koju

täna sis veedan oma viimase öö sin britannias. loodame, et ärevus mind terve öö üleval ei hoia. tagasi tulen ma täiesti üksi, nisis san ka lennujaamas veidi ringi orjenteeruda :P

ongi juba siinsest ni villand. san lõpuks ometi oma kauaoodatud miisu juurde tagasi. kohe läeb muidugi asjatamiseks kah, kui Estland'i naasen. et rahu ja puhkust eriti ei teki. aga vähemalt esimesed päevad naudin oma armsama seltskonda. sis paistab, millal koju saan ja sõpru taas näha.

oeh jah, eks omadega sis peatselt kohtume.

proosit

proteesi saaga 2

sain sis N kätte selle võimsa amordiga jalatalla (amortisatsioon pahkluu kandis). tulemus - jalg jälle liiga pikk. telliti madalaim mudel, mis neil üldse olemas on ja ikka jama. varujala külge kinnitati ta kül ära, kuid põhimõtteliselt kanda san seda vaid sis, kui oma õige jala jaoks jalatsit upgrade'in...ehk sis pean talla paksemaks tegema. mingi kingsepa või ortopeediku juures iseenesest täiesti tehtav, aga igale olukorrale vastavalt kasutada siiski ei mängiks välja, kuna (vabandage väga) mingeid kingi ja tosse ma kül iga uue paari korral haipida ei viitsi. õnneks siiski kannan ma enamuse ajast tanksaapaid (vabal ajal kui ka tööga seoses just tankid nõutud) ja nendel üleni mustadel jalatsitel ei paista ka eriti välja se modifikatsioon, kuid kodusolles, kui võtan jalatsid otsast, oleks vasak jalg ikkagi liiga pikk. valik: kas panen alati toas olles paremasse jalga mingi sandaleti või kasutan varujalga.

selle parema jala lühenemisega on ikka sitaks jama ja pahandust pidevalt. ka varem oli probleem, et ei saa teatud vahendeid proteesil kasutada, kuna on liiga pikad parema jala suhtes. on soovitatud kül igast erinevaid kirurgilisi oppe parema sääre pikendamiseks, kuid ned lööksid mind uuesti ratastooli 6-12 kuuks ning seda asja ma enam "nautida" ei taha...rääkimata trepi ja teiste takistuste kasutus. pigem lepin kõrgentatud saapaga.

aa, meenus vel, miks mu trepi kasutus normaal-sammumisega raske on. kuna parem jalg oli samuti murtud (sääreluu kõrvalolev luu [ei mäleta, mis nimi sel oli] lausa kahest kohast), sis pole hetkel enam sellist vedrustust jalal, mis oli enne pauku. mu enda füsio (saarlane) selle peale ei tulnud, kuid mul endal turgatas eile õhtul pähe. seetõttu on treppidest laskumine ilma kepi/karguta õigeid samme rakendades üsna keeruline ja pikapeale ka valulik. loodetavasti sab se kõrvaline luu kunagi oma tugevuse ja samas sitkuse-"vetruvuse" tagasi, sis san ka inimese kombel treppe valitseda.

proosit

proteesi saaga

krt, eile oli lõpuks jalg nimodi üles paistetanud, et ei saand proteesi kätte kuidagi. proovisin kreemiga, sooja veega...midagi. lõpuks ei jäänd üle muud, kui proteesiga magama minna :P
omekul sis proteesimeistri juures saadi jalg kahes osas siiski kätte ning tegime nii, et tulevikus (loodetavasti) sellist asja enam ei juhtuks.

avastasin, et point miks tunnen proteesi lühemana (kusjuures puusad on ühepikkused) on, kuna umbes 2 aasta eest avastati, et mu parem jalg on vasakust pikem, mis tähendas tegelikult, et parem puus oli vasakust allpool. juba siis soovitati mul vabal ajal seistes rohkem parema jala peale nõjatuda. praegu pannakse jalapikkusega vägisi puusad loodi ja siuke ebard on käia. siuke tunne nagu kukuks kuhugi vasakule ära, kuigi jutu järgi on käimine suht ok. peab vist lissalt harjuma.

homme-ülehomme peaks kätte saama uuema jalatalla koos amortisatsiooniga, eks näis, kuis läeb.

proosit

nv birminghamis

läksin sis möödunud R (19.02) birminghami külla alan'i ja julie juurde. sinnasõit võttis kuskil 3h aega...vo isegi tiba rohkem. jube sitt liiklus oli. kohalejõudes käisime kõigepealt läbi sassi kohalikud tutvused ning sis koju. kodus sõime juudi körti (inside-joke) ja jõime viskit/viina. sedasi jutuga koos tegutsesime kuni kella 2-i öösel.

omekul väiksed võileivad ja vestlus ning lõunast linnapeale poodidesse. peamiselt käisime poes nimega oasis, kus müüakse põhiliselt sitaks koguses metal ja gooth stuffi...ossin midagi endale ja ka oma miisule. seejärel käisime läbi vanast haiglast (selly oak) lootuses näha tuttavaid arste-õdesid. üllatuseks avastasime, et samal omekul oli sisse lennutatud haavatud eesti sõdur. poiss oli ka meie ilmumisest üllatust täis. jagasime veidi näpunäiteid, kuidas haiglas uimaste saarlastega hakkama saada ning lubasime ka järgmine päev külastada.

lasime sealt jalga itaalia resto suunas (frankie & benny's). sõin ühe calzone sitsiliana pitsa (siuke kokkukeeratud, lihapallid ja muud manti sees - vaieldamatu lemmik) ning teised igast muud manti.

sis edasi kohaliku chopperite pubi (roadhouse) suunas. mingi 1900 võtsime esimesed dringid ja viimased 0200. selle aja jooksul sai tsirkust ja nalja rohkem kui 5rubla eest. oli lahe taas vanu tuttavaid nimodi näha. viimati nägin suht täpselt aasta eest.

öösel kojujõudes me kohe ei lõpetanud...lasime 0530-ni välja, kuni ikka pudelid tühjad. tõusin alles vastulõunal. polnud kõige värskem tunne, aga väga hullu kah mitte. kosusime paar tundi ja läksime toidupoodi, et haigla sõdurile puuvilju, mahla ja magusat osta.

enne haiglasseminekut käisime vel sassi tuttavate juurest läbi (paar tundi). mängisime mõned WII-mängud ja sis sõdurile külla. lõbustasime teda vel tunnike - rääkisime oma varasemaid lugusid haiglapäevadest: kui palju keegi kellelegi sitta keeras/närvidele käis.

lõpuks käisime chopperist vel poolikuks läbi ja pikk tagasisõit võis alata. tagasi jõudsin sis P kl2000.

oeh, vägev oli. eks juhtus vel asju kindlasti, mis hetkel ei meenu ja mida diskreetsuse tõttu siia lisama ei hakka, aga üli meeldiv nv oli.
ootan järgmist (loodetavasti koos miisuga).

PS: pilte nv-sest http://nagi.ee/photos/oTta/sets/252891/

mudafukkerid raisk

-.- .-. -.. .. / .- ..-. ..-. .. -.. .-.-.- / ...- ..--- .. -.. . - .- ...- .- .-.. - / ... .- -. / ..- ..- . / .--. .-. --- - . . ... .. / -. . .-.. .--- .- .--. ..--- . ...- .- .-.. .-.-.- / -.- -.-- .-.. / ...- . -. .. - .- ...- .- -.. / -. -.-- -.. .-.-.- / .- .--- .- ...- .- -.. / .-.. .. ... ... .- .-.. - / ... .. - - .- / -.- . . -- .- .-.-.- / .- -- -- ..- / - ..- -. -. . -. / .--- ..- -... .- --..-- / . - / - .- .-. ...- .. ... / --- .-.. . -.- ... --..-- / -.- ..- -. .- / ...- .- -. .- / .--. --- .-.. . / . -. .- -- / ... . . --..-- / -- .. ... / - .- / ...- .- .-. . -- / --- .-.. .. .-.-.- / ... .. ..- -.- . / - ..- -. -. . --..-- / . - / .... . .- --..-- / -.- ..- .. / . -. -. . / -- .. -. . -.- ..- - -.- .. / .- -. - .- -.- ... . / .--- .- / ... .. ... / -.- .- / ... . .-.. .-.. .. -. . --..-- / -- .. ... / -.- --- -.. ..- ... / .-.. .. ... ... .- .-.. - / - --- .-.. -- ..- / -.- --- --. ..- -- .- / .... .- -.- -.- .- -... .-.-.- .-.-.- .-.-.- .-. .- .. ... -.- .-.-.-

tõlge - http://morsecode.scphillips.com/jtranslator.html

MIISULE

ärkan, sind pole mu juures
liikuma pean päevas uues
nägemata sind, mu kallis
olen tühjuses, suures hallis

igatsus mu tuju murrab.
oma mõtetega koos ma
tähtedele muret kurdan.
paremat nüd sealt ma loodan

võib-olla mind se karastab,
kui olen sinust eemal
ning pai sulle ei tee ma,
nii meeletult sind armastan

uimased lambad

huvitav, millest tuleneb se, et saarlased ni puised ja aeglas-uimased on..?!
kas puisus kaasneb sellega, et majesteetlik rahvas on oma nina ni kõrgele taevasse ajanud, et tava(normaal-)inimese elulaadi enam ei mõisteta või nad on lissalt ni aristokraatlik rahvas ja neile ei kõlba enam "matsi" kombel mürada. ise olen praeguseks aksepteerinud, et nad sellised lissalt ongi. loomulikult leidub erandeid...umbes 1/100 (v-o isegi 1/1000) nagu ka eestis sibulatega, kuid üldistav pilt on siiski suht kindel.

uimased on nad ajaplaneerimise suhtes...ni oma tööd tehes kui vaba aega sisustades.
tööl näiteks, kui ütlevad "olen tagasi 2 minuti pärast", sis enne 10min-t sa teda ei näe. se jada läheb lubadustega suuremaks:
5min -> 30min
10min -> 2h
jne

poodides on ni, et 5-st kassast 2 tegutsevad. järjekord on nagu pikk madu riiulite vahel. teenindajad üli uimaste liigutustega vaikselt registreerivad kaupa. mingi tüüp avastas, et on teenindajaga tuttav ja peale ostu võttis lausa mugavama asendi letil sisse, et lobiseda ning müüjal polndki selle vastu midagi. mis kõige rohkem hämmastas, kui rahulikuks suutsid kliendid järjekorras jääda...mitte keegi ei pahandand, närvitsenud ega säbelenud sellep. WTF, eestis oleks selle peale ammu juba kisa tõstetud...või vähemalt öeldud "klge sry, aga.." (koputades sõrmega käekella peale). okas, ka ise just päris paanikasse ei satuks, kuid ajuvaba mökutamine käib ikka tiba pinda kül.

siuke uimamine käib neil igal pool: tööl, poes, vabal ajal hobidega/kodus. saarlane lissalt uimerdab nagu purjus tigu üle märja munni. rahulikkus on muljetavaldav, kuid tundub, et nad pigem aeglase reageerimisega.

mäletan, kui kunagi mõistsin, et umbes tuhande ami kohta võid ühe saleduse leida. arvasin, et saarlased on intelligentsed ja asjalikud, kuid poleks uskunud, et sin ni palju uimaseid lambaid on...umbes sama teema sin - 1/1000 siuke asjalikum.

saare toit

vot mis meenus täna vel. pea 2 nädalat olen seda saare solki näost sissa ajanud ja nimodi sitt haiseb. ei julge kurilkas peerugi lasta kartmata, et katusealune õhku ei lenda. saarlased raisk ju topivad rõve palju säilitusaineid igale poole - kusi ja sitt kohe teist värvi...haisust ei hakka rääkimagi.

liha on ainult kondijahu täis, piim on lahja (muidu 1,5%...3,5%-ne on nimodi kooritud, et õiget maitset ei leia), toiduvalmistamisel nad isegi elementaarsemaid maitseaineid ei tarvita (sool, suhkur, pipar jne) - no pask mis pask. kuidagi vägisi tuleb miskit kurgust alla suruda. korra nädalas sab mingit kalkuni-burksi (õnnepäev) ja ülejäänd aja suht nälgi. saarlastele endale muidugi maitseb, aga euroopasse sellega ei pressi.

tüüpiline saare hommikusöök - praemuna (mitte aint kollane pole härjasilma kombel vedel, vaid ka valge poole kohaga); singi riba, mis on vist mõlemilt poolelt kokku aint 5 sek sooja saanud; pikemat sorti grill-vorst, kus on kondijahu rohkem, kui minu keres konti kokku; ning oad punases kastmes (mai taha elu seeski siukest solki enam näha kah).
kõik küpsetatavad asjad nõretavad vel õlist...
..head isu.

FRIGIIDSED SAARLASED

täna pärisin, miks ühel instruktoril pole seelikut seljas vastavalt ühele teisele...et ta näeks selles tunduvalt etem välja. selle peale vastati, et ta on tsiviil vastupidiselt teisele, ta ei tulnud siia säärt lehvitama vaid meid treenima ning lõpetuseks vigises midagi seksuaalsest ahistamisest. no mine persse, soovitan inimesele midagi ilusat ja tema kohe süüdistama. pole ime, miks noored saare poisid eesti naisi rohkem vahivad - kohalikud lissalt ni sugukülmad nagu konnad talveunes.

pidin täna mingi jalutus-testi ka tegema - peale seda, kui olin üle 10 minuti velomeetri peal ennast soojendanud ning ühe teise trenažööriga käsi-jalgu 40 min piinanud, otsustas üks treener enne lahkumist mind pool-kuupri testi tegema panna. jalutasin sis 6 minutit et keel vestil ja pigistasin tiba üle 500m välja. krdi affid pole mulle õiget uut jalga koos amortisatsiooniga andnudki ja juba ajavad kiirendama :P oleks pidanud mööda tukka mõnele andma. samas ned teeksid kohe jälle uue süüdistuse...affid raisk.

okas
hiljem uued uudised

Headley Court taastusravikeskus

nii, nüd britannias saarlaste juures nädalake oldud. algus oli ikka jube raske. pole 100 aastat lihaseid pingutanud, nüd situn brikette välja. kui selle türastund proteesi ka korda saaks, sis vähemalt pole maha visatud aeg. kuna nisama trenni võiks ka eestis teha, aga sita jalaga eriti kuskil keksida ei taha. tulin 4-x näd-x, loodetavasti sab selle ajaga asjad jonksu.

T peaks saama uut prototüüpi proovida, et paistab, kuis läeb. muidu olen nagu ikka, nagu treeninglaagris. sitaks rasket üldfüüsilist trenni (ei tea, kas sab ka 6-päki tagasi :P) ja igast tasakaalu harjutusi füsios...nagu tahetakse mind tsirkusesse köielkäiaks koolitada.

saarlased on üldjoones lambad nagu ennegi. nende naiivsus ajab lissalt naerma ning kohati lausa marru. nagu hunnik blondiine oleks ümberringi.

missin vel sitt on, on se, et wifi igale poole ei levi. tore, et mul oma privaattuba, aga neti jaoks pean ikka alati sõdurikottu ronima. mugav oleks ju omast toast onju. nagu teistel patsientidel, kes kõik osakondades on, levib wifi ilusti, aga privaattubadega majja enam mitte. no vittu, neil sis raske leviala suurendada v...ajab marru!

veidi kodu igatsus kah tekkinud - tahaks perekonda, sõpru ja kõige enam oma miisut näha. teda hakkasin juba 24h peale lahkumist igatsema. olen ikka puuga löödud praegu.

tuleval nv-l läeme osade kuttidega londoni peale ja vel mõningasse kohta laiama, eks sis muljetan edasi. seniseks marss tööle, AHVID.


parimate soovidega
oTta
town Leatherhead