positiivne eeskuju

täna leian sõbra blogidest ikka paljut, mida arutada.
nimelt mainis 1 kaas satanist, et sõitis 1  päev autoga mööda pikali tänaval maas vaevlevast meesterahvast. mõtles samal ajal, kas peatuda ning abistada. kuid nähes peeglist, et ka tagumised huvi üles ei näita, jättis sinna paika ja sõitis koju. hiljem seda teiste satakate vahel arutades tabas teda kõva kriitika laine.
"et oleksid ikka võinud abi pakkuda/.../mõtle, kui se oleksid olnud sina või su sõber, sis oleksid kül abi tahtnud/.../kutsunud vähemalt kiirabi või ment kohale" jnejne.
sedasi pommitati vaest meest igast nurgast.

mul oli mõte vähe teine - jah...oli kül vale käitumine, kuid kasta sellepärast nüd halb inimene on...kindlasti mitte.
inimesed ignoreerivad ümbrust pidevalt, tema ega keegi teine meist ei ole mingisugune erand. meile tambitakse kogu aeg, kuidas olla parem inimene ja kuidas õigem käituda oleks, kuid vaadakem tõele näkku - meil puudub positiivne eeskuju! tänapäeval ei mõju enam lause "elage mu sõnade järgi, mitte tegude"...se on kulunud. sellele vaatamata on su teod need, mis inimestele meelde jäävad ning eeskuju seavad.
kui inimestel puudub positiivne eeskuju (isa, õpetaja, suur vend...ükskõik kes), siis ei saagi ju oodata seda kõige õigemat käitumist. võib vaid loota, et keegi kunagi on se tublim, kes võtab initsiatiivi enda kätte ja hakkab ka tegutsema nii nagu peab...mitte ainult ei räägi sellest..!
kui oled tubli olnud, väga tore. kuid ära oota, et ülejäänud maailm kohe sinu sabas Ghandi'ks/Ema Theresa'ks hakkab..!


proosit