamatu tagasilöök - sain küll täna oma autokooli tunnistuse kätte, aga ARKi eksamitaotlust sisse anda ei saanud, kuna paberivaba ARK on terve päeva rivist väljas. Homme püüan avalduse sisse anda, aga ma ei tee endale illusioone: on riigipüha eelne lühendatud tööpäev, mis tähendab seda, et ametnikud alustavad pühitsemist juba hommikul ja minu avaldus ei liigu ilmselt kriipsuvõrragi eksamiaja määramisele lähemale. Ja reede, noh, kesse ikka pärast kahte riigipüha kohe tööd murdma hakkab? Niiet tont teab, mis ajaks ma selle eksami alles saan. :( Vbl saaks asjad rutem liikuma, kui ma ise homme Mustamäele sinna ARKi leti äärde kekslema läheks, aga minul, jumal paraku, on tööpäev.

Ja on nii ka jaanipäeval ja reedel. See ongi teatav lohutus pontu järele igatsemise vahele, et saan pühade ajal tööl olla ja muude asjade tegemise kõrvalt keskenduda reedese intervjuu ettevalmistamisele. Lähen reede õhtupoolikul kohtuma Tallinna värske abilinnapeaga ja kuigi ma tema töövaldkonna valupunktidega olen enam-vähem kursis, ei tahaks sellele lootma jääda ning püüan ikka teha veel taustauuringut, et laupäevases lehes ilmuv intervjuu oleks piisavalt tuumakas, et sealt ka järgmisel aastal, valimislubaduste aegu, oleks võtta võrdlusmaterjali (või vajaduse korral kibedaid etteheiteid). :P

Täna õhtul siis püüan natuke juba sel teemal lugema hakata ja vahelduse mõttes kõrvale korrata liiklusseadust, et teooriaeksam ebameeldivat üllatust ei valmistaks. Aa, ja meeldetuletav-soojendav õppesõit on ka veel täna plaanis. Ikka sellel kõige hilisemal ajal, et ma mugava õpilasena saaksin pärast ise koju sõita.

Ja ikkagi, igatsen pontut. Koledal kombel.

Aa, ja - tänane soundtrack on USA kodusõja teemadel. Avastasin selle loo ja tekkis igatsus taas lugeda Mitchelli "Tuulest viidud". On see siis chicklit või mitte, aga omal ajal andis ta siiski mulle kui kümneaastasele plikale USA kodusõjast sellised teadmised, mida ma muidu toona kusagilt poleks saanud või omandada viitsinud.

Headley Court taastusravikeskus II

nunii, taas britannias. lennujaamas l2ks isegi h2sti kiiresti, headly court'i ka kiiresti, nyd vel viimaseid dokumentatsioone ajada ja saangi tuppa. t2na igatahes seeru messi jooma ei viitsi minna, krt teab, millega kohe hommikul alustama peab.

aga eks paistab, mis toimuma hakkab...loodan, et liialt ei igavle.

PS: t2hem2rkide puudumise t6ttu asendused.
PPS: igatsen miisut.


proosit

Noorem All-ohvitseride Kursus V

nii, nak läbi raisk. aega võttis, aga asja sai. nüd tõusen oma kahe pulgaga taevasse ja hakkan ajateenijaid sõimama :P ..nali. ei hakka ma midagi. püüan ikka hummaansust säilitada ja normaalseks jääda.

eile toimus meil ka sis kerge lõpupidu, et nüd vist kõigil pead haiged, aga õnneks nüd aega puhata kah.

ise ma pikka pidu pidada ei saa, kuna juba P lendan taas britti 3. nädalaks ja alles siis san kuu aega puhata. et edasised teavitused juba britanniast.


proosit

kultuurne laupäeva õhtu

toimus eile muhe koosviibimine. enamus seltskonnast olid ajakirjanduslikud tegelased ja lisaks mõni tavakodanik. sai joodud ja toredat juttu aetud ning üles täheldatud parimad õhtu naelad, mis toon järgnevalt välja:

vanasõna -- ära näpi kolumnisti, kolumnist sab haiget!

iseloomustav lause -- "3 tüdrukut istusid sellise diivani peal, kuhu mahub istuma 3 tüdrukut.."

mõtteterad:

• fotoarmastus on savi...
• 6-pack 6. minutiga (kas kõht või õlu, mõlemid on head)
• kass, kes sittus kahvleid...

väljendid:

• kommunaal-hoor
• munitsipaal prostitutsioon/prostituut (MuPro)
• munitsipaal hoor (MuHo/Munni-Hoor)

vot sellised huvitavad killud sis eile vestlustest läbi käisid ;D


proosit

snaiper linnalahingus

taaskord lahe unenägu - ei mäleta kuidas ja kellega ma endisesse N-liidu riigi linnakusse operatsioonile läksin ja mis oli opi sisu, aga leidsin ennast mingi ulme välimusega lühidistants snaipriga majast punaseid (või vastavalt meelestatuid) maha nottimas. mind avastati ja otsisin majast alternatiive põgenemiseks, kuna 1 ja 2 planeeritud alternatiivid olid ootamatult juba ümberpiiratud.

põrkasin maja pööningul kokku cc 10 aastase poisiga, kel oli täpselt sama asi käes, mis mul afgaanis oli...ainult, et puudus aim-point (lisana sis ainult optika peal). ise imestasin, et "wow, 10-ne poiss ja juba sellise asjaga visalt vaenlast nottimas...respect".

igatahes otsustasin, et pean poisi kuhugi ohutusse toimetama, kuna sin läeb peatselt veresaunaks kätte. nisis jooksis poiss mu sabas ja jälgis seljatagust ning mina peilisin silmadega uut alternatiivi välja. leidsin mingi tupiku (jube suur pööning oli), kus oli ime pisike ava katusele ja suurem ava põrandas. poiss rääkis, et nüd aeg teda kuulata. ütles, et auk põrandas juhib kiire liuna välja lumehunnikusse (oli varakevad muuseas) ning ülevalt auku läbides sab põgeneda mööda erinevaid katuseid metsani välja. kuna üless mai mahtunud ning poisil eriti palju moona mööda katuseid ei kulu, otsustasin anda talle oma relva viimase salvega ning võtsin tema oma kahe salvega ja liuglesin alla.

peale lumehunnikut märkasin, et olen suht tupikus. tupikust välja eluga ei saa, aga tupiku lõppu mõneks ajaks kül. nisis kasutasin osaliselt sulanud maalappe edasiliikumiseks (lumele ju jäävad jäljed). kuna paistis päike, sis maa veidike auras. äkiste märkasin punast laserkiirt aurus ning hakkasin varjuma ja kohest tuld kiire suunas andma (aajah...galilil oli summuti samuti otsas), aga olin kuidagi kindast hargneva niidiga kaitseriivi peale tõmmanud. lühikese pusimisega kirudes-vandudes avastasin, et seal oli kohelähedal talve kamos lahingpaar ning millegipärast nad mind ei lasknud. järeldasin, et magavad...ja tõmbasin nad siiski esimesel võimalusel valanguga üle ;D ja jätkasin liikumist tupiku lõpu suunas, kus tundus olevad 4. inimese telgi suurune karp. sinna jõudes avastasin, et se on nagu kino, kuid erinev. kaetud nagu mingi võrk-linaga, õhutõrjekahuriga soomuk-transportööri pilt ees ning rammsteini muusika sees. igatahes võtsin selle kõrvale esialgu varjesse ning jäin oma lõppu ootama. aeg-ajalt võtsin maha ringisibavaid troppe, kuni mul alles 5 padrunit kuskil. otsustasin ned esialgu viimaseks hädaks jätta, kuni märkasin uhkemas riietuses kõrgemat kukke liikumas (kas mingi tähtsam ohvitser või kindral vm) ja otsustasin, et võtan selle maha ning sis tulgu või veeuputus.

olles kuskil 200m kaugusel lasin sellele jooksvale tüübile ligi paari meetrise ennakuga oma viimase valangu ette ära ja jäin edasist optikast jälgima. lahe oli vaadata, et tüüp jookseb-jokseb ja äkiste pikali...mina olin rahul.

selle viimasega avastati ka minu umbkaudne asukoht. ronisin selle karbi sisse. nägin, et pilt karbi ette jõudis üldse karbi tagaseinal olevast graffoprojektorist (kummaline), aga ülimalt positiivne oli seest leida ming ägedam automaat-snaiper 2 salvega (samuti summutiga). nisis nottisin vel vastast ni palju, kui suutsin, kuni se laibameri minuni juba jõudis ja mulle koer peale saadeti. mul oli vel kuskil pool salve, kui koer (oleks kül kahju maha lasta) pea lina alt sisse pistis. enne, kui lasta jõudsin, suutis koer relva ni osavalt kiiresti hambusse võtta, et salv kukku alt ära ja viimase patiga rauas polnud ka midagi teha. vintrauast ja kabast kinnihoides püüdsin koera tõrjuda kuis suutsin, kuni jõudsid ülejäänd affid kohale ja oligi jokk.
AAMEN

..et lahe unenägu ;))


proosit

A-TEAM

eks kõik poisid-mehed ole elus selle etapi läbi elanud, et korra-kaks sarja A-rühm vaadata, k.a. mina. mõtlesin sis, et filmi vaatamine oleks lahedalt nostalgiline ettevõtmine kunagiste iidol-kangelaste pihta. nisis tegi miisu mulle kingituse ja ostis 2 piletit esilinastusele.

käisime sis eile ilusti kohal ja mulje jäi ülimalt positiivne. ni head filmi pole ammu näinud, kus on kõvasti märulit ja huumorit korraga. oli ka paar üürikest romantika stseeni, mis sellesse filmi kuidagi ei sobinud, kuid õnneks nad filmi ei rikkunud. kui üldjuhul mingi romantika või seksi-stseenid märulitesse sobivad, sis sellisesse humoorikasse märulisse kindlalt kohe mitte...isegi miisu nõustus minuga.


mis vel filmi puhul meeldis - 30+ aastat vana seriaal oli väga sobivasti täispika filmi jaoks kaasajastatud tänapäevaga. filmi algus kujunes lõppsisust 8 aastat varasemaks, tänu millele relvastus alguses tiba iganenud oli, kuid üldjuhul sobis ja mulle meeldis.

igatahes soovitan kõigil, kellele sari meeldis kui ka neile, kes sarjast ei hooli, vaatama minna..!


proosit

naiselik ülemõtlemine

krdi naised raisk -

• teed nalja - neil lõbus
• sad mingi totrusega hakkama naeruvääristades ennast - neil lõbus
• naeruvääristad meelega ennast enesekriitika läbi - neil lõbus
• ted kerge kriitilis-sarkastilise nalja naise kulul - kohene tujumuutus absoluutse nullini (-273)

miks on ni, et naistel meeldib teiste üle naerda, kuid, kui kasvõi natuke nende üle naerdakse, sis kohe solvunud. ok, kui nali avalikuks teha, sis on vast rohkem isikus kinni - kas paksu nahaga või mitte - , aga, kui individuaalselt näost näkku naljatada, sis võiks oma kalli mehe kriitikat ja sarkasmi ikka paremini taluda...minu hoolivus sellest ju ei vähene.

mõistan, et naistel rohkemal-vähemal määral mingi enesekriitika kenasti olemas on. aga, kui oma mees midagi taolist otse näkku ütleb, on kohe paanika

"kuidas sa julged, miks sa nimodi ütled"

..jne. krt, oleks sis midagi, mis oleks väär. puhas tõde. kui muidu on terav kellegi teise suust karmi kriitikat enda kohta kuulda, sis oma mehe suust peaks se olema vastuvõtlikum, kui kreemikook maasikatega. oma mees on aus ja sugugi mitte pahatahtlik. peaks rohkem nagu hindama seda ausat otsekohesust. peale kõike seda karmi reaalsust on inimene mulle täpselt sama kallis ja armas edasi.

ei tea...ei mõista seda naiselikku emotsionaalset ülemõtlemist. edaspidiselt köhatan aint võõraste naiste pihta, kuna neist kotin ni vähe kui võimalik...oma naise ees lissalt hoian suu mulgu kinni ja sis olgu rahul selle vaikiva nukuga...ise seda tahab (-vad) (vähemalt ennast väljendavad kül sääraselt)!!


proosit, raisk

sõida ettevaatlikult

">


vaatasin orkutis sõbra konto alt ühte uut videot ning pani mõtlema - maailmas on ikka hulle juhte sitaks, kelle tõttu liikluses pidevalt oma elu pärast riskima pead. vahet pole, kas oled ise idioot ja kihutad arulagedalt ringi või kimab sulle mingi teine idikas külje pealt sisse...ohtu kujutab liiklus sulle pidevalt sellegipoolest.

kui nüd meenutan, sis isiklikult ühtegi sõpra liikluses mul surma pole saanud (kergemaid vigastusi kül), kuid seda videot vaadates meenub, kui vähe sinu püüdlikkus siiski rolli mängib...ja igaüks meist suvalisel momendil paugu sisse võib saada. tahaks loota, et selliseid turakaid vähemaks jäb ning minu sõpruskonda vastav teema kunagi ei puudutaks.


proosit

Saurusest hülgeks & tiibadega vägistajaks

Käisime Pontuga eile vaatamas Frankesteni-müüdi taaselustust ehk filmi „Hübriid".

Kaks teadlast loovad enda ja mitmete erinevate loomade DNA-kokteili põhjal eluka, kes oma arengufaasides meenutab esmalt saurust, siis hüljest, siis inimest ja lõpuks mardust. (Kirjapanduna kõlab see totternaljakalt, eksole.) Elukas on oma arengufaasides algul lapselikult kiinduv ja lõpuks seksuaalselt agressiivne – võrgutades esmalt oma isafiguuri ja lõpuks vägistades ema. Ja ta muudab vahepeal sugu ka. Emasest isaseks. Miks, seda ei seletata. Ega ka seda, miks peaks üks täie aruga biokeemik panema kokku kõiki mõeldavaid DNA-sid ja siis lootma, et sealt midagi head välja tuleb.

Igatahes saavad nad selle DNA-kokteili tulemuseks mürgise saba ja kahepaiksekopsudega tiivulise olendi, kes korraldab filmi lõpus tapatalgud ja saab seejärel kõigi filmireeglite järgi ka ise tapetud, olles eelnevalt viljastanud oma ema.

Niipalju lühidalt sisust.
Aga
uitmõtteid filmiga seoses.

- Miks see etteaimatavate süžeepööretega kompott mulle meeldis? Ilmselt sellepärast, et filmi visuaalia, eeskätt elukas ise (keda 3D efektide kaasabil mängis veetlev Prantsuse näitlejatar) oli esteetiliselt niivõrd nauditav. Pean tunnistama, et olen nõus ka väga halbu filme vaatama, kui nende visuaalia mind rahuldab. Toon mõistuse ohvriks ilule, st. Halb.

- „Hübriidi“ lavastaja pakub filmis pikki kaadreid imetlemaks geneetilise värdja tegemisi, sh ka tema seksi inimesega. Pakub seepärast, et teadis, et see vaatepilt kõditab vaatajaid. Miks? On sellel seos kaasaja inimese pideva rahulolematusega oma kehaga? Keha muundamine ja parandamine, soorollide ähmastamine ja seksuaalse lubatavuse piiride laiendamine on hetke kultuuris üliolulisel kohal. Kinotoolil istuja, kes endiselt on kinni oma keha ja soo vormis, saab „Hübriidi“ vaadates laiendada kõiki piire, mida ta endale ette kujutada suudab.

- „Hübriid“ räägib omal kombel ümber Frankensteini loo ja puudutab servapidi Oidipuse lugu, kuid ennekõike – minu meelest – räägib vastutusest üldisemalt. Vastutus – olgu siis oma töö, lapse, lemmiklooma vms ees – on midagi, mille tähtsus on järjest kahanenud. Kui midagi ei meeldi või läks valesti, saab alati kõigest loobuda, edasi delegeerida või eest ära minna. Tagajärjed ei ole tavaliselt katastroofilised ja töökohast, kooselust või isegi lapse kasvatamisest taandumist vaadeldakse inimese põhiõiguste sekka kuuluva vabaduse märgina, mitte põgenemisena. Filmis jälgides teadlasi painavat küsimust – kas olend tappa või mitte – ei näe mina mitte armastuse, vaid tüdimuse küsimusena. Kas nad viitsivad veel tülika ja potentsiaalselt ohtliku loomaga tegeleda, või taanduvad vastutusest. Nende siseheitlusi jälgides meenuvad endalegi korrad, kui on olnud tahtmine millegi tegemisest loobuda, kuna vastutus kipub ebamugavalt suureks muutuma.

kõikuv motivatsioon

jälle nädalaks koju. teised möllavad metsas, mina passin kodus :PP jama tegelikult. kui jalg ni palju ei pidurdaks, teeksin üsna hea meelega kaasa. praegu aga jalg tavapärasest rohkem kange, valus ja põletikus - haavandid (2tk) ajavad mingit jama välja. mõistan, et olen ülepingutanud. oleksin jätkanud tavapärase tempoga, suudaksin praegu võitluskaaslastega pool-aktiivselt või vähemalt passiivselt kaasa tegutseda...selle asemel aga "lakun haavu" ja loodan kiirele paranemisele. alul ju läks ni hästi. tean kül, mis jalale ülekoormust pakkus. oleks pidanud juba sis tuure vähemaks võtma, aga tagantjärgi tarkus on alati 1 tõbras olnud. hea, et ülemus mõistev on ja mööndusi teb.

tean, et lõppkokkuvõttes ma jaoülemaks ei hakka, kuigi klassifikatsioon seda näitama hakkab, ning metsas kihutama samuti mitte, sooviks ikkagi, et vähemal-rohkemal määral selleks siiski võimeline oleksin. praegusel juhul aint instruktori ametit endale lubada saangi - kabinetis ja klassiruumis asjatamine ning võimalusel maastikul vaikselt kõrvalt juhendamine. pean endiselt harjuma mõttega, et enam kõike teha ei saa...RAISK.

kui jalg ni terve on, et enam paremaks ei lähegi (mis on loodetavasti väga terve, mitte mingi poolik immitsev äbarik), hakkan kõikvõimalikke asju enda jaoks korraldama. sis ei tule vähemalt tunnet, et olen millestki ilma jäänud ;)


proosit

päevaplaan

mis ma teen, mis ma näen
läpakas on minu käes
otsin õiget nuppu taga
et saaks panna raali maha

jalule end ajan taas
juba olen ajast maas
telefoni haaran kaugelt
enam minu hääl ei rauge

"kus, milla, kuidas saab?
tahan, tahan tšekki kaa."
"tulge siia, ootan teid",
kostab vastuseks mul neid.

sõita vaja sinna-tänna
asjad mööda ilma rännand
kinni püüda kõik, mis tarvis
ja sis ongi pikk, pikk päev......................................LÄBI!!

;P


proosid

KASVUHOONE

võtsime otsuse miisu memmele uus kasvuhoone osta. tegin sis netis baasuuringu. hinna-kvaliteedi suhet arvestades on kõige asjalikum polükarbonaat kattega kasvuhooned. leidsin soodsa ettevõtte ning kinnitasin ostu. ägedam trall hakkas kauba kättesaamisega.

sõitsin janaga laagrisse maksimarketi taga asuvatesse ladudesse. kaup, mis esialgu kirjade järgi pidi mahtuma komplekteeritult pagaasnikusse, oli 2,7m pikk ning poleks sinna mahtunud ka pooleksväänatult. mõtlesime esialgu asja ootele jätta ja hiljem tegeleda, kuid anti teada, et on sealt samast võimalik rentida haagist. no tegelesin sis sellega. valvurilt mingid paberid, sealt edasi poe kassasse makset ja tagatisraha andma ja tagasi valvuri juurde. se vaatas üle ning tõttasime uuesti lattu. saime kauba ilusti peale ning mõtlesime, mis edasi sab. kui alguses plaanisin selle "pagaasnikusse mahtuva paki" koju viia, et nv-l koos miisuga maale kanseldada, sis nüd kaalusin alternatiive pakk kohe maale transportida.

janal oli samuti 1 asi linnas korda ajada. kuna esialgu plaanisin juba 1630 kodus olla, sis nüd asjad teisiti. andsin ka miisule teada, et korjame ta peale tööd peale ja tuiskame memme juurde. oletasin, et miisu peale tööd (1700) kohe koju tõttab, aga selgus hoopis, et ta oli ikka vel tööl ning pidime teda bussitaskus ootama...tervelt 3min!!! ise mõistsin, et ta kodo ja 2min-se ennakuga kõne toob miisu ilusti õigeks ajaks ette, kuid eksisin. tundub, et tulevikus on lissam naisterahvas 15min varem kuhugi ette ajada ning sis ootab, kuni järele tullakse :P

point, miks närveldasin oli, et haagise rent oli kül 12h-ks, aga haagis vastu võetakse kuni kella 2000-ni. kuna ei teand, kaua meil sellisel kella ajal liiklusega läheb, kiirustasin. tõsi, ei rõhutanud miisule, et meil aeg jalaga persse taob, kuid eeldasin, et aegadest peetakse sellegipoolest kinni...järgmine kord olen targem.

igatahes saime lõpuks liikuma. linna piirist maale jõudsime poole tunniga (1,5h vel aega), nisis mu paanika kadus. maal olime heal juhul vaid 5min (pakk maha) ja kohe tuiskasime tagasi.

enne 1900 olin juba haagisest lahti saanud ja tõttasime juba kodo poole. mingi moment, mil haagist ära andsin, helistas koletis ja meenutas mulle filmiõhtut. mainis, et esialgu pidi se kl1800 toimuma, kuid ootamatu aktiivsuse tõttu teisi alternatiive kasutada olin selle kellaaja unustanud. pole hullu, määrasin (olles juba kodus) uue aja.

õhtul sis vaatasime 3-kesi filmi "valhalla rising", mis oli ni igav kunstipärane film, et isegi miisul läks süda pahaks..ja sel teemal rohkem ei peatu.

igatahes oli sekeldusterohke päev. edaspidiselt võiks asjad siiski veidi lihtsamalt ja läbimõeldualt käia.


proosit