siia sis kah 23.dets.2010 aasta suursündmus vähendatud moel.
Tuesday, July 26, 2011
Sunday, July 24, 2011
Grand Re-Opening
kuna miisu ei jaksa-suuda mind enam kursis hoida tähtsaimaga, avasin taas oma näo(peksu)raamatu.
Saturday, July 23, 2011
jana poistekas
Thursday, July 21, 2011
tuhat ja tuline
tiba pissed off. raske aksepteerida, et tark ja haritud inimene oma vahetul ülemal korduvalt pähe istuda laseb. ja oleks sellest suurt tulu või midagi...sittagi. üleliigsed töötunnid palgalehel ei kajastu ning harva on aeg, mil mingi preemia-boonus kuu lõpus lisandub. kuidas on võimalik, et inimene ei suuda öelda "sry, aga tööpäev on läbi". okas, ka mul tuleb aeg-ajalt pikemaid päevi. kui aga jõuab kätte aeg, mil tuleb aeg-ajalt ette normaal-päevi, on asjad väga valesti. oleksin sellega tõenäoliselt siis isegi päri, kui vastavat tasu selle eest saaksin (kuigi ma pigem eelistaks oma vaba aega ületöötunni lisatasudele), aga heast peast kauemaks tööle kül ei jääks.
proosit, raisk
proosit, raisk
Wednesday, July 20, 2011
uued tuuled
ma käisin muuseas täna esimest korda twitteriga tutvumas. tulemus - nagu näoraamatu esilehel (vist) stiilis "mida ma praegu (täna) teen (tegin)", aga vast tibake pikemalt sab. piltidega eputamisele se koht keskendunud pole (postitusena sad koos lisada), samuti pole kommuune/foorumeid. no sõpru-tuttavaid (inimesed, keda jälgin) sab samuti juba igal pool lisada, nisis pole ta ka selle poolest eriline.
igatahes ei mõista seda suurt twiti-vaimustust, mis ligi aasta tagasi algas ning nüüd kulutulena ka mobiilidesse levinud on :P
google+'i käisin samuti vaatamas (tuuritasin). tundus nagu midagi näoraamatust ja orkutist kokku pekstud.
PS: selle asemel, et uus asi teha, oleks võinud orkuti väärika tasemeni üles töödata (samuti osa google grupist juh)...kurat.
aga igatahes keskendus tutvustav osa inimeste grupeerimisele, omavahelisele reaalajas suhtlemisele ja ülikiirele piltide üleslaadimisele-avalikustamisele. õige jah, veel oli miskit tegemist "sinu huvidega", kus sul on huvidega seotud nimestik (umbes nagu "wishlist") ning otsingumootor 24/7 otsib netist vastavaid artikleid selle kohta, mida lugeda, kust osta jnejne. thanks, but NO thanks.
proosit raisk
igatahes ei mõista seda suurt twiti-vaimustust, mis ligi aasta tagasi algas ning nüüd kulutulena ka mobiilidesse levinud on :P
google+'i käisin samuti vaatamas (tuuritasin). tundus nagu midagi näoraamatust ja orkutist kokku pekstud.
PS: selle asemel, et uus asi teha, oleks võinud orkuti väärika tasemeni üles töödata (samuti osa google grupist juh)...kurat.
aga igatahes keskendus tutvustav osa inimeste grupeerimisele, omavahelisele reaalajas suhtlemisele ja ülikiirele piltide üleslaadimisele-avalikustamisele. õige jah, veel oli miskit tegemist "sinu huvidega", kus sul on huvidega seotud nimestik (umbes nagu "wishlist") ning otsingumootor 24/7 otsib netist vastavaid artikleid selle kohta, mida lugeda, kust osta jnejne. thanks, but NO thanks.
proosit raisk
Monday, July 11, 2011
Ostan jälle autot

Mullu suvel sai see tegevus kah umbes sel ajal käsile võetud ja nüüd jälle, kuid loodetavasti ei saa sellest harjumust. Arvestades seda, et maksan Avensist nagu surnud hobust veel mõnd aega edasi, tuleb sedakorda oluliselt odavam auto võtta. Ega see tore ei ole, aga noh, mis teha. Driftida on vahva, kuigi seekord läks see maksma 2600 eurot.
Uue auto ostuks saan kulutada ca 1500-eurot, mis tähendab, et ilmselt tuleb leppida märksa kehvemas seisukorras sõiduriistaga (note to self: pagasisse tuleb kohe pärast ostu muretseda survival kit (puksiirköis, soe jope ja pudel viina traktoristile).
Igatahes on selge see, et ma tahan vähemasti sutike võimsamat autot kui Avensis. Ja igaühele, kes poriseb, et võimsam auto on ohtlik, siis võin ma vastuseks nentida, et Võrumaa õnnetuse oleks ma ilmselt teinud ükskõik kui pisikese putukaga. Süüdi pole auto, vaid tihend rooli ja gaasipedaali vahel.
Mootor peaks ilmselt olema kaheliitrine, sest vanemate autode puhul on 2,5 sageli juba väga janune. Kilovatte võiks muidu kamaluga olla, aga kindlustusmakse hakkab muret tegema. Avensise kuuekuine kindlustus oli 120 eurot, aga 136kw Saab 900 puhul läheks see juba 160 euro ligi. Võtab pisut mõtlema. Aga ainult pisut. :D
Igatahes siia nüüd endale jälgimiseks mõned kuulutused:
Saab 900, 2.0, 110kw - jõudu on, kuigi ei saa siiski turboversioonis 136kw-le ligi. Plussiks muidugi see, et noh - Saab on hingele. :) Selles vanuses autod lagunevad kõik vast ühepalju, ja kui muidu on Saabi originaaljupid suht hinnalised, siis NG-versioonile lähevad juba ka osa Opeli juppe. See on vist pluss... Saabi teenindus peaks olema äärmiselt personaalne, kuna Tlnas teevad Saabe pmtselt kolm ettevõtet. Samas on teenus kohati liigagi personaalne (nagu ma isegi eelmisest aastast mäletan): mehaanik on jumal ja nii ongi, ta teenindab sinu Saabi, mitte sind. See pole ju iseenesest halb, aga ülbed mehaanikud pole siiski toredad. Ja minu isiklik mehaanik ja sõber pole Saabiga sõber. :(
Mitsu Galant 2.0, 98kw- jõudu autol kirjade järgi nagu oleks ja pluss on ka, et Mitsu foorumis on kiidetud selle mudeli kiirendust suurematel kiirustel (90-160), mis justkui lubaks mõnusaid möödasõite maanteel. Ninaosa on üsna kena ka, kuigi Saabi disaini muidugi pole. Stangekõksud on kummalised: kui sellega on sõitnud lihtsalt parkimisäpu ja vead on pindmised, pole hullu. Aga kui nina ka kõveraks on löödud? Mu jaapanlaste fanaatikust mehaanik teda täitsa hukka ei mõista, pidada üsna hea auto olema.
Toyota Carina 2.0, 98 kw - Noojah... Jõudu ju on. Aga! Selline värv. :S Minu mehaanik muidugi oli rõõmus: et hea alusvanker, lollikindel mootor jne jne. Aga no tont võtku, sellise peletisega ringi sõita? Need absurdsed udutuled saab muidugi maha võtta aga värv jääb. Jeebus. Ja mis pagana asi on GLI? Interneti tarkus seletab, et tegu on Grand Luxe Injectioniga. :S Türkiissinine auto, millel on "luksuslik sissepritse"? No kui mõni auto on pede, siis see on. Samas ei maksa viriseda, autol on palju plusse: kui ta on vähegi Toyota, siis tõesti töökindel mootor, hea täpne rool ja üldse mõnus sõita. Selle konkreetse auto puhul võib plussideks märkida ka varguskindluse (kes seda peletist ikka tahab?) ja pesemisvajaduse äralangemise (muutub tolmusena ainult ilusamaks). Mnjah.
Mis ma siis teen? Ostan auto, mille üle mu isiklik mehaanik hellalt hoolt kannab, või auto, mis mulle meeldib, aga millega ma pean käima Saabijumalate juures põlve väristamas? Mh? Ah?
P.S - üks pluss veel: kui mu Avensist kiputi üsna sageli laenama, mis on alati veidi tülikas, siis võib kindel olla, et seda helesinist inglit ei himusta eriti keegi.
Hm. Ja talle on lihtne leida isikupärast nime. Helesinine Ingel kõlab juba toredasti, aga ehk on veel midagi etemat. Türkiissinine Välk? Nimekonkurss alaku!
Paistab, et tuleb see ilmutis tõega ära osta.
PPS - Vigri pakkus nimeks Baby Bluest tuletatud Pede Blue või ka peenemalt Bede Blue. Mulle täitsa meeldib. Kassi hüüdnimi on Karvane Pede, auto oleks siis Sinine Pede...
Friday, July 8, 2011
Drifting Vana-Saalusel
eile alustasime oma eesti trippi, mille ettevalmistused algasid juba eelmisel nädalal. omekune korteri-garantiiremont lõppes ja kohe tuiskasime. miisu laadis masina kütust täis, nullis tripi ning off we go.
aajah...meenus, esmalt käisime ka viimsist läbi, et miisu uus-vana mustaks värvitud kleit väidetavalt tallinna parimast värvi-laborist ära tuua (väga ilus oli) ning sis koheselt tartu poole punuma. tartus tegime väikse peatuse Krooksu pubis, et keha kinnitada. Miisu väitel oli se ülikooli päevil tasemel koht, eile aga tundus burger kuidagi nii kõva saiaga, et minul olid lõpetades lõualihased ni väsinud ja valusad, et kaalusin hambad kinni traatida ja mõneks ajaks kõrre-toidule üle minna ;P
tõttasime edasi võru suunas. kohal sõitsime suht otse läbi. tänu sellele nägi miisu ka võru ainsa valgusfoori ära (kui oleks linna kõrvalt läinud, oleks kiirem, aga tühjem olnud). ja kuperjanovi pataljoni näitasin samuti...no ta pole varem võrus käinud noh :P
miisu tahtis vastseliina linnust näha. noh jõudsime sis sinna. kõik asfaldt oli üles kaevatud, teed tolmused, ühtegi viidet pole. jõudsime sellest külast (vist on küla) juba läbi...vähemalt nii tundus. tegime peatuse, et kaarti vaadata. miisu otsis vaatamisväärsuste loendist välja, et linnus asub vana-vastseliinas...toimus väike ümberarvestamine. tunde järgi olime kuskil heinasoo kandis, nisis koordineerisin ma miisu liikumist kõhutunde järgi.
kohal oli linnus ülimalt lagunenud. minu jaoks tundus seal olevat lausa 2 väikest linnust. üks renoveeritav, teine torn, millele sisse trepp ehitatud. trepi ees oli hoiatav kiri - kui tavaliselt on "varisemisohtlik" või "ettevaatust, kuri koer/siin valvan mina" jne., oli seal "ettevaatust, mesilased". nagu et...mida..!? aga eelviimasel tasandil oli tõesti pidev õhuliiklus. nad olid ühte seinaavasse vast pesa teinud. me liikusime rahulikult mööda ja ei juhtunud miskit. viimaselt tasandilt avanes suur vaade ni eemale kui ka torni südamikku. üleval haaras ni suur romantika tunne, et seda tunnet rahuldamata alla tulla ei saanudki ;D äge oli

tulime alla ning lõpuks otsustasime päeva pea-sihtkohta liikuma hakata - valga. otsealternatiivid olid valdavalt läbi kruusateede. jah, oli ka kõvakatet, kuid mingi aeg se kadus...kiirus siiski püsis. vana-saaluse kandis suutis miisu isegi drifti lasta. kuna esimene laabus hästi, lasi ta samas vaimus edasi. paraku saabus autole suht kiire peatumine peale laskumist, tõusu ja järsku kurvi. hea, et rihmad peal olid...kuskil 60-70 kiiruse pealt oleksin muidu mina maandunud miisu otsas ning tema poolenisti õues. suurimad vigastused olidki miisul tegelt - kinga mitte-fikseeriv rihm ja küüs katki...muud polnudki. koheselt oli ka kohal juhuslik kohalik, kellega kuskil 1,5km eemale traktori järgi läksin.

kuna auto mind ei oodanud ning traktor mind ei mahutanud, oli minu naasmise ajaks juba auto püsti. välistest vigastustest oli lisaks ainult õli leke kuskil. tänasime meeskonda (vahepeal olid veel 2 kohalikku siginenud), pakkisime asjad ning asusime tagasi kodu poole.
tee peal ossime närimist, jooki ja mootoriõli. jah, viimast oli vähevõitu (v-o seda kuskilt lekkiski).
terve päeva jooksul tegi miisu päris mitu isiklikku rekordit:
päeva pikim tripp - 630km
pikim sõit ämblikuvõrguga - 280km
pikim sõit läbi udu (nähtavus u.10m ja ämblikuvõrguga) - u.100km
võimas ja kiireim eesti tripp ever...proosit
aajah...meenus, esmalt käisime ka viimsist läbi, et miisu uus-vana mustaks värvitud kleit väidetavalt tallinna parimast värvi-laborist ära tuua (väga ilus oli) ning sis koheselt tartu poole punuma. tartus tegime väikse peatuse Krooksu pubis, et keha kinnitada. Miisu väitel oli se ülikooli päevil tasemel koht, eile aga tundus burger kuidagi nii kõva saiaga, et minul olid lõpetades lõualihased ni väsinud ja valusad, et kaalusin hambad kinni traatida ja mõneks ajaks kõrre-toidule üle minna ;P
tõttasime edasi võru suunas. kohal sõitsime suht otse läbi. tänu sellele nägi miisu ka võru ainsa valgusfoori ära (kui oleks linna kõrvalt läinud, oleks kiirem, aga tühjem olnud). ja kuperjanovi pataljoni näitasin samuti...no ta pole varem võrus käinud noh :P
miisu tahtis vastseliina linnust näha. noh jõudsime sis sinna. kõik asfaldt oli üles kaevatud, teed tolmused, ühtegi viidet pole. jõudsime sellest külast (vist on küla) juba läbi...vähemalt nii tundus. tegime peatuse, et kaarti vaadata. miisu otsis vaatamisväärsuste loendist välja, et linnus asub vana-vastseliinas...toimus väike ümberarvestamine. tunde järgi olime kuskil heinasoo kandis, nisis koordineerisin ma miisu liikumist kõhutunde järgi.
kohal oli linnus ülimalt lagunenud. minu jaoks tundus seal olevat lausa 2 väikest linnust. üks renoveeritav, teine torn, millele sisse trepp ehitatud. trepi ees oli hoiatav kiri - kui tavaliselt on "varisemisohtlik" või "ettevaatust, kuri koer/siin valvan mina" jne., oli seal "ettevaatust, mesilased". nagu et...mida..!? aga eelviimasel tasandil oli tõesti pidev õhuliiklus. nad olid ühte seinaavasse vast pesa teinud. me liikusime rahulikult mööda ja ei juhtunud miskit. viimaselt tasandilt avanes suur vaade ni eemale kui ka torni südamikku. üleval haaras ni suur romantika tunne, et seda tunnet rahuldamata alla tulla ei saanudki ;D äge oli
tulime alla ning lõpuks otsustasime päeva pea-sihtkohta liikuma hakata - valga. otsealternatiivid olid valdavalt läbi kruusateede. jah, oli ka kõvakatet, kuid mingi aeg se kadus...kiirus siiski püsis. vana-saaluse kandis suutis miisu isegi drifti lasta. kuna esimene laabus hästi, lasi ta samas vaimus edasi. paraku saabus autole suht kiire peatumine peale laskumist, tõusu ja järsku kurvi. hea, et rihmad peal olid...kuskil 60-70 kiiruse pealt oleksin muidu mina maandunud miisu otsas ning tema poolenisti õues. suurimad vigastused olidki miisul tegelt - kinga mitte-fikseeriv rihm ja küüs katki...muud polnudki. koheselt oli ka kohal juhuslik kohalik, kellega kuskil 1,5km eemale traktori järgi läksin.
kuna auto mind ei oodanud ning traktor mind ei mahutanud, oli minu naasmise ajaks juba auto püsti. välistest vigastustest oli lisaks ainult õli leke kuskil. tänasime meeskonda (vahepeal olid veel 2 kohalikku siginenud), pakkisime asjad ning asusime tagasi kodu poole.
tee peal ossime närimist, jooki ja mootoriõli. jah, viimast oli vähevõitu (v-o seda kuskilt lekkiski).
terve päeva jooksul tegi miisu päris mitu isiklikku rekordit:
päeva pikim tripp - 630km
pikim sõit ämblikuvõrguga - 280km
pikim sõit läbi udu (nähtavus u.10m ja ämblikuvõrguga) - u.100km
võimas ja kiireim eesti tripp ever...proosit
Tuesday, July 5, 2011
2 IN 1
ossin selle nunnu ja võimsa trimmerniiduki ära. arvasin, et nüd on lapsemäng ringi trimmerdada, aga sittagi. ses suhtes on tava trimmeriga lissam, kuna manööverdamisvõime on täpselt nii hea, kui sinu oskus oma kätega seigelda. suurim viga aga, et mingi aja pärast hakkab trimmeri raskus sinu seljale ja jalgadele.trimmerniiduk seeeest sinu selga ei koorma...või sis aint nii palju, kui palju koormab miski, mida ratastel üle muru lükkad. sama kehtib ka jalgade kohta. manööverdamine on aga sellega keerulisem, kui tava trimmeriga...peab siiski arvestama ja harjuma kõvasti sellega, et trimmeril 2 ratast taga on, mis teda maas hoiavad. manööverdamisvõime tava niidukist tunduvalt etem, kuid tava trimmerile jäb siiski alla.
endal kulus masinaga töötamis-harjumiseks kuskil tund. no tõepoolest on veider...umbes siuke tunne oli, nagu sõidaks hoovis ja sauna taga mööda muru ostukäruga. esilaager-ratas keerab absoluutselt igas suunas, kuhu vähegi väänad ning tagurattad veerevad koos ülejäänud kupatusega rõõmsalt järele...WIIRD.
aga täitsa lahe asjandus...proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
