päev 82

püüan mingi aeg ette võtta selle pumba, mis järjest maksimaalselt vaid 5 lasku teeb. laskemoona kunn rääkis, et pumba moona kõvasti ning vajaks hävitamist. eelistavalt laseks moona relvaga ära, kui aga relva korralikult toimima ei saa, tuleb õhku lasta.

amid käisid täna lõpuks külas. tõid ära parandatud öövaatluse ning kingituseks 10kompl. kiivri adaptereid. lisaks haarasin kaasa ühe teise öövaatluse ning MP shiku, millega rändasime amide relvaparandustöökotta. öövaatluse sisselülitusnupp tehti kiirelt korda ning sain teada, kuidas ka MP sihik lahti käib. kodus seda ju ei õpetatud ning kummalisel kombel pole siin ka ühtegi juhist. selle lubasid nad CD peal edastada (faili suurus üle mõistuse). tagasitulles lobisesime veel ja viskasime veidi nalja. nad peaksid ka homme tulema ning tutvustama meile nende uut konkreetselt relvaalast spetsialisti (Gunny - gunnery sergeant).

padre külastas mu kontorit. värskelt soetatud kella lüli-rihm oli liiga suur. eemaldasin siis ühe lüli. esialgu soovis, et ma veel ühe eemaldaks, kuid rääkisin ta pehmeks, et sellise rihma puhul peabki kerge lõtk olema, muidu higistades hakkab hirmsasti pooma. tundus, et jäi rahule.

saabus taas pakke - laserkaugusmõõdik Bosch ning sokke ja kindaid Under Armor-ilt. see laserkaugusmõõdik on küll kõigest kuni 40m mõõtmiseks (ruumisisene/ehituslik), kuid selle eest pidavat olema sellises hinnaklassis üks parimaid. selle arendus, mis 60m mõõdab, pidavat juba tibake valetama. tal tegelt mudeleid mitmeid, mis samas mõõduklassis või isegi kallimad, aga leian, et minu vajaduste jaoks peaks selline piisav olema.

särts ajas täna pea kiilaks. astus õue ning kukkus kohe hädaldama, et külm on. no muidugi on külm, kui ta viimati oli kiilas suure soojaga ning nüüd pikemalt korralik siilikas olnud. see väike sentimeeter peas annab ikka tublisti juurde. aga küll harjub.


proosit

päev 52

meie telgi küttesüsteem teeb vigureid. õhtul sättisin ennast veel film vaatama voodis, kui hakkas tasapisi palavaks kiskuma. olin sunnitud teki voodi nurka lükkama, et edasi vaid linaga olla. ka magama jäin nimodi. hommikupoole, kuskil tunnike enne äratust tõmbas aga jahedamaks. lausa nii palju, et olin sunnitud teki uuesti peale sikutama. ka enne mängis temperatuur kerge kõikumisega, kuid see on juba jabur, et palavusest lõdisev külm küttesüsteemi kasutades öö jooksul tekib.

öösel oli mõni kraad miinust. kui hommikul alale jõudsin, näitas termomeeter 0,2C. hakkab ka siia talv jõudma. sellegi poolest kisub päevasel ajal veel +15 välja. jube kõikumine ikka.

täna jõudsid suht varakult amid külla. just siis, kui mulle soomuki torni probleeme tutvustati, tulid amid ning kohe bronnidest juttu. selgus, et kutt oli maha unustanud need paberid, mille tõttu konkreetselt kohale tuli. tuli varjant mulle meili peale panna, aga siis juba otsustasime, et seni, kuni teised amid omi asju ajavad, käime meie masinaga nende ala peal ning tegeleme asjaga kohe. võtsin kaasa ka öövaatluse, mille remontimist pikemalt oodanud. nad tellisid sellele varuosa, nisis peaks asi korda saama. käisime esimese asjana läbi ka usa poest. mul 1 kolleeg tahtis saada usa merejalaväelaste dresse (siuksed rohelised), kuid neid müüakse aint marine'idele. tüüp aitas hädast välja...jäin talle teene võlgu. siis seni, kuni ta neid pabereid printis, tutvustas enda arsenali. egas neil suurt erilist polnudki. bronnid ja öövaatlused, nagu meil, kuulipilduja oli üllatavalt sarnane KSP-58'ga, automaat M-16 ning 40mm poolautomaatne õlast lastav granaadiheitja...umbes siuke trumliga, mida filmidest pidevalt näha. ka meil on miski sarnane, kuid mudelinimetusi ei mäleta.

jõudsin tagasi, pakiti poiss kiirelt teise masina peale...meie järgi juba oodati. mina käisin lõunal ära ning asusin kohe soomuki torni kallale - torni juht-päästiku vahetus.


proosit

päev 45

hea, et eile õhtul vihma sadas, tolm hakkas juba hinge matma. kui mitte mingisugust õhuliikumist pole, siis oleks nagu kõikjal tolmusein ees. vihm vähemalt matab tolmu ära.

tõin oma arvutist tööarvutisse normaalset muusikat paraja portsu...umbes 27h jagu. kuna siin 2 aksepteeritavat raadiot on pidevat Sky+ ja StarFM stiilis möla täis ning eriti nüüd, mil jõulukuu, ka vastavat musa, siis ajab oksele juba. serveris normaalset muusikat üleval pole, nisis tulebki mul nüüd gooti, rokki ja metalli. lausa nauding on. ei teagi, miks nii kaua sellega ootasin.

2 meest tõid oma täpsuspüssid ning kurtsid, et neil pole harkjalga. kummaline, polegi sellist veel kohanud. õnneks mul laos olemas. nende ühendamine küll veidi sitt, kuna ühe pisikese poldi ligipääsuks vaja suur osa relvast lahti teha. nõme, aga mis parata.

jube kus peale lõunat tuli paberimajandust. püssid jäid kus see ja teine, selle asemel nuuskisin ninapidi lehtede vahet. lisaks sellele pean ka plaani, mis kulla ma homme oma jopele annan. mul peab 1 tuleval nv-l eesliinile minema, nisis vaja parimast parim välja valida.


proosit

päev 43

uus nädal. panen igaks juhuks kuupäeva kah, et vahelduseks parem arvet pidada - 09.12.2013.

poisid tulid täna opilt tagasi. tulemuseks 1 lõhkine MRAP (miinitraali masin). sõitis miini otsa. ei teagi, kuidas täpselt võimalik, kuna tavaliselt lendab õhku ees-olev miinitraal, kuid on 2 varjanti: aeg-sütikuga või kontrollitud õhkimine. õnneks on masin nii tugeva konstruiga, et meeskond sellise sees kannatada ei saa...ja ei saanudki.

täna veel ükski minu juurde relva probleemiga pöördunud pole, kuid tõenäoliselt on seda oodata alates homsest. kuna toimus ka tulevahetusega kontakt, siis üldiselt midagi siukest oodata on. hmm...just tekkis mõte, et ei mäleta coy-6 ajast nii tihedat relvaparandust. kas tol ajal siis mehed hoidsid oma relvi paremini v, ons relvad nisama "väsinud" või eelnevalt parandustes nii sitta ja poolikut tööd tehtud, et vähemalt mulle viimasel ajal kukub neid sülle kole palju. kusjuures mitte nii väga automaate, mis eestist kaasa tulid, vaid pigem raske-relvi, mis paljud juba siin olemas olid. seni suurim murelaps ongi bronn. selle koha pealt kurtis ka eelnev relvur. kummaline, relv ise nii massiivne ja robustne, liikuvad osad samuti suured. rusikareeglina ootaks tõrkeid enamalt relval, millel liikuvad osad pisikesed. bronn aga on üüratu monstrum...ja sedasi tõrgub. wiird.

nägin täna näoraamatus toredat klippi mänguasjast. anima filmi Despicable Me teemal on valminud uued Minion rääkivad nukud. neid on 3 - Dave (kahe silmaga), Stuart (ühe silmaga) ja Tim (kahe silmaga pikem ja peenem minion). uurisin müügikanaleid ning Amazonis oli parim pakkumine neile kõigile kolmele korraga. kuna nad nii lahedad on ning alates 4-aastasele sobivad, pidin ma loomulikult nad ostma. teen puhkuse ajal 3 last oma tutvuses õnnelikuks.


proosit

päev 39

läksin täna poistega tiiru kaasa vaatama, kuidas äsja parandatud relvad ennast ülal peavad. nooh üks neist esitas endiselt tõrkeid, kuid mitte nii agressiivselt enam. teisel oli umbes sama moodi...veidi vähem. üllatusena lisandus aga üks juurde. kusjuures siuke, mis oli just värskelt laost välja võetud. kolmest kaks bronni kuuluvad amidele ja on mudelid 1. täpselt ei mõista, mis värk on, kuid hakkab tunduma, et oleme amidelt lihtsalt väsinud relvad saanud, mis ei tahagi enam eriti kaasa mängida ning pigem koguksid kuskil vitriinil tolmu. igatahes mul nendest bronnidest kopp ees ning kutsusin jänkid peale. las vahelduseks parandavad ise neid relvi, mis meile antud...mina nokitsen edasi meie omaga.

enne õhtusööki küsis põder minu käest kõrbe värvi. ta otsustas oma kiivrilt katte eemaldada ning must kiiver kõrbe-pruuniks võõbata. lasi kiivri üle, käisime söömas ära ning tagasitulles vaatasime värvist kuivanud kiivrit - nägi välja nagu kana sitt. istusime sauna ette kolmekesi lobisema - mina, põder ja hannes - ja naljatama. enamus jutt tiirles ümber kiivri ja kui vaimukas see on. sai igast totraid ideid veel välja käia, kuidas kiivrit "tõsisemaks" muuta. kas kirjutada ette seriously ja/või taha fuck you, kuna niisama nägi see kiiver mehe peas äärmiselt koomiline välja. kogu selle 1,5h vältel sain ma naerda nii, et lõualihased valusad.

hilisõhtul hakkas äkiste õhuhäire peale. tean, et sellest hetkest, mil automaatne radarisüsteem häiret andma hakkab, on umbes 2 sekundit aega pikali visata. kuna olin tol hetkel oma konteineris mugavalt, siis päris nii hullusti ei viitsinud. lasin ennast toolis madalaks kummargile ning sikutasin samal ajal saabast jalga. peale signaali kannatasin veel pisut (et kas tuleb siis pauke või mis) ja ajasin ennast välja maad uurima. vaikus. keegi midagi ei tea. veidi pärast tuli amide laagri poolt mingi segane sõnum läbi ruupuri. oleks pidanud ka meie poolel teine ettekanne tulema, kuid tutkit. u.10min hiljem tuli signaal häire lõpule ja ka teadaanne. selgus, et signaali oli keegi kogemata stiilis "jäin puldi peale magama" sisse lülitanud. persevest. sedasi võib ikka palju segadust külvata. kujutan ette, et nii mõnigi kergeuskne lebas kuskil porilombis.


proosit

päev 38

hommiku sisustasin täpsuspüssiga. pealelõunal võtsin ette bronni. olin vist oma 3h vähemalt madistanud sellega ning viimases meeleheites ka eestisse proffile helistanud, aga erilist abi ei saanud. just siis, kui olin meelt heitmas, proovisin nii kogemata ühte jubinat seal liigutada samal ajal, kui relv ise seest õõnes oli. "voh...hoopis see närukael blokib siin ning segab kogu tööd." irooniliselt kulus asja paranduseks alla 2min. oii blääd, olin kuri. aga samas ka rahul, et jagu sain.

jõudsin ka teise bronni ette võtta, kus relvale lähenesin sama nurga alt, kuis esimeselegi. joppamise kombel too ainus viga oligi ning asi sai mõne minutiga lahendatud. päeva jooksul 3 relva - võin endaga rahul olla.

meile on lisandunud 1 soome ajakirjanik, Nikolaus (või Niclaus...midagi siukest). v-o on see kuidagi jõulukuuga seotud, aga ehh..
olin seda meest tegelikult ka juba õhtul dushiruumis näinud, kuid siis polnud mul veel ööd-ega-mütsi, mis tegelane olla võiks. Võrno tutvustas mind talle ning kutil tekkis huvi minust kirjutada (kas siis juurde või eraldi oma asjale, savi). inteka teeme mingi päev hiljem, kuid mõningad fotod tegi ta juba siis, kui selle esimese näruse bronniga rammu katsusin. sai kah näha, kui pilbasteks mõni relv käia võib. lobisesime vahele ka muidu nisama muhedat juttu...normaalne kutt paistis olevat. on siin juba 2x varem käinud ning ka süürias ja liibanonis, kui õigesti mõistsin. tuli vahepeal kuulipildujatest juttu ning mainis, et üks meeldejäävamaid lakusreid oli kunagi naisterahvas Ruth Tiik. kuna tean teda, siis muljetasime ka temast. see tuletabki meelde, et Nikolaus saadab tervisi.
peale õhtusööki põrkasin taas põdraga kokku. mainisin, et teine bronn ootab seda finishing toutch'i ning võin selle au temale anda. muidugi mõista talle meeldis. bronnil oli vaja vaid ühe poldi küljes fiksaator-traat spetsiaalsete näpits-tangidega spiraali tõmmata...noh, et ilus ja korralik punutis oleks, mitte lihtsalt sõrmede vahel muditud käkerdis. sai kenasti hakkama ning võiski päevale pidulikult joone alla tõmmata.


proosit

päev 36

tempokas päev. bronnid viidi minema. asemele toodi üks kulla (häälda pehmelt) ja negev. käis lõpuks see jänki, kes bronni pidi üle vaatama. paraku oli bronn seks ajaks juba tiirus. rääkisin siis taga veidi öövaatlustest ning muudest relvadest. oli siuke kutt, kes polnud muud eesti relvastust näinud, nisis tegin talle väikse era-demo (partneritele ikka võib...soojendab suhteid). kutt ahhujeelis kui raske me galil on. ei suutnud ära uskuda, et me sellise sangpommiga sõda peame. kirjeldasin talle, et see on nagu M-16 ja kalashnikovi ristsugutis, mis tolmustes tingimustes iseenesest üsna hea on, kui raipel aint nii tugevat tagasilööki poleks. ära saa valesti aru, loomulikult olen mina isiklikult galil'i tagasilöögiga harjunud ja minu arust pole nii hullu midagi. ka täpsus on üsnagi hea ning ei jää kuigivõrd M-16'le alla. kui nüüd aga valanguid lasta, siis on jutt kategooriliselt vastupidine. täpsusest pole enam haisugi, kuna peale esimesest lasust tingitud tagasilööki viskab sihtimine ennast kuu peale. selle eest on relv aga vastupidav, kuna sisuliselt puuduvad plast osad (laesäär on marginaalne). jänkid näiteks ise oma M-16'tega rahul pole...sama on saarlastega kusjuures. ka neil kerged automaadid, kuid rahul pole. midagist pidavat tõrkuma tihti.

siis imetles kutt mu H&K USP'd. ta on sellesse püstolisse nii armunud, et plaanib kojujõudes endale isikliku osta. teenisturelvaks on neil mingi Bereta (ei täpsustanud, mis kaliiber). mina seevastu latsin just USP maha ning kiitsin oma isiklikku kodust Colt 1911. tüüp oli äärmiselt üllatunud, et mulle selline usa relv meeldib. njah...ega sellist tüüpi eestis eriti palju ringluses polegi. nägin, kuidas mehes tekkis uhkus sellise riigi üle, kui ma Colt'i positiivseid omadusi esile tõin.

juhuslikult oli mu laual veel varem toodud kulla. ta oli sest midagi häguselt kuulnud ja nüüd vahtis suu ammuli. näha oli, et kutt oleks nahast välja pugenud, kui aint lasta saaks.

granaadiheitjatest rääkides näitasin talle CG M3'e. ta ei osanud alul arvatagi, et tegemist ümberlaetava relvaga on. nemad kasutavad vaid ühekordseid. nende pluss on, et peale lasku ei pea enam riista kaasas kandma, miinuseks aga et siis aint 1 pauk ongi. gustiga pauguta, kaua jaksad. ainult lae ümber ja kõmmaki. ning ladusin talle ette ka variatsiooni gusti moonast. tüüp taas suu ammuli.

kui küsisin, miks jänkid bronnide puhul kiirvahetusraudasid ei kasuta, jooksis kutil juhe kokku. selgitasin, kuid kutt ei uskunud, mida ma suust välja ajan. pidin talle konkreetselt näitama, milline näeb välja bronni kiirvahetusraud ja kuidas ta relva külge läheb. üllatav, väidetavalt on kutt konkreetselt bronni ekspert, kuid sellist asja kuulis-nägi ta esimest korda elus. ütles vaid, et ehk jalaväel on asjad paremini, kuid merejalaväelastel sellist asja pole ning pole ka kuulnud varem olemasolust. lühidalt ajasin poisil vere keema ning nüüd läheb vist oma baasi nõudmisi esitama...irw.

kokkuvõttes jäi mulje, et jänkile tundus meie relvastus rohkem muljet avaldavat, kui nende enda oma. kummaline, aga v-o mängib siin rolli ka kergelt võõras eksootika.

õhtul, peale tiiru laskmisi, toodi tagasi just see bronn, mille jaoks mul jänki külas käis. kurdeti, et viga on endiselt, aga tunduvalt vähem võrreldes varasemaga. juu siis midagi ma õigesti tegin. nüüd tarvis leida üles seonduvad elemendid, mis võiksid omakorda parenduda. muidugi, kui sitast saia ei saa, siis annan asenduse ja ässitan uuesti selle jänki bronni kallale.


proosit

päev 26

taevas pilves, kuid muidu on soe. kuskil lõunast hakkas sadama ning nagu ei tahtnud kuidagi katkestada. hooti lõi padukaks ja siis oli taas nisama. üksikud momendid vaid katkes. joppamisi just nendel hetkedel, mil ise väljas liikuma pidin.

eBay'st ja Amazonist tellisin taas igast nodi...ja tellin veelgi. tuleb pidevalt meelde, mida kõike osta olen tahtnud, kuid tänu kõrgele saatmiskulule tehing tegemata jäänud. nüüd siis ideaalne võimalus, kuna siin mul usa adressaat.

iga hommik on käinud 1 või kaks jalaväe üksust bronni välja võtmas...ka täna. kummaline, et nad korraga ei tule, saaks kiiremini ühele poole. need bronnid lähevad küll teiste masinate peale. sellistele, millel ees ka miini-traal on. vähemalt seegi hea, et kui nende bronnidega idagi juhtuma peaks, ei nokitse neid mina, vaid amid. nimelt kuuluvad just nood neile.


ja jälle sajab...proosit

päev 24

esimene päev ilma vana NSE'ta. kuidagi kummaline olla. ala on nagu tühi, vaikne. lausa siuke tunne, et hakka või ise mingit mürglit korraldama, et kärarikkam oleks. samas tunnen, et alles nüüd saan rahulikult oluliste asjade peale mõelda. näiteks tegin tagantjärgi paberimajandust ära, nokitsesin pikemalt seisnud relvaga ja muud pudi-padi.

uus coy saabus kah esimeselt opilt. seni veel paanilisi asju parandamiseks pole, kuid küll jõuavad. neilgi oli suht rahulik...leidsid 2 surveplaati.

homme püüan broneerida väikse lasketiiru. tahaks nv-l paugutama minna. võtaks kohe korraliku portsu ette...vaatab, kaua käsi jaksab.


proosit

päev 23

vanad logistikud toovad vaikselt oma tukke. kohe näha, kes armastab oma relva ja kes mitte...puhtuse pealt. kuigi ma näen neid oma relvi puhastamas, on tüüp-mustuseks ikkagi enamustel üks-ja-sesama koht. õnneks mitte kriitiline, kuid mul riivab silma.

õhtul pidime ikka avastama, et eilsed lehed olid mõned valede kogustega. täna õhtul siis läks suure paanikaga paranduste sisseviimine. paanika selle pärast, et rahvas lendab täna öösel juba eestisse, nisis viimane võimalus asjad korda seada. osad asjad teen ka homme, kuid sellega saan juba ise hakkama. kuradi sitt on ikka teiste jama korrastada.


proosit, raisk

päev 12

nonii, hakkan ise relvale varuosa valmistama. imepisike jubin, kuid toimimiseks oluline. valmistan, kuna varu puudub, muidu oleks 5min'ga korras olnud. ja siuke asi, mis tavaliselt ei purune kunagi. nüüd aga prääks.

õhtul käis mingi tohutu jurrakas läbi. konteiner värises, lamp ähvardas laest alla tulla. läksime välja vaatama, ei pasta midagi. häiret kah ei antud...hämming. kaugemale jalutades paistis konteinerite tagant vaid meeletu tolmupilv. kes väljas olid, rääkisid, et oli tugev valgus ning siis alles 5sek hiljem tuli jumakas järgi nii, et lõi telkidelt ja konteineritelt tolmu üles. hiljem selgus, et see oli planeeritud õhkimine, mis paraku oli tõrgete tõttu hilinenud u.4h. muidu antakse kogu aeg teada, et "5min'i pärast toimub kontrollitud plahvatus", kuid oli tõrge ning lambad unustasid hiljem teavitada.

proosit

teine nädal

oli rahulik, miskit suurejoonelist ei toimunud. suht rutiinne tegevus...võiks lausa öelda, et igav. alles L oli huvitavam. käisime briti imperialistlikus sõja muuseumis.

esimesel korrusel tutvusime esimese ja teise maailmasõjaga.
teisel korrusel oli avatud meeletult kõrge laega fuajee. sinna suundus peasissekäik ning laes rippusid lennukid. põranda pinnal asetses sitaks lahingutehnikat: kuulipildujad, õhutõrjekahurid, muud kahurid, tankid, sõidumasinad jne.
kolmandal korrusel oli sisuliselt suur kaares rõdu vaatega keskele alla eelmisele korrusele ning rõdu enda peal oli samuti lennukeid ja kahureid jne. veel avanes rõdult sisenemine igast maali ja foto kunsti suunas, mis iseenesest külmaks jättis.
neljas ja viies korrus olid samasugused rõdud aint väiksemaks minnes (et alla suunas oleks kõike näha) ning sisaldasid ruume igasuguse ajalooga (holokaust ja igast tähtsamad sõjakangelased-lordid...igav staff).

paar päeva tagasi avastasin enda jaoks taas tsiviilkäibe laserkaugusmõõdikud. olin neid kunagi otsinud, kuid ei leind või olid liiga kallid. ja ma ei pea silmas praegu ehituseks mõelduid vaid pikamaa omad. avastasin mõningad soodsamad firmad, mis pakuvad 100-150€ vahemikus täiesti korralikku monokkel ja binokkel laserkaugusmõõdikuid võimekusega 500-1000m.
iseenesest pole se siuke asi, mida ilmtingimata vaja läheks, kuid on olnud küllalt olukordi, kus olen sellist asja igatsenud. nisis mõtlen selle peale. asju ju palju, mida soetada tahaks ;P




proosit

nii nunnu

Pistoleros

kah natuke sünnipäevakingist.
Tacticalshooting'us säärane pakett pluss mõned käsitulirelvad miinus automaadid.
enda lemmikuks kujunes Colt 1911 tüüpi püstol Lawman. mulle ned glockid ei meeldi kohe üldse - liiga palju plastikut. mõistan, et käepideme pehmendamiseks/mugavdamiseks võib puitu/plastikut veidike kasutada, aga kindlasti mitte relvakonstruktsiooniks. kui mul tukk käes, tahan, et seda ka tunda oleks. plastik mänguasjad mulle ei sobi, mis tuulega käest lendavad.
ja revolvrid nagu Dirty Harry (magnum) pole lissalt minu teema.

igatahes lahe kingitus oli. sain sellega meeletult hea ja suure ülevaate eri tüüpi käsitulirelvadest.
aitäh Miisu ;)


proosit

Gusti test; KSP-58 laskmine

toimus sis tagasilöögita tankitõrje raske granaadiheitja Carl Gustaf'i test. minul loomulikult polnud muretseda miskit...oleks ka imelik olnud, kui poleks max atškood saanud. aga minu paariline (mina olin abi ja tema oli heitur) paraku põrus. tegi nii suure ohutustehnilise vea, et keskmine punktiskoor enam ei lugenud. saime 30min hiljem võimaluse eksamit korrata, kuid sellegi põrus ta läbi. aega läks kõigest 2min, aga viga oli vähemalt teine.
eks nüd paistab, millal aega sab, et uuesti teha.


-----------------------------------------------------------------------------------------


sis enne lõunat algasid meil kuulipildur KSP-58 laskmised. puupea, kes varem gustiga põrus, oli ka ksp-ga põrunud. tema õnneks võimaldati talle vahetult enne laskmist ka tiirus vel eksamit teha. me kõigi üllatuseks sooritas ära.

lasta sai 100 laksu per kärss...et sis 2x50 padrunit, mis kõik üheks pikaks lindiks aeti.
pean tunnistama, et jube mõnus ja mugav oli lasta. ksp harkjala jaoks on olemas ka siuke lapik abivahend lumepeal laskmiseks. sellel olid pärisuunas sooned sees ning kuidagi nagu aitasid relva tagasilöögile kaasa. muidugi pole selle laskekiirus ni suur kah, kui MG-3'l...650-800 l/min vastavalt gaasiregulaatorile. me lasime madalama kiirusega, eks ka sellep väiksem tagasilöök. aga jah, kuidagi jube muhe ja pehme oli. mulle meeldis. aga mg meeldib rohkem...nagu mehisem kipitamine on.


proosit

esimene nädal seljatatud

selle nädala raskuspunkt oli sis rootsi automaat AK-4. sittagi se ni keeruline relv on. esmapilgul keeruline vaid, kuna polnud näppinud varem. nimelt erineb selle töömehhanism Galil-ist täielikult (mis on iseenesest suht sama mis Kalašnikovil). kui galilli võin silmad kinni lahti võtta-kokku panna, sis AK-4 juba nii lihtne pole. arvestades, et viimase lukk ise käib 4-ks jupiks lahti, sis kinni silmi seda kokku panna oleks kaunis keeruline (lahti võtta oleks pohlad), aga harjutatav tegelikult. eks vilumuse käigus õnnestuks kõik...esialgu kõvatama ei hakka.

järgmise nädala raskuspunktiks on vast raskekuulipilduja KSP-58. ka seda pole ma varem ise näppinud. väidetavalt on sel rohkem paralleele MG-3'ga, kui galilil ak-4'ga. kui se tõele vastab, sis peaks õpe ladusamalt minema, kuna MG-3 on mulle lihtne nagu "kuke-kägu" (mida iganes see ka tegelt tähendab ;P).

nädala sees saime vel meditsiini, sõjatopograafiat, määrustikku...vist midagi vel, aga ei mäleta :P
meditsiin oli jube igav ja monotoonne mõttetuste mõttetus.
sõjatopo oli peamiselt meeldetuletus üksikute täpsustavate lisadega (minu jaoks sis, mitte kõigi).
ka määrustik oli peamiselt meenutus. lahkasime ja filosofeerisime erinevate käsu- ja distsiplinaarseaduste üle omandades tibake paremat selgust varasema kohta.

olen selle kursuse raames taas hommikuvõimlemisega tegelema hakanud. jooksu kül ei tee - mina kõnnin maja taha, teised jooksevad sinna ;P - , aga ülejäänud sirutused, venitused, verd ringiajavad liigutused teen kaasa. tagatipuks viskan ka 25 (teised ei viitsi), sis täitsa hea olla.

järgmise nädala lõpus ja uue alguses on minu kord õpilasvanema rollis olla. kuna meid on vaid 20, sis pole õnneks keeruline kontrolli omada. õnneks sab mu "vahetus" vahetult enne metsalaagrit läbi (metsas on juba keeruline vastutav olla).

aga elu on ilus. 6 nädalat veel ja sis kursus läbi ning mina miisuga abielus ;D


proosit

Lahingukool vol2

polegi midagi uut öelda. lahingkoolis asjad lõbusad. AK-4 ka endale selgeks tehtud, kuigi mitte keegi ei oska mulle selgust tuua, mida ükskiklasu tähistus "P" tähendab. kuna tegemist on rootsi relvaga, pöördusin miisu poole. käisin talle välja igast erinevad varjandid üksiklaskude kohta ning ta ei osanud ühtegi mõistlikku rootsikeelset väljendit leida, mis p tähega algab.

igatahes toimub homme test ja sis vaatab edasi, mis sab.
nojah, järgmine nädal kuulipildur KSP.


proosit