sain sis N kätte selle võimsa amordiga jalatalla (amortisatsioon pahkluu kandis). tulemus - jalg jälle liiga pikk. telliti madalaim mudel, mis neil üldse olemas on ja ikka jama. varujala külge kinnitati ta kül ära, kuid põhimõtteliselt kanda san seda vaid sis, kui oma õige jala jaoks jalatsit upgrade'in...ehk sis pean talla paksemaks tegema. mingi kingsepa või ortopeediku juures iseenesest täiesti tehtav, aga igale olukorrale vastavalt kasutada siiski ei mängiks välja, kuna (vabandage väga) mingeid kingi ja tosse ma kül iga uue paari korral haipida ei viitsi. õnneks siiski kannan ma enamuse ajast tanksaapaid (vabal ajal kui ka tööga seoses just tankid nõutud) ja nendel üleni mustadel jalatsitel ei paista ka eriti välja se modifikatsioon, kuid kodusolles, kui võtan jalatsid otsast, oleks vasak jalg ikkagi liiga pikk. valik: kas panen alati toas olles paremasse jalga mingi sandaleti või kasutan varujalga.
selle parema jala lühenemisega on ikka sitaks jama ja pahandust pidevalt. ka varem oli probleem, et ei saa teatud vahendeid proteesil kasutada, kuna on liiga pikad parema jala suhtes. on soovitatud kül igast erinevaid kirurgilisi oppe parema sääre pikendamiseks, kuid ned lööksid mind uuesti ratastooli 6-12 kuuks ning seda asja ma enam "nautida" ei taha...rääkimata trepi ja teiste takistuste kasutus. pigem lepin kõrgentatud saapaga.
aa, meenus vel, miks mu trepi kasutus normaal-sammumisega raske on. kuna parem jalg oli samuti murtud (sääreluu kõrvalolev luu [ei mäleta, mis nimi sel oli] lausa kahest kohast), sis pole hetkel enam sellist vedrustust jalal, mis oli enne pauku. mu enda füsio (saarlane) selle peale ei tulnud, kuid mul endal turgatas eile õhtul pähe. seetõttu on treppidest laskumine ilma kepi/karguta õigeid samme rakendades üsna keeruline ja pikapeale ka valulik. loodetavasti sab se kõrvaline luu kunagi oma tugevuse ja samas sitkuse-"vetruvuse" tagasi, sis san ka inimese kombel treppe valitseda.
proosit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment