päev 167

magasin täna hästi, olin hommikul täitsa puhanud. saabusin alale ja peatselt tehti ka nädalane koosolek. suht samad jutud, mis eelmisel korral. peale seda koristasin ning juba lõunale.

päeval vajasin korra miinipildujate abi, et määratleda nende relvade kooslus. selle peale hakkas ülem kohe kõvatama, et ma olen ned juba vastu võtnud ja nüüd pole enam midagi. kurat, siuke suhtumine. kui meilt midagi tarvis, siis on küll, et "mis mõttes kohe ei saa", aga vajad ise abi, "pole minu probleem". selgitasin, et mul polegi vaja midagi tema kraesse ajada, vaid lihtsalt selgusele jõuda, mis seisus on komplektsus, et eestis kohe teada, kas seda või teist vaja lisada. siis mees mehmenes ning lubas hiljem abistada. täitsa persses...mind ajas selline suhtumine üsna kurjaks. seni oli se mees mulle üsna okei tundunud, kuid nüüd tõmbas küll miinustesse. siuke asi jääb ju meelde ning tulevikus tal minult taas miskit tarvis, tõmban kohe vee peale..."mul ei ole, ega saagi". munn...

õhtusöögil istusin juhuslikult ühe tõlgiga samas lauas. vahetasime paar sõna...tundus normaalne tüüp. avastasin ennast mõtlemas tumedanahaliste peale. meenus, et saarlase on üldjuhul ülbed munnid...kaasa arvatud viimane prügila neeger. paar päeva tagasi minuga lõunalauas olnud tumedanahaline ami oli väga okei. ja siis realiseerisingi - briti omale mõeldes nimetasin teda lolliks neegriks, usa omale aga normaalseks kutiks. tumeda amiga suheldes ei tule pähegi teda kuidagi neegriks nimetada, saarlase puhul on aga esimene asi. tegin järelduse - öelda neeger pole tõepoolest rassistlik, se näitab pigem harituse taset. nisis neeger on loll mustanahaline, tume on normaalne tüüp.

ajasin päeval nse ülemal pead ning õhtul ka major-doktoril. olen nii paljudel ja korduvalt pead püganud, et peaksin küll selle eest mingi tänukirja või medali saama...muig.


proosit

päev 89-90 - puhkusele minek

lennuk tõusis õhku u.0430 hommikul. põrutasime küprose suunas. laadisin ennist oma telefoni aku korralikult täis, et reisi ajal vähemalt musooni normaalselt kuulata. nii pea, kui afgaani õhuruum ületatud oli, jagas lennupersonal kõigile pindise heinekeni - saarlaste kuninglik traditsioon sõjakolde piiridest lahkumisel. küprosele jõudsime u.5h pärast. selle aja jooksul näitas küll lennuki peal paari filmi ja "Top Gear'i", mida kõike juba nähtud oli. sestap püüdsingi muusika saatel valdavalt magada...pluss unetu öö oli ju selja taga.

kiire tankimine ja sirutus küprosel (u.1h). suur osa rahvast läks maha. saarlastel on kombeks vahetult peale afgaanist lahkumist teha küprosel (või alternatiivina muus riigis) 24-48h dekompressiooni (joovad, elavad välja jm.), et siis värsketena koju naasta. peale tuli rahvas, kes selle juba läbinud olid.

edasi oli ligi 4h lendu britti. plaanide järgi pidime maanduma sõjaväe lennujaamas, kuid ligidal olles nägin monitori pealt kaarti, millel lennuk juba baasi kohal ning millegi pärast ei kõrgus ega kiirus ei vähenenud. raibe lasi rahulikult kuskil 200km lääne suunas edasi. maandus siis, kedagi maha ei läinud. peale tuli neoonjopes mees, kes marssis kohe kokpitti. umbes minuti pärast väljus ning me alustasime uuesti õhkutõusuga. ei tea mis jube hinnaline ja oluline pisi-pakk see olema pidi, et selleks nii palju lennukikütust raisata.

tänu vahepeatusele hilinesin plaanipärasest maandumisest 1,5h. kontakt-ohvitser, kes mind vastu võttis, teatas, et hetke seisuga me enam Londoni lennule ei jõua. mis tähendas minule, et kojusaabumine nihkub cc.24h. ööbisin baasi majutuses. läksin kl1800 juba magama, kuna olin väsind ning edasi põrutasin juba kl0400. londoni lennujaamas järgmine päev oli juba sujuvam. sain pagasi varakult antud ning vaba aega. astusin sisse baari nii pea, kui seal uksed avati...kl1000. toksisin telefoniga ja libistasin 2 õlut, kuni tuli taas suund lennuki poole võtta. kusjuures kummaline oli see, et kui afgaani iiri ületades maitses õlu kuidagi väga võõralt ja kummaliselt, siis nüüd läks asi juba libedamalt alla. kas lennuki peal oli õlu kuidagi kannatanud või võttis mul harjumine aega.

järgnev 3h möödus kiirelt. Helsinki lennujaamas oli samuti aega 1 õlle teha. vaikselt väravasse ronides juhatas mind aga väravainfo hoopis pagasisse. kui infost aru pärisin, selgus, et värav on muudetud. on türrid ikka...pidin nüüd uuesti turvakontrolli läbima - taskud tühjaks, läbikatsumine ning taskud täis laadida taas. olin pahane, kuid kodulähedus lohutas veidi.

Tallinas maandusin kuskil 2200. miisu oli kenasti vastas. kallistasime pikalt ning ei saanud silmi teineteisest lahti. lõpuks maandusime autosse. kojujõudnult samuti kaua ei võtnud, kui asusime abielupaari pühatoimingu kallale. mõlemid õnnest uimased, rüüstasime mu pagasi läbi. miisul oli tarvis vaja ju kohe ka oma nänn kätte saada. ausaltöeldes ei oskagi pakkuda, mis kell lõpuks magama saime, kuid uni oli üle nädalate parim.


proosit

päev 30

hommikupoolik oli kiire. lausa nii kiire, et ei taibanud õigel ajal isegi sööma minna. peale lõunat käisin särtsuga taas tsinke töötlemas. saime suurtega lõpuks ühele poole. imestasin, miks kurat peame kontrollsildi panema keeratavate korkidega mp konteinerite sisse. kui tsingil paneme veel kaane vahele, et väljast paistab, siis konteineril tuleb eelnevalt kork maha keerata. noh ja kui juba kordi maha keerad, siis juba näed ju, et midagi sees pole...milleks veel silt sisse seda kinnitamaks. saarlaste geniaalsus, kurat.


proosit

päev 29

olen paremini magama hakanud. üksikud öised norsatused kamraadide poolt enam ei häiri, isegi ei märka enam. hommikul ärgates oleks tegelt veel magada tahtnud, kuidagi nii mõnus oli, aga töö kutsub. enne lõunat tegelesin Särtsuga (kolleeg) vanade tsinkide kallal. selleks, et saarlased neid vastu võtaks, tuleb neid eelnevalt töödelda. kontrollida sisu - kas on sisse jäänud mingit prahti või mis hullem laske-/lõhkemoona. tsingi peal olevad kirjed tuleb äratundmatuseni üle värvida ning lisada tuleb silt. sildil on nö. komisjoni heakskiit, et on tühi ja turvaline edasi menetleda. muidu on ok, aga päris täpselt ei mõista, miks me neid küll värvima peame. valdavalt lähevad tsingid saarlaste kaudu nende koju kas taaskasutusse või ümbertöötlusesse. kõigest väike osa müüakse aeg-ajalt kohalikele. jutt, et kohalike käes ei tohiks olla tsinke eelnevalt sees olnud kauba kirjetega on täielik bullshit. no keda kotib, ausalt. pealegi on enamus tsinkidel kirjed kas peale pressitud või nii paksu kirjaga, et teatud nurga alt vastu valgust on ime lihtne ära näha, mis selle tsingi sees eelnevalt olnud on. aga noh, saarlaste mõistus pole enam minu teha. nende protokollide vastu ei aita ükski vägi.

tehtud saime kuskl kolmandiku, kui avastasime, et on viimane võimalus lõunale minna. kuna mina hommikust regulaarselt söömas ei käi, siis lõuna viimastel minutitel (1330) oli mul juba hundi nälg. pugisin kõhu viimse päeva näljaga nii punni, et ägisesin veel tükk aega.

edasise päeva otsustasin tegeleda raamatupidamisega, kuna uuesti tsinkidega tegeleda oleks olnud liiga koormav. möllasin exelis mitme faili vahel, nagu pöörane. kella 1700st oleks saanud õhtusöögile. ma ei tahtnud toidu lõhnagi tunda. selline tunne oli, et kõht oleks nagu alles täis pugitud. ka söögi viimaste minutite eel (1930) kaalusin minekut, kuid endiselt oli norm tunne. hiljem lihtsalt närisin filmi vaadates veidike vinnutatud liha ja hea küll. polnud uuel hommikul nälga ega midagi.

coy tuli samuti oma viimaselt opilt tagasi. tõid ka mõned probleemid kaasa, millest 3 tükki hõlmavad mind. nest 2 on minu jaoks täiesti uudsed, nisis võib täitsa huvitav uudse probleemiga tegeleda.


proosit

päev 19

hommik hakkas tormakalt. valmistusime laskmiseks ja vaja asjad valmis panna, relvad kätte jagada jne. olin juba "sõduriks" riietunud, kui öeldi, et "vestid-kiivrid jäävad maha, me laseme ju relvad kõigest sisse". nojah, kiskusin siis varustuse maha. jõudsime lasketiiru, siis öeldi üldse, et "ära jääb, kuna enam reedeti laskmist ei toimu tänu konvoide opile". ei mõista kül, kuidas need 2 saavad teineteist segada, aga hea küll. tulime sama targalt tagasi. ise mõtlesin, miks keegi siis ei hoiatanud...meil oli broneeritud kenasti. oleks võinud ju teavitada, et täna ei saa lasta...viird. võib-olla unustas keegi muidugi ka edasi öelda, kuid sitta sellega.

tagasi jõudes avastasin end töösse uppumast - hunnik galille, 1 bronn ja MP jalg vajas nokitsemist. galillidega oli lihtne. isegi komplekteerisin väikse paki, mida edasiselt saaksid coylased ise kasutada, et mind nii pisiasjaga ei tülitaks. bronn ja MP jalg aga vajasid põhjalikumat ravi. oii, kus bronniga sai väänelda...üle kahe tunni. MP-ga tegelen hiljem.

ilm on pilves, kuid selle eest muidu normaalne. kuskil kella neljast kiskus tormiseks, silmad tolmu täis. peale viite tuli tuulele ka vihm külla. ma sain sööma veel kuivalt, kuid tagasi olin märja seljaga. õnneks mitte nii hullult, kui nendel, kes sööma veidi hiljem läksid. siis kallas nagu oavarrest. majutusse minekuks oli küll vihm pausi teinud, aga jätkas taas unisemal ajal. hommikuks olid suured loigud kõikjal ümbruses.


proosit

Afg - Päev 9

tra, kus eile oli igav päev. saime RSOI koolitust. jalaväelased saavad seda mitmed päevad, kuna lisaks tutvustusele ja teoreetilisele osale lisandub ka praktiline osa. NSE sai ainult tutvustava. paraku oli sellest jutust 95% saarlastele suunatud.

presenteeriv personal oli kah siuke tuim monotoonne kogum, et paha hakkas. teine esineja küll tegi huvitavalt. oli võimalik mõnuga jälgida, viskas väikseid nalju sisse...tubli esitlus. ülejäänud persetäis oleksid nagu arvuti programmid, mis sisse pekstud kirjutist tuimalt ette vuristavad. kohutav. sellises olukorras on unega võitlus suurimaid väljakutseid. tundsin kaasa meestele, kes istekohaks eesmised read valisid. seal olid seljatugedega toolid. oleks suurematel pnkidel tagapool samuti seljatoed olnud, oleksin koos eesmistega und lasknud. ilma seljatoeta oli keerulisem uinuda.

nii palju, kui juttu jälgida suutsin, siis oleks see tekst isegi saarlasele liigne olnud. räägiti kõike, mida juba baastreeningu ajal õpitakse. ainus, mis vähegi juurde andis, oli miini ohu info. saarlastele oli vist kasulik ka palgaarvestus. ülejäänud tutvustav osa oli täiesti ebavajalik info ning ajaraisk.

proosit, raisk

Afg - Päev 5

magasin täna hästi. lausa nii hästi, et ei tahtnud eriti ka hommikul tõusta, vaid edasi magada. kuidagi nii magus oli olla.

aah...eile pesus käies oli nali - kuna tegemist siin vaid püstjalu pesemisega, pesukabiinid mitmed ridamisi kõrvuti, vaheseinteks vaid dushikardinad, siis kõrvalistel oli aeg-ajalt hämming, miks üks tüüp pestes kord ühest kord teises vahe-kardina torust kinni hoiab. neil tekkis kõhe tunne, et naaber tahab keset pesu vist külla tulla dushi võtma. tegin kiirelt selgeks, et keksin/hoian tasakaalu siin ühe jala peal ning vahel tarvis tasakaalu parandamiseks kuskilt kinni hoida, milleks parimad kohad olid just kardina torud. sealt tekkis veelgi suurem hämming, miks kutt ühe jala peal seistes ennast peseb. siis olin juba sunnitud kardina vahelt oma poolikut jalga näitama. teema ammendatud, kuid nalja sai.

sain endale veel ühe tööülesande - valmistada ette vanad laskemoona konteinerid (tsingid, kastid, karbid), et neid kohalikele maha parseldada. nimelt tuleb neil kontrollida sisu ning pealmised kirjed tuvastamatuks üle värvida. varem tegeles sellega laskemoona kunn, kuid temale määrati nüüd vana laskemoona utiliseerimine, mis ennist minu ametiülesannetes oli. ei teagi, miks vahetus, kuid sedasi oli ülema otsus. minu jaoks suurt vahet pole, lissalt ei teadnud ennist emma-kumma lisaülesande olemasolust isegi mitte.

arutasin vahepeal vana laskemoona kunniga, kui erinevalt suhtuvad saarlased ja amid sõjaolukorras formaalsusesse. mõlemid leiame, et amid on kordades saarlastest üle. viimased on kohutavalt punktuaalsed ja jäigad, mis häirib igapäeva sõja-elu tegevust oma paindumatuse tõttu. amid seevastu on aga väga paindlikud - kord vaatavad läbi sõrmede, kord pigistavad silma kinni. ma ei räägi keeldude üleastumisest, vaid "sõrmega määrustikus järge ajamisest".
näiteks: kord korraldasid eestlased heategevusliku laskmise - MG-3 kuulipilduja ning hunnik aeguvat moona - amid tulid kohale, viskasid sada daala purki ning lasid isu täis. saarlased tulid kohale ja nentisid kurvalt fakti, kui nende ülemus ütles, et "teil puudub vastava relva koolitus...lasta ei või". pühkisid suu puhtaks ning jalutasid nuttes minema. no mis mõttes...laias laastus RELV ON RELV. seni, kuni tead, mis suunas lasta, on tarvis uue relva puhul peamiselt teada vaid, kuidas relva ohutuks teha, kaitseriivistada, ümberlaadida. vajalikud teadmised omandaks vähem kui minutiga. saarlaste jaoks tähendab aga sertifitseeritud koolitus tundide viisi teooriat, päevade viisi praktikat ning nädalate viisi kogemusi. tõsi, sellisel tulemusel oled suht vilunud ekspert. aga, kui sa oled inimtühjas kõrbes ning otsesuunas 180 kraadi laiuselt paistab enam kui 50km ulatuses puhas tühjus või oled suletud tiirus ning laskmise suunas ja külgedel kõrguvad üle 5m kõrgused liiva müürid, siis mis kuradi "sertifikaati" või "kvalifikatsiooni" sa vajad, kui sul muidu üldised relva käsitlemise oskused olemas on. lambad..!
ja sarnaseid näiteid on tegelikult sadu, kus saarlased ei saa asjaga tegeleda, kuna vastav kvalifikatsioon, ülemuse allkiri või kurat teab mis puudub. ja see ei kehti vaid siin afgaanis, vaid ka britis koha peal näiteks meditsiinis, igasuguses teeninduses jne. nad kutsuks vist koju kah elektriku, kui lambis pirni tarvis vahetada.

amid:
tahad seda relva proovida - sihi sinna ja vajuta seda
sul on rohtu tarvis, kuid doktorit pole - õde annab sulle praegu ravimi ning doktori allkirja paberile võtame hiljem
on vaja ühte el.seadet - kasutada oskad, siis võta siit ja too pärast tagasi, allkirja vaja pole

saarlastel ei kohta sa kunagi nii toredat, sõbralikku ja paindlikku suhtumist. kui meenutan seda viimast skandaali briti ja eesti vahel seoses ühe saarlase raamatus ilmnenud eesti sõdurite nimedega (ei mäleta kas aasta või 2 tagasi), siis isegi arutati briti kontingendi alt välja astumist amide alla. oii kus ma hoidsin pöialt, et nii läheks. veidi aega hiljem jahtusid tunded maha ning oligi mokas. ei tea, kas mingil õigel tegelasel silitati põlve või sai keegi mingi prääniku selle eest, kuid mul on hirmus kahju. täna oskas laskemoona kunn veel öelda, et hiljuti KJ põhjendas asja - kui me oleksime amide all, siis saarlastega koostöö lakkaks, kuna nad nii ennast täis kuninglikud ülbikud on. olles saarlaste alluvuses saame aga amidega endiselt väga hästi koostööd teha (ma hetkel tõlgendasin sõnastust "maalähedaseks").
ausaltöeldes poleks mul selle vastu midagi, kui me ennast saarlastest lahti lõikaks, las ülbitsevad seal saarel omaette. tean, et ka amid võivad ülbed olla, kuid hetkel on oma ülbust domineerinud pigem saarlased ning sellest kopp ees. saarlaste liidust lahti lüües saaksime koostööd natoga teha lihtsalt käsu korras lähima baasiga...miks peaksimegi täielikult saarlaste tiiva all olema.
enamus saarlasi tegelikult ei teagi, et eestlased nende kontingendi alluvuses on. mitte ainult tsiviilid, ka sõdurid tegid suured silmad, kui ma esimest korda neile selgitasin oma paranemist ja taastusravi just britis. oli näha, et nad viisakusest noogutasid, naeratasid ja kiitsid heaks, kuid tegelikult sain tagaselga teada, et heaks nad meie riikidevahelist diili ei kiida. no miks peaksime siis selliste emmidega koostööd tegema, kes meid ei salli ning ei salli ka meie neid..?

ajasin ennast nüüd käima, raisk. rohkem ei kriba.


proosit

briti oinad

heh kujutad ette. pygasin endale P omekul uuesti mohikaanlase p2he (jah, t2itsa ise ning korralik tuli) ning kohe samal p2eval kui ka t2na paev otsa aint kiidus6nu tulnud, et ni lahe jne. m6ni lisas vel, et sa vist tegelt ei tohi sellist kanda. mina - miks mitte. eesti s6jav2es pole selle soengu vastu midagi (kui ma just kuhugi k6rgele vastuv6tule ei l2he, et korrektsus ja puha).
britt - okas, kui teil lubatud, sis jah.
ning sis peale l6unat p6rkasin kokku asutuse praeguse k6ige-v6lliga, kes sis - mis see on.
mina - mohikaanlane
tema - miks
m - mul ennegi olnud. nyd tuli isutaas peale ja meil v6ib.
t - se on briti armee asutus, peab olema korrektne
m - mis ma nyd sis tegema pean...maha ajama v
t - ega vist sellise soengu puhul muud ei aita jah
m - aga ma juba N l2hen koju...ehk siiski..
t - noh, kui juba N, sis olgu
ise m6tlessin, et militaarasutus...see selleks, ennek6ike peaks kohalikku asutust v6tma ikka nagu meditsiini asutust juh. saadakse ju fysioteraapiat, tegevusteraapiat, yldfyysise taastamist, proteese...heh, isegi tablette ja sidemeid haavade parandamiseks antakse sin. konkreetselt on ainus asi sin militaristlik valvetoimkond, kes laigulistes ja relvis territooriumit valvab...muud miskit.

ei m6ista, miks britid oma militarismi ja isegi t2psemalt militaristliku distsipliiniga yle pingutavad. nad n6uavad pidevalt ranget distsipliini ise elementaarsest militaristlikust distlipiinist kinni pidamata.
n6uavad ajalist punktsuaalsust, aga ise hilinevad pidevalt.
n6uavad absoluutset kuuletumist, aga ise on siuksed ylbed ennast t2is m8lakad.
n6uavad k6rgeid sanitaar- ja hygieeni standardeid, aga ise jalutavad oma saabastega 6ues konide hunniku otsas ning sis tulevad sisse ja k2ivad isegi dushiruumis samade saabastega.

no puhta idioodid. oii mai salli britte. neid on normaalseid sama palju, kui eestis venelasi...pead tikutulega taga otsima, et leida.
juba paar aastat tagasi kohe peale vigastust avastasin oma yllatuseks fakti: teades, et j2nkisid on jube palju lambaid, aga nii prestiizhe rahvuse seas nagu britid on, on nii palju debiilseid idioote - oli alguses lausa uskumatu. nyydselt igakorraga se fakt leiab ainult kinnitust.

eestis ikka tykk maad parem ;)


proosit

magamatus

no t2itsa l6pp, kui raske t2na magada oli...mingi 2-3h oli korralikku und v.
esiteks ei suutnud magama j22da, kuna m6tted olid tugevalt miisu juures. kella piiksumisest sain aru, et se r88vis kuskil 1,5-2h.
sis mingi aeg und ja hakkas p6hi h2da pihta - mingi vend k6rval palatis norskas ni k6vasti, et kostus julmalt minuni v2lja. v2he sellest, aeg-ajalt oli kutil vist konn kurgus ja sis r6gises valjult kuskil 30sek. enne, kui otsustas reaalselt kurgu puhtaks k8hatada. seda kordas ta ikka iga 15-30min. tagant.
ja tagatipuks olid mitmed otsustanud oma t2nase 2ratuse panna 1h varasemaks ise yles 2rkamata. uimaste h22lte j2rgi tuvastasin, et poistel pettumus, kuna vast eelneva p2eva 2ratus oli unustatud muuta. nisis oli ka minu 2ratus tavap2rasest 1h varem.

sellise ebaregulaarsusega sain magada ni palju kui sain. 6nneks hetkel vel tunda ei anna, aga p2evapeale kindlasti, kui juba suuremaks rabelemiseks ja treenimiseks l2heb. aga k6igepealt kohe otse proteesimeistri juurde.


proosit

uus jalg

perse raisk. ei saanudki sel n2dalal uut hylssi k2tte. esialgu pidin saama N, sis t2na omekul, sis t2na p2rast l6unat. nyd 8eldi, et saab p2eva l6puks kyl valmis, kuid sis l2evad k6ik koju ning pole mahti seda mulle jalga katsetada. et sis alles E san l6pptulemust proovida, nisis linna peale kondama ei l2hegi, kuna praegusega juba liiga valus, et pikemaid marsruute l2bida.

et sis igast shopingud j22vad minu jaoks 2ra. kui, sis aint lennujaama tax-free alas.
NV m88dub sis peamiselt ona pannes ;P


proosit, raisk

MEGAp2dev Briti meditsiin

tra kyl. nyd avastasid mul mingi "liiva bakteri". no mida kuradit. mingi 6de oli otsustanud minu toimikut p6hjalikumalt lehitseda ning avastas seal, et mul on/oli liiva bakter (midaiganes se ka t2hendab) ning kohe l2kitas mu yhest majast teise vastavasse osakonda 88bima. kui kysisin, kust krt keset talve ma selle liiva sin kyl endale sisse h66rusin, sis selgitas, et se on juba afganistaanist saadik (2008 suvi) :P ning ned oinad alles nyd m2rkavad.

uurisin veidi - kasse on nakkav, kuidas sellest lahti saada.
vastuseks oli, et se on siuke asi, nagu mu MRSA bakter, mis on eluks ajaks (viimane hetkel uneseisus), aga, kui ma just oma verist haava teise inimese verise haavaga kokku nyhkima ei hakka, sis edasi ei liigu kohe kuidagi. et se liiva bakter sama asi. nakkav pole, aga lahti t2ielikult ei saa.

ma sis m6tlesin, et mida kuradit mind yhest majast teise nihutada vaja oli. egas ma nende tyypidega persenussi tegema hakka, ni et k6ik villis ja verine. nemad selle peale, et meil on siuksed regulatsioonid ja k6ik. vastava infektsiooniga/bakteriga isikud on ka vastavas palatis/toas.

esialgu tundub loogiline, aga, kui asi nakkav nagu kuidagi moodi ei ole (mulle 8eldi, et isegi mitte sugulisel teel), sis reaalset p6hjust ju endiselt isolatsiooniks pole. krt, olen nagu mingi tulnukas...neile kindlas ruumis, kindla luubi all.

persse, se briti idiootsus hakkab juba ajurakke s88ma. ausalt noh, meditsiinilisest aspektist on nad minu arust lausdebiilid. ajavad oma nilbet infektsiooni ja isolatsiooni juttu, aga reaalselt n2en oma silmaga, kui palju tegelt sanitaarn6uetest kinni peetakse. pole ime kah, et haiglates infektsioonid levivad l2bi 6hu ning taastusravikeskustes patsiendid eriti oma infektsioonidest lahti ei saa (v6i sis v2ga vaevaliselt).

tyrki ja purki, raisk.


proosit, nahhui :@

raske E

fak raisk. just siuke trenn selja taga, et sure 2ra. vaevu jaksan s6rmi yle klaviatuuri liigutada. poole h p2rast hakkab j2rgmine ylakeha trenn. tyra, nad on taas p2he v6tnud, et meist tuleb kulturistid treenida...ei ait2h. v2iks teha trenni ikka ni, et hiljem ikka kerge m6nus v2simus, mitte murtud olek. peab vist v2gisi valima hakkama, millest osa v6tta ja millest mitte.

NV oli suht igav. kusagil k2ia ei viitsinud, kuna ilm oli masendav. eestis sadas lund ja oli sula, siin oli valdavalt tuuline ning sadas vihma...praegugi kallab. kurilkas on huvitav...k6ik on ennast sinna pakkinud nagu sardiinid karbis. ise ei viitsinudki nendega kaisutada...tegin vihma k2es tobi. tundub, et briti s6durid kardavad k6ik vett. nojah...ise ma linnapeale jalutama siukse ilmaga samuti ei kippunud, aga korraks vihmak2tte tobile minna just eriti suur probleem pole.

eks linnapeale jalutama muhedam minna sis, kui uue hylsi k2tte san...se peaks ikka korralikult paigal ka pysima, et pikemaid jalutusk2ike mugavamalt ette v6tta.

okas, nahhui...rohkem ei viitsi praegu.


proosit

TOUCHSCREEN

huvitav värk se tehnikaga. peatselt kõik asjad puutetundlikud. isemoodi mugav...pole klaverit, mille vahele tolmu sattuda ;P
sin britis olen seni kõigil puutetundliku ekraaniga telfasid näinud. no mitte kellegil pole telefoni, millel põhikasutusena nuppe kasutad. läpakad kõigil vel vana malli (puutekas vist liiga kallis [tegelt ei teagi...peab uurima]) ning seda iPad'i pole samuti kellegil näinud. iPod'i ei kasuta enam keegi, ka seda puutekat...kõigil kas iPhone või muu puutetundliku ekraaniga telfa, mille maht mp3 jaoks enam kui piisav.

miks ma sellest mõtlema hakkasin oli, kuna eestis tegelt suhteliselt vähesed kasutavad puutetundliku ekraaniga ükskõik mida. no on ju...üsna vähemus selle omaks võtnud. ma tean aint kahte sõpra, kellel on puutetundlik telfa. minul on nüd puutekas seebikarp (fotokas), kuid telfat sellist ei tahnud. vähe sellest, et enamus inimesed nuppudega telfat eelistavad, tahavad paljud vaid lihtsat telefoni - helista, sms. nad ei taha mingit fotokat sinna, ega mp3 laoruumi...heh, hea, kui värvilist ekraani ja polüfoonilisi helinaidki tahavad :D

aga miks sis on ni, et eestlased puutekale miskit tavalisemat eelistavad. kas nad skeptilised puuteka ekraani töökindluses...või võtab se akut rohkem. purunemisel ni kallis, et paranduse asemel osta suisa uus...miks, miks, MIKS..?

leidke mulle se koht, kuhu se koer maetud on..!


proosit

mudafukkerid raisk

-.- .-. -.. .. / .- ..-. ..-. .. -.. .-.-.- / ...- ..--- .. -.. . - .- ...- .- .-.. - / ... .- -. / ..- ..- . / .--. .-. --- - . . ... .. / -. . .-.. .--- .- .--. ..--- . ...- .- .-.. .-.-.- / -.- -.-- .-.. / ...- . -. .. - .- ...- .- -.. / -. -.-- -.. .-.-.- / .- .--- .- ...- .- -.. / .-.. .. ... ... .- .-.. - / ... .. - - .- / -.- . . -- .- .-.-.- / .- -- -- ..- / - ..- -. -. . -. / .--- ..- -... .- --..-- / . - / - .- .-. ...- .. ... / --- .-.. . -.- ... --..-- / -.- ..- -. .- / ...- .- -. .- / .--. --- .-.. . / . -. .- -- / ... . . --..-- / -- .. ... / - .- / ...- .- .-. . -- / --- .-.. .. .-.-.- / ... .. ..- -.- . / - ..- -. -. . --..-- / . - / .... . .- --..-- / -.- ..- .. / . -. -. . / -- .. -. . -.- ..- - -.- .. / .- -. - .- -.- ... . / .--- .- / ... .. ... / -.- .- / ... . .-.. .-.. .. -. . --..-- / -- .. ... / -.- --- -.. ..- ... / .-.. .. ... ... .- .-.. - / - --- .-.. -- ..- / -.- --- --. ..- -- .- / .... .- -.- -.- .- -... .-.-.- .-.-.- .-.-.- .-. .- .. ... -.- .-.-.-

tõlge - http://morsecode.scphillips.com/jtranslator.html

uimased lambad

huvitav, millest tuleneb se, et saarlased ni puised ja aeglas-uimased on..?!
kas puisus kaasneb sellega, et majesteetlik rahvas on oma nina ni kõrgele taevasse ajanud, et tava(normaal-)inimese elulaadi enam ei mõisteta või nad on lissalt ni aristokraatlik rahvas ja neile ei kõlba enam "matsi" kombel mürada. ise olen praeguseks aksepteerinud, et nad sellised lissalt ongi. loomulikult leidub erandeid...umbes 1/100 (v-o isegi 1/1000) nagu ka eestis sibulatega, kuid üldistav pilt on siiski suht kindel.

uimased on nad ajaplaneerimise suhtes...ni oma tööd tehes kui vaba aega sisustades.
tööl näiteks, kui ütlevad "olen tagasi 2 minuti pärast", sis enne 10min-t sa teda ei näe. se jada läheb lubadustega suuremaks:
5min -> 30min
10min -> 2h
jne

poodides on ni, et 5-st kassast 2 tegutsevad. järjekord on nagu pikk madu riiulite vahel. teenindajad üli uimaste liigutustega vaikselt registreerivad kaupa. mingi tüüp avastas, et on teenindajaga tuttav ja peale ostu võttis lausa mugavama asendi letil sisse, et lobiseda ning müüjal polndki selle vastu midagi. mis kõige rohkem hämmastas, kui rahulikuks suutsid kliendid järjekorras jääda...mitte keegi ei pahandand, närvitsenud ega säbelenud sellep. WTF, eestis oleks selle peale ammu juba kisa tõstetud...või vähemalt öeldud "klge sry, aga.." (koputades sõrmega käekella peale). okas, ka ise just päris paanikasse ei satuks, kuid ajuvaba mökutamine käib ikka tiba pinda kül.

siuke uimamine käib neil igal pool: tööl, poes, vabal ajal hobidega/kodus. saarlane lissalt uimerdab nagu purjus tigu üle märja munni. rahulikkus on muljetavaldav, kuid tundub, et nad pigem aeglase reageerimisega.

mäletan, kui kunagi mõistsin, et umbes tuhande ami kohta võid ühe saleduse leida. arvasin, et saarlased on intelligentsed ja asjalikud, kuid poleks uskunud, et sin ni palju uimaseid lambaid on...umbes sama teema sin - 1/1000 siuke asjalikum.

saare toit

vot mis meenus täna vel. pea 2 nädalat olen seda saare solki näost sissa ajanud ja nimodi sitt haiseb. ei julge kurilkas peerugi lasta kartmata, et katusealune õhku ei lenda. saarlased raisk ju topivad rõve palju säilitusaineid igale poole - kusi ja sitt kohe teist värvi...haisust ei hakka rääkimagi.

liha on ainult kondijahu täis, piim on lahja (muidu 1,5%...3,5%-ne on nimodi kooritud, et õiget maitset ei leia), toiduvalmistamisel nad isegi elementaarsemaid maitseaineid ei tarvita (sool, suhkur, pipar jne) - no pask mis pask. kuidagi vägisi tuleb miskit kurgust alla suruda. korra nädalas sab mingit kalkuni-burksi (õnnepäev) ja ülejäänd aja suht nälgi. saarlastele endale muidugi maitseb, aga euroopasse sellega ei pressi.

tüüpiline saare hommikusöök - praemuna (mitte aint kollane pole härjasilma kombel vedel, vaid ka valge poole kohaga); singi riba, mis on vist mõlemilt poolelt kokku aint 5 sek sooja saanud; pikemat sorti grill-vorst, kus on kondijahu rohkem, kui minu keres konti kokku; ning oad punases kastmes (mai taha elu seeski siukest solki enam näha kah).
kõik küpsetatavad asjad nõretavad vel õlist...
..head isu.

FRIGIIDSED SAARLASED

täna pärisin, miks ühel instruktoril pole seelikut seljas vastavalt ühele teisele...et ta näeks selles tunduvalt etem välja. selle peale vastati, et ta on tsiviil vastupidiselt teisele, ta ei tulnud siia säärt lehvitama vaid meid treenima ning lõpetuseks vigises midagi seksuaalsest ahistamisest. no mine persse, soovitan inimesele midagi ilusat ja tema kohe süüdistama. pole ime, miks noored saare poisid eesti naisi rohkem vahivad - kohalikud lissalt ni sugukülmad nagu konnad talveunes.

pidin täna mingi jalutus-testi ka tegema - peale seda, kui olin üle 10 minuti velomeetri peal ennast soojendanud ning ühe teise trenažööriga käsi-jalgu 40 min piinanud, otsustas üks treener enne lahkumist mind pool-kuupri testi tegema panna. jalutasin sis 6 minutit et keel vestil ja pigistasin tiba üle 500m välja. krdi affid pole mulle õiget uut jalga koos amortisatsiooniga andnudki ja juba ajavad kiirendama :P oleks pidanud mööda tukka mõnele andma. samas ned teeksid kohe jälle uue süüdistuse...affid raisk.

okas
hiljem uued uudised