Monday, February 17, 2014

päev 112

avastasin eelneval õhtul väiksed ehituslikud vead läpaka alusel. juhtmete asetusega unustasin täielikult arvestada. et kõrvaklappe ja voolu kinnitada, pidin läpakat etepoole üle piirde meelitama. parandusteks nüüd kas nihutan jalgade asendit või pikendan esipiiret, mis tundub tegelikult lihtsam.

ärkasin enne kümmet. kuna oli põiekas, siis püsti ja punuma. tagasitulles siukest lebotamise tunnet enam polnud, nisis ei jäänud pikemalt munema ja filmi vaatama, mida tavaliselt siin pühapäeva hommikuti teinud olen. ajasin suled selga ja tolmasin alale. mõtlesin, et kui isu tuleb, saan ka seal veel filme passida.

käisin brunchil ära ja taas oli maandumas üks medi-kopter. eile käis neid lausa karjas...vähemalt 3x rohkem, kui tavaliselt. tava vigastuste kõrval oli ka 1 amide laip eilses partiis. täna sattusin oma alale jõudes väravate ees täpselt nägema, et maha tõsteti briti laikudes sõdur, jalad ees üleni kaetult ning just kõige rutakamalt med-auto suunas edasi ei tormatud. siin olles ei pruugi ta muidugi tingimata tähendada laipa - tõstetakse selles asendis, kuidas kiirem ja mugavam on ning nägu kaetakse tihti tolmu ja muu sodi näkku sattumise eest. ka tempo võib madalam olla, kui tegemist on vaenlase haavatuga (mõtle ise). sellele vaatamata aga muutusin tol hetkel emotsionaalseks, tõmbas silma märjaks. õnneks olid päiksekad ees ning keegi seda tuvastada ei saanud. ei saa seda endale lubada, et siin veel sellise asja puhul nõrkust välja näitaksin. kurilkasse jõudes viskasin kiirelt vastaval teemal musta huumorit, et emotsioonid kiirelt alla suruda...toimis...veidi. sestap sellest rohkem ei kriba.

enne õhtusööki avasin taas juuksurisalongi. Bobole tegin kohe normaalse sonksi, kuid siis tulid ka Popi ja Särts kohale. nemad tellisid kiirtoiduna korralikult üleküpsetatud kiilaka. kuna ma siiski mänguline inimene, pidin esialgu ikka mingid vigurid pähe tegema ja fotosüüdistused samuti võtma. Popil sai veel suht tagasihoidlikult 2 lihtsamat, kuna alguse tegi üldse kolmas isik ning seetõttu hilisem enam sedasi ei säranud, nagu Särtsul. talle tegin midagi taolist, mis ka minul ratastooli päevil korra oli. peale selle salvestamist modifitseerisin radikaalselt ning tegin uued tõestusmaterjalid. vaatan, kas meelitan need materjalid talt välja ka kuidagi, kuna tema fotokas oli.

õhtul õpetasin Särtsule korralikumalt ja iseseisvalt supikaid filmidele laadima. tal seda teha raskem, kuna inglise keelt ei mõika, nisis kontrollida nende sobilikkust ja õigsust keeruline. muus osas tegin talle selgeks, kust mida alla laadida ja kuidas peale panna.


proosit

No comments:

Post a Comment