suht rahulik päev. alustasin osade relvade modifikatsiooni eemaldamisega, kuid kaugele ei jõudnudki, kuna muud mugavused tulid vahele. eks teen teine päev edasi.
käisime särtsuga lõpuks käekella vaatamas, mida tütrele plaanis osta. mnjaa...väga edev ja sätendav tõesti. aga sel polnud ühikuid peal, ainult seierid ja sätendav taust. iseenesest saaks seierite asetusest aru küll, mis kell oleks, kuid minuti täpsust enam paika ei paneks. kuna kell oleks tütarlapsele, kes veel koolis käib, jäi ostmata. koolis siiski täpsemalt aega tarvis vaadata, kui et "kell on umbes kolmveerand 12".
avastasin netis ühe toreda strateegia mängu, millest viimasel ajal sõltuvusse jäänud olen. mängu nimi on 2048. jah, nii lihtne nimi ongi. põhimõte seisab nummerdatud klotside kokkuviimises, kuni iga summaga number 2048 kokku tuleb. asi tundub lihtsamast lihtsam, aga võta näpust. kui esialgu summad kuni mõnisada on kokku saada veel kerge, siis poole tuhande pealt peab hakkama juba mõistust teravamalt kasutama. endal on seni maksimaalselt number 1024 (ehk pool) veel ära tulnud punktiskooriga 16 000, kui kuidas ma ka ei püüa, suruvad mind numbrid lõpuks nii tugevalt nurka, et enam ei liiguta ja ongi jokk. kuna tegemist on kõvat mõtlemist vajava mänguga, siis mulle ta meeldib. ma viimasel ajal aint selliseid nuputamismänge mängingi.
proosit
Showing posts with label lõbustused. Show all posts
Showing posts with label lõbustused. Show all posts
Saturday, May 3, 2014
Wednesday, April 2, 2014
päev 157
magasin sügavalt. isegi väheks jäi. tervelt 10min võttis, et ennast üles ajada.
jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.
tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.
poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.
proosit
jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.
tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.
poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.
proosit
Wednesday, February 12, 2014
päev 91-96 puhkus
järgneval päeval vaatasin üle ka oma nänni, mis koju vahepeal saabunud oli. olin tellinud Urbanears kõrvaklapid ning Practical Katanale lisaks Wakizashi ja Tanto poest Relvad.ee. aa...ühe komplektsema noateritaja lasin samuti miisul sealt osta. päeva jooksul külastasime ämma. andsin ka tema kingitused üle. lisaks kinnitasime seina kunagi varem kingituseks ostetud iidse maakaardi koopia ning paigaldasime miisuga seina uue stepsli.
õhtul külastasime minu vanemaid. võtsime tiba napsu, lobisesime juttu ning mängisime Scrable sõnamängu. esialgu võitsin, kuid peale purju jäämist enam nii osav ei olnud. sain oma esimese pohmaka puhkusel.
järgnev päev taastusin. ülejäänud päevade jooksul tarnisi sõpradele, tuttavatele, kolleegidele kokku ostetud kraami laiali, õiendasin arveid pangas, ajasin muid asju ning lõõgastusin.
proosit
õhtul külastasime minu vanemaid. võtsime tiba napsu, lobisesime juttu ning mängisime Scrable sõnamängu. esialgu võitsin, kuid peale purju jäämist enam nii osav ei olnud. sain oma esimese pohmaka puhkusel.
järgnev päev taastusin. ülejäänud päevade jooksul tarnisi sõpradele, tuttavatele, kolleegidele kokku ostetud kraami laiali, õiendasin arveid pangas, ajasin muid asju ning lõõgastusin.
proosit
Monday, January 13, 2014
päev 77
nägin öösel palju und miisuga vallatlemisest...puhkus hakkab vist lähenema.
hommikupoole nägin aga mingit korduvat unenägu, mis jäi taaskord lõpetamata lahendusega. kahjuks ei mäleta praeguseks enam täpselt une sisu peale selle, et olin ühe lühikeste juustega võitluskunsti plikaga mingite paharettide eest põgenemas, kuni ta kukkus...
päeval olin taas remondis abiks veidi. tegime soomukile ringi peale ning ajasime võrk-raami paika korralikult. sai jälle popit noritud. kuna ta enamus ajast soomuki katusel veetis, et kõrgemalt polte pingutada ning kronsasid haamriga paika lüüa, siis peamiselt järv, kuid nüüd juba mina ning särts samuti norisime ta kallal, et ta igast kola sealt alla meile pähe ei kukutaks. tegelikult on ta sõrmede vahelt pudenenud kõigest mõni üksik pisem mutter või seib, kuid naljaga poleks suuremale norimisele alus olemas. nüüd tõmbume hirmunud pilguga juba siis eemale, kui ta lihtsalt haamri haarab. aga naljakas...õnneks tundub ta ise ikka naljast aru saavat.
sain teada, et ma nüüd siiski ei pruugi olla kõigest üksik, kes varakult (mais) juba koju naaseb. nse ülem oskas lausa mingit pikemat loetelu ette tuua. aga nagu alati, polnud ka see info veel kivisse raiutud. nagu kaitseväes kord juba on, on otsused pidevas muutumises, kuna käes aeg neid realiseerida.
õhtul vaatasime kolmekesi troonide mängu teisest hooajast poole ära. kuttidel ikka nii meeldib see, et hoog sees kohe. ega polegi imestada, tõesti hea sari.
proosit
hommikupoole nägin aga mingit korduvat unenägu, mis jäi taaskord lõpetamata lahendusega. kahjuks ei mäleta praeguseks enam täpselt une sisu peale selle, et olin ühe lühikeste juustega võitluskunsti plikaga mingite paharettide eest põgenemas, kuni ta kukkus...
päeval olin taas remondis abiks veidi. tegime soomukile ringi peale ning ajasime võrk-raami paika korralikult. sai jälle popit noritud. kuna ta enamus ajast soomuki katusel veetis, et kõrgemalt polte pingutada ning kronsasid haamriga paika lüüa, siis peamiselt järv, kuid nüüd juba mina ning särts samuti norisime ta kallal, et ta igast kola sealt alla meile pähe ei kukutaks. tegelikult on ta sõrmede vahelt pudenenud kõigest mõni üksik pisem mutter või seib, kuid naljaga poleks suuremale norimisele alus olemas. nüüd tõmbume hirmunud pilguga juba siis eemale, kui ta lihtsalt haamri haarab. aga naljakas...õnneks tundub ta ise ikka naljast aru saavat.
sain teada, et ma nüüd siiski ei pruugi olla kõigest üksik, kes varakult (mais) juba koju naaseb. nse ülem oskas lausa mingit pikemat loetelu ette tuua. aga nagu alati, polnud ka see info veel kivisse raiutud. nagu kaitseväes kord juba on, on otsused pidevas muutumises, kuna käes aeg neid realiseerida.
õhtul vaatasime kolmekesi troonide mängu teisest hooajast poole ära. kuttidel ikka nii meeldib see, et hoog sees kohe. ega polegi imestada, tõesti hea sari.
proosit
Saturday, December 28, 2013
päev 62
hommikul koosolek - Winny Puhh tuleb meile märtsis külla. lahe...need tegelased teevad ikka mõnusalt segast mussi.
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
Monday, January 30, 2012
kadunud armastus
kuskil paari nädala eest hakkasin tasa-ja-targu uuesti laudama. meenutasin, et viimati olin lumelaua peal 6a. tagasi kuutsemäel.
ega varasemad kogemused ni suured polnudki. 7a. tagasi OÜ Bestway talvepäevadel olin esimese päeva slallidega - ebaloomulik;
teisel päeval proovisin lumelauda, kuid sain vaid 3 x mäest alla, kuna röögatu peavalu ja palavik lõi sisse. peavalu oli lausa nii suur, et mõjutas tasakaalu. järgmine päev, kui teised mäele läksid, olin mina punkris ja ravisin ennast peotäie vaigistitega, liitrite viisi teed ning vahva sõber Svejk ;P
tolleks korraks oli minu laudamine tehtud.
järgmisel aastal (ehk sis 6a. tagasi) läksime firmaga uuele ringile (no neil oligi lisaks suvepäevadele ja firma sünnipäevale ja firma jõulupeole lisaks ka talvepäevad...ja oma jaanipäev...ja kõigi tööliste süntarid [oii bljääd, kus selle firmaga sai pidutseda ;D]).
igatahes laenutasin ka tol korral kohe laua ning sisuliselt retsisin kuutsemäge 6h x 2p. lumelaua sõit tuli kohe alguses mu jaoks loomulikult. kuutseka esimese mäe peal veetsin vaid pool h, kui juba teisele (järsemale) ronisin.
minu jaoks kehtisid valdavalt vallatud kurvid. hüpped ni väga ei tõmmanudki, aga *sunniviisilist slaalomit oli põnev sõita. ja kõige ägedam koht selleks oli teise ja kolmanda mäe vaheline short-cut, kus alustades teise mäe tipus-servast jõuad läbi metsa, sõites kuni 5m-se laiusega üli järsk-käänulisel teel meeletu hooga, kolmanda mäe keskelt välja. esimese hooga võttis se sõit südame sedasi puperdama, et jõudes kolmandale mäele pidin korraks peatuma ja hingamist taastama. arvestades, missuguse hooga neid järske kurve võtma pidi, oli pidevalt siuke "surfar laineharja sees" sõitja tunne...et suuremate kallutamistega libistad õrnalt lund (surfar laineharja sees vett).
igatahes siga-äge oli. adrenaliini lisas ka faktor, et suurema vääratuse puhul oleks kurvist välja lennates kuhugi puude vahele sõlme ennast keeranud.
*sunniviisiline slaalom - sik-sak sõit tingitud vastutulevatest takistustest või käänuline kitsastee.
teisel korral, jõudes kolmandale mäele, enam pausi ei teinud. kuna jõudmine kolmandale (kõige järsemale) mäele toimus vahetu tõusu läbi, sai ikka täie pasaga hüppesse ja edasi mäest alla käidud. palju muidugi ei saand...käisin suht kohe perseli. se kolmas mägi oli pideva libisemise ja kraapimise tulemusena siukseks jäiseks liustikuks sõidetud, mis perselikäies lõppes tavaliselt pärasoole maitsega kurgus.
edasiselt oligi nii, et sellest viimasest mäest laskumisel jõudsin vaid pooltel kordadel kukkumata alla...no nii kuradi libe noh.
Peatükk II
lumelaua sõiduks on spetsiaalne jalg. proteesimeistrid ütlesid kül, et sisuliselt peaksin lauda sõita saama ka jalgratta-jalaga. et põlve vetrumist annab ka sellega pervektselt korraldada, kuid jalal puudub üleüldine amortisatsioon. nisis, kui on pikas plaanis siiski hakata raskemaid konarlusi ja hüpekaid ületama, on parem spetsiaalselt selleks (ja ka muudeks tegevusteks) ettenähtud jalg.
ma täitsa mõistan. mai plaanigi jääda "liuglema" ülimalt sujuvale laugele kallakule - se on algajatele tasakaalu kättesaamiseks. aga andke andeks...minu tasakaal on hetkel puhtalt proteesi regulatsioonis kinni, mitte minus.
esialgset juhendit vaadates märkasin kül, et proteesimeister pole päris täpselt õpetuse järgi seda spordiproteesi komplekteerinud. egas midagi, enda võtmekomplekt välja ja nokitsema...ega se esimene kord pole, kui ise oma jalgu reguleerin.
reguleerimise järel märkasin kahte asja:
kuna sain selle proteesi kätte juba 2011 kevad, sis on se hülss ikka kuradima suureks jäänud;
tunnetus oli kahtlaselt palju täistalla (võimalik, et lausa kanna peal).
olin vooliku käest ta vana laua ja saapad laenanud ning tõttasin lauluväljakule katsetama. leidsin, et sealne kallak võiks taas-harjutamiseks kõige parem olla.
ja oligi liiga kanna peal...laud vedas vägisi vasakule. vat et lausa nii palju, et tahtis kogu aeg paremat otsa ette keerata, aga mina juhuslikult sõidan vasak ots ees.
esialgu kruttisin oma jala varvast rohkem otseks. varem oli ta suunatud vasakule viltu ning arvasin, et ehk aitab otsesem asend paremini lauda sirgena hoida ja vajadusel paremale keerata - tutkit. ka uus katsetus vedas kiiva.
järgmiseks reguleerisin vasaku jala klambrit tibake sirgemaks, kuid väikse nurga siiski jätsin - mäepeal ikka vähe. tunda on, et kõik reguleerimised nagu tibake aitavad, aga vähe.
siis reguleerisin oma jala raskust rohkem varba peale ja see aitas. see parandas sujuvamat sõitu märgatavalt. tänu sirgjoonelisemale sõidule oli mul lõpuks võimalus ka parema jalaga tüürima hakata. enne ei tekkinud seda võimalustki, aga nüüd juba midagi tuli.
ühe korra ma kodus jalga veel reguleerisin rohkem vetruma ning otsustasin, et hea tasakaalu puhul proovin tuleval korral väikest hüpet, aga jõudsin liiga hilja kohale ning suured prosed olid juba välja lülitatud. alles olid veel tänavalaternad, kuid nende vähese valgusega hüppele minna ei julenud. selle asemel otsustasin paremas servas puude vahel seigelda. tuli üsna mõnus tunne meelde.
lõpptulemusena oli mu proteesi sätestus kaugel meistrite omast ja veelgi kaugemal juhendist. peaks mingi sertifikaadi tegema, kuna mulle tundub, et ma olen nagu isehakanud proteesimeister juba :P
Grand Finale
võiks öelda, et nüüd peale viimast katset jäin oma 2 nädala jooksul tehtud pingutustega rahule. katsetamas jõudsin käia kuskil ligi 10 korda (ei hakanud igat korda kirjeldama). ajaga läks kah täpselt - voolikul oli komplekti tagasi vaja ning mina läksin jala *opile.
hakkasin vaikselt ka kasutatud komplekte uurima. reaalselt pole ju tutikaid vaja. tõenäoliselt piisab mulle komplektist, mis tegusamale harrastajale või suisa proffile enam ei sobi. mõningaid kuulutusi olen juba vaadanud...osadelt müüjatel ootan vastuseid. iseenesest otsin lauda pikkusega 160 +/- 3cm, saapaid suuruses 44 ning klambreid suuruses L.
nüüd tuleb vaid loota, et jalg kiirelt paraneb ning talve piisavalt jaguks.
proosit ;D
jala operatsioonist räägin järgmine post.
PS: praegu meenus siuke eriti ülbe endaga jube rahulolev uhkustunne, kui ma käisin lumelauaga sõitmas puude vahel omades jala asemel proteesi ning üle poolte teistest laudajates olid sellised tagasihoidlikumad liuglejad ja pidur-sõitjad (noh need, kes laud risti ennast vaikselt pidurdades mäest alla lasevad) . kurat, kus ma olen tubli.
[kes ikka kiidab, kui ise ennast ei kiida]
egotrip missugune ;P
PPS: suured tänuavaldused ka Miisule, kes viitsis mind pidevalt mäevahet vedada. ostis endale lõpuks isegi korralikud soojad talvepüksid, millega linoleumil mäest alla lustida. ennemalt lasi kilekotiga, kuna polnud targemat. sis leidsin talle linoleumi - sellega sai siukse hoo, et oleks äärepealt ennast puudesse katki sõitnud. nisis down-grade'is ennas kilekoti peale tagasi. ja loomulikult pole kunagi poeskäies meeles endale mingisugune perselaud osta. kui nüüd veel mäele peaks mahti olema, sis kindlasti ostame kah.
ega varasemad kogemused ni suured polnudki. 7a. tagasi OÜ Bestway talvepäevadel olin esimese päeva slallidega - ebaloomulik;
teisel päeval proovisin lumelauda, kuid sain vaid 3 x mäest alla, kuna röögatu peavalu ja palavik lõi sisse. peavalu oli lausa nii suur, et mõjutas tasakaalu. järgmine päev, kui teised mäele läksid, olin mina punkris ja ravisin ennast peotäie vaigistitega, liitrite viisi teed ning vahva sõber Svejk ;P
tolleks korraks oli minu laudamine tehtud.
järgmisel aastal (ehk sis 6a. tagasi) läksime firmaga uuele ringile (no neil oligi lisaks suvepäevadele ja firma sünnipäevale ja firma jõulupeole lisaks ka talvepäevad...ja oma jaanipäev...ja kõigi tööliste süntarid [oii bljääd, kus selle firmaga sai pidutseda ;D]).
igatahes laenutasin ka tol korral kohe laua ning sisuliselt retsisin kuutsemäge 6h x 2p. lumelaua sõit tuli kohe alguses mu jaoks loomulikult. kuutseka esimese mäe peal veetsin vaid pool h, kui juba teisele (järsemale) ronisin.
minu jaoks kehtisid valdavalt vallatud kurvid. hüpped ni väga ei tõmmanudki, aga *sunniviisilist slaalomit oli põnev sõita. ja kõige ägedam koht selleks oli teise ja kolmanda mäe vaheline short-cut, kus alustades teise mäe tipus-servast jõuad läbi metsa, sõites kuni 5m-se laiusega üli järsk-käänulisel teel meeletu hooga, kolmanda mäe keskelt välja. esimese hooga võttis se sõit südame sedasi puperdama, et jõudes kolmandale mäele pidin korraks peatuma ja hingamist taastama. arvestades, missuguse hooga neid järske kurve võtma pidi, oli pidevalt siuke "surfar laineharja sees" sõitja tunne...et suuremate kallutamistega libistad õrnalt lund (surfar laineharja sees vett).
igatahes siga-äge oli. adrenaliini lisas ka faktor, et suurema vääratuse puhul oleks kurvist välja lennates kuhugi puude vahele sõlme ennast keeranud.
*sunniviisiline slaalom - sik-sak sõit tingitud vastutulevatest takistustest või käänuline kitsastee.
teisel korral, jõudes kolmandale mäele, enam pausi ei teinud. kuna jõudmine kolmandale (kõige järsemale) mäele toimus vahetu tõusu läbi, sai ikka täie pasaga hüppesse ja edasi mäest alla käidud. palju muidugi ei saand...käisin suht kohe perseli. se kolmas mägi oli pideva libisemise ja kraapimise tulemusena siukseks jäiseks liustikuks sõidetud, mis perselikäies lõppes tavaliselt pärasoole maitsega kurgus.
edasiselt oligi nii, et sellest viimasest mäest laskumisel jõudsin vaid pooltel kordadel kukkumata alla...no nii kuradi libe noh.
Peatükk II
lumelaua sõiduks on spetsiaalne jalg. proteesimeistrid ütlesid kül, et sisuliselt peaksin lauda sõita saama ka jalgratta-jalaga. et põlve vetrumist annab ka sellega pervektselt korraldada, kuid jalal puudub üleüldine amortisatsioon. nisis, kui on pikas plaanis siiski hakata raskemaid konarlusi ja hüpekaid ületama, on parem spetsiaalselt selleks (ja ka muudeks tegevusteks) ettenähtud jalg.
ma täitsa mõistan. mai plaanigi jääda "liuglema" ülimalt sujuvale laugele kallakule - se on algajatele tasakaalu kättesaamiseks. aga andke andeks...minu tasakaal on hetkel puhtalt proteesi regulatsioonis kinni, mitte minus.
esialgset juhendit vaadates märkasin kül, et proteesimeister pole päris täpselt õpetuse järgi seda spordiproteesi komplekteerinud. egas midagi, enda võtmekomplekt välja ja nokitsema...ega se esimene kord pole, kui ise oma jalgu reguleerin.
reguleerimise järel märkasin kahte asja:
kuna sain selle proteesi kätte juba 2011 kevad, sis on se hülss ikka kuradima suureks jäänud;
tunnetus oli kahtlaselt palju täistalla (võimalik, et lausa kanna peal).
olin vooliku käest ta vana laua ja saapad laenanud ning tõttasin lauluväljakule katsetama. leidsin, et sealne kallak võiks taas-harjutamiseks kõige parem olla.
ja oligi liiga kanna peal...laud vedas vägisi vasakule. vat et lausa nii palju, et tahtis kogu aeg paremat otsa ette keerata, aga mina juhuslikult sõidan vasak ots ees.
esialgu kruttisin oma jala varvast rohkem otseks. varem oli ta suunatud vasakule viltu ning arvasin, et ehk aitab otsesem asend paremini lauda sirgena hoida ja vajadusel paremale keerata - tutkit. ka uus katsetus vedas kiiva.
järgmiseks reguleerisin vasaku jala klambrit tibake sirgemaks, kuid väikse nurga siiski jätsin - mäepeal ikka vähe. tunda on, et kõik reguleerimised nagu tibake aitavad, aga vähe.
siis reguleerisin oma jala raskust rohkem varba peale ja see aitas. see parandas sujuvamat sõitu märgatavalt. tänu sirgjoonelisemale sõidule oli mul lõpuks võimalus ka parema jalaga tüürima hakata. enne ei tekkinud seda võimalustki, aga nüüd juba midagi tuli.
ühe korra ma kodus jalga veel reguleerisin rohkem vetruma ning otsustasin, et hea tasakaalu puhul proovin tuleval korral väikest hüpet, aga jõudsin liiga hilja kohale ning suured prosed olid juba välja lülitatud. alles olid veel tänavalaternad, kuid nende vähese valgusega hüppele minna ei julenud. selle asemel otsustasin paremas servas puude vahel seigelda. tuli üsna mõnus tunne meelde.
lõpptulemusena oli mu proteesi sätestus kaugel meistrite omast ja veelgi kaugemal juhendist. peaks mingi sertifikaadi tegema, kuna mulle tundub, et ma olen nagu isehakanud proteesimeister juba :P
Grand Finale
võiks öelda, et nüüd peale viimast katset jäin oma 2 nädala jooksul tehtud pingutustega rahule. katsetamas jõudsin käia kuskil ligi 10 korda (ei hakanud igat korda kirjeldama). ajaga läks kah täpselt - voolikul oli komplekti tagasi vaja ning mina läksin jala *opile.
hakkasin vaikselt ka kasutatud komplekte uurima. reaalselt pole ju tutikaid vaja. tõenäoliselt piisab mulle komplektist, mis tegusamale harrastajale või suisa proffile enam ei sobi. mõningaid kuulutusi olen juba vaadanud...osadelt müüjatel ootan vastuseid. iseenesest otsin lauda pikkusega 160 +/- 3cm, saapaid suuruses 44 ning klambreid suuruses L.
nüüd tuleb vaid loota, et jalg kiirelt paraneb ning talve piisavalt jaguks.
proosit ;D
jala operatsioonist räägin järgmine post.
PS: praegu meenus siuke eriti ülbe endaga jube rahulolev uhkustunne, kui ma käisin lumelauaga sõitmas puude vahel omades jala asemel proteesi ning üle poolte teistest laudajates olid sellised tagasihoidlikumad liuglejad ja pidur-sõitjad (noh need, kes laud risti ennast vaikselt pidurdades mäest alla lasevad) . kurat, kus ma olen tubli.
[kes ikka kiidab, kui ise ennast ei kiida]
egotrip missugune ;P
PPS: suured tänuavaldused ka Miisule, kes viitsis mind pidevalt mäevahet vedada. ostis endale lõpuks isegi korralikud soojad talvepüksid, millega linoleumil mäest alla lustida. ennemalt lasi kilekotiga, kuna polnud targemat. sis leidsin talle linoleumi - sellega sai siukse hoo, et oleks äärepealt ennast puudesse katki sõitnud. nisis down-grade'is ennas kilekoti peale tagasi. ja loomulikult pole kunagi poeskäies meeles endale mingisugune perselaud osta. kui nüüd veel mäele peaks mahti olema, sis kindlasti ostame kah.
Saturday, July 23, 2011
jana poistekas
nädal tagasi tegime jaanile poissmeesteõhtu. kardisõit, saunabuss, vanalinna müügiralli ning mõned joogid.
siin sis fotosüüdistused.
loomakliinikus eemaldati mul saba milline lõuajoon ;P
siin sis fotosüüdistused.
loomakliinikus eemaldati mul saba milline lõuajoon ;P
viikingi chill (pilgutab silma kaamerale) postitantsud ruulivad alati
Sunday, June 12, 2011
Punklaulupidu
eile alustasin ripptooli paigaldustöödega lodžal. kuna ei teadnud, kas meil kasutatakse lodža pinnana õõnes- või täisbetooni, alustasin väikse auguga - kui puurib läbi ja vastu tuleb loksuv tühimik, on õõnes, kui mitte, on täis.
puurisin 5-se augu - täisbetoon. järelikult läheb ankru-polt konksuga.
oli plaanis ka lühike sünnipäeva-käik pärastlõunal ning sis edasi rakverre punklaulupeole, aga enne seda sis metallipoest läbi. esimesena otsustasin ehituse abc kasuks ning sealt ka tarviliku leidsin. tõsi kül, ei olnud koheselt vajalikku infot riiulitel, aga sain teenindajat peenestada. võtsin riiulilt ühed peenemad ja jämedamad kaasa ning uurisin kandevõime kohta:
Mina - mul tarvis teada, mis nende kandevõime on.
Teenindaja - mis teil raskuseks otsa tuleb?
M - noh umbes 100kg (Miisu 56kg :D)
T - kas nagu poksikot v?
M - midagi siukest jah ;P
T - aga sis ned väiksemad vast ei sobi jah, kuna peavad taluma ka lööke ja rappumist.
M - noh jah, midagi siukest tõenäoliselt esineb jah (Miisu prantsatab ripptooli "hooga" :PP)
T - siis ma soovitaks neid jämedamaid, kuna ned hoiavad vabalt 100kg üleval ning on varemgi siukseks otstarbeks soetatud ja kliendid on rahul.
M - selge, aitäh.
tõttasin tagasi riiulite vahele ning asetasin "nõrgemad" tagasi. totter oli see, et nende "tugevate" komplekt oli 5-ne, aga mul sisuliselt tarvis vaid ühte. üllatuseks märkasin päris all riiulil komplekti 2 ankruga mingilt teiselt firmalt, aga hinda polnud, krt. kuna oli samuti M10 mõõduga, haarasin kaasa ning pärisin hinda. üle kahe korra odavam, kui viiene komplekt nisis mõistlik ja läks ostuks.
nüd oli sis aeg süntariks. jõudsime esimestena kohale (reaalselt oleks pidanud tunnike hiljem algama, aga mina igatahes ei teadnud ja Miisu väitis mulle sama). igatahes chillisime seal kuskil 2,5h. lõpupoole avaldasid ühed külalised vel, et abielluvad suvel, nisis olgu kõik kohal, krt.
edasiselt oli motoriseeritud rännak rakverre. sõit sinna oli kiire ja hea, kuna mul miisuga oli tihe diskussioon erinevatel teemadel, mida hetkel pikemalt arutlema ei hakka.
esialgu oleks rakvere mahasõidust üldse mööda pannud, aga sis kiire kohanemine olukorraga ning vigade parandus kuskil 200m eemal, kust uus võimalus uue suunaga liituda.
jõudsime rakverre, oli mul esialgu hämming. sellest suunast olen viimastel aegadel tulnud vaid suure lumega ning perekonnaga olen tavaliselt tiba teisest suunast üldse tulnud, nisis mai saand mõmmigi aru. lõpuks 1 teeviide aitas ning juhatas meid õiges suunas. oleks tahtnud tegelikult lausa kesklinna välja sõita, aga ühel ristmikul suunasid meid "Mikid" otse vallimäe pihta ning pidime hoopis seal parkimisega seiklema. sellest sai aga igavene jama, kuna miisu tahtis ka süüa veel ning esialgne parkimine oli toidust kaugel (aga laululavale lähedal). keerasime ringi ja asetusime mujale. miisul oli närvivapustusega seks ajaks söögiisu juba möödunud (ja muidugi mulle kohe ei öelnud). autost väljudes porisesime teineteise pihta veidi, kuna ta ikka mingi salati näost sisse ajas ja me sammud linnuse poole seadsime.
saime oma käepaelad kätte, otsisime üles urki ja tema preili ning asetasime ahtrid maha. lavalähedal oli mägedepealne rahvamass ikka meeletu. ning pidev trügimine käis kogu aeg. õnneks ei pidanud kaua ootama, kuni laulupidu ka algas. isiklikult tundus mulle, et "laulukoor" ei oska vist korralikult inglise keelt (isegi paberilt mahalugedes), kuna kõik ingliskeelsed laulud kostusid vokaalis jube vaikselt (ise paberilt sõnu lugemata poleks muhvigi aru saanud). mai tea, kas oli proovis tõesti taustamusa üle kruvitud, et hiljem samuti vokaal vaikseks jäi või olid kisakõrid võõrkeelse lauluga "tagasihoidlikumad". igatahes nõrk.
eestikeelsed laulud tulid piisavalt valjult, et asjast aru saada. mõningalt esitajal oleks aint paremat lauluvalikut oodand. näiteks Hardi Volmer oleks kiire ja segase laulu "PunkFu" asemel võinud kooriga koos esitada laulu "Sirts oli Sire" või isegi "Born to be Mild" (mis hääldab väga pikalt ja selgelt kõik sõnad välja ja on ka muidu väga kõlav laul).
Villu Tamme oleks võinud koori saatel esitada "Tere Perestroika" selle asemel, mis iganes sealt tegelikult tuli :P
Tõnu Trubetsky ülipopulaarne "Insener Garini Hüperboloid" oleks võinud minu jaoks samuti asenduda lauluga "10203". no tehke tina, kuid hüperboloid on jube igav ja tuim laul, aga se on vist sama paratamatu punkarite seas, nagu aamen kirikus ;P nisis ma edasiste solvanguteni ei lasku kartuses punkarite käest atendaadi ohvriks langeda.
se oli ka viimane laul. edasi jagadi tähtsamatele osavõtjatele anarhia-medaleid ning esinemist alustasid erinevad bändid. selleks aga enam isu polnud ning tulime tulema.
kuna miisul oli juba enne laulupeo kontserti burksi isu, mille asendas kiire salatiga, oli nüüdseks vajadus kasvanud suuremaks. rakverest väljasaamine venis kuskil pool tundi ning sis oli mõte burksi-peatus teha enne viitnat mingi armeenia resto kõrval putka ees. esialgu langetasime kiirust, aga nähes järjekorra pikkust panime gaasi juurde. nähes viitna putka ees tunduvalt lühemat järjekorda, otsustasime selle kasuks.
putka ees oli meeletult suur sääseparv...ju ka nendel toimus "kiirtoitlustus". mina viskasin kiirelt koni ette ning asusis oma tossamisega sääski laiali asuma. hetkel, mil kimusin viimasid kõhve, teatas teenindaja meie eesolevale paarikesele, et "burgerid on otsas, ehk proovite seda teist putkat". no tuhat ja tuline...tagasi kah ei sõida.
panime kodupoole uugama. tee peal muid kohti nagu kaa polnud. otsustasime oma õnne söögiplatsil proovida. jõudsime linna, asetasime masina solarise ette ja kõmpisime kohale. esialgu tundus ka seal mingi jube järts olevad...no WTF. aga ligemal paistis, et lissalt hilisõhtut nautivad seltskonnad chillisid.
saime oma burksid kätte (mina sain ka miisu jäägid), tujud head ning koju.
nüd, kus kõhud korralikult meelepärast rämpsu täis, tuli raske väsimus peale. miisu otsustas vel siiski dushi alt läbi käia. kuna ta jättis ukse värskema õhu tarvis lahti, mõtlesin talle väikse ehmu korraldada. hiilisin sisse ning eest kardinate vahelt pistsin pea sisse ja Peek-a-boo, nagu oleks Chucky noaga sisse lennanud. oleks te aint miisu nägu näinud. ta ehmatas endal nimodi une ära, et vel mõnigi minut hiljem olid silmad ehmatusest punnis :DD. hea, et südarit ei saanud.aga noh lõpp hea, kõik hea
et sis asjalik päev oli.
proosit
puurisin 5-se augu - täisbetoon. järelikult läheb ankru-polt konksuga.
oli plaanis ka lühike sünnipäeva-käik pärastlõunal ning sis edasi rakverre punklaulupeole, aga enne seda sis metallipoest läbi. esimesena otsustasin ehituse abc kasuks ning sealt ka tarviliku leidsin. tõsi kül, ei olnud koheselt vajalikku infot riiulitel, aga sain teenindajat peenestada. võtsin riiulilt ühed peenemad ja jämedamad kaasa ning uurisin kandevõime kohta:
Mina - mul tarvis teada, mis nende kandevõime on.
Teenindaja - mis teil raskuseks otsa tuleb?
M - noh umbes 100kg (Miisu 56kg :D)
T - kas nagu poksikot v?
M - midagi siukest jah ;P
T - aga sis ned väiksemad vast ei sobi jah, kuna peavad taluma ka lööke ja rappumist.
M - noh jah, midagi siukest tõenäoliselt esineb jah (Miisu prantsatab ripptooli "hooga" :PP)
T - siis ma soovitaks neid jämedamaid, kuna ned hoiavad vabalt 100kg üleval ning on varemgi siukseks otstarbeks soetatud ja kliendid on rahul.
M - selge, aitäh.
tõttasin tagasi riiulite vahele ning asetasin "nõrgemad" tagasi. totter oli see, et nende "tugevate" komplekt oli 5-ne, aga mul sisuliselt tarvis vaid ühte. üllatuseks märkasin päris all riiulil komplekti 2 ankruga mingilt teiselt firmalt, aga hinda polnud, krt. kuna oli samuti M10 mõõduga, haarasin kaasa ning pärisin hinda. üle kahe korra odavam, kui viiene komplekt nisis mõistlik ja läks ostuks.
nüd oli sis aeg süntariks. jõudsime esimestena kohale (reaalselt oleks pidanud tunnike hiljem algama, aga mina igatahes ei teadnud ja Miisu väitis mulle sama). igatahes chillisime seal kuskil 2,5h. lõpupoole avaldasid ühed külalised vel, et abielluvad suvel, nisis olgu kõik kohal, krt.
edasiselt oli motoriseeritud rännak rakverre. sõit sinna oli kiire ja hea, kuna mul miisuga oli tihe diskussioon erinevatel teemadel, mida hetkel pikemalt arutlema ei hakka.
esialgu oleks rakvere mahasõidust üldse mööda pannud, aga sis kiire kohanemine olukorraga ning vigade parandus kuskil 200m eemal, kust uus võimalus uue suunaga liituda.
jõudsime rakverre, oli mul esialgu hämming. sellest suunast olen viimastel aegadel tulnud vaid suure lumega ning perekonnaga olen tavaliselt tiba teisest suunast üldse tulnud, nisis mai saand mõmmigi aru. lõpuks 1 teeviide aitas ning juhatas meid õiges suunas. oleks tahtnud tegelikult lausa kesklinna välja sõita, aga ühel ristmikul suunasid meid "Mikid" otse vallimäe pihta ning pidime hoopis seal parkimisega seiklema. sellest sai aga igavene jama, kuna miisu tahtis ka süüa veel ning esialgne parkimine oli toidust kaugel (aga laululavale lähedal). keerasime ringi ja asetusime mujale. miisul oli närvivapustusega seks ajaks söögiisu juba möödunud (ja muidugi mulle kohe ei öelnud). autost väljudes porisesime teineteise pihta veidi, kuna ta ikka mingi salati näost sisse ajas ja me sammud linnuse poole seadsime.
saime oma käepaelad kätte, otsisime üles urki ja tema preili ning asetasime ahtrid maha. lavalähedal oli mägedepealne rahvamass ikka meeletu. ning pidev trügimine käis kogu aeg. õnneks ei pidanud kaua ootama, kuni laulupidu ka algas. isiklikult tundus mulle, et "laulukoor" ei oska vist korralikult inglise keelt (isegi paberilt mahalugedes), kuna kõik ingliskeelsed laulud kostusid vokaalis jube vaikselt (ise paberilt sõnu lugemata poleks muhvigi aru saanud). mai tea, kas oli proovis tõesti taustamusa üle kruvitud, et hiljem samuti vokaal vaikseks jäi või olid kisakõrid võõrkeelse lauluga "tagasihoidlikumad". igatahes nõrk.
eestikeelsed laulud tulid piisavalt valjult, et asjast aru saada. mõningalt esitajal oleks aint paremat lauluvalikut oodand. näiteks Hardi Volmer oleks kiire ja segase laulu "PunkFu" asemel võinud kooriga koos esitada laulu "Sirts oli Sire" või isegi "Born to be Mild" (mis hääldab väga pikalt ja selgelt kõik sõnad välja ja on ka muidu väga kõlav laul).
Villu Tamme oleks võinud koori saatel esitada "Tere Perestroika" selle asemel, mis iganes sealt tegelikult tuli :P
Tõnu Trubetsky ülipopulaarne "Insener Garini Hüperboloid" oleks võinud minu jaoks samuti asenduda lauluga "10203". no tehke tina, kuid hüperboloid on jube igav ja tuim laul, aga se on vist sama paratamatu punkarite seas, nagu aamen kirikus ;P nisis ma edasiste solvanguteni ei lasku kartuses punkarite käest atendaadi ohvriks langeda.
se oli ka viimane laul. edasi jagadi tähtsamatele osavõtjatele anarhia-medaleid ning esinemist alustasid erinevad bändid. selleks aga enam isu polnud ning tulime tulema.
kuna miisul oli juba enne laulupeo kontserti burksi isu, mille asendas kiire salatiga, oli nüüdseks vajadus kasvanud suuremaks. rakverest väljasaamine venis kuskil pool tundi ning sis oli mõte burksi-peatus teha enne viitnat mingi armeenia resto kõrval putka ees. esialgu langetasime kiirust, aga nähes järjekorra pikkust panime gaasi juurde. nähes viitna putka ees tunduvalt lühemat järjekorda, otsustasime selle kasuks.
putka ees oli meeletult suur sääseparv...ju ka nendel toimus "kiirtoitlustus". mina viskasin kiirelt koni ette ning asusis oma tossamisega sääski laiali asuma. hetkel, mil kimusin viimasid kõhve, teatas teenindaja meie eesolevale paarikesele, et "burgerid on otsas, ehk proovite seda teist putkat". no tuhat ja tuline...tagasi kah ei sõida.
panime kodupoole uugama. tee peal muid kohti nagu kaa polnud. otsustasime oma õnne söögiplatsil proovida. jõudsime linna, asetasime masina solarise ette ja kõmpisime kohale. esialgu tundus ka seal mingi jube järts olevad...no WTF. aga ligemal paistis, et lissalt hilisõhtut nautivad seltskonnad chillisid.
saime oma burksid kätte (mina sain ka miisu jäägid), tujud head ning koju.
nüd, kus kõhud korralikult meelepärast rämpsu täis, tuli raske väsimus peale. miisu otsustas vel siiski dushi alt läbi käia. kuna ta jättis ukse värskema õhu tarvis lahti, mõtlesin talle väikse ehmu korraldada. hiilisin sisse ning eest kardinate vahelt pistsin pea sisse ja Peek-a-boo, nagu oleks Chucky noaga sisse lennanud. oleks te aint miisu nägu näinud. ta ehmatas endal nimodi une ära, et vel mõnigi minut hiljem olid silmad ehmatusest punnis :DD. hea, et südarit ei saanud.aga noh lõpp hea, kõik hea
et sis asjalik päev oli.
proosit
Saturday, June 4, 2011
Stonehenge
kriban sis tagantjärgi ka sellest.päev enne britist lahkumist käisime "meeskonnaga" seda kivirajatist vaatamas. tripp sinna algas üle kivide ja kändude, kuna lõpptulemusena saime minema 4,5h hiljem...aga parem hilja kui mitte kedagi ;P
jõudsime kohale, pilet 6,8£ (soodus) ja sisse. nii palju raffast oli. pinda käis, et kõik imesid mööda jalutusteed laiutades. tuli pidev tahtmine "get'tha fuck outa here" lõuata, kuid talitsesin end.
sis nägin paljudel neid elekroonilisi giide. jõudsid kuhugi brožüüril näidatud punkti ning vajutasid "makil" numbrit, mis ühtis brožüüri asukohaga. mina selle peale taas WTF. kas tõepoolest nii tainad, et ise lugeda ei oska. ning, kui ei viitsi, kas tõesti ei oska teha eel-/järeltööd ja guugeldada (nt: wiki). mina näiteks tegin nii ning sealt antud infole lisaks ei tekkinud mitte ühtegi hämmingut. juba teadsin, mis aastatuhandel ja sajandil miski toimus ning mis mingi kivi tähendas (praegu muidugi ei mäleta kõike) ja seda kõike tasuta kasutades avalikku infoallikat...selle asemel, et rentida endale 4£ eest digi-giid.
see selleks. kivid nähtud, paar suveniiri kah poest (krdi kallid raisk) ja punnu. saime tagasiteel vel neid äädikamaitselisi krõpse osta (nämm) ning olimegi "kodus".
all'n'all oli kordaläinud päev.
proosit
Monday, May 9, 2011
Pistoleros
kah natuke sünnipäevakingist.
Tacticalshooting'us säärane pakett pluss mõned käsitulirelvad miinus automaadid.
enda lemmikuks kujunes Colt 1911 tüüpi püstol Lawman. mulle ned glockid ei meeldi kohe üldse - liiga palju plastikut. mõistan, et käepideme pehmendamiseks/mugavdamiseks võib puitu/plastikut veidike kasutada, aga kindlasti mitte relvakonstruktsiooniks. kui mul tukk käes, tahan, et seda ka tunda oleks. plastik mänguasjad mulle ei sobi, mis tuulega käest lendavad.
ja revolvrid nagu Dirty Harry (magnum) pole lissalt minu teema.
igatahes lahe kingitus oli. sain sellega meeletult hea ja suure ülevaate eri tüüpi käsitulirelvadest.
aitäh Miisu ;)
proosit
Tacticalshooting'us säärane pakett pluss mõned käsitulirelvad miinus automaadid.
enda lemmikuks kujunes Colt 1911 tüüpi püstol Lawman. mulle ned glockid ei meeldi kohe üldse - liiga palju plastikut. mõistan, et käepideme pehmendamiseks/mugavdamiseks võib puitu/plastikut veidike kasutada, aga kindlasti mitte relvakonstruktsiooniks. kui mul tukk käes, tahan, et seda ka tunda oleks. plastik mänguasjad mulle ei sobi, mis tuulega käest lendavad.
ja revolvrid nagu Dirty Harry (magnum) pole lissalt minu teema.
igatahes lahe kingitus oli. sain sellega meeletult hea ja suure ülevaate eri tüüpi käsitulirelvadest.
aitäh Miisu ;)
proosit
Tuesday, August 31, 2010
38...vau
eile oli taas tiba sebimist, otsustasin seda jalgrattaga ajada. ajasin ennast peale 3.aastat taas rattale (nüd kolmandat päeva järjest) ja asusin teele. käisin emal külas, sis mustamäe haiglas röntgenil ja männikul endises töökohas. viimases peale vanade semude vaatamise puhastasin ka surveõhuga rattaketi ja õlitasin üle.
enne tagasisõitu hellas jana ja kutsus külla. nisis suundusin mõigu poole. otsustasin läbi ülemiste metsa minna. selle mõnusa sõidu sees oli ka paar kilti kruusateed, mis oma põrumise ja rappumisega tagumendile sadula maitse jättis.
veetsin 1,5h külas ja asusin kodu poole. muidu oleks päris kiiresti kodu saanud, kui kesklinn ni rahvarohke poleks. no tõepoolest, mõned kitsamad jalakäiate teed olid ni aeglase liikumisega, et ma oleks isegi jala kiiremini saanud. igatahes uhasin kuskil tunniga koju...parema liiklusega oleks saand kuskil 30-45min-ga vast.
kodus olin päris läbi. mõtlesin, et sellise pikema sõidu puhul, mis pidevalt põrutust persse toob, oleks tulevikus vaja mugavamat sadulat ja eelistatult ka taga-amorte. vähe sellest, et käed, selg ja jalad nisama väsinud on, on persel kerge sadula maitse seni vel küljes.
guugeldasin ka teepikkust õhtal. kui ise esialgu arvasin, et mingi 15km max oli, sis tegelikult tuli suht täpselt 38km...minu jaoks uskumatu. ning ainult 2 korda kukkusin kogu selle seikluse jooksul. kuna vasak jalg on pedaali korvi sisse torgatud ja rihmaga kinni, sis ni naljalt ja kiirelt jalga ei vabasta. paraku on vanast harjumusest endiselt kius vasakule küljele peatuda. ni juhtus ka eile - pidasin hoo kinni, kui raskuskese kergelt vasakule jäi. sis ei jäänd rohkem üle muud, kui kontakti maaga oodata. hullu polnud, vabastasin jala ja taas püsti...seda oli ju oodata.
aga siga-lahe tunne on...peab tihemini tegema.
proosit
enne tagasisõitu hellas jana ja kutsus külla. nisis suundusin mõigu poole. otsustasin läbi ülemiste metsa minna. selle mõnusa sõidu sees oli ka paar kilti kruusateed, mis oma põrumise ja rappumisega tagumendile sadula maitse jättis.
veetsin 1,5h külas ja asusin kodu poole. muidu oleks päris kiiresti kodu saanud, kui kesklinn ni rahvarohke poleks. no tõepoolest, mõned kitsamad jalakäiate teed olid ni aeglase liikumisega, et ma oleks isegi jala kiiremini saanud. igatahes uhasin kuskil tunniga koju...parema liiklusega oleks saand kuskil 30-45min-ga vast.
kodus olin päris läbi. mõtlesin, et sellise pikema sõidu puhul, mis pidevalt põrutust persse toob, oleks tulevikus vaja mugavamat sadulat ja eelistatult ka taga-amorte. vähe sellest, et käed, selg ja jalad nisama väsinud on, on persel kerge sadula maitse seni vel küljes.
guugeldasin ka teepikkust õhtal. kui ise esialgu arvasin, et mingi 15km max oli, sis tegelikult tuli suht täpselt 38km...minu jaoks uskumatu. ning ainult 2 korda kukkusin kogu selle seikluse jooksul. kuna vasak jalg on pedaali korvi sisse torgatud ja rihmaga kinni, sis ni naljalt ja kiirelt jalga ei vabasta. paraku on vanast harjumusest endiselt kius vasakule küljele peatuda. ni juhtus ka eile - pidasin hoo kinni, kui raskuskese kergelt vasakule jäi. sis ei jäänd rohkem üle muud, kui kontakti maaga oodata. hullu polnud, vabastasin jala ja taas püsti...seda oli ju oodata.
aga siga-lahe tunne on...peab tihemini tegema.
proosit
Saturday, August 7, 2010
PAATSALU
E-N olime taastusravi puhkenädalaga lääne eestis paatsalu puhkekodus (või -keskuses). omamoodi lahe pleiss. sai süstadega merel käidud, orienteerutud gepsudega, igast mõistatusi lahendatud ja muid lahedaid võistlusmänge tehtud.
võistluste jaoks määrati 2 võistkonda (tiku ja taku), millest taku võitis (mina ;D). tehniline võit oli 1:3, kuid, kuna viimast ülesannet loeti ni keeruliseks, sis anti vastastele topeltpunkt, nisis 2:3 ja ikkagi võitsime...paras.
tehti ka 2 testi - isiksuse määramise ja pool-humoorikas truudusetest. isiksustesti järgi olen ma puhas tugev sangviinik. truudusetesti tulemuste üle sain 3x ni jubedalt naerda, et lõualihased olid lausa krambis. tulemusena olen igati truu poiss.
mõlemi testi puhul on mul korduseks vajalik info olemas, nisis tegin seda ka oma miisuga ja humoorikat plaanin kunagi seltskonnaga kindlasti veel teha. ahaa...miisu muide samuti sangviinik, kuigi selgituste ja kirjelduse järgi arvasin eelnevalt, et ta flegmaatik...nojah...ju sis tal varjatuid pooli, mis esile vel korralikult kerkinud pole.
tagasi riläksi juurde - viimane õhtu tegime vel kerge grilli kidra saatel ning manustasime õlut ja rummi koolaga.
hommikul tegime vel mingi tunnise ringi süstadega ning sis kodo poole.
lõpptulemusena oli tegelt täitsa tore üritus. kahju aint, et miisu tööl pidi olema.
tulevaks suveks plaanime kordusprogrammi tibake veel mõnusamaks teha.
proosit
võistluste jaoks määrati 2 võistkonda (tiku ja taku), millest taku võitis (mina ;D). tehniline võit oli 1:3, kuid, kuna viimast ülesannet loeti ni keeruliseks, sis anti vastastele topeltpunkt, nisis 2:3 ja ikkagi võitsime...paras.
tehti ka 2 testi - isiksuse määramise ja pool-humoorikas truudusetest. isiksustesti järgi olen ma puhas tugev sangviinik. truudusetesti tulemuste üle sain 3x ni jubedalt naerda, et lõualihased olid lausa krambis. tulemusena olen igati truu poiss.
mõlemi testi puhul on mul korduseks vajalik info olemas, nisis tegin seda ka oma miisuga ja humoorikat plaanin kunagi seltskonnaga kindlasti veel teha. ahaa...miisu muide samuti sangviinik, kuigi selgituste ja kirjelduse järgi arvasin eelnevalt, et ta flegmaatik...nojah...ju sis tal varjatuid pooli, mis esile vel korralikult kerkinud pole.
tagasi riläksi juurde - viimane õhtu tegime vel kerge grilli kidra saatel ning manustasime õlut ja rummi koolaga.
hommikul tegime vel mingi tunnise ringi süstadega ning sis kodo poole.
lõpptulemusena oli tegelt täitsa tore üritus. kahju aint, et miisu tööl pidi olema.
tulevaks suveks plaanime kordusprogrammi tibake veel mõnusamaks teha.
proosit
Saturday, July 24, 2010
Krati süntar
õhtul tulid külla heta ja urki. kes õlut kes veini kes konjakit. chillisime nisama, kuni aeg tripperisse minna. kärts oli korraldanud mingi süntari triio. esialgu napsutasime ennast, kuni vastu ööd bänd lavale koos temaga ronis.5 lugu laulis. tuli laule bändidelt foo fighters, evanescence, lacuna coil, seal ja johnny cash :D.
peale kontserti sai igast huvitavat arutatud heta potensiaaliga..igati lahe vend tundus..kratiga ning urkiga kah kõvasti loba.
eemaldusin ürituselt üsna viimasena, kui ühistransport juba liikus. tekkis äkknälg, mida rahuldasin peda vastas oleva burksi ees. isegi kodus oli vaja vel pool pakki krabipulkasid naha vahele pista.
lahe oli...aint miisu oli mu kõrvalt puudu. selliseks asjaks oleks teda siiski kallistada tahtnud.
proosit
peale kontserti sai igast huvitavat arutatud heta potensiaaliga..igati lahe vend tundus..kratiga ning urkiga kah kõvasti loba.
eemaldusin ürituselt üsna viimasena, kui ühistransport juba liikus. tekkis äkknälg, mida rahuldasin peda vastas oleva burksi ees. isegi kodus oli vaja vel pool pakki krabipulkasid naha vahele pista.
lahe oli...aint miisu oli mu kõrvalt puudu. selliseks asjaks oleks teda siiski kallistada tahtnud.
proosit
Friday, July 23, 2010
Viikingite küla
siuke lahe uus koht sis tartu mnt. 29-l km-l. enne käisime siniallikal ära ja sis vikingkülla. omapärane koht, kuhu suurema kambaga bronnides võiks teine kordki minna, kui koht juba rohkem valmis on, et sis lavastatud lahingut samuti vaadelda.
toidud olid head, õlu samuti...ka "maaka" vibu oli tore lasta.
pärast sai vel jana juurest läbi käidud...neil nüd teine korrus :P
proosit
Thursday, July 22, 2010
ESFK 2010
toimus se üritus sis saaremaal. polegi varem sellele jõudnud ning isegi kahju kuna üsna tore oli. igast lahedat sai. koht oli ilus suure tiigi kõrval, kus ujumas ja paadiga aerutamas sai käidud. õhtul vel kõvasti grilli ja napsu. järgmine päev käisime vel sõõrus mil.muuseumis ning suunaga praamile kaali kraatrit vaatamas...loik oli isegi olemas seekord.
peatselt juba MVO suvekad, olen kannatamatu ;D
proosit
peatselt juba MVO suvekad, olen kannatamatu ;D
proosit
Thursday, July 1, 2010
Poksi matš
püüdsin selle kahtlase valgustusega teha ni palju pilte kui võimalik. ning mõni parim ka siin.
1 mees löödi kergelt nokki kah.
matši võitis kõige noorem osavõtja üldse. mingi 19 aastane tulevikuhakatis, kes alistas 25-seid ja vanemaid. oleks arvanud, et sab suhu, kuna noor ja kogenematu, kuid oli siiski piisavalt energiline pidevalt vastu hakkama. kui muidu vastased surid kas teise või kolmanda roundi jooksul, sis sel väiksel affil jätkus ikka energiat kolmanda (viimase) lõpuni. igatahes vehkis hästi ja
oma karika välja teenis.
lemmik võitluseks kujunes siiski minu jaoks tulevase tšempioni ja poolfinaali vastase vaheline matš, aga se oli ni äge, et fotosi teha ei viitsinud...liiga põnev oli.
krt, kus oli ägedat andmist, aga üleüldiselt oleks nagu enamat oodanud. usun, et võib ka tulevikus siukest asja ligemalt vaadata, kuid sis juba korraliku raskekaalu meistritiitli oma, kus rounde tunduvalt rohkem kui 3 ning andmine samuti asjalikum on.
aajahh, vahepeal käisid sis mingid emas-tibid roundi numbreid näitamas :P
igatahes tagasijõudes ronisin kül võimalikult kiirelt voodi, kuid und enne kahte kül ei saanud. ei teagi miks, kuid ei saand...nüd siuke totter väss peal. eriti nõme, kuna plaanisin täna vel vesisuuskama minna, kuid nüd kaalun, kas viitsin.
igatahes mollid olid head ;)
proosit
EDIT: ei jaksanudki vesisuuskama minna, ehk järgmine nädal sis.
Friday, June 25, 2010
Epsom
käisin eile vannis (jah, mul nüd tuba, milles dušši nurga asemel vann) ligunemas. ma pole kül eriline vanniinimene tegelt. parimal juhul kord-2 seda aastas juhtub, nisis tuligi ka seekord isu peale. v-o on se tingitud sellest, et ülemöödunud päev sai basseinis ujumas käidud ning vees loksumine nagu meeldis :P
igatahes vanni ronisin ja ajasin vanni ikka korralikult ääreni täis...no mingi 5mm jäi vist äärest puudu. se oli ka tõenäoliselt see osa, mille ma selga alla lastes vannist kiiruga välja lajatasin (nagu väike laps, ma ütlen ;P).
ligunesin seal ligi 15min enne, kui kopa ette lõi. selle aja jooksul jõudsin mõelda igast asju ning nende seas ka, mis nv-l teha. otsustasin, et peaks linna peale kolama minema. ei tea aint kumba...kas Leatherhead või Epsom. mõtlesin, et epsomis olen pinnapealselt juba paar korda käinud, aga L-s vaid korra kinos ja sellele eelnevalt kõrtsus. hakkasin juba L-i kasuks otsustama, kui ühe saare veebliga lobisedes selgus, et L siiski pommiauk võrreldes E-ga, nisis E jäi. muidugi soovitas tema üldse londonisse minna, kuid ka seal olen juba 2 korda käinud ning ausaltöeldes mulle seal eriti ei meeldi. suuremad vaatamisväärsused nähtud (sõja- ja vahakujudemuuseumisse tahaks kah) ning rohkem ei kisu nagu sinna turistidest üleküllastunud tänavatele endale teed vabaks võitlema.
korra olin ratastoolis. minu saatja tegi teed eest vabaks ning, kes aru ei saanud, sellele sõitsin külma närviga otsa ja sis vabandasin "I'm so sorry (...NOT)".
teise korra olin karkudel. samuti saatja tegi teepuhastust, kuid juba oli vaevallisem.
seekord oleksin üksi (ainult mina ja mu jalg) ning krt teab, kelle/mille taha seal takerduda võib. pealegi ei usu ma, et võõras suurlinnas üksinda jalutada väga erutav oleks. lõin sellele käega ja otsustasin, et siiski E jääb (mul uusi tosse/potaseid vaja).
uurisin ajakava välja ning homme lõunast ligi 5h aega askeldada mul seal. ehk leian isegi midagi uut ja huvitavat.
OT: vahepeal vetsupaus...
..nii, jälle veidi lihtsam olla. dumle komm suhu ja edasi.
kuhu ma jäingi...aa, loodan, et liiga kuum päev ei tule...võiks lausa sadada isegi, kuna siin nädalake juba siuke palav päike taevas, et ei tahakski õues nisama passida/liikuda, kui just äärmist vajadust pole...toas jahedam. (krt, mingi rongi tuututamine segab mõtteid :\)
------------------------------------------------------------------------
teemavahetus
kuna tandem hüppas alt ära, sis täna avastasin, et mingi uus nimekiri üleval - poksi matš. 2 kohta vel vabad. pikemalt mõtlemata kribasin oma nime sinna. sass viimati käis ja kiitis. vaatasin igaks juhuks dresscode'i üle ja casual. loodan, et teavad, millega riskivad, kuna minu igapäevane vaba riietus on ikka nii vaba, et mõni kukub perseli peale minu nägemist. aga usutavasti pole ma seekord ainus "terminaator", kes ringi jalutab seal ;P
lühidalt tõotab tulla lahe L-päev ja 30. juuni (poks).
proosit
PS: tahaks miisuga koos jalutada ning matšil vere-higi lõhna nautida.
igatahes vanni ronisin ja ajasin vanni ikka korralikult ääreni täis...no mingi 5mm jäi vist äärest puudu. se oli ka tõenäoliselt see osa, mille ma selga alla lastes vannist kiiruga välja lajatasin (nagu väike laps, ma ütlen ;P).
ligunesin seal ligi 15min enne, kui kopa ette lõi. selle aja jooksul jõudsin mõelda igast asju ning nende seas ka, mis nv-l teha. otsustasin, et peaks linna peale kolama minema. ei tea aint kumba...kas Leatherhead või Epsom. mõtlesin, et epsomis olen pinnapealselt juba paar korda käinud, aga L-s vaid korra kinos ja sellele eelnevalt kõrtsus. hakkasin juba L-i kasuks otsustama, kui ühe saare veebliga lobisedes selgus, et L siiski pommiauk võrreldes E-ga, nisis E jäi. muidugi soovitas tema üldse londonisse minna, kuid ka seal olen juba 2 korda käinud ning ausaltöeldes mulle seal eriti ei meeldi. suuremad vaatamisväärsused nähtud (sõja- ja vahakujudemuuseumisse tahaks kah) ning rohkem ei kisu nagu sinna turistidest üleküllastunud tänavatele endale teed vabaks võitlema.
korra olin ratastoolis. minu saatja tegi teed eest vabaks ning, kes aru ei saanud, sellele sõitsin külma närviga otsa ja sis vabandasin "I'm so sorry (...NOT)".
teise korra olin karkudel. samuti saatja tegi teepuhastust, kuid juba oli vaevallisem.
seekord oleksin üksi (ainult mina ja mu jalg) ning krt teab, kelle/mille taha seal takerduda võib. pealegi ei usu ma, et võõras suurlinnas üksinda jalutada väga erutav oleks. lõin sellele käega ja otsustasin, et siiski E jääb (mul uusi tosse/potaseid vaja).
uurisin ajakava välja ning homme lõunast ligi 5h aega askeldada mul seal. ehk leian isegi midagi uut ja huvitavat.
OT: vahepeal vetsupaus...
..nii, jälle veidi lihtsam olla. dumle komm suhu ja edasi.
kuhu ma jäingi...aa, loodan, et liiga kuum päev ei tule...võiks lausa sadada isegi, kuna siin nädalake juba siuke palav päike taevas, et ei tahakski õues nisama passida/liikuda, kui just äärmist vajadust pole...toas jahedam. (krt, mingi rongi tuututamine segab mõtteid :\)
------------------------------------------------------------------------
teemavahetus
kuna tandem hüppas alt ära, sis täna avastasin, et mingi uus nimekiri üleval - poksi matš. 2 kohta vel vabad. pikemalt mõtlemata kribasin oma nime sinna. sass viimati käis ja kiitis. vaatasin igaks juhuks dresscode'i üle ja casual. loodan, et teavad, millega riskivad, kuna minu igapäevane vaba riietus on ikka nii vaba, et mõni kukub perseli peale minu nägemist. aga usutavasti pole ma seekord ainus "terminaator", kes ringi jalutab seal ;P
lühidalt tõotab tulla lahe L-päev ja 30. juuni (poks).
proosit
PS: tahaks miisuga koos jalutada ning matšil vere-higi lõhna nautida.
Monday, June 21, 2010
proteesi saaga 3
nägin sis täna selle ujumisjala tööpõhimõtet ning otsustasin seda siiski mitte võtta. kui alguses jäeti mulje (jäi mulje), et sellega hea ujuda, sis nüd selgitati ja nägin ise, et ujumisele se konkreetselt just kaasa ei aita. sellega lissalt vee sees parem jalutada, kui tavalise duššijalaga. basseinide äärde on loomulikult siuksega parem jalutada, mis vett ei karda, aga muud eelist tal rohkem pole kah. jätkan endiselt sedasi, et võimalikust lähedusest lissalt keksin veeni ja kõik.
aga amordiga jalatalla kohta ni palju, et alustame homme uue proteesi loomisega (mille vahetan sis varu jala vastu), millel lühemat tüüpi mehhanism ja teistsugune hülss on, et võimaldada amort-talla lisamist. se tegi muidu mu proteesi ni pikaks, et oleksin pidanud parema jala saapale 2cm kõrgendustalda juurde panema. uue proteesiga on võimalik, et se jama jäb ära. kuna asi on alles arengus, sis eks lähitulevik näitab, mis sellest asjast tegelikult sab.
vana proteesi hülsi sai esialgu mõõtu (ei pea enam silikoni hülsis kandma). nisis nisama sellega jalutada praegu hea. arvan kül, et hilisemalt enne lahkumist sinna vel tihendust lisama peab, kuid midagi hullu ei juhtu.
avastasin vel täna, et sin taastusravis ühe osakonna stendi peal oli lendleht tandem hüppele. erutusin sedavõrd, et saatsin kohe taotluse ära...tasuta ju. paistab, kas arstid annavad loa. ned raisad võivad ju igast põhjusi veto andmiseks peale lugeda :P
aga algus tõotab igatahes tulla positiivne...se 3-nädalane taastusravi...kui aint miisu ka siin oleks (oeh...igatsen)..
proosit
aga amordiga jalatalla kohta ni palju, et alustame homme uue proteesi loomisega (mille vahetan sis varu jala vastu), millel lühemat tüüpi mehhanism ja teistsugune hülss on, et võimaldada amort-talla lisamist. se tegi muidu mu proteesi ni pikaks, et oleksin pidanud parema jala saapale 2cm kõrgendustalda juurde panema. uue proteesiga on võimalik, et se jama jäb ära. kuna asi on alles arengus, sis eks lähitulevik näitab, mis sellest asjast tegelikult sab.
vana proteesi hülsi sai esialgu mõõtu (ei pea enam silikoni hülsis kandma). nisis nisama sellega jalutada praegu hea. arvan kül, et hilisemalt enne lahkumist sinna vel tihendust lisama peab, kuid midagi hullu ei juhtu.
avastasin vel täna, et sin taastusravis ühe osakonna stendi peal oli lendleht tandem hüppele. erutusin sedavõrd, et saatsin kohe taotluse ära...tasuta ju. paistab, kas arstid annavad loa. ned raisad võivad ju igast põhjusi veto andmiseks peale lugeda :P
aga algus tõotab igatahes tulla positiivne...se 3-nädalane taastusravi...kui aint miisu ka siin oleks (oeh...igatsen)..
proosit
Sunday, June 13, 2010
kultuurne laupäeva õhtu
toimus eile muhe koosviibimine. enamus seltskonnast olid ajakirjanduslikud tegelased ja lisaks mõni tavakodanik. sai joodud ja toredat juttu aetud ning üles täheldatud parimad õhtu naelad, mis toon järgnevalt välja:
vanasõna -- ära näpi kolumnisti, kolumnist sab haiget!
iseloomustav lause -- "3 tüdrukut istusid sellise diivani peal, kuhu mahub istuma 3 tüdrukut.."
mõtteterad:
väljendid:
vot sellised huvitavad killud sis eile vestlustest läbi käisid ;D
proosit
vanasõna -- ära näpi kolumnisti, kolumnist sab haiget!
iseloomustav lause -- "3 tüdrukut istusid sellise diivani peal, kuhu mahub istuma 3 tüdrukut.."
mõtteterad:
- fotoarmastus on savi...
- 6-pack 6. minutiga (kas kõht või õlu, mõlemid on head)
- kass, kes sittus kahvleid...
väljendid:
- kommunaal-hoor
- munitsipaal prostitutsioon/prostituut (MuPro)
- munitsipaal hoor (MuHo/Munni-Hoor)
vot sellised huvitavad killud sis eile vestlustest läbi käisid ;D
proosit
Saturday, June 12, 2010
snaiper linnalahingus
taaskord lahe unenägu - ei mäleta kuidas ja kellega ma endisesse N-liidu riigi linnakusse operatsioonile läksin ja mis oli opi sisu, aga leidsin ennast mingi ulme välimusega lühidistants snaipriga majast punaseid (või vastavalt meelestatuid) maha nottimas. mind avastati ja otsisin majast alternatiive põgenemiseks, kuna 1 ja 2 planeeritud alternatiivid olid ootamatult juba ümberpiiratud.
põrkasin maja pööningul kokku cc 10 aastase poisiga, kel oli täpselt sama asi käes, mis mul afgaanis oli...ainult, et puudus aim-point (lisana sis ainult optika peal). ise imestasin, et "wow, 10-ne poiss ja juba sellise asjaga visalt vaenlast nottimas...respect".
igatahes otsustasin, et pean poisi kuhugi ohutusse toimetama, kuna sin läeb peatselt veresaunaks kätte. nisis jooksis poiss mu sabas ja jälgis seljatagust ning mina peilisin silmadega uut alternatiivi välja. leidsin mingi tupiku (jube suur pööning oli), kus oli ime pisike ava katusele ja suurem ava põrandas. poiss rääkis, et nüd aeg teda kuulata. ütles, et auk põrandas juhib kiire liuna välja lumehunnikusse (oli varakevad muuseas) ning ülevalt auku läbides sab põgeneda mööda erinevaid katuseid metsani välja. kuna üless mai mahtunud ning poisil eriti palju moona mööda katuseid ei kulu, otsustasin anda talle oma relva viimase salvega ning võtsin tema oma kahe salvega ja liuglesin alla.
peale lumehunnikut märkasin, et olen suht tupikus. tupikust välja eluga ei saa, aga tupiku lõppu mõneks ajaks kül. nisis kasutasin osaliselt sulanud maalappe edasiliikumiseks (lumele ju jäävad jäljed). kuna paistis päike, sis maa veidike auras. äkiste märkasin punast laserkiirt aurus ning hakkasin varjuma ja kohest tuld kiire suunas andma (aajah...galilil oli summuti samuti otsas), aga olin kuidagi kindast hargneva niidiga kaitseriivi peale tõmmanud. lühikese pusimisega kirudes-vandudes avastasin, et seal oli kohelähedal talve kamos lahingpaar ning millegipärast nad mind ei lasknud. järeldasin, et magavad...ja tõmbasin nad siiski esimesel võimalusel valanguga üle ;D ja jätkasin liikumist tupiku lõpu suunas, kus tundus olevad 4. inimese telgi suurune karp. sinna jõudes avastasin, et se on nagu kino, kuid erinev. kaetud nagu mingi võrk-linaga, õhutõrjekahuriga soomuk-transportööri pilt ees ning rammsteini muusika sees. igatahes võtsin selle kõrvale esialgu varjesse ning jäin oma lõppu ootama. aeg-ajalt võtsin maha ringisibavaid troppe, kuni mul alles 5 padrunit kuskil. otsustasin ned esialgu viimaseks hädaks jätta, kuni märkasin uhkemas riietuses kõrgemat kukke liikumas (kas mingi tähtsam ohvitser või kindral vm) ja otsustasin, et võtan selle maha ning sis tulgu või veeuputus.
olles kuskil 200m kaugusel lasin sellele jooksvale tüübile ligi paari meetrise ennakuga oma viimase valangu ette ära ja jäin edasist optikast jälgima. lahe oli vaadata, et tüüp jookseb-jokseb ja äkiste pikali...mina olin rahul.
selle viimasega avastati ka minu umbkaudne asukoht. ronisin selle karbi sisse. nägin, et pilt karbi ette jõudis üldse karbi tagaseinal olevast graffoprojektorist (kummaline), aga ülimalt positiivne oli seest leida ming ägedam automaat-snaiper 2 salvega (samuti summutiga). nisis nottisin vel vastast ni palju, kui suutsin, kuni se laibameri minuni juba jõudis ja mulle koer peale saadeti. mul oli vel kuskil pool salve, kui koer (oleks kül kahju maha lasta) pea lina alt sisse pistis. enne, kui lasta jõudsin, suutis koer relva ni osavalt kiiresti hambusse võtta, et salv kukku alt ära ja viimase patiga rauas polnud ka midagi teha. vintrauast ja kabast kinnihoides püüdsin koera tõrjuda kuis suutsin, kuni jõudsid ülejäänd affid kohale ja oligi jokk.
AAMEN
..et lahe unenägu ;))
proosit
põrkasin maja pööningul kokku cc 10 aastase poisiga, kel oli täpselt sama asi käes, mis mul afgaanis oli...ainult, et puudus aim-point (lisana sis ainult optika peal). ise imestasin, et "wow, 10-ne poiss ja juba sellise asjaga visalt vaenlast nottimas...respect".
igatahes otsustasin, et pean poisi kuhugi ohutusse toimetama, kuna sin läeb peatselt veresaunaks kätte. nisis jooksis poiss mu sabas ja jälgis seljatagust ning mina peilisin silmadega uut alternatiivi välja. leidsin mingi tupiku (jube suur pööning oli), kus oli ime pisike ava katusele ja suurem ava põrandas. poiss rääkis, et nüd aeg teda kuulata. ütles, et auk põrandas juhib kiire liuna välja lumehunnikusse (oli varakevad muuseas) ning ülevalt auku läbides sab põgeneda mööda erinevaid katuseid metsani välja. kuna üless mai mahtunud ning poisil eriti palju moona mööda katuseid ei kulu, otsustasin anda talle oma relva viimase salvega ning võtsin tema oma kahe salvega ja liuglesin alla.
peale lumehunnikut märkasin, et olen suht tupikus. tupikust välja eluga ei saa, aga tupiku lõppu mõneks ajaks kül. nisis kasutasin osaliselt sulanud maalappe edasiliikumiseks (lumele ju jäävad jäljed). kuna paistis päike, sis maa veidike auras. äkiste märkasin punast laserkiirt aurus ning hakkasin varjuma ja kohest tuld kiire suunas andma (aajah...galilil oli summuti samuti otsas), aga olin kuidagi kindast hargneva niidiga kaitseriivi peale tõmmanud. lühikese pusimisega kirudes-vandudes avastasin, et seal oli kohelähedal talve kamos lahingpaar ning millegipärast nad mind ei lasknud. järeldasin, et magavad...ja tõmbasin nad siiski esimesel võimalusel valanguga üle ;D ja jätkasin liikumist tupiku lõpu suunas, kus tundus olevad 4. inimese telgi suurune karp. sinna jõudes avastasin, et se on nagu kino, kuid erinev. kaetud nagu mingi võrk-linaga, õhutõrjekahuriga soomuk-transportööri pilt ees ning rammsteini muusika sees. igatahes võtsin selle kõrvale esialgu varjesse ning jäin oma lõppu ootama. aeg-ajalt võtsin maha ringisibavaid troppe, kuni mul alles 5 padrunit kuskil. otsustasin ned esialgu viimaseks hädaks jätta, kuni märkasin uhkemas riietuses kõrgemat kukke liikumas (kas mingi tähtsam ohvitser või kindral vm) ja otsustasin, et võtan selle maha ning sis tulgu või veeuputus.
olles kuskil 200m kaugusel lasin sellele jooksvale tüübile ligi paari meetrise ennakuga oma viimase valangu ette ära ja jäin edasist optikast jälgima. lahe oli vaadata, et tüüp jookseb-jokseb ja äkiste pikali...mina olin rahul.
selle viimasega avastati ka minu umbkaudne asukoht. ronisin selle karbi sisse. nägin, et pilt karbi ette jõudis üldse karbi tagaseinal olevast graffoprojektorist (kummaline), aga ülimalt positiivne oli seest leida ming ägedam automaat-snaiper 2 salvega (samuti summutiga). nisis nottisin vel vastast ni palju, kui suutsin, kuni se laibameri minuni juba jõudis ja mulle koer peale saadeti. mul oli vel kuskil pool salve, kui koer (oleks kül kahju maha lasta) pea lina alt sisse pistis. enne, kui lasta jõudsin, suutis koer relva ni osavalt kiiresti hambusse võtta, et salv kukku alt ära ja viimase patiga rauas polnud ka midagi teha. vintrauast ja kabast kinnihoides püüdsin koera tõrjuda kuis suutsin, kuni jõudsid ülejäänd affid kohale ja oligi jokk.
AAMEN
..et lahe unenägu ;))
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
