päev 150

sain täna kätte oma mõõga riiuli. maksis ligi 30$ + 16$ saatmine. piltide, kirjelduste ja tagasiside järgi jube hea kvaliteet...ja muidugi disain. see oli esimese asjana minu silmade jaoks. tegin lahti, et vaadelda. on näha, et velvet või mis materjal se punane ongi, on veidi sitasti paigaldatud. pea kõigil on nurgad lahti ning osadel ka keskelt nõgusast kohast. õnneks sai need kerge vaevaga üle siluda ning surusin korralikult vastu. paar tükki olid ka veidi tsentrist välja paigaldatud, kuid eemalt seda näha pole. lihtsalt mina ligemal vaatlusel märkasin. ühel osal oli veel näha, et värv oli peale kantud peale seda, kui üks serv tiba kannatada saanud oli...polnud korralikult kantis. samuti selline asi, mis seinalt vaadates silma ei hakkaks. igaks juhuks siiski kirjutasin klienditeenindusse oma fustratsioonist. juba tuli ka vastus, et kompenseerivad mulle vabandusena riiuli summa, aga saatmist mitte. ausaltöeldes olin ma üllatunud, et nad niigi palju nõus olid kahju tasuma. nisis kokkuvõttes sain tegelikult väga ilusa ja kvaliteetse (vaevumärgatavate vigadega) mõõga riiuli kõigest 16$ eest. nii odavalt ei saaks ei eBay'st ega Amazonist ka kõige odavamat mõõgariiulit...WIN.

kohendasin oma proteesi täna üle pika aja. viimati oli vist kas enne puhkust või suisa enne aastavahetust. laenasin taas Oss'i käest kuuma-fööni ning asusin kallale. kuna eelmine kord kuumutasin ja surusin sissepoole tagant, siis see kord otsustasin ühtluse mõttes seda külgedelt teha. tegin parema külje valmis...päris hea. vahe on selgelt tuntav. kindluse ja võrdsuse mõttes peab aga ka teiselt poolt tegema. sai valmis, proovisin uuesti jalga. raisk, ei mahu. kohendasin sisemist hülssi jalal ning proovisin uuesti...ikka läheb liiga tihkeks. mõtlesin, et proovin keeruga lükata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. nojah. sügasin veidike pead ning siis leidsin, et, kui uuesti kuumutan ja tibake välja surun, siis läheb vast paika. mõeldud tehtud. kuna nisama käega seest välja nügimine tundus labasena, torkasin hoopis köndi koos sisemise hülsiga sisse. tõmbasin välja, uuesti sisse ning sedasi mitu korda, kuni hülss rohkem jahtuda jõudis. lasin korralikult maha jahtuda ja proovisin siis. kuradi hästi istub. nüüd on alumised küljed viidud siukse piiri peale, et sealt enam koomale tõmmata ei saa...köndi ots lihtsalt ei mahuks enam läbi. kui tulevikus protsessi korrata, siis kas ülemised küljed, eest või taaskord tagant poolt. igatahes istub hetkel taas jalas nagu valatult.

kurat...üritan kõikjalt leida Sun Tzu Sõjakunsti elektrooniliselt, kuid minu jaoks ainsad ampsatavad on inglise keeles ja needki kergelt lühendatud versioonid. Amazon on neid täis. tasuta on kah, kuid tagasiside näitab, et kohutav ülesehitus on...kirjaniku kommentaarid on nii nõmedalt originaaliga põimunud, et raske eristada. mingid 6 alternatiivi kokku leidsin, homme laen midagi. õnneks annab tasuta näidise, nisis selle pealt otsustan, millist reaalselt tellida. mõni maksab daal, mõni kolm.

käisin amide poes. eestist taheti saada afgaani kirjadega saunalina ja külmiku magnetit. saunalinad on ilma kirjadeta ning magneteid üldse pole. ka avaldati soovi saada musta-valge kirju sall. ta enda oma on rändama läinud. sellised on kerge erinevustega ning ühe võtsin. krabasin juurde ka pitsa maitselisi pringles'eid. edasi põrutasin itaalia poodi. oss rääkis, et neil mingid suhteliselt head sigarid soodsad hetkel. kõhkluse mõttes tervet karpi praegu ei võtnud, ainult ühe, kuid võtsin 5-se karbi tuntud Romeo & Julieta nr3 sigareid. tüki hnd 4$. eestis on üle 10€. vahelduse mõttes oleks ju mõnus sigarit popsutada.

tellisin täna Bandero polükloropreen maski "Terminaator". se on motika, ratta sõiduks kui ka talvisel ajal näiteks lumelauaga sõiduks. materjal sama, millest kalipsod tehtud...et hoiab sooja. oli ka tunduvalt odavamaid pakkumisi, kuid arvustustest lugedes on ühel õmblused sitad, teine ei istu hästi, kolmas "juba" laguneb jne. see bränd tundus üks kvaliteetseim olevat.


proosit

päev 83

imelik...see suur igatsus koju minna on kuidagi üle läinud. mitte, et mul ei meeldiks omastega kodus kohtuda ning rutiinist puhata, kuid lihtsalt siuke kripeldav isu on üle läinud. kuidagi täitsa siuke apaatne ja täiesti pohhuistlik tunne...minna või mitte minna, savi. eilsest märkasin, et loetud päevade pärast koju ning ma ei loegi minuteid. v-o on muidugi asi ka selles, et suhtlen kodustega väga vähe. peamiselt olen ise ühendust võtnud, vastupidi vähe. viimasel ajal (päevadel) on rohkem tegemist olnud ning ise nii aktiivselt enam ühendust ei võta, aga kuna ka minuga ei võeta, siis olengi nagu omadest ära lõigatud. heh...siuke tunne, nagu oleks ilma sidevahenditeta üksikul saarel.

üllataval kombel helistas miisu peale eelnevat mõttekäiku. arvete hämming. eks sellele lisaks sai ka teineteist kurssi viidud arengutega.

täna käisid taas amid külas. neil oli mingi oma inventuur veel pooleli, vist said nüüd ühele poole. selgus, et kutt, kes üle andis, oli juba pikemalt tahtnud minu proteesi mudelit näha, kuid oli peljanud pärida. mainis seda minu ülemale ning tema juba teadis, et ma siukest asja ei häbene ega...igatahes no problem. sikutasin vasaku sääre ülesse ja BÄM. kuna nad muidugi seda saksa mudelit polnud näinud, siis imetlesid pikalt. muidugi kõige rohkem meeldis neile pealuudega "kaunistatud" hülss...näeb lihtsalt vinge välja. ka temal on lähitutvuses sõdureid kes jäsemest või paarist ilma jäänud, nii siis muljetasime pisut.

mai teagi kuidas, aga kuidagi jõudis me kolme (k.a. ülem) vestlus suhte pettused argumentideni - mis on petmine ja mitte. esiteks püüdsime üheselt selgusele jõuda, mis on petmine ja mis mitte naise vaatenurgast, ning mis mehe vaatenurgast. seejärel püüdsime ka kultuurilisi erinevusi oma "koefitsendiga" sisse arvestada. argumente oli palju, aga mehe vaatenurgast said meil sellised erinevused:

• eestlane - mees petab vaid siis, kui ta annab võõral naisele peale oma ihu ka vaimu
• ameeriklane - mees petab vaid siis, kui ta juba abielus on

võta nüüd kinni, kumb õigem või valem on. selles olime muidugi kõik ühel nõul, et naise jaoks on mehe petmine juba siis, kui ta kasvõi mõtleb teise naise pihta flirtida. krt, seda me ei arutanudki, mis on naise enda jaoks võõra mehega petmine. aga saime siiski paika selle, kui mehe tüdruk petab teda oma sõbraga - esimese hooga antakse sõbrale vastu hambaid ning tüdruk sõimatakse läbi. edasiselt jäetakse tüdruk kus see ja teine, aga tüübiga saadakse vähem kui kuu aja pärast juba kuskil kõrtsus kokku ning peatselt peale paari kannu õlut on nad taas sõbrad ja asi unustatud. mehed kord juba on sellised, kes lepivad kergelt ning hoiavad kokku. naised on oma loomu poolest suuremad maod, kes ei hammusta vaid mehi, vaid ka liigikaaslasi.
selle kohta oli isegi mingi moraali lugu kunagi:

• mees ei saabu ööseks koju. naine kahtlustab halvimat ning helistab kõik mehe sõbrad läbi. üksteise järel kõik sõbrad kinnitavad, et kutt oli terve öö just tema juures.
• naine ei saabu ööseks koju. mees kahtlustab halvimat ning helistab kõik naise sõbrannad läbi. üksteise järel kõik sõbrannad kinnitavad, et ei tea naise tegemistest ja käikudest midagi.

...tehke omad järeldused.

amide lahkudes kohendasin taas oma  mohikaanlast. v-o oleks võinud ka kannatada kuni vahetult enne ärasõitu, aga selleks hetkeks oleks juba kole olnud. tuleval korral kergem.

enne õhtut otsustasin, et majanduspäeva raames võiks natuke ka relvastusega majandada. nii siis otsustasin pikemat aega täis olnud salved ümber laadida...anda võimalus vedrule puhata. kui olin kõik tühjaks laadinud, oli kell juba õhtusöök. peale seda ei viitsinud uutesse salvedesse padruneid lapata...homme. küll otsustasin nii, et valmisoleku salved laen vähem täis - 35 padruni asemel 30. selline seis aitab samuti laetud salvel kauem värskena püsida. kui teaks, et iga päev on lahing või et iga päev laen salved ümber (nagu vanasti jalaväes), siis laeksin muidugi 100%, kuid hetke lahendus tundub optimaalsem.

õhtul vaatasime särtsu ja popiga üht mödund aastala alanud uut sarja - Vikings. suht normaalne. esimesed paar-kolm osa tõmbasid sarja käima, ehk siis veidi aeglaselt. hooajas 9 osa, millest vist lausa 7 vaatasime eile kokku ära. kuna juba nii palju süvenetud on, siis tõenäoliselt vaatan ka tänavuaastal ilmuva 10-osalise teise hooaja ära. kuid ükski teine sari ei eruta mind nii palju, kui troonide mäng, mille 4-s hooaeg peaks alustama aprilli alguses.


proosit

päev 68

ilm taas soe. öösel magasin taas linaga, nagu varem. alles kuskil 4 ajal sikutasin ka teki peale. hommik tervitab mind taas +2 kraadise soojaga. osad oskavad rääkida, et nagu siin vihmaga aastad erinevad, siis on tegelikult sama külmaga olnud. kas tõesti läheb juba soojaks. ning mina valmistusin vaikselt külmade ilmadega võitluseks.

könt kah normaalseks tõmmanud. paistetus all ning valulik enam pole. äkki oli hoopis kuidagi ilmaga seotud. noh, nagu osad inimesed oma haigete jäsemetega ilma ennustavad...v-o mul midagi sarnast..?

nädal taas kiirelt möödas. täna vast nipet-näpet teha ning siis taas chill.

nse mehed jõudsid mõne coy poisiga tagasi. ühe soomuki esisild suudeti ära lõhkuda, nisis oli vaja masin varem ära tuua. eks neil muidugi rõõmsam, said ju umbes 2 päeva varem tulema. õnneks pole ka ülejäänutel viimased paar päeva väga hullu enam olla.


proosit

päev 67

vastupidiselt varasematele külmadele öödele oli täna öösel kummaliselt soe. magamineku ajaks oli telgis ebamugavalt soe lausa. olin sunnitud enne uinumist lausa teki maha lükkama ning ööbima kõigest linaga. hommikul alale jõudes oli termomeetri näit lausa +2. no täielik hämming. alles olime vaevu harjunud hommikuti näidu pealt -4..5 välja lugema, nüüd soe hoopis. siin paistab ilmataat samasuguseid vusserdisi korda saatvat nagu eestis. kahtlen küll, et täiesti soojaks läheb...jaanuar pidavat ju kõige külmem kuu siin olema.

könt on kuidagi paistes. alale jalutada oli väheke piinarikas ja ebastabiilne. püüan ka tänase rahulikumalt võtta, ehk homsest olukord parem.

imelikult soe päev on olnud. kõrgeim temperatuur oli +18. üle nädala pole +15st rohkem näidanud, rääkimata viimastest päevadest, mil kõik päevad ei venitanud isegi +10 enam välja.

sain taas kaupa kätte. PuzzleRing andis kätte 2 hõbesõrmust, mille kolleegile tellisin. kummaline, et sõrme mõõtmisvahend, mille u. 3 päeva varem tellinud olin, pole kohale jõudnud...kui postiasutus pole midagi segi just ajanud.


proosit

päev 49

päeva tippsündmuseks kujunes proteesi modifikatsioon. nimelt tundus, et hülss on taas tiba suureks jäänud...loksus palju. meenutasin kõiki neid kordi, mil olin näinud oma proteesimeistrit hülssi kuuma-fööniga töötlemas ning otsustasin proovida. kuna tegin esimest korda ise, siis silusin vaid kergelt. kuumutama peab kah ühtlaselt, mida mul seekord teha ei õnnestunud. nägin, et laminaadi alune riie tõmbas ühest kohast veidi pruuniks, kuid se vaid esteetika. kuuma hülssi ennast muljudes oli kohe näha, kus ja kui palju kuskil midagi sisse vajub. ei tahtnud üle pingutada, muidu pärast soonib veel vere kinni. praegu igatahes päris mõnus. kergelt avaldab survet ning püsib jalas paremini. v-o isegi oleks võinud veel teha, kuid las ta nädalake olla sedasi...harjub. kui ka tuleval nv-l on ainult kergelt tunda, siis kordan protsessi. nüüd vaja vaid selgeks veel teha, kuidas kipsvormist hülsini jõutakse, siis olekski nagu teadmised olemas kõik.


proosit

kadunud armastus

kuskil paari nädala eest hakkasin tasa-ja-targu uuesti laudama. meenutasin, et viimati olin lumelaua peal 6a. tagasi kuutsemäel.

ega varasemad kogemused ni suured polnudki. 7a. tagasi OÜ Bestway talvepäevadel olin esimese päeva slallidega - ebaloomulik;
teisel päeval proovisin lumelauda, kuid sain vaid 3 x mäest alla, kuna röögatu peavalu ja palavik lõi sisse. peavalu oli lausa nii suur, et mõjutas tasakaalu. järgmine päev, kui teised mäele läksid, olin mina punkris ja ravisin ennast peotäie vaigistitega, liitrite viisi teed ning vahva sõber Svejk ;P
tolleks korraks oli minu laudamine tehtud.

järgmisel aastal (ehk sis 6a. tagasi) läksime firmaga uuele ringile (no neil oligi lisaks suvepäevadele ja firma sünnipäevale ja firma jõulupeole lisaks ka talvepäevad...ja oma jaanipäev...ja kõigi tööliste süntarid [oii bljääd, kus selle firmaga sai pidutseda ;D]).

igatahes laenutasin ka tol korral kohe laua ning sisuliselt retsisin kuutsemäge 6h x 2p. lumelaua sõit tuli kohe alguses mu jaoks loomulikult. kuutseka esimese mäe peal veetsin vaid pool h, kui juba teisele (järsemale) ronisin.
minu jaoks kehtisid valdavalt vallatud kurvid. hüpped ni väga ei tõmmanudki, aga *sunniviisilist slaalomit oli põnev sõita. ja kõige ägedam koht selleks oli teise ja kolmanda mäe vaheline short-cut, kus alustades teise mäe tipus-servast jõuad läbi metsa, sõites kuni 5m-se laiusega üli järsk-käänulisel teel meeletu hooga, kolmanda mäe keskelt välja. esimese hooga võttis se sõit südame sedasi puperdama, et jõudes kolmandale mäele pidin korraks peatuma ja hingamist taastama. arvestades, missuguse hooga neid järske kurve võtma pidi, oli pidevalt siuke "surfar laineharja sees" sõitja tunne...et suuremate kallutamistega libistad õrnalt lund (surfar laineharja sees vett).
igatahes siga-äge oli. adrenaliini lisas ka faktor, et suurema vääratuse puhul oleks kurvist välja lennates kuhugi puude vahele sõlme ennast keeranud.

*sunniviisiline slaalom - sik-sak sõit tingitud vastutulevatest takistustest või käänuline kitsastee.

teisel korral, jõudes kolmandale mäele, enam pausi ei teinud. kuna jõudmine kolmandale (kõige järsemale) mäele toimus vahetu tõusu läbi, sai ikka täie pasaga hüppesse ja edasi mäest alla käidud. palju muidugi ei saand...käisin suht kohe perseli. se kolmas mägi oli pideva libisemise ja kraapimise tulemusena siukseks jäiseks liustikuks sõidetud, mis perselikäies lõppes tavaliselt pärasoole maitsega kurgus.
edasiselt oligi nii, et sellest viimasest mäest laskumisel jõudsin vaid pooltel kordadel kukkumata alla...no nii kuradi libe noh.


Peatükk II

lumelaua sõiduks on spetsiaalne jalg. proteesimeistrid ütlesid kül, et sisuliselt peaksin lauda sõita saama ka jalgratta-jalaga. et põlve vetrumist annab ka sellega pervektselt korraldada, kuid jalal puudub üleüldine amortisatsioon. nisis, kui on pikas plaanis siiski hakata raskemaid konarlusi ja hüpekaid ületama, on parem spetsiaalselt selleks (ja ka muudeks tegevusteks) ettenähtud jalg.
ma täitsa mõistan. mai plaanigi jääda "liuglema" ülimalt sujuvale laugele kallakule - se on algajatele tasakaalu kättesaamiseks. aga andke andeks...minu tasakaal on hetkel puhtalt proteesi regulatsioonis kinni, mitte minus.

esialgset juhendit vaadates märkasin kül, et proteesimeister pole päris täpselt õpetuse järgi seda spordiproteesi komplekteerinud. egas midagi, enda võtmekomplekt välja ja nokitsema...ega se esimene kord pole, kui ise oma jalgu reguleerin.
reguleerimise järel märkasin kahte asja:
kuna sain selle proteesi kätte juba 2011 kevad, sis on se hülss ikka kuradima suureks jäänud;
tunnetus oli kahtlaselt palju täistalla (võimalik, et lausa kanna peal).
olin vooliku käest ta vana laua ja saapad laenanud ning tõttasin lauluväljakule katsetama. leidsin, et sealne kallak võiks taas-harjutamiseks kõige parem olla.
ja oligi liiga kanna peal...laud vedas vägisi vasakule. vat et lausa nii palju, et tahtis kogu aeg paremat otsa ette keerata, aga mina juhuslikult sõidan vasak ots ees.
esialgu kruttisin oma jala varvast rohkem otseks. varem oli ta suunatud vasakule viltu ning arvasin, et ehk aitab otsesem asend paremini lauda sirgena hoida ja vajadusel paremale keerata - tutkit. ka uus katsetus vedas kiiva.
järgmiseks reguleerisin vasaku jala klambrit tibake sirgemaks, kuid väikse nurga siiski jätsin - mäepeal ikka vähe. tunda on, et kõik reguleerimised nagu tibake aitavad, aga vähe.
siis reguleerisin oma jala raskust rohkem varba peale ja see aitas. see parandas sujuvamat sõitu märgatavalt. tänu sirgjoonelisemale sõidule oli mul lõpuks võimalus ka parema jalaga tüürima hakata. enne ei tekkinud seda võimalustki, aga nüüd juba midagi tuli.
ühe korra ma kodus jalga veel reguleerisin rohkem vetruma ning otsustasin, et hea tasakaalu puhul proovin tuleval korral väikest hüpet, aga jõudsin liiga hilja kohale ning suured prosed olid juba välja lülitatud. alles olid veel tänavalaternad, kuid nende vähese valgusega hüppele minna ei julenud. selle asemel otsustasin paremas servas puude vahel seigelda. tuli üsna mõnus tunne meelde.
lõpptulemusena oli mu proteesi sätestus kaugel meistrite omast ja veelgi kaugemal juhendist. peaks mingi sertifikaadi tegema, kuna mulle tundub, et ma olen nagu isehakanud proteesimeister juba :P


Grand Finale

võiks öelda, et nüüd peale viimast katset jäin oma 2 nädala jooksul tehtud pingutustega rahule. katsetamas jõudsin käia kuskil ligi 10 korda (ei hakanud igat korda kirjeldama). ajaga läks kah täpselt - voolikul oli komplekti tagasi vaja ning mina läksin jala *opile.
hakkasin vaikselt ka kasutatud komplekte uurima. reaalselt pole ju tutikaid vaja. tõenäoliselt piisab mulle komplektist, mis tegusamale harrastajale või suisa proffile enam ei sobi. mõningaid kuulutusi olen juba vaadanud...osadelt müüjatel ootan vastuseid. iseenesest otsin lauda pikkusega 160 +/- 3cm, saapaid suuruses 44 ning klambreid suuruses L.
nüüd tuleb vaid loota, et jalg kiirelt paraneb ning talve piisavalt jaguks.


proosit ;D


jala operatsioonist räägin järgmine post.

PS: praegu meenus siuke eriti ülbe endaga jube rahulolev uhkustunne, kui ma käisin lumelauaga sõitmas puude vahel omades jala asemel proteesi ning üle poolte teistest laudajates olid sellised tagasihoidlikumad liuglejad ja pidur-sõitjad (noh need, kes laud risti ennast vaikselt pidurdades mäest alla lasevad) . kurat, kus ma olen tubli.
[kes ikka kiidab, kui ise ennast ei kiida]
egotrip missugune ;P

PPS: suured tänuavaldused ka Miisule, kes viitsis mind pidevalt mäevahet vedada. ostis endale lõpuks isegi korralikud soojad talvepüksid, millega linoleumil mäest alla lustida. ennemalt lasi kilekotiga, kuna polnud targemat. sis leidsin talle linoleumi - sellega sai siukse hoo, et oleks äärepealt ennast puudesse katki sõitnud. nisis down-grade'is ennas kilekoti peale tagasi. ja loomulikult pole kunagi poeskäies meeles endale mingisugune perselaud osta. kui nüüd veel mäele peaks mahti olema, sis kindlasti ostame kah.

esimene nädal

nädalake möödas. kui siuksed üksikud igatsus-hood ja nunnumeetrid välja arvata, polegi suuremat tungi peale tulnud. me (mina ja miisu) arutasime kah, et, kuna tavaliselt olen ära 2 nädalat ja siuke suurem tung-äng ilmutab ennast teise nädala keskel, kasse tähendab sis loetud päevad, mil olen olnud eemal või palju tagasitulekuni jäänud on. esimese juhul jõuab ängistus haripunkti tuleva nädala keskpaigaks. teisel juhul viimase nädala alguseks (ma ju seekord eemal ligi 4 nädalat).

nädala sisu - kasvatasin sõdurit, nagu oma lihast poega (progress on märgatav);
mängisin oma seebikarbiga ning avastasin uusi võimalusi;
tutvusin paari toreda inimesega;
tegin poetiiru väikse saagiga (hulgim kogus lemmik äädika-krõpse).

vahepeal üritasin miisuga ka maailmat parandada, kuid selle asemel kasvas vaidlus üle pea, mille koha pealt jäin tõenäoliselt mölakaks mina, aga seda on miisu alati teadnud, et ma siuke jõhkard olen. enda kaitseks ütleksin seda, et ma nõustun kõigi tema väidetega, kuid on lisa aspekte, mille jälgimist tema vajalikuks ei pidanud, aga mina siiski (lähemalt ei peatu).

aa, nagu näoraamatus ma juba postitasin, sis on terve nädala mu akna taga kuskil metsas mingi (öö)kull tüütamas käinud. tavaliselt alustab kuskil 1700 tuuris ning lõpetab enne 2200. no jube elajas. ainus vastumürk seni on kõrvaklapid peas filmi vaadata. kusjuures, ööbin selles majas 4-t korda ja olen ka sel aastaajal olnud ning varem siuke asi puudus. et kas on kolinud siia keegi..?

proteesil on silinder otsad andnud. ma varem ei taibanud isegi märgata, kuid nädala keskel otsustasin "kangemaks" reguleerida, kuna "lahjaks" oli jäänud ning sõrmedele jäi mingi jama külge. alul arvasin, et lissalt tolm and shit, aga lähemalt vaadates näen, et läigib, on libe ning haiseb kahtlaselt. persse...hüdraulika lekib. nüd olen reguleerinud igast erinevaid asendeid ja nullind isegi, kuid aeg-ajalt restart on aint ajutine lahendus. lühidaltöeldes hüdraulilise silindri "kepsu" tihend on kulunud ning lekib. paraku pean selle jamaga vel nädala kannatama - alles siis minu kord proteesimeistri juurde nutma minna :PP hetkel on kahtlane kõndida, muud miskit.


elagu äädikakrõpsud
proosit ;D

PS: mu habemekasvatus eksperiment on kestnud nüüdseks nädala (+1 nädal, mil ma samuti ei püganud). naastes vaatan, kuidas mu habeke tegelikult aja jooksul kasvama on hakanud. v-o hakkan teistsugust mokahabet kandma.

pikk paus

nüd sis taas britis. koib on juba üsna väetiks jäänud ning vajab kohendamist. prioriteet on muidugi viibimine kontaktisikuna, kuid kasutan võimalust lüüa kahte kärbest ühe hoobiga.

ses suhtes on kahju, et seekord viibin sin pikemalt...ligi 4 nädalat. pole ju miisust mai tea kaua eemal olnud kauem kui 2 nädalat ning nüüd lõi nagu pahviks. selle eest on naasmine kindlasti magusam ning ootan ärevusega juba praegu ;)


proosit

eile (25.05.2011)

ei viitsinud eile kribada.
oli mingi segadus kommunikatsioonis. tuli ja tulema pidi kõigest kaitseväejuhataja oma bandega. kuna ta juba nikuinii ametlikul visiidil oli (lehes ju kirjutas), käis viisakusvisiidil ka meil. ega midagi erilist polnudki. mul alles täna meenus 1 asi, mida oleks tahtnud antsuga arutada, aga ei midagist kriitilist.

proteesi osas. uus hülss ei istu sada 100%. lasin sisse viia teatud kohendused eile ja täna. eilsete kohenduste järgi oli hülss jala küljes nii kõvasti, et pidin jalga higi mull otsaees leatherman'i abiga välja sikutama. praegu sab ka ilma, kuid kergelt valulikult. valmistatakse ka teine (praegusega jalutan), millel omakorda modifikatsioonid peal, aga see peaks lumelauajala külge minema. vaatan...v-o lasen ned 2 omavahel siiski vahetusse - jalutamiseks kergemini eemaldatav ning lumelaudamiseks kinnisem (välistab ohtu jalga keset hüpet ära kaotada).
hülss, millega siia üldse tulin, läheb varujala külge. varujalga on muuseas plaan tuleval korra modida lausa sedasi, et sellega paremini rattasõitu teha saaks :D aga sellest juba siis, kui aeg käes.

muidu on suht kahtlane pettumuste rada olnud...ei teagi, mis veel persse minna võib. aga olgem positiivsed ;P


proosit

homme (25.05.2011)

homsesse päeva pisut elevust. enne lõunat külastab meid sis kaitseministeerium ja briti-eesti saatkonna atašee ülem ning peale lõunat selgub suurem tõde mu lumelaua jala kohta.
esimene osa vast nii põnev polegi, kui pealelõunane. ootan juba huviga, kas uus hülss istub jalas nagu valatult ning kuidas siuke jalg esialgu otsatõmmates tundub üldse. kui tundub tibens-tobens, tahaks loomulikult seda ka kohe katsetama minna. paraku pean oma kärsitust taltsutama ning talveni kannatama (pole ni rikas, et välismaal lund nautida).

loomulikult pean valmistama ka pettumuseks. nimelt on proteesi valmistamise protsessi üheks põhiosaks see, et lõpptulemus tihti ei istu 100%. võetakse kül kuhjaga mõõte ning erinevaid vorme, aga siiski. pean valmis olema kohendusteks ning teatavaks ebamugavuseks...vähemalt esialgu. igatahes loodame parimat.


proosit

uus jalg vol.2

sain oma uue jala l6puks k2tte. no t2psemini 8eldes uue hylsi. krt se on nyd nii ymber konkreetselt, et kole harjumatu mitteloksuva jalaga ringi k2ia. mai oskagi kohe 8elda, kas 2kki ongi liiga pingul v6i olen lissalt mingi loksuvaga liiga 2ra harjunud. igatahes on praegune hoobis teistmoodi haakuva systeemiga nisis leiutan endiselt viise, kuidas k8ndi otsas hoidmine ja hiljem ka proteesi eemaldamine k6ige mugavamaks muuta. olen seni kombineerinud erinevalt - hylsi sees pehmendi ja sokki pole, sis sokk, aga pehmendit mitte, sis lisaks pikk sokk kahe hylsi vahel (sisemine ja v2line)(muidu ei kipu sisemist k2tte saama ning sellest ka jalga), nyd lasin v2limise hylsi kylge ventiili panna ja v6tsin kahe hylsi vahelt pika 6hukese soki 2ra ning panin jala otsa v6ttes 2ra tavalise soki ja lisades pehmendi. (paras pusimine)

kindlasti said k6ik perfektselt aru, mida kirjeldasin, nisis sel teemal rohkem ei peatu.
nyd sis m6ned p2evad aega asja katsetada, kuniks viimasel p2eval v6imalus viimased parandused sisse viia.


proosit

paistetus

jalg tunneb ennast paremini. ei tea, kas paistetus, mis k8ndi otsas oli, on mingi ime l2bi taanduma hakanud, aga jah. muidu oli k6vasti paistes ja pealt marraskil...isegi kergelt mingit vere ja l2bu segu immitses yhest kohast v2lja. v-o seep se ongi, et tuli haav, yler6hku avaldavad vedelikud p22sesid v2lja ning nyd paistetus alaneb.
on ju teada, et iidsetel aegadel alandati v6imsaid v2rskeid paistetusi mini-haavandite abil. tehti v2ike l6ige v6i mingi torge ja lasti paistetuse alla kogunenud veri v2lja.
kuna minu paistetus oli kestnud yle n2dala (noh, igap2evaselt ju k6ndisin, sitt lugu, et valus oli...keda kotib), sis suht loogiline kah, et verega koos immitses v2lja ka "kehavedelikke".
aga praegu l2eb paremaks. homme, kui nyd l6puks oma uue jala kohe varahommikul k2tte peaksin saama, oleks ju hea, et jala poolt k6ik kombes on ning argumenteerida sab aint proteesi poole pealt. oleks ka jalal vel vaegusi, ei teaks, kummas h2da - kas jalg v6i proteesi hylss ei sobi.


proosit

uus jalg

perse raisk. ei saanudki sel n2dalal uut hylssi k2tte. esialgu pidin saama N, sis t2na omekul, sis t2na p2rast l6unat. nyd 8eldi, et saab p2eva l6puks kyl valmis, kuid sis l2evad k6ik koju ning pole mahti seda mulle jalga katsetada. et sis alles E san l6pptulemust proovida, nisis linna peale kondama ei l2hegi, kuna praegusega juba liiga valus, et pikemaid marsruute l2bida.

et sis igast shopingud j22vad minu jaoks 2ra. kui, sis aint lennujaama tax-free alas.
NV m88dub sis peamiselt ona pannes ;P


proosit, raisk

raske E

fak raisk. just siuke trenn selja taga, et sure 2ra. vaevu jaksan s6rmi yle klaviatuuri liigutada. poole h p2rast hakkab j2rgmine ylakeha trenn. tyra, nad on taas p2he v6tnud, et meist tuleb kulturistid treenida...ei ait2h. v2iks teha trenni ikka ni, et hiljem ikka kerge m6nus v2simus, mitte murtud olek. peab vist v2gisi valima hakkama, millest osa v6tta ja millest mitte.

NV oli suht igav. kusagil k2ia ei viitsinud, kuna ilm oli masendav. eestis sadas lund ja oli sula, siin oli valdavalt tuuline ning sadas vihma...praegugi kallab. kurilkas on huvitav...k6ik on ennast sinna pakkinud nagu sardiinid karbis. ise ei viitsinudki nendega kaisutada...tegin vihma k2es tobi. tundub, et briti s6durid kardavad k6ik vett. nojah...ise ma linnapeale jalutama siukse ilmaga samuti ei kippunud, aga korraks vihmak2tte tobile minna just eriti suur probleem pole.

eks linnapeale jalutama muhedam minna sis, kui uue hylsi k2tte san...se peaks ikka korralikult paigal ka pysima, et pikemaid jalutusk2ike mugavamalt ette v6tta.

okas, nahhui...rohkem ei viitsi praegu.


proosit

koduigatsus

l2heks Kensigton'i jalutama, aga n6medalt tusane ilm on. tugev tuul, taevas pilves, sajab ja ei saja. j2rgmine n-vahetus peaks kindlasti minema, kuna kogu aeg ei jaksa kah netis passida ja filme vaadata. tulev N peaksin ka k2tte saama uue hylsi. praegune loksub juba mis kole. just hetk tagasi k2isin sirge tee peal k2na, kuna jalg 2hvardas keset k6nnakut otsast 2ra tulla. no lissalt ei seisa enam. peaksin k2ima lastesammul, et mitte koperdada ja "peeretada"*  kogu aeg.

peeretamine* - kui jalg pidevalt vaakumit kaotab ja sis uuesti hylsi sisse astun, kostub alati siuke peeretuse l8rin. kes teab, ei ehmu, kes mitte, vaatab kohe imeliku n2oga, et "mis, avalikus kohas nimodi" :P

igatsen miisu j2rele. eile 6htul andis eriti tugevalt tunda. 2ra m6ista valesti, ma igatsen oma miisu j2rgi iga hommik-p2ev-6htu. ei m88du tunnikestki, kui ta mu m6tetes taas. eile 6htul aga tuli kohe suurematsorti igatsus peale. jube kahju, et ta minuga kaasa ei saa tulla. v-o, kui oleks varem asja uurima hakanud, oleks ehk saanud korraldada mingisuguse visiidi...kasv6i n-vahetuseks. varem ju omaksetele tripp siia ja tagasi koos majutusega organiseeriti. t6si, se oli kyl vahetult peale vigastust ning sis ka 4 kuud hiljem, aga sellegipoolest. pyyan hiljem seda asja uurida, kas tulevikus v6imalik on. hetkel aga pean kannatama.
ok, meil on ka minevikus palju lahusolemist olnud. kas olin NAK'i ajal metsas kuskil, EVAK hoidis mind nisama E-R v6rus (l6puharjutus lausa 10 p2eva) ning ka britis olen suhte jooksul juba 3. korda (3-4 n2dalat). peaks nagu harjunud olema juba, aga v6ta n2pust...ei ole. kohe kuidagi ei harju sellega, et oma kallimast pean rohkem kui p2eva eemal olema. sestap ni raske ongi.
aeg-ajalt on nii, et tegevust palju ja igatseda nagu mahti polegi. siin aga on ju 6htul kella 5-st vaba aeg ning igatseda v6imalust jagub. eriti praegu, n-vahetusel.

hirmus asi se armastus ikka...syda valutab tihti. ei teagi, kas peaksin olema rohkem "mees" ning hinge kylmemaks ja tugevamaks tegema v6i ongi se just 6ige n2itaja..? t6en2oliselt 6ige mees muidugi ei v2ljendaks oma igatsustunnet ja sydamevalu nimodi avalikult - muutun lillaks vaikselt...v6i v2hemalt bi/metro ;P
okas, nali naljaks, aga naist tahan n2ha ja kallistada jne.
l2ks liiga melodramaatiliseks 2ra.


proosit

Teisipäev

käisid külas kaitseväe juhataja, maaväe ülem, sots.minister, Eesti vigastatud sõjameeste ühingu võll (vist) ja jälle mingid protokollijad.

egas eriti erinevust eelmise päevaga polnudki. jaune taas jauras oma proteesi teemadel, kuigi oli eelmine päev paika pandud, et tõenäoliselt Gadox 'i teenuste kasutamine lõpetatakse ja tulevad meile uued poisid (ei mäleta, kas TTÜ-st või tartust), kes on huvitatud modernsetest proteeside tootmisest. E-l oli tõesti jutt, et gadox tahab ennast aastaga viia briti tasemele, mille peale mina aint skeptikat loopisin (no inimesed pole ennast 2-3 aastaga isegi kurssi viinud, mis alternatiive maailmas toodetakse, mida vel aastaga sis loota on). nüd otsustati uute potensiaalsete teenuspakkujate kasuks. poisid tulevad R kohale ja sis vaatab..vestleme. ehk annab miskit produktiivset.

mina uurisin vel antsu käest, kui suure tõenäosusega ma siiski uuesti missile san. tema kinnitas mu teadmisi raeguse olukorra kohta. nüd sis ootan oma kontakti käest andmeid, kelle nimele ja täpselt kuhu ma vastava avalduse tegema pean, et v-o juba tuleval suvel Coy-12'ga (NCE-11) missionile minna. sellele ei saa, sis panen ennast kasvõi üldisesse järjekorda ning varem või hiljem peaks ikka õnnestuma.
selgus, et kõige loogilisem võimalus haavatul missioonile saada oleks laskemoona laoülema ametikohale. se on veebli koht. polegi paha, kuna plaanin novembrist veebli kiirkursustele minna ja aasta alul log.pataljonis/keskuses log-a eriala juurde õppida. egas keeruline olla ei tohiks (meenutades vastavat õpet ajast, mil TTK-s käisin).
kui isegi ei saa kohe praegu veebli kursustele (neil on õigus avaldusele ka negatiivselt vastata), sis vastavale ametikohale afgaani taodelda võin siiski. ka seersandid võivad veebli ametikohale saada. lissalt ajutiselt oleksin veebel ja veebli palgaga, tagasitulles taas seeru. aga se selleks.

miskit muud asjalikku tolle päeva ja kohtumise suhtes ei meenugi. arvestades, et sots.min kohal oli, polnud hämmastavalt kellegil sots.hüvitiste ja -tagatiste kohta midagi nuriseda. mina tõesti ei nurise...olen elutempo ilusti sisse saanud ja elan üsna täisväärtuslikult. aga mitmeid kuulen-näen virelemas tihti...taaskord ei avaldanud oma nördimust asjapulgale keegi. kui vinguti, sis vanade asjade üle nagu katkine grammafon...uusi asju ei kuulegi.

mulle oli vähemalt nii palju kasu, et sain juurde julgust saata avaldus missioonile minekuks ;)


proosit

Headley Court taastusravikeskus (suvi) - lõpp

ja saabki varsti se briti tripp läbi. juba tuleval P-l lendad kodo. loogiš, minu ja miisu jaoks pole se sugugi "juba", kuid siiski.

füsio kohapealt tehti kokkuvõtlik ülevaade ning otsustati, et minuga pole suht-koht enam midagi teha. kõik, mida osata vaja, ma oskan ja on maksimaalselt üles töödatud ning perfektsusele läheneda sab aint lihvimise teel (lühidalt praktikat vaja), nisis juurde mul enam midagi õppida pole.

ka samma treeninggruppi ei pidavat ma enam jääma. olen piisavalt arenenud, et edasijõudnutega hakata ägedamat trenni tegema. selleks nemad muidugi eelistaksid ka jooksmist, kuid mai kavatsegi jooksujalga võtta. kuina jalgu antakse piiratud koguses, plaanin jooksu asemel mägisuusa jala võtta, et jätkata ka lumelaua harrastusega.
aga ujumist ja rattasõitu teen kaasa hea meelega edasijõudnute grupis...selle vastu pole midagi (kuigi ned proovitud korrad sin võtsid ikka rõvedalt läbi kül).

kodus võtan esialgu aja maha, et natukenegi suve nautida (esialgu nädal). ning juba kohe ronib ka kolimine selga. augusti keskelt sis edasi täpselt ei teagi, kas alustan kohe tööga või võtan lisapuhkust (päevi palju). samas, ega kaua tööd teha ei saagi, kuna oktoobris taas õpingutele ning kohe pärast õpinguid tõenäoliselt uuesti britanniasse - raud on kogu aeg kuum. tõsisem elurutiin algab vist alles tuleva veebruaris.

vähemalt tegevust jagub ja igav just pikalt pole ;)


proosit

proteesi saaga 4 - prototyyp; miisu

no mine munni kui hea oli t2na prototyypi katsetada :DD  mehaanika se selleks, aga uue silikonpadjaga hylss istus nagu valatult k8ndi otsa ja amort-tallaga oli ikka r6ve-m6nusalt pehme jalutada...lausa lust (mul m6tlemisest juba pool-k6va ;P). saaks nyd aint prototyybist l6pp-lihv tehtud, oleks viimase peal.

uus silikon on siuke padja ja soki vahepealset - madalama 22rega ja paksema p6hjaga valge zhelatiinjas asjandus. jalga p2rast k2tte saada oli kyl raskem, kuid seeeest k6ndida oli "orgazm" ;D

kummaline, et nad varem sellist asjandust mulle pakkunud pole. tean, et yldjuhul kasutavad selliseid poolest s22rest amputeeritud, kuid kuskil pole 8eldud, et ka minusugused ei v6iks. igatahes mul 1 selline nyd on. usun, et modifitseerin seda hiljem ise sedasi, et jalga kergem k2tte saada oleks, kuid s2iluksid pehmendavad ja mugavust pakkuvad omadused.

teine teema -
t2na tuleb miisu maalt koju ning san taas temaga "normaalse inimese" kombel suhtlema hakata - msn'i vahendusel sis ;P hea on kaugelolles v2hemalt reaalajas m6tteid ja s6nu vahetada, mitte kogu aeg sms. esiteks kalliks l2heb ja teiseks...ajaline viivitus. tahan n2ha ja kuulda (loe: lugeda) tema kohest reaktsiooni.

6htud suudan kuidagi vel ilma temata m66da saata ohtralt filmide vaatamisega, kuni uinun, aga hommikul 2rgata ning avastada, et polegi kellegist ymbert kinni v6tta, on masendav.

loodan, et praegune rotatsioon kiirelt m88dub ja saan ruttu miisu k2ppade vahele tagasi ;)


proosit

proteesi saaga 3

nägin sis täna selle ujumisjala tööpõhimõtet ning otsustasin seda siiski mitte võtta. kui alguses jäeti mulje (jäi mulje), et sellega hea ujuda, sis nüd selgitati ja nägin ise, et ujumisele se konkreetselt just kaasa ei aita. sellega lissalt vee sees parem jalutada, kui tavalise duššijalaga. basseinide äärde on loomulikult siuksega parem jalutada, mis vett ei karda, aga muud eelist tal rohkem pole kah. jätkan endiselt sedasi, et võimalikust lähedusest lissalt keksin veeni ja kõik.

aga amordiga jalatalla kohta ni palju, et alustame homme uue proteesi loomisega (mille vahetan sis varu jala vastu), millel lühemat tüüpi mehhanism ja teistsugune hülss on, et võimaldada amort-talla lisamist. se tegi muidu mu proteesi ni pikaks, et oleksin pidanud parema jala saapale 2cm kõrgendustalda juurde panema. uue proteesiga on võimalik, et se jama jäb ära. kuna asi on alles arengus, sis eks lähitulevik näitab, mis sellest asjast tegelikult sab.

vana proteesi hülsi sai esialgu mõõtu (ei pea enam silikoni hülsis kandma). nisis nisama sellega jalutada praegu hea. arvan kül, et hilisemalt enne lahkumist sinna vel tihendust lisama peab, kuid midagi hullu ei juhtu.

avastasin vel täna, et sin taastusravis ühe osakonna stendi peal oli lendleht tandem hüppele. erutusin sedavõrd, et saatsin kohe taotluse ära...tasuta ju. paistab, kas arstid annavad loa. ned raisad võivad ju igast põhjusi veto andmiseks peale lugeda :P

aga algus tõotab igatahes tulla positiivne...se 3-nädalane taastusravi...kui aint miisu ka siin oleks (oeh...igatsen)..


proosit

proteesi saaga 2

sain sis N kätte selle võimsa amordiga jalatalla (amortisatsioon pahkluu kandis). tulemus - jalg jälle liiga pikk. telliti madalaim mudel, mis neil üldse olemas on ja ikka jama. varujala külge kinnitati ta kül ära, kuid põhimõtteliselt kanda san seda vaid sis, kui oma õige jala jaoks jalatsit upgrade'in...ehk sis pean talla paksemaks tegema. mingi kingsepa või ortopeediku juures iseenesest täiesti tehtav, aga igale olukorrale vastavalt kasutada siiski ei mängiks välja, kuna (vabandage väga) mingeid kingi ja tosse ma kül iga uue paari korral haipida ei viitsi. õnneks siiski kannan ma enamuse ajast tanksaapaid (vabal ajal kui ka tööga seoses just tankid nõutud) ja nendel üleni mustadel jalatsitel ei paista ka eriti välja se modifikatsioon, kuid kodusolles, kui võtan jalatsid otsast, oleks vasak jalg ikkagi liiga pikk. valik: kas panen alati toas olles paremasse jalga mingi sandaleti või kasutan varujalga.

selle parema jala lühenemisega on ikka sitaks jama ja pahandust pidevalt. ka varem oli probleem, et ei saa teatud vahendeid proteesil kasutada, kuna on liiga pikad parema jala suhtes. on soovitatud kül igast erinevaid kirurgilisi oppe parema sääre pikendamiseks, kuid ned lööksid mind uuesti ratastooli 6-12 kuuks ning seda asja ma enam "nautida" ei taha...rääkimata trepi ja teiste takistuste kasutus. pigem lepin kõrgentatud saapaga.

aa, meenus vel, miks mu trepi kasutus normaal-sammumisega raske on. kuna parem jalg oli samuti murtud (sääreluu kõrvalolev luu [ei mäleta, mis nimi sel oli] lausa kahest kohast), sis pole hetkel enam sellist vedrustust jalal, mis oli enne pauku. mu enda füsio (saarlane) selle peale ei tulnud, kuid mul endal turgatas eile õhtul pähe. seetõttu on treppidest laskumine ilma kepi/karguta õigeid samme rakendades üsna keeruline ja pikapeale ka valulik. loodetavasti sab se kõrvaline luu kunagi oma tugevuse ja samas sitkuse-"vetruvuse" tagasi, sis san ka inimese kombel treppe valitseda.

proosit