Wednesday, February 12, 2014

päev 89-90 - puhkusele minek

lennuk tõusis õhku u.0430 hommikul. põrutasime küprose suunas. laadisin ennist oma telefoni aku korralikult täis, et reisi ajal vähemalt musooni normaalselt kuulata. nii pea, kui afgaani õhuruum ületatud oli, jagas lennupersonal kõigile pindise heinekeni - saarlaste kuninglik traditsioon sõjakolde piiridest lahkumisel. küprosele jõudsime u.5h pärast. selle aja jooksul näitas küll lennuki peal paari filmi ja "Top Gear'i", mida kõike juba nähtud oli. sestap püüdsingi muusika saatel valdavalt magada...pluss unetu öö oli ju selja taga.

kiire tankimine ja sirutus küprosel (u.1h). suur osa rahvast läks maha. saarlastel on kombeks vahetult peale afgaanist lahkumist teha küprosel (või alternatiivina muus riigis) 24-48h dekompressiooni (joovad, elavad välja jm.), et siis värsketena koju naasta. peale tuli rahvas, kes selle juba läbinud olid.

edasi oli ligi 4h lendu britti. plaanide järgi pidime maanduma sõjaväe lennujaamas, kuid ligidal olles nägin monitori pealt kaarti, millel lennuk juba baasi kohal ning millegi pärast ei kõrgus ega kiirus ei vähenenud. raibe lasi rahulikult kuskil 200km lääne suunas edasi. maandus siis, kedagi maha ei läinud. peale tuli neoonjopes mees, kes marssis kohe kokpitti. umbes minuti pärast väljus ning me alustasime uuesti õhkutõusuga. ei tea mis jube hinnaline ja oluline pisi-pakk see olema pidi, et selleks nii palju lennukikütust raisata.

tänu vahepeatusele hilinesin plaanipärasest maandumisest 1,5h. kontakt-ohvitser, kes mind vastu võttis, teatas, et hetke seisuga me enam Londoni lennule ei jõua. mis tähendas minule, et kojusaabumine nihkub cc.24h. ööbisin baasi majutuses. läksin kl1800 juba magama, kuna olin väsind ning edasi põrutasin juba kl0400. londoni lennujaamas järgmine päev oli juba sujuvam. sain pagasi varakult antud ning vaba aega. astusin sisse baari nii pea, kui seal uksed avati...kl1000. toksisin telefoniga ja libistasin 2 õlut, kuni tuli taas suund lennuki poole võtta. kusjuures kummaline oli see, et kui afgaani iiri ületades maitses õlu kuidagi väga võõralt ja kummaliselt, siis nüüd läks asi juba libedamalt alla. kas lennuki peal oli õlu kuidagi kannatanud või võttis mul harjumine aega.

järgnev 3h möödus kiirelt. Helsinki lennujaamas oli samuti aega 1 õlle teha. vaikselt väravasse ronides juhatas mind aga väravainfo hoopis pagasisse. kui infost aru pärisin, selgus, et värav on muudetud. on türrid ikka...pidin nüüd uuesti turvakontrolli läbima - taskud tühjaks, läbikatsumine ning taskud täis laadida taas. olin pahane, kuid kodulähedus lohutas veidi.

Tallinas maandusin kuskil 2200. miisu oli kenasti vastas. kallistasime pikalt ning ei saanud silmi teineteisest lahti. lõpuks maandusime autosse. kojujõudnult samuti kaua ei võtnud, kui asusime abielupaari pühatoimingu kallale. mõlemid õnnest uimased, rüüstasime mu pagasi läbi. miisul oli tarvis vaja ju kohe ka oma nänn kätte saada. ausaltöeldes ei oskagi pakkuda, mis kell lõpuks magama saime, kuid uni oli üle nädalate parim.


proosit

No comments:

Post a Comment