Friday, August 3, 2012

iga mees on oma õnne sepp

õnn pole enesestmõistetav. ükskõik, mida mõni ka räägib, varem või hiljem märkab ta, et õnne nimel tuleb vaeva näha.
jah, on asju, mis lausa algavad õnnelikult, kuid see ei tähenda, et lõpp oleks õnnelik. või noh...kui nüüd just mitte lõpp, siis vähemalt vahepealne osa kül. aeg-ajalt tuleb ikka teele takistusi ning õnne taastamiseks on taas tarvis vaeva näha, kompromisse-järeleandmisi teha.

eks ka rutiin rikub õnne ära. järelikult vaja rutiin murda...aga millega. muuta töögraafikut, võtta uus või lihtsalt vahetada hobi, käia rohkem väljas või suisa uutes kohtades - saavutada miskit uut.
vot just seda viimast ma olengi juba mõnda aega nuputanud, kuid ei torka miskit geniaalset pähe. mingid varjandid rutiini murdmiseks on olemas, kuid tegelikult tahaks midagi uut ja värsket. midagi, mida varem kogenud pole.

nisis jää vait ja võta ennast kokku. vali mingi suund ja pühendu. kui see suund ei sobi, leia uus.


proosit!

Friday, June 8, 2012

Kallile Memmele

oli meeldiv tutvuda, oli tore näha
naerda, lobiseda
isegi talvel, kui on paha

sai kõrvad peast karjutud
sai hääl kurgust karjutud
...oleks vaid kuulmisaparaat toodud

meditsiiniline rutiin käis sulle vastu karva
kuid raamatutest siis ära ütlesid harva
elu päris luks - muudkui "tere, mida Teile?"
"unerohtu, kuid seda juba eile!"

siiski kodust eemal sind kaua ei passi
ka siis, kui ise vett ja puid enam ei tassi
oleks ainult tuttavat tapeeti seinal
ning lastaks käia aeg-ajalt heinal
siis on süda rahul
kuigi põksub kurjalt ja on pahur

nüüd läksid täiesti puhkama
ja jäidki

kuidagi vaikne on...
ei koputa kepiga seinale
ei räägi kõrva küljest ära

...sa olid vahva, Memm.

Thursday, May 17, 2012

illuminaator

ossin taas miskit uut. Heider CF1 Super Power.
on üsnagi võimas taskulamp ja nii kompaktne, et võid vööklabrit kasutamata lausa taskusse panna (90mm pikk). kahe äärmusliku fookusega (lai ja kitsas). kitsa fookusega valgustab väidetavalt kuni 200m. ise selliseid piire veel katsetada pole jõudnud, kuid siseruumides näppides tundub, et eeldused on olemas.

väike, aga kuri taskulamp koju, autosse, maale, grüünesse jne.


proosit

Monday, May 7, 2012

oh aegu ammuseid..

ligi 2 kuud pole käinud...uudiseid sitaks. pole aint kindel kas kõike rääkida tasub ja kas kõike rääkida tahakski.
igast vidinaid ja "mänguasju" juurde soetatud...nii tehnilisi kui ka mehaanilisi. nii online poodidest kui ka reaalsetest.
väike loetelu:
 tööga on nii, et viimasel ajal ka üsnagi palju briti vahet. tagasi naastes tuleb tööga seoses väike muutus, aga sellest siis, kui olukord juba muutunud on, kuna KV-s pole kunagi midagi kindel, kuni "asi" käes on..!


proosit

Friday, March 16, 2012

Tallinna Ülestõus

MTÜ kutsub Tallinna linnavalitsuse laristamise vastu meelt avaldama

Meeldetuletuseks kodanikele mõned näited, milleks Tallinna linnal „raha ei ole“:
• 50 Tallinna lasteaeda ei vastanud 2011. aasta lõpu seisuga tuleohutusnõuetele (Põhja-Eesti Päästekeskuse sõnul saaks nõuetega vastavusse viia 1,8 miljoni euro eest).
• Tallinna lasteaedade mänguväljakud ei vasta turvanõuetele, ekspertiis mänguväljakutele telliti alles pärast ühe lapse hukkumist Tallinna Laagna lasteaias.
• Tänavavalgustuselt on kärbitud enam kui miljoni euro võrra, linn on valgustatud säästurežiimil (puudu miljon eurot).
• Tallinna tänavad on kohutavas seisukorras.
• Kalamaja lasteaed ootab juba mitukümmend aastat kapitaalremonti. Mahtra lasteaed on väga viletsas seisukorras.
• Eraomandis olevate huvialakoolide tegevust toetas linn vastavalt finantseerimiskorrale taotluste alusel kuni 2009. aasta I poolaasta lõpuni, edaspidi masust tingitud eelarveliste vahendite nappuse tõttu Tallinn erahuvikoole ei toeta (vaja ca 500 000–600 000 eurot).
• Tallinna trammi- ja trollibussikoondise töötajate palgatõusuks ei leita 1,7 miljonit eurot .
• Paljud lasteaiaõpetajad on sunnitud töötama alandatud töökoormusega.
• Telliskivi tn ääres ei ole võimalik kõnniteed paarkümmend sentimeetrit laiendada, et sinna rattarada teha, raha ei ole. 
• Tramm nr 5 ei saa käigus hoida, sest raha ei ole. 
• Mõne aasta eest põhjustas auklik asfalt kaks tööõnnetust: üks lasteaiatöötaja kukkus katki jalaluu, teine õlaluu. (Rõõmupesa lasteaiale pole asfaldiraha.)
• Pääsupesa lasteaias antakse 1988. aastast (see on 24 aastat vana!) pärit voodipesu vanematele pesta. 
• Poska lasteaiale leiti remondiks raha alles siis, kui karniisitükid hakkasid maja küljest hoovialale varisema.
• Koolibuss Pirita-Kose– Balti jaam. Aastane tasu kokku ca 6000 eurot, kuid linnal raha pole.
• Kergliiklustee puuduolev lõik (1,1 km) Metsakalmistu–Pirita Gümnaasium.
• Bussi nr 6 liini pikendamine Teletornini – raha pole – lapsed peavad 2–3 km kaugusel olevasse Merivälja kooli minema kas jalgsi, rattaga või autoga.
Tallinnal aga jagub raha siia:
• 2009. aasta abikampaanias kulus abipaketi reklaamimiseks ligi 128 000 eurot, puude ja kartulite endi peale ligi 32 000 eurot.
• 890 000 eurot maksis ÜHE purskkaevu ehitus Harjumäele.
• 25 000 eurot läks Tallinnale maksma e-valimiste vastase raamatu trükkimine.
• Programmi “Tallinna munitsipaalsaunade korrastamine” toetati 8,5 miljoni euroga.
• Tallinn maksis mullu PBK-le üle 425 000 euro saadete edastamise eest, sama kulu ka aastal 2012.
• Tallinna TV läheb linnale maksma ca 2,4 miljonit eurot igal aastal.
• Ülelinnalise nädalalehe Pealinn/Stolitsa väljaandmine aastal 2011 – 548 042 eurot. Alanud aastal plaanib linn kulutada sellele sama suure summa.
• Tallinna linn on kõhnale rahakotile vaatamata leidnud raha, et saata elanikele kallile kriitpaberile trükitud Tallinna TV reklaamid.
• Tallinna linn kulutas ligikaudu 50 000 eurot maksumaksja raha linna jõulutervituse edastamisele eratelekanalites. 
• Ligi 6000 eurot maksis Kesklinna valitsus elanikele saadetud kalendrite eest.
• Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon leidis, et Tallinna Televisioon maksab Solarise keskuse rendipindade eest turuhinnast märkimisväärselt rohkem, ometi ei soovi linn lepinguga midagi ette võtta.
• Planeeritakse ligi 100 miljonit eurot maksva raekoja ehitamist linnavalitsusele.
• Köetakse tühjalt seisvat varisevat Linnahalli 440 000 euro eest aastas, sest Tallinna linn pole suutnud leida investorit, kes renoveerimistöödega alustaks. 
• „Hoolimata kõikidest intriigidest, oleme sillutanud tee templisse,” lausus Edgar Savisaar õigeusu kiriku 10 876 eurot maksnud reklaamis aasta tagasi. Kirik pole seni valmis.


 tahtsin endale märget Tallinna pattudest.

 mõte - kellel on piisavalt volitust keskerakond Tallinna võimult kukutada..?


proosit

Tuesday, March 13, 2012

positiivne eeskuju

täna leian sõbra blogidest ikka paljut, mida arutada.
nimelt mainis 1 kaas satanist, et sõitis 1  päev autoga mööda pikali tänaval maas vaevlevast meesterahvast. mõtles samal ajal, kas peatuda ning abistada. kuid nähes peeglist, et ka tagumised huvi üles ei näita, jättis sinna paika ja sõitis koju. hiljem seda teiste satakate vahel arutades tabas teda kõva kriitika laine.
"et oleksid ikka võinud abi pakkuda/.../mõtle, kui se oleksid olnud sina või su sõber, sis oleksid kül abi tahtnud/.../kutsunud vähemalt kiirabi või ment kohale" jnejne.
sedasi pommitati vaest meest igast nurgast.

mul oli mõte vähe teine - jah...oli kül vale käitumine, kuid kasta sellepärast nüd halb inimene on...kindlasti mitte.
inimesed ignoreerivad ümbrust pidevalt, tema ega keegi teine meist ei ole mingisugune erand. meile tambitakse kogu aeg, kuidas olla parem inimene ja kuidas õigem käituda oleks, kuid vaadakem tõele näkku - meil puudub positiivne eeskuju! tänapäeval ei mõju enam lause "elage mu sõnade järgi, mitte tegude"...se on kulunud. sellele vaatamata on su teod need, mis inimestele meelde jäävad ning eeskuju seavad.
kui inimestel puudub positiivne eeskuju (isa, õpetaja, suur vend...ükskõik kes), siis ei saagi ju oodata seda kõige õigemat käitumist. võib vaid loota, et keegi kunagi on se tublim, kes võtab initsiatiivi enda kätte ja hakkab ka tegutsema nii nagu peab...mitte ainult ei räägi sellest..!
kui oled tubli olnud, väga tore. kuid ära oota, et ülejäänud maailm kohe sinu sabas Ghandi'ks/Ema Theresa'ks hakkab..!


proosit

streigi parema käe reegel

üks minu vahva sõber postitas oma blogis hiljutise streikimise kohta huvitava fakti - streik on mõeldud tegelikult kolmandatele inimestele (rahvale), mitte represseerijatele otse.
nimelt kui streikijate ametialase tegevusetuse tõttu tekib esialgne rahva viha streik-pundi vastu, suundub see hiljem ka rahval represseerija poole, kuna rahval jääb "teenus" kasutamata. nisis on represseerijad lõpuks sunnitud (osaliselt) streigile alla andma.

ma siin mõtlesin, et se on ainuüksi loogiline tegelt, et inimesed, kes sõltuvad streikijate rutiinsest tööst, peaksid koos nendega kasvõi toetuseks streikima.
näiteks, ammustel aegadel, kui ma temt-is (TTK) veel õppida viitsisin, käisin koos teiste üliõpilastega, kes üle eesti kokku tulnud, toompeal streikimas ja suuremaid üliõpilastoetusi nõudmas. kuigi ma ise toetust kunagi ei taotlenud leidsin, et ma peaksin vähemalt toetama oma kaasõpilaste üllast eesmärki.

sama kehtib ka kõikide muude streikide kohta. paraku on hall mass passiivne - kui otseselt perset ei torgi, siis ei koti. kuidagi oleks tarvis rahva ühte-hoidmist propageerida sest, kui kannatab struktuuri üks lüli, siis kaudselt või otseselt kannatavad ka teised lülid.

Reegel - kui streigid, streigi nii, et kannatajaks pole ainult sinu "tööandja", vaid ka "teenuse kasutaja"!!!


proosit

Thursday, March 8, 2012

Congo, Sudaani ja Uganda lapsed

Vaatasin hiljuti sellist filmi nagu Machine Gun Preacher, mis räägib valgest mehest, kes alustab ühiskonna rämpsuna ning jõuab eneseteostusena Sudaani, et päästa kohalikke...eriti lapsi L.R.A. eest, mida juhib maailmas hetkel esimesel kohal inimsusvastaste kuritegude eest tagaotsitav sõjalord Joseph Kony.

Täna tutvusin ka sellise organisatsiooniga nagu Invisible Children, mis samuti on püstitanud eesmärgi Kony kukutamiseks Congo, Sudaani ja Uganda laste vabastamise nimel. Tegemist on ligi 2milj. inimesega (Facebook), kes on koos tõusnud üles anti-humanismi vastu, kuna riiklikul tasandil pole algselt tahetud ning hiljem lihtsalt suudetud selline kurjategija kohtu ette tuua.

Vaatasin ära ka sellise pooletunnise video, mis räägib organisatsiooni Invisible Children lühiajaloost ja eesmärkidest. Teadvustamise mõttes soovitan kõigil inglise keelt mõistvatel ära vaadata.



Proosit

Wednesday, March 7, 2012

Täna eetris: vingumine ja virin

Kokkuvõttena viimase aja frustratsioonile soovin nuriseda, kaevelda ja hädaldada järgmiste asjade üle. Järgnevalt suvalises järjekorras:

1) Mis mõttes ei suuda e-pood vastata neile saadetud e-kirjadele kolme päeva jooksul? E-Eesti my arse.

2) Kust kurat tulevad inimesed, kes arvavad, et ajakirjandus töötab nii, et ajakirjanikule saab öelda, et „Kle, tee sellest-ja-sellest positiivne lugu, onju“? Kas tõesti ei saada aru, et see ei käi nii? On olemas eetika. On terve mõistus.

3) Millest lähtudes kujundab hindu ProKapitali maja söökla, mis müüb sööklatoitu restoranihindadega? Nt: neli eurot nelja keedukartuli ja löraka viletsa sousti eest.

4) Kuidas kuradi moodi lubavad valijad omavalitsusjuhtideks selliseid idioote? Wtf @ Otepää vallavanem: „Ee, me liidame kaks väikest kooli selleks suureks, sest, et nojah, suures klassis ongi lastel parem, sest õpetaja küsib vähem ja siis on lastel vähem stressi.“

5) Hurraa @jaekaubandus. Monton teatas, et naistepäeva puhul on naistele rõivad 20% odavamad. Kui arvestada, et rõivakaubanduse keskmine juurdehindlus on kaupluses 50-60% vahel, siis palun sõnastage see õigesti: „Kallid naised, naistepäeva puhul lubame teil maksta meie rämpsu eest vaid 40% rohkem, kui need asjad väärt on!“

6) Kes kurat on need naised, kellele kuuluvad sõnavõtud a la „meiki tuleb mineraalveega maha võtta, sest see ei kuivata nahka? Vt ka Delfi naistekas, Perekool, Buduaar.

7) Miks peab ikka veel tõestama, et kodutööd ja söögitegu pole üksnes naiste rida? Wtf @ emmed, kes lapsi kasvatades iganenud soorolle taastoodavad.

8) Mida kuradit annab inimesele see, kui ta teise inimese kallal näägutab? Võimu? Võiks ju enese teostamiseks kasutada teisi väljundeid.

9) Õpetajad streigivad. Millal tarbijad end kokku võtavad ja streikima hakkavad? Wtf @ Lindex, Seppäla jt ketipoed, kus on näha, et Soomes, Rootsis, Norras ja Eestis on kaubal samad hinnad, kuid iga oinas teab, et palgatasemed on erinevad. Samahästi võiks ju kirjutada, et „Kallid eestlased! Te maksate sama kauba eest tegelikult 2-3 korda rohkem kui Teie Põhjamaade naabrid.“

10) Mis pagana pärast on meil vaja sellist jurakat ERMi kulka rahade eest? Aga milleks Kalasadamasse jahisadamat ja kuramuse kalleid eramuid?

Aitäh tähelepanu eest.

Hakkas veidi kergem.

Friday, March 2, 2012

tasuta ühistransport

Täitsa pael. Isegi tunnustatud Eesti Ekspressis kiidetakse tulevat tasuta ühistransporti Tallinnas. Katse-eksperimendi tulemus ei anna kahe päevaga reaalset pilti ette…pigem minimaalselt kuu ajaga. Ning see kahepäevane küsitluse ja arvamuse protsess netis on paras farss. Ilmselge on, et asjad on taas juba varakult meie eest otsustatud.

Argumendid, et ühistransport on “roheline mõtteviis”, harvendab liiklust jne on tõesed. Kuid sellega ei arvestata, et ühistranspordi vahendid oleksid sel juhul ka reisijatest ummistunud, maantee ja transpordiameti eelarved tasuta sõitmisest tunduvalt väiksemad ja krt teab veel mis jama.

Hetkel räägib autode kasuks see, et ei pea seda koletut ilma bussist-trollist-trammist väljaspool taluma, nad ei sõltu transpordi aegadest ning isegi, kui tulevikus oleks näiteks buss inimesi täis pakitud, ei pea autojuhid muretsema taskuvarastele lihtsustatud harjumuste täitmise üle.

Kõige totram on see, et peale avalikku väljakuulutamist püsib see nõme määrus vähemalt 2 aastat. Vaadake kasvõi läbikukkunud paadimakset. Peale kehtestamist sai alles aasta möödudest määrata selle tühistamist, mis omakorda jõustub alles aasta möödudes.

Kui selline ehku-peale minek kehtestada, võiks olla see määratud ajutiselt…a’la kuni 6 kuud. Selle aja jooksul selgub juba, kui paljud asotsiaalid kasutavad ühistranspordi teenust mitteametliku varjupaigana, palju tõuseb vandalism ja taskuvargus sõidukites ning palju siis tegelikult autojuhte ühistranspordile üle liikunud on.

Kokkuvõttes ei kaotaks mina ühistranspordi sõidutasu…ma langetaks seda. See on tõepoolest ääretult kõrge hetkel, aga autosõit ja parkimine tuleb kokkuvõttes veelgi kallim. Kui langetada sõidupileti hinda 2-3x ning tõsta sõidukite tihedust nii umbes 1,5-2 korda, sõidaks kindlasti rohkem inimesi, madala sõidutasu tõttu oleks vähem “jäneseid” ja kokkuvõttes oleks endiselt vahendeid sõiduteed parandada, juhte palgata jne.

 
proosit
 
PS: kogemused näitavad, kui linn midagi tasuta annab, võtab ta selle kasumiga mujalt tagasi!!
PPS: VIIDE allikale.

Thursday, February 2, 2012

jala op

nagu eelmises postis sai mainitud, kirjeldan pikemalt lahti, mis jalaga toimub.

mõned teavad, mõned mitte, aga mu jalal on juba aastaid olnud 1 piiisike haavand, vistel, mis ei parane ega parane. 2010 aasta lõpu poole saime kirurgiga selgust, et luu mul omade jõududega ei jõua piisavalt kiiresti kinni kasvada. ärge nüd valesti mõistke - luu on koos. lissalt tänu puuduolevatele luukildudele mittetäielikult kinni. see tähendab, et luuüdi (ja krt teab, mis bläust veel) immitseb kergelt luust välja ning ühtlasi ka haavandist, mille tulemusel pole suutnud viimane korralikult sulguda. nojah...suurema osa nädalast kül, kuid korra nädalas (pingutuste korral 2 korda) avaneb haavand (koorik tuleb maha) ning ajab kogunenud jama välja. muidugi ma olen aegade algusest saadik seda puhastanud, kuid olukord ei idane ega mädane...on lissalt tüütu.

nisis oli viimane otsus kirurgiga ava luus sulgeda. 2011 jaanuaris olid kirurgil vahendid juba olemas, kuid mina olin pidevalt hõivatud - töö, lähetus, töö, lähetus, puhkus, töö, puhkus, lähetus jne. kuni novembri lähetuse ajal konsulteerisi oma kirurgiga britis (tal oli sinna muidu asja). otsustasime, et nui neljaks vaja kuidagi asjaga ühele poole saada. olin enda peale pahane, et pole ennast suutnud kokku võtta ja lõpetada se jama, nisis panin vihaga paika, et tulgu mis tuleb, mina lähen jaanuari jooksul lõikusele.

25.jan käisin andsin vastavad analüüsid ning röntgenid, 26 omekul astusin näljasena haiglasse. juba kella 1000 paiku löödi nuga sisse.

muuseas jõudsin peale narkoosi andmist vähemalt 15-ni lugeda ;D

kuskil 1200 ajal ajasin luugid lahti. lobisesin anestesioloogiga veidi ja sis tuli ka maixi ema lobisema ning kuskil pooliku pärast viidi mind palatisse.

järgmisel päeval tuli kirurg sidumisse tulemust vaatama. sain teada huvitava fakti, et esialgse plaani asemel (katta avaused luul luu-pahtliga [mingi kunstluu teema]) oli ta täitnud luusisese avause nano-tech luu-graanulitega (umbes 2 kuup.cm). mai tea, kas sain mina varasematest konsultatsioonidest valesti aru või oli tema vahepeal soetanud mingid kaasaegsemad vahendid lõikuseks, aga lõpptulemus oli mulle üllatuseks. kui ma enne teadsin, et tehakse sisselõige, tõmmatakse luu "siledaks" selle pahtliga ning õmmeldakse kinni, siis nüüd oli lõige, puuriti-freesiti ava laius ja sügavus sobivamaks, täideti graanulitega ning õmmeldi kinni.

faaak - loogika ütleb mulle, et paranemisaeg 2-3 nädalat venis just 1-2 kuu peale :S
selle üle ma eriti häppi pole...ja seda mitmel põhjusel:
- tahaks värskeltostetud lumelauaga veel sel talvel sõita
- peatselt lukustatakse missiooniavalduste kandidatuur ning algavad vestlused kandidaatidega (kardan, et se võib olla põhjuseks välja praakida)
- kui see talv rohkem sõita ei saa, aga saan missioonile, sis viimasest tingitult saan järgmine kord lauaga sõita alles 2a. pärast...faaak.
- seekord oli plaanis märtsi alguses minna kontaktisikuks hoopis Birminghami, mitte Headley Court'i. taastusravikeskusest on väike siiber ees...tahan vaheldust. pealegi pole Alan'it ammu näinud, nisis oleks tore.

muret-tekitavaid faktoreid jagub. heh...just meenus, et järgmine reserohvitseride kursus, millest osa võtta saaksin (juhul, kui kõik plaanipäraselt läheb), oleks 2014 ;P

igatahes praegu valdavalt passin kodus ja "taastun"

proosit

aa, see siis mu isiklik laua komplekt

Monday, January 30, 2012

kadunud armastus

kuskil paari nädala eest hakkasin tasa-ja-targu uuesti laudama. meenutasin, et viimati olin lumelaua peal 6a. tagasi kuutsemäel.

ega varasemad kogemused ni suured polnudki. 7a. tagasi OÜ Bestway talvepäevadel olin esimese päeva slallidega - ebaloomulik;
teisel päeval proovisin lumelauda, kuid sain vaid 3 x mäest alla, kuna röögatu peavalu ja palavik lõi sisse. peavalu oli lausa nii suur, et mõjutas tasakaalu. järgmine päev, kui teised mäele läksid, olin mina punkris ja ravisin ennast peotäie vaigistitega, liitrite viisi teed ning vahva sõber Svejk ;P
tolleks korraks oli minu laudamine tehtud.

järgmisel aastal (ehk sis 6a. tagasi) läksime firmaga uuele ringile (no neil oligi lisaks suvepäevadele ja firma sünnipäevale ja firma jõulupeole lisaks ka talvepäevad...ja oma jaanipäev...ja kõigi tööliste süntarid [oii bljääd, kus selle firmaga sai pidutseda ;D]).

igatahes laenutasin ka tol korral kohe laua ning sisuliselt retsisin kuutsemäge 6h x 2p. lumelaua sõit tuli kohe alguses mu jaoks loomulikult. kuutseka esimese mäe peal veetsin vaid pool h, kui juba teisele (järsemale) ronisin.
minu jaoks kehtisid valdavalt vallatud kurvid. hüpped ni väga ei tõmmanudki, aga *sunniviisilist slaalomit oli põnev sõita. ja kõige ägedam koht selleks oli teise ja kolmanda mäe vaheline short-cut, kus alustades teise mäe tipus-servast jõuad läbi metsa, sõites kuni 5m-se laiusega üli järsk-käänulisel teel meeletu hooga, kolmanda mäe keskelt välja. esimese hooga võttis se sõit südame sedasi puperdama, et jõudes kolmandale mäele pidin korraks peatuma ja hingamist taastama. arvestades, missuguse hooga neid järske kurve võtma pidi, oli pidevalt siuke "surfar laineharja sees" sõitja tunne...et suuremate kallutamistega libistad õrnalt lund (surfar laineharja sees vett).
igatahes siga-äge oli. adrenaliini lisas ka faktor, et suurema vääratuse puhul oleks kurvist välja lennates kuhugi puude vahele sõlme ennast keeranud.

*sunniviisiline slaalom - sik-sak sõit tingitud vastutulevatest takistustest või käänuline kitsastee.

teisel korral, jõudes kolmandale mäele, enam pausi ei teinud. kuna jõudmine kolmandale (kõige järsemale) mäele toimus vahetu tõusu läbi, sai ikka täie pasaga hüppesse ja edasi mäest alla käidud. palju muidugi ei saand...käisin suht kohe perseli. se kolmas mägi oli pideva libisemise ja kraapimise tulemusena siukseks jäiseks liustikuks sõidetud, mis perselikäies lõppes tavaliselt pärasoole maitsega kurgus.
edasiselt oligi nii, et sellest viimasest mäest laskumisel jõudsin vaid pooltel kordadel kukkumata alla...no nii kuradi libe noh.


Peatükk II

lumelaua sõiduks on spetsiaalne jalg. proteesimeistrid ütlesid kül, et sisuliselt peaksin lauda sõita saama ka jalgratta-jalaga. et põlve vetrumist annab ka sellega pervektselt korraldada, kuid jalal puudub üleüldine amortisatsioon. nisis, kui on pikas plaanis siiski hakata raskemaid konarlusi ja hüpekaid ületama, on parem spetsiaalselt selleks (ja ka muudeks tegevusteks) ettenähtud jalg.
ma täitsa mõistan. mai plaanigi jääda "liuglema" ülimalt sujuvale laugele kallakule - se on algajatele tasakaalu kättesaamiseks. aga andke andeks...minu tasakaal on hetkel puhtalt proteesi regulatsioonis kinni, mitte minus.

esialgset juhendit vaadates märkasin kül, et proteesimeister pole päris täpselt õpetuse järgi seda spordiproteesi komplekteerinud. egas midagi, enda võtmekomplekt välja ja nokitsema...ega se esimene kord pole, kui ise oma jalgu reguleerin.
reguleerimise järel märkasin kahte asja:
kuna sain selle proteesi kätte juba 2011 kevad, sis on se hülss ikka kuradima suureks jäänud;
tunnetus oli kahtlaselt palju täistalla (võimalik, et lausa kanna peal).
olin vooliku käest ta vana laua ja saapad laenanud ning tõttasin lauluväljakule katsetama. leidsin, et sealne kallak võiks taas-harjutamiseks kõige parem olla.
ja oligi liiga kanna peal...laud vedas vägisi vasakule. vat et lausa nii palju, et tahtis kogu aeg paremat otsa ette keerata, aga mina juhuslikult sõidan vasak ots ees.
esialgu kruttisin oma jala varvast rohkem otseks. varem oli ta suunatud vasakule viltu ning arvasin, et ehk aitab otsesem asend paremini lauda sirgena hoida ja vajadusel paremale keerata - tutkit. ka uus katsetus vedas kiiva.
järgmiseks reguleerisin vasaku jala klambrit tibake sirgemaks, kuid väikse nurga siiski jätsin - mäepeal ikka vähe. tunda on, et kõik reguleerimised nagu tibake aitavad, aga vähe.
siis reguleerisin oma jala raskust rohkem varba peale ja see aitas. see parandas sujuvamat sõitu märgatavalt. tänu sirgjoonelisemale sõidule oli mul lõpuks võimalus ka parema jalaga tüürima hakata. enne ei tekkinud seda võimalustki, aga nüüd juba midagi tuli.
ühe korra ma kodus jalga veel reguleerisin rohkem vetruma ning otsustasin, et hea tasakaalu puhul proovin tuleval korral väikest hüpet, aga jõudsin liiga hilja kohale ning suured prosed olid juba välja lülitatud. alles olid veel tänavalaternad, kuid nende vähese valgusega hüppele minna ei julenud. selle asemel otsustasin paremas servas puude vahel seigelda. tuli üsna mõnus tunne meelde.
lõpptulemusena oli mu proteesi sätestus kaugel meistrite omast ja veelgi kaugemal juhendist. peaks mingi sertifikaadi tegema, kuna mulle tundub, et ma olen nagu isehakanud proteesimeister juba :P


Grand Finale

võiks öelda, et nüüd peale viimast katset jäin oma 2 nädala jooksul tehtud pingutustega rahule. katsetamas jõudsin käia kuskil ligi 10 korda (ei hakanud igat korda kirjeldama). ajaga läks kah täpselt - voolikul oli komplekti tagasi vaja ning mina läksin jala *opile.
hakkasin vaikselt ka kasutatud komplekte uurima. reaalselt pole ju tutikaid vaja. tõenäoliselt piisab mulle komplektist, mis tegusamale harrastajale või suisa proffile enam ei sobi. mõningaid kuulutusi olen juba vaadanud...osadelt müüjatel ootan vastuseid. iseenesest otsin lauda pikkusega 160 +/- 3cm, saapaid suuruses 44 ning klambreid suuruses L.
nüüd tuleb vaid loota, et jalg kiirelt paraneb ning talve piisavalt jaguks.


proosit ;D


jala operatsioonist räägin järgmine post.

PS: praegu meenus siuke eriti ülbe endaga jube rahulolev uhkustunne, kui ma käisin lumelauaga sõitmas puude vahel omades jala asemel proteesi ning üle poolte teistest laudajates olid sellised tagasihoidlikumad liuglejad ja pidur-sõitjad (noh need, kes laud risti ennast vaikselt pidurdades mäest alla lasevad) . kurat, kus ma olen tubli.
[kes ikka kiidab, kui ise ennast ei kiida]
egotrip missugune ;P

PPS: suured tänuavaldused ka Miisule, kes viitsis mind pidevalt mäevahet vedada. ostis endale lõpuks isegi korralikud soojad talvepüksid, millega linoleumil mäest alla lustida. ennemalt lasi kilekotiga, kuna polnud targemat. sis leidsin talle linoleumi - sellega sai siukse hoo, et oleks äärepealt ennast puudesse katki sõitnud. nisis down-grade'is ennas kilekoti peale tagasi. ja loomulikult pole kunagi poeskäies meeles endale mingisugune perselaud osta. kui nüüd veel mäele peaks mahti olema, sis kindlasti ostame kah.

Saturday, January 7, 2012

Kuidagi on tunne, et nyyd, mil olen vindine, automaatselt ei hinnata minu arvamust. Naeratarakse, muiged...kuid ei taheta tõsiselt võtta.
Ma tean, et nad teevad nalja, kuid masendav on, et nad minu nalja ei mõista.
Kurb, kuid nii se on. Tekib taas tunne, et läheks kuhugi linnapeale möllama...et närvi puhata vm.
Hetkel pole proual ja kylalistel aimugi, et põgeneda tahaksin, kuid ei hakka vast sundima kah...kui, sis vaikselt ja tasakesi..

Monday, January 2, 2012

mentool-leotis

alustan kohe offtopic'uga öeldes, et detsember sai kenasti üleelatud - pulmaaastapäeva kink sai muretsetud ilma, et proua, sellest midagi teada oleks saanud;
jõulud möödusid sujuvalt;
aastavahetus oli rahulik ja õrn.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------

aga peamiselt - möödund nädala alguses hakkasin kasutama teist "Wash & Go'd". enne oli miski nisuga, kuid nüüd avastasin, et täitsa eraldi meestele on olemas. tahtsin kül eelmise lõpuni kasutada, kuid proua märkis ära, et viimane ei nõustu enam mu peanahaga. nisis asusin kohe uue kallale.

pead pestes avastasin, et kuidagi häirivalt tuttav lõhn on shampoonil. hiljem ka proua nuusutas shampooni eraldi (juustest oli juba lõhn läinud), kuid ei tuvastanud miskit iseäralikku.
ei tulnud ka eelmine kord selgust, kuid täna jagasin matsu lahti, kus seda lõhna varem haistnud olen - mentooliga sigaretid. suitsetamispäevil ikka juhtusin aeg-ajalt tegema, kui häda käes. ma nimelt ei sallinud mentooli sigarette sugugi.
igatahes kontrollisin shampoonipudelit ning lõpuks leidsin MENTHOL kirja siiski üles. nüd kujutan silme ees ette, kuidas nikotiini ja tubakavaba kuid mentooliga sigarettide leotusveega pead pesen :PPP
pesu ajal tõmbas näosolev vaht silme ümbert igatahes jahedaks kül (täpselt nagu on tavaliselt mentool-suitsu tõmmates kurgul tunda) ja "lõhn" oli tugev...igatahes jube sürr se meeste shampoon.


proosit

PS: seoses uue köögi laua ja toolidega panin vanad müüki, nisis väike promo ka siia
Köögi-baarilaud koos 2 pukk-tooliga 
omadele jopedele võin vajadusel hinnas mööndusi teha ;)