päev 75

taas leidsin ühe asja, mille järgi näen, et mu praegune vahetu ülemus mind ei salli. oligi juba pikk vahe viimasest. seda, et ta mind siin eelistaks mitte näha, tean juba ammu. see, kuidas ta mulle vett tõmbab, on aga kogu aeg erinev. seekord on külm vesi varasema kojumineku näol. aitäh, saadki must kiiremini lahti.

pügasin enda ja popi pead täna. popi puhul väljakutse puudus, kuna ajasin lihtsalt kiilaks. endal seevastu mohikaanlase silumine võtab ikka üksjagu aega. pidin ka vurre pügama, hakkasid juba suhu ronima vaikselt.

aitasin kolleegi relvahädast välja. oli tarvis ebastandartseid modifikatsioone. uudne värk, nii siis huvitav.

vaatasin päevajooksul töö kõrvale ära filmi "Veregrupp". ei mõistagi, miks seda kohe nii kõrgelt kiidetakse. mitte et täitsa sitt oleks olnud, kuid ilusti öeldes oli see film nagu hästi tehtud diplomitöö. sellega minu kiitmine piirduks.


proosit

Kallile Memmele

oli meeldiv tutvuda, oli tore näha
naerda, lobiseda
isegi talvel, kui on paha

sai kõrvad peast karjutud
sai hääl kurgust karjutud
...oleks vaid kuulmisaparaat toodud

meditsiiniline rutiin käis sulle vastu karva
kuid raamatutest siis ära ütlesid harva
elu päris luks - muudkui "tere, mida Teile?"
"unerohtu, kuid seda juba eile!"

siiski kodust eemal sind kaua ei passi
ka siis, kui ise vett ja puid enam ei tassi
oleks ainult tuttavat tapeeti seinal
ning lastaks käia aeg-ajalt heinal
siis on süda rahul
kuigi põksub kurjalt ja on pahur

nüüd läksid täiesti puhkama
ja jäidki

kuidagi vaikne on...
ei koputa kepiga seinale
ei räägi kõrva küljest ära

...sa olid vahva, Memm.

streigi parema käe reegel

üks minu vahva sõber postitas oma blogis hiljutise streikimise kohta huvitava fakti - streik on mõeldud tegelikult kolmandatele inimestele (rahvale), mitte represseerijatele otse.
nimelt kui streikijate ametialase tegevusetuse tõttu tekib esialgne rahva viha streik-pundi vastu, suundub see hiljem ka rahval represseerija poole, kuna rahval jääb "teenus" kasutamata. nisis on represseerijad lõpuks sunnitud (osaliselt) streigile alla andma.

ma siin mõtlesin, et se on ainuüksi loogiline tegelt, et inimesed, kes sõltuvad streikijate rutiinsest tööst, peaksid koos nendega kasvõi toetuseks streikima.
näiteks, ammustel aegadel, kui ma temt-is (TTK) veel õppida viitsisin, käisin koos teiste üliõpilastega, kes üle eesti kokku tulnud, toompeal streikimas ja suuremaid üliõpilastoetusi nõudmas. kuigi ma ise toetust kunagi ei taotlenud leidsin, et ma peaksin vähemalt toetama oma kaasõpilaste üllast eesmärki.

sama kehtib ka kõikide muude streikide kohta. paraku on hall mass passiivne - kui otseselt perset ei torgi, siis ei koti. kuidagi oleks tarvis rahva ühte-hoidmist propageerida sest, kui kannatab struktuuri üks lüli, siis kaudselt või otseselt kannatavad ka teised lülid.

Reegel - kui streigid, streigi nii, et kannatajaks pole ainult sinu "tööandja", vaid ka "teenuse kasutaja"!!!


proosit