päev 167

magasin täna hästi, olin hommikul täitsa puhanud. saabusin alale ja peatselt tehti ka nädalane koosolek. suht samad jutud, mis eelmisel korral. peale seda koristasin ning juba lõunale.

päeval vajasin korra miinipildujate abi, et määratleda nende relvade kooslus. selle peale hakkas ülem kohe kõvatama, et ma olen ned juba vastu võtnud ja nüüd pole enam midagi. kurat, siuke suhtumine. kui meilt midagi tarvis, siis on küll, et "mis mõttes kohe ei saa", aga vajad ise abi, "pole minu probleem". selgitasin, et mul polegi vaja midagi tema kraesse ajada, vaid lihtsalt selgusele jõuda, mis seisus on komplektsus, et eestis kohe teada, kas seda või teist vaja lisada. siis mees mehmenes ning lubas hiljem abistada. täitsa persses...mind ajas selline suhtumine üsna kurjaks. seni oli se mees mulle üsna okei tundunud, kuid nüüd tõmbas küll miinustesse. siuke asi jääb ju meelde ning tulevikus tal minult taas miskit tarvis, tõmban kohe vee peale..."mul ei ole, ega saagi". munn...

õhtusöögil istusin juhuslikult ühe tõlgiga samas lauas. vahetasime paar sõna...tundus normaalne tüüp. avastasin ennast mõtlemas tumedanahaliste peale. meenus, et saarlase on üldjuhul ülbed munnid...kaasa arvatud viimane prügila neeger. paar päeva tagasi minuga lõunalauas olnud tumedanahaline ami oli väga okei. ja siis realiseerisingi - briti omale mõeldes nimetasin teda lolliks neegriks, usa omale aga normaalseks kutiks. tumeda amiga suheldes ei tule pähegi teda kuidagi neegriks nimetada, saarlase puhul on aga esimene asi. tegin järelduse - öelda neeger pole tõepoolest rassistlik, se näitab pigem harituse taset. nisis neeger on loll mustanahaline, tume on normaalne tüüp.

ajasin päeval nse ülemal pead ning õhtul ka major-doktoril. olen nii paljudel ja korduvalt pead püganud, et peaksin küll selle eest mingi tänukirja või medali saama...muig.


proosit

päev 163

hommikupoole pidasin sõjaplaani, kuidas päev paremini paika saaks. peale lõunat asusin asjatama - panin valmis relvastuse, mis tagastamisse amidele, väike motoriseeritud rännak amide alale ning asjad üle. tagasitulles võtsin vastu viimased kompanii bronnid, sättisin need korda ja edasiselt hüpper-aeglane axapta. püüan selgusele saada, mis jama ma kõik kompaniilt oma arvele tagasi võtma pean. jube väsimus on küll praeguseks juba peal, kuid miskit pole teha...peab edasi rügama.

peale õhtusööki lasin veidi leiba luusse. paralleelselt arvuti taga istudes vaatasin ka aksapta nimekirja...oii neid asju on palju. paarile asjale sain vähemalt enne lõppu komplekti nimekirja valmis tehtud...no kuidas sa muidu kontrollid, kas ühe artikli alt on komplektis kõik asjad olemas. kui pole, võtan munad pihku toojal.

pügasin täna oma mohikaanlase maha, oli aeg ta viimsele teekonnale saata. tegelt püüan nüüd alles jäänud aja jooksul korrektsema soengu pähe kasvatada tagasituleku tarvis. särts ja popi nägid ming peale pügamist, ei tundnud kohe äragi...paistsin üsna võõras neile.


proosit

päev 153

täna käisin Itaalia alal poes. olin 20 päeva tagasi ostnud uue juukselõikusmasina 20$ eest ning sel oli liikuva tera kinnitus purunenud. otsustasin selle lühikese kasutusaja nimel asja ringi vahetada. mõtlesin veel, et seda tundmatut asenduseks ei võta, valin mingi kallima ja tuntud ning maksan vahe juurde. teenindaja aga üllatas mind...kohalik garantii 7 päeva. wtf...meil on kallimale elektroonikale 2 aastat ning odavamale vist vähem (äkki 6 kuud), kuid siin kõigest 7 päeva. no mis pagana vead saavadki elektroonikal nii lühikese ajaga ilmneda. turakad näitasid mulle kassa küljes olevat A4 ning kehitasid õlgu öeldes, et amidel on samuti. kummaline...kõhklesin, kuid pole nagu ruumi vaielda kah. ise olin loll, et seda kirbusitta märkamatus kohas ei näinud. nojah, kuna siiski tarvis ning neil ka on tunustatud tootjate kaupa, ostsin Panasonic'u. vähemalt see ei tohiks sedasi puruneda. ja kui ka puruneb, on eestis võimalik vast väikse tasu eest parandada. se eelmine x-firma oleks mu kodus jänni jätnud. ma ei osta sealt poest enam midagi, raisk.

tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.

peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.


käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.

õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.

peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.


proosit

päev 129

pusisin suurema osa päevast optika hävitamise kallal. lõhutud sai asi juba kärmelt, kuid piltide arvutisse tirimine võttis kaua (jäädvustasin protsessi). pidin arvutile tervelt 2x restarti tegema, et se lõpuks minu tahtele alluks. nüüd vaja veel akt korralikult teha.

oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.

peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.

tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.


proosit

päev 112

avastasin eelneval õhtul väiksed ehituslikud vead läpaka alusel. juhtmete asetusega unustasin täielikult arvestada. et kõrvaklappe ja voolu kinnitada, pidin läpakat etepoole üle piirde meelitama. parandusteks nüüd kas nihutan jalgade asendit või pikendan esipiiret, mis tundub tegelikult lihtsam.

ärkasin enne kümmet. kuna oli põiekas, siis püsti ja punuma. tagasitulles siukest lebotamise tunnet enam polnud, nisis ei jäänud pikemalt munema ja filmi vaatama, mida tavaliselt siin pühapäeva hommikuti teinud olen. ajasin suled selga ja tolmasin alale. mõtlesin, et kui isu tuleb, saan ka seal veel filme passida.

käisin brunchil ära ja taas oli maandumas üks medi-kopter. eile käis neid lausa karjas...vähemalt 3x rohkem, kui tavaliselt. tava vigastuste kõrval oli ka 1 amide laip eilses partiis. täna sattusin oma alale jõudes väravate ees täpselt nägema, et maha tõsteti briti laikudes sõdur, jalad ees üleni kaetult ning just kõige rutakamalt med-auto suunas edasi ei tormatud. siin olles ei pruugi ta muidugi tingimata tähendada laipa - tõstetakse selles asendis, kuidas kiirem ja mugavam on ning nägu kaetakse tihti tolmu ja muu sodi näkku sattumise eest. ka tempo võib madalam olla, kui tegemist on vaenlase haavatuga (mõtle ise). sellele vaatamata aga muutusin tol hetkel emotsionaalseks, tõmbas silma märjaks. õnneks olid päiksekad ees ning keegi seda tuvastada ei saanud. ei saa seda endale lubada, et siin veel sellise asja puhul nõrkust välja näitaksin. kurilkasse jõudes viskasin kiirelt vastaval teemal musta huumorit, et emotsioonid kiirelt alla suruda...toimis...veidi. sestap sellest rohkem ei kriba.

enne õhtusööki avasin taas juuksurisalongi. Bobole tegin kohe normaalse sonksi, kuid siis tulid ka Popi ja Särts kohale. nemad tellisid kiirtoiduna korralikult üleküpsetatud kiilaka. kuna ma siiski mänguline inimene, pidin esialgu ikka mingid vigurid pähe tegema ja fotosüüdistused samuti võtma. Popil sai veel suht tagasihoidlikult 2 lihtsamat, kuna alguse tegi üldse kolmas isik ning seetõttu hilisem enam sedasi ei säranud, nagu Särtsul. talle tegin midagi taolist, mis ka minul ratastooli päevil korra oli. peale selle salvestamist modifitseerisin radikaalselt ning tegin uued tõestusmaterjalid. vaatan, kas meelitan need materjalid talt välja ka kuidagi, kuna tema fotokas oli.

õhtul õpetasin Särtsule korralikumalt ja iseseisvalt supikaid filmidele laadima. tal seda teha raskem, kuna inglise keelt ei mõika, nisis kontrollida nende sobilikkust ja õigsust keeruline. muus osas tegin talle selgeks, kust mida alla laadida ja kuidas peale panna.


proosit

päev 86

eile õhtul uinusin lõpuks normaalselt. ei mingit pikka rabelemist. v-o andsid eelmised puudujäägid tunda, v-o hoopis vajusin haigusest ära. igatahes oli hommikul tunduvalt puhanum tunne. köhhem-nohhem on alles, kuid kontides pole sellist ramp-väsimust.

öösel hakkas tibutama. lasi kuskil poole päevani välja. tegelikult polegi väga vastu, et aeg-ajalt sajab...hoiabki tolmu kinni. pealelõunat tuli aga päike välja. taevas päris selge küll pole, ta piilub seal pilvede vahelt.

avasin täna taas juuksurisalongi. klientideks olid Bobo ja Hannes. töövõtted paranevad iga pügamisega, nii siis tulevik on kindlustatud.

valmistutakse vaikselt ümber kolima. uueks majutuseks on ala kõrval olev konteinerlinnak. osad kolisid juba eilseks ringi, ma ei kiirusta. täna vedasin suurema osa pagasi oma tuppa küll ära, kuid käsipagas veel jäi ning plaanin vanas kohas ööbida, kuni viimase päevani...milleks kiirustada, mul sealgi hea.


proosit

päev 83

imelik...see suur igatsus koju minna on kuidagi üle läinud. mitte, et mul ei meeldiks omastega kodus kohtuda ning rutiinist puhata, kuid lihtsalt siuke kripeldav isu on üle läinud. kuidagi täitsa siuke apaatne ja täiesti pohhuistlik tunne...minna või mitte minna, savi. eilsest märkasin, et loetud päevade pärast koju ning ma ei loegi minuteid. v-o on muidugi asi ka selles, et suhtlen kodustega väga vähe. peamiselt olen ise ühendust võtnud, vastupidi vähe. viimasel ajal (päevadel) on rohkem tegemist olnud ning ise nii aktiivselt enam ühendust ei võta, aga kuna ka minuga ei võeta, siis olengi nagu omadest ära lõigatud. heh...siuke tunne, nagu oleks ilma sidevahenditeta üksikul saarel.

üllataval kombel helistas miisu peale eelnevat mõttekäiku. arvete hämming. eks sellele lisaks sai ka teineteist kurssi viidud arengutega.

täna käisid taas amid külas. neil oli mingi oma inventuur veel pooleli, vist said nüüd ühele poole. selgus, et kutt, kes üle andis, oli juba pikemalt tahtnud minu proteesi mudelit näha, kuid oli peljanud pärida. mainis seda minu ülemale ning tema juba teadis, et ma siukest asja ei häbene ega...igatahes no problem. sikutasin vasaku sääre ülesse ja BÄM. kuna nad muidugi seda saksa mudelit polnud näinud, siis imetlesid pikalt. muidugi kõige rohkem meeldis neile pealuudega "kaunistatud" hülss...näeb lihtsalt vinge välja. ka temal on lähitutvuses sõdureid kes jäsemest või paarist ilma jäänud, nii siis muljetasime pisut.

mai teagi kuidas, aga kuidagi jõudis me kolme (k.a. ülem) vestlus suhte pettused argumentideni - mis on petmine ja mitte. esiteks püüdsime üheselt selgusele jõuda, mis on petmine ja mis mitte naise vaatenurgast, ning mis mehe vaatenurgast. seejärel püüdsime ka kultuurilisi erinevusi oma "koefitsendiga" sisse arvestada. argumente oli palju, aga mehe vaatenurgast said meil sellised erinevused:

• eestlane - mees petab vaid siis, kui ta annab võõral naisele peale oma ihu ka vaimu
• ameeriklane - mees petab vaid siis, kui ta juba abielus on

võta nüüd kinni, kumb õigem või valem on. selles olime muidugi kõik ühel nõul, et naise jaoks on mehe petmine juba siis, kui ta kasvõi mõtleb teise naise pihta flirtida. krt, seda me ei arutanudki, mis on naise enda jaoks võõra mehega petmine. aga saime siiski paika selle, kui mehe tüdruk petab teda oma sõbraga - esimese hooga antakse sõbrale vastu hambaid ning tüdruk sõimatakse läbi. edasiselt jäetakse tüdruk kus see ja teine, aga tüübiga saadakse vähem kui kuu aja pärast juba kuskil kõrtsus kokku ning peatselt peale paari kannu õlut on nad taas sõbrad ja asi unustatud. mehed kord juba on sellised, kes lepivad kergelt ning hoiavad kokku. naised on oma loomu poolest suuremad maod, kes ei hammusta vaid mehi, vaid ka liigikaaslasi.
selle kohta oli isegi mingi moraali lugu kunagi:

• mees ei saabu ööseks koju. naine kahtlustab halvimat ning helistab kõik mehe sõbrad läbi. üksteise järel kõik sõbrad kinnitavad, et kutt oli terve öö just tema juures.
• naine ei saabu ööseks koju. mees kahtlustab halvimat ning helistab kõik naise sõbrannad läbi. üksteise järel kõik sõbrannad kinnitavad, et ei tea naise tegemistest ja käikudest midagi.

...tehke omad järeldused.

amide lahkudes kohendasin taas oma  mohikaanlast. v-o oleks võinud ka kannatada kuni vahetult enne ärasõitu, aga selleks hetkeks oleks juba kole olnud. tuleval korral kergem.

enne õhtut otsustasin, et majanduspäeva raames võiks natuke ka relvastusega majandada. nii siis otsustasin pikemat aega täis olnud salved ümber laadida...anda võimalus vedrule puhata. kui olin kõik tühjaks laadinud, oli kell juba õhtusöök. peale seda ei viitsinud uutesse salvedesse padruneid lapata...homme. küll otsustasin nii, et valmisoleku salved laen vähem täis - 35 padruni asemel 30. selline seis aitab samuti laetud salvel kauem värskena püsida. kui teaks, et iga päev on lahing või et iga päev laen salved ümber (nagu vanasti jalaväes), siis laeksin muidugi 100%, kuid hetke lahendus tundub optimaalsem.

õhtul vaatasime särtsu ja popiga üht mödund aastala alanud uut sarja - Vikings. suht normaalne. esimesed paar-kolm osa tõmbasid sarja käima, ehk siis veidi aeglaselt. hooajas 9 osa, millest vist lausa 7 vaatasime eile kokku ära. kuna juba nii palju süvenetud on, siis tõenäoliselt vaatan ka tänavuaastal ilmuva 10-osalise teise hooaja ära. kuid ükski teine sari ei eruta mind nii palju, kui troonide mäng, mille 4-s hooaeg peaks alustama aprilli alguses.


proosit

päev 82

püüan mingi aeg ette võtta selle pumba, mis järjest maksimaalselt vaid 5 lasku teeb. laskemoona kunn rääkis, et pumba moona kõvasti ning vajaks hävitamist. eelistavalt laseks moona relvaga ära, kui aga relva korralikult toimima ei saa, tuleb õhku lasta.

amid käisid täna lõpuks külas. tõid ära parandatud öövaatluse ning kingituseks 10kompl. kiivri adaptereid. lisaks haarasin kaasa ühe teise öövaatluse ning MP shiku, millega rändasime amide relvaparandustöökotta. öövaatluse sisselülitusnupp tehti kiirelt korda ning sain teada, kuidas ka MP sihik lahti käib. kodus seda ju ei õpetatud ning kummalisel kombel pole siin ka ühtegi juhist. selle lubasid nad CD peal edastada (faili suurus üle mõistuse). tagasitulles lobisesime veel ja viskasime veidi nalja. nad peaksid ka homme tulema ning tutvustama meile nende uut konkreetselt relvaalast spetsialisti (Gunny - gunnery sergeant).

padre külastas mu kontorit. värskelt soetatud kella lüli-rihm oli liiga suur. eemaldasin siis ühe lüli. esialgu soovis, et ma veel ühe eemaldaks, kuid rääkisin ta pehmeks, et sellise rihma puhul peabki kerge lõtk olema, muidu higistades hakkab hirmsasti pooma. tundus, et jäi rahule.

saabus taas pakke - laserkaugusmõõdik Bosch ning sokke ja kindaid Under Armor-ilt. see laserkaugusmõõdik on küll kõigest kuni 40m mõõtmiseks (ruumisisene/ehituslik), kuid selle eest pidavat olema sellises hinnaklassis üks parimaid. selle arendus, mis 60m mõõdab, pidavat juba tibake valetama. tal tegelt mudeleid mitmeid, mis samas mõõduklassis või isegi kallimad, aga leian, et minu vajaduste jaoks peaks selline piisav olema.

särts ajas täna pea kiilaks. astus õue ning kukkus kohe hädaldama, et külm on. no muidugi on külm, kui ta viimati oli kiilas suure soojaga ning nüüd pikemalt korralik siilikas olnud. see väike sentimeeter peas annab ikka tublisti juurde. aga küll harjub.


proosit

päev 75

taas leidsin ühe asja, mille järgi näen, et mu praegune vahetu ülemus mind ei salli. oligi juba pikk vahe viimasest. seda, et ta mind siin eelistaks mitte näha, tean juba ammu. see, kuidas ta mulle vett tõmbab, on aga kogu aeg erinev. seekord on külm vesi varasema kojumineku näol. aitäh, saadki must kiiremini lahti.

pügasin enda ja popi pead täna. popi puhul väljakutse puudus, kuna ajasin lihtsalt kiilaks. endal seevastu mohikaanlase silumine võtab ikka üksjagu aega. pidin ka vurre pügama, hakkasid juba suhu ronima vaikselt.

aitasin kolleegi relvahädast välja. oli tarvis ebastandartseid modifikatsioone. uudne värk, nii siis huvitav.

vaatasin päevajooksul töö kõrvale ära filmi "Veregrupp". ei mõistagi, miks seda kohe nii kõrgelt kiidetakse. mitte et täitsa sitt oleks olnud, kuid ilusti öeldes oli see film nagu hästi tehtud diplomitöö. sellega minu kiitmine piirduks.


proosit

päev 65

täna on isegi kõvasti ilma antud. selge päiksepaisteline suht tuulevaikne. termo näitab tervelt +10. ei teagi mis lahti, kuid muidu meil viimasel ajal nii soe enam pole. ei taha uskuda ka, et nüüd soojemaks minema hakkab, kuna jaanuar pidavat siin kõige külmem kuu olema. lausa nii hull, et ei pruugi päevasel ajal enam plussi minnagi. eelnevatel päevadel oli nii külm, et ei raatsinud isegi juukseid õues eriti lõigata. tavaliselt võtan selleks särgi seljast. kuid täna nii soe, et otsustasin lõikuse ära teha, mohikaanlane mu peas hakkas kuidagi metsikuks minema.

heh...alles enne õhtusööki jõudis mulle kohale, et täna on aastavahetus. kuna päevad mööduvad siin kiirelt ning, tunnistagem ausalt, tegelikult mingit erilist pühade meeleolu pole, siis nagu ei realiseerinudki enda jaoks, et homsest juba uus aasta.

ostsin under armori neti poest veel asju - sooja ja külma ilma sokid ning kindad. muidu vast polekski sooja ilma omi ostnud, kuid meenutades palavaid taktikalisi olukordi tundus, et paar võiks siiski olla. varem või hiljem tuleb selliseid olukordi alati. enne ostu uurisin aga kinnaste tausta põhjalikumalt. leidsin, et kasulikum on tegelikult osta nii öelda alus-kindad, millele õige kinnas peale tõmmatakse. klientide tagasiside polnud õigetele kinnastele soosiv, nisis otsustasingi nii. teades, et taktikat tehes lähevad alati kaitsekindad käes kuidagi vettinud nätsuks, on alus-kinnas mõistlik lahendus - juhib eemale liigse palavuse ja niiskuse hoides kätele just parajat temperatuuri.

hilisõhtuks siiski valmistati puhkeruumi mingi laud ning suurele ekraanile ilmus ETV. kuna tujurikkuja ilmub ekraanile kohaliku aja järgi alles 0040 siis kahtlen, kas viitsin seda kainelt oodata. vast vaatan pigem kordust, kui saan.

ootasin, kuid õnneks mitte "kainelt". libistasin alkovaba õlut ning mingit muud pudi, mida valmistatud oli. sellegi poolest ununes tujurikkuja täiesti ning sai hoopis kuttidega mõnusalt juttu puhutud. hiljem läksime telki ning tegime "tonni". savi sest telekast, nisamagi oli lahe. tujurkkuja meeldib, kuid meil "tähtsamatki" teha.


proosit

päev 48

hommik oli külm. kui veel hommikust hügieeni läksin tegema, oli lihtsalt hommikune jahedus. u. pool h hiljem alale jõudes aga jube külm. pidin isegi fliismütsi pähe panema, et väljas askeldades normaalsem oleks. üritan ka konteinerisse sooja sisse keevitada.

pesa puhastatud sai söömas käidud - burgerid...mmm. nüüd kõht mõnusalt täis, võiks väikse uinaku teha. pikalt küll muneda ei saa, kuna 1 galil vajab nokitsemist. hetkel aga vaja leiba luusse lasta

heh..galil'il oli kuidagi tõmmiku vedru päästemehhanismi vahele sattunud. imestasin, kuidas tõmmiku vedru üldse sedasi luku seest tõmmiku tagant välja saab. kontrollides aga avastasin, et õiges kohas vedru siiski alles. kummaline...kas eelmisel parandusel oli siis "vahetatav" vedru lihtsalt relva sisse kukkunud ning sinna jäänudki. see tõenäoliselt ajutisi tõrkeid põhjustaski.

püüdsin alumist pead vetsus pügada...noh, kuidagi jube metsikuks läinud ning ma pole sellega harjunud. proovi sa aga avalikus vetsus mune haljaks ajada. aeg-ajalt käiakse sisse välja ja on kuulda, et ühest boxist tuleb kahtlast surinat. kui tegemist oleks naiste WC-ga, arvaksin ise, et keegi kasutab vibraatorit. ei teagi, mis kutid minust arvasid. sestap tegingi vaid kiire viimistluse ning lahkusin vetsust, kui olin veendunud, et kedagi teist pole.

aeg ka pead pügada. aku oli aga varasemast korrast laadimata nisis pea tagumine pool jäi hilisemat võimalust ootama. õnneks olin ka eelmine nädal püganud, nisis ei pandud vahepeal isegi tähele mitte, et küljed lühemad on, kui tagant. lasin masinal kuskil pool tundi juhtme otsas rippuda ning sellest piisas, et saaksin alustatud töö lõpule viia. lõuaaluse pügamisega kannatan homseni, siis aku pilgeni täis.

õhtusöögi pärl oli hapukoore-majoneesi kaste kana peale. kusjuures üsna sama modi, nagu mul miisu kodus teeb...et veidike küüslauku ka sees. hapukurk oli ainsana puudu, kuid muidu 5+.

õhk on kohutavalt tolmune. tuult pole, nii siis nähtavus taas, nagu viljasalves. siuke tunne, et topi või respiraator ette, kuna muidu nuuskad pahtlit välja.


proosit

päev 34

majanduspäev - tegin saunas leiliruumi puhtaks.

peale lõunat lobisesin Võrnoga igast elu- ja reisikogemustest. tema jutte oli lahedam kuulata, kuna kutt on ikka reisinud. lõuna-aafrika vabariik ja namiibia pidavad ikka fantastiliselt ilusad ja puhtad kohad olema. ajas kerge isu peale minna sinna national geographic'ut tegema.

tuli BOBO (kolleeg võttis endale sellise hüüdnime) ja andis mulle mõista, et nüüd on aeg temal juukseid ajada. kuna oli varem juttu, et ma olen omajagu püganud, siis usaldas ta oma skalbi minu hoolde. tahtis sellist sonksi, nagu endale varem ajanud - küljed, kukal haljad ning pealaele sujuv üleminek.
seda vaatas pealt üks teine vanem kolleeg. arvas, et sünnipäeva puhul võiks ka tema soeng korralikum olla. nojah, võtsin siis ette. kuna tal juba paras parukas peas, siis võttis pügamine ikka oma aja...aga ikka kiirem, kui juuksuris. tal nii lühikeseks ei lõigandki. kuna mees on nüüd väärikas 40, siis jätsin ka kuklasse ja külgedele väheke karvu.
näinud mind kahte mees pügamas arvas kolmas, et laseks siis endalgi kukalt ja külgesid kärpida. no persse, mul on siin mingi salong v. aga heakene küll...omad poisid, mis ma ikka. võtsin ka selle käsile. ainus naisterahvas meie üksuses käis kah kriitilise pilguga poisid üle ning avaldas tunnustust. kui kellegi sõna veel maksab, siis kindlasti tema oma. võin endale sertifikaadi välja printida.


proosit

päev 21

hilisõhtul osad tüübid tegid panuseid, kaua mu uus mohikaanlane vastu peab. arvavad ju, et mul ei lubata kõrgemate poolt sellise soenguga olla. iseenesest ma enne konsulteerisin kontingendi veebliga, kes, kui ma õigesti aru sain, konsulteeris omakorda ka kontingendi ülemaga ning sain dabro. ka oma ülemat nägin hommikul ning tal soengu kohta kommentarid puudusid...ju ehk on okas. nõme oleks küll päris kiilaks ajada. jah, mitmetel on peanupud paljad, kuid ma ei ole mingi ajateenija, et pealagi läikima peaks.

täna oleks tegelikult pikemalt magada saanud, kuna P, kuid koperdajad ajasid mu juba pool 7 üles. proovisin veel uinuda, kuid veerand tunni pärast sundis mu põis mind liikvele. tagasi tulles muidugi uni läinud, aga tegusaks kah ei tahtnud veel hakata. nisis otsustasin lesida ja arvutist filmi vaadata. alles peale filmi, kui kell juba pool 10, otsustasin liigutama hakata. osad olid ka veidi varem juba liikvel, kuid 3tk jäi minust endiselt veel magama.

hea on, et alale tulin. kohtasin paari meest, kellega natuke homseks hulluseks ettevalmistusi arutleda - hakkan relvi kokku koguma.

tegin ka suuremat sorti poehulluse läbi. peamiselt tahtis kolleeg shopata, mind huvitas vaid raali ventilaator. viimast ei leidnudki, kuid leidsin asju, mida lähedastele koju kingituseks tuua. laias laastus peaks see osakond nüüd kaetud olema - naistele midagi ilusat, ämmale elevandi temaatikat jne.


proosit