üks minu vahva sõber postitas oma blogis hiljutise streikimise kohta huvitava fakti - streik on mõeldud tegelikult kolmandatele inimestele (rahvale), mitte represseerijatele otse.
nimelt kui streikijate ametialase tegevusetuse tõttu tekib esialgne rahva viha streik-pundi vastu, suundub see hiljem ka rahval represseerija poole, kuna rahval jääb "teenus" kasutamata. nisis on represseerijad lõpuks sunnitud (osaliselt) streigile alla andma.
ma siin mõtlesin, et se on ainuüksi loogiline tegelt, et inimesed, kes sõltuvad streikijate rutiinsest tööst, peaksid koos nendega kasvõi toetuseks streikima.
näiteks, ammustel aegadel, kui ma temt-is (TTK) veel õppida viitsisin, käisin koos teiste üliõpilastega, kes üle eesti kokku tulnud, toompeal streikimas ja suuremaid üliõpilastoetusi nõudmas. kuigi ma ise toetust kunagi ei taotlenud leidsin, et ma peaksin vähemalt toetama oma kaasõpilaste üllast eesmärki.
sama kehtib ka kõikide muude streikide kohta. paraku on hall mass passiivne - kui otseselt perset ei torgi, siis ei koti. kuidagi oleks tarvis rahva ühte-hoidmist propageerida sest, kui kannatab struktuuri üks lüli, siis kaudselt või otseselt kannatavad ka teised lülid.
Reegel - kui streigid, streigi nii, et kannatajaks pole ainult sinu "tööandja", vaid ka "teenuse kasutaja"!!!
proosit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment