päev 185

oli vali äratus. mõni minut enne õiget äratust hakkas tuletõrjehäire üürgama. loivasime välja ja passisime tuletõrje järgi. alates häirest läks neil kõigest 15min. alates kõnest jõuab tallinnas kah tuletõrje kiiremini kohale. erit arvestades, et need mehed on oma masinatega meist vähem kui 400m kaugusel...uimerdised. selgus, et valehäire. kas oli kellelgi röster liigset kärssa ajanud või unustas enne veekeetja sisselülitamist vett panna, aga põlengut polnud. siiski andis aimu, et reaalses olukorras oleks sellise tempo juures meie majutus jõudnud maha põleda...kõrge tase mai ääss.

päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.


proosit

päev 184

kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.

alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.

tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.

tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.

tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
 
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.

veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.


proosit

päev 183

ettevalmistused viimase vara üleandmiseks.

täna tõsine kuumarekord - 40,8 kraadi celsiust. nii palav, et ei tahtnud isegi päevitama minna.

ajasin valdavalt dokumentatsiooni asja ning pakendasin veidike relvasid.


poosit

päev 182

võtsin päikest.

amid käisid külas...kuskil 10tk. käisin neist ühega usa poes ostmas nänni, mida ainult nende merejalaväelastele müüakse. siin osad ihaldasid dresse ja särke ja lühkareid. kuna mul käpp sees, olin abiks. ei mõista küll seda suurepärasust, aga see selleks. sõime grilli ja pitsat ning ajasime muhedat juttu. chill...


proosit

päev 181

laupäevane majanduspäev. mai tea, minu kuut on puhas küll. olen ju ust tuulega alati kinni hoidnud, et tolmu sisse ei tuleks ning jalgadega väga sisse ei kanna. ei hakkagi täna tolmuimejaga möllama.

peale lõunat taas päikest. lõpetades otsustasime särtsuga, et käime viimase ringi turul ära. hinnad olevat kukkunud 50% ning ehk kannatab ka sellest veel tingida...ehk on veel  miskit huvitavat. polnud...nojah, salle oleks saanud 5 daalaga kätte, kuid mustrid olid kas igavad või traditsioonilised, mida mul reserviks juba on ning ülejäänud kola oli pointless. nisis mai ostnud miskit.

peale õhtusööki tegime kohe tiiru filmi, kuna saun oli bronnitud. peale filmi aga selgus, et bronn pole endiselt täidetud, nisis asusime ise selle kallale. tegin 2 ringi sauna ja lasime veel ühe filmi otsa.


proosit

päev 180

võimalik, et leidus lahendus ka aiapaviljonide saatmiseks täna. hetkel on ettevalmistused tehtud, aga reaalselt näitab moment, kui asjaks läheb.

meeletu liivatorm on. hommik algas mõõduka tuulega. 0900 oli maapind varahommikusest tibutamisest piisavalt kuivaks puhutud ning hakkas ka tolmu üles lööma. 1000 oli juba korralik liivatorm. aeg-ajalt oli nähtavus ka 100m taha, kuid valdavalt kiskus kuhugi 50 kanti. 1100 nägi juba paremini, aga pikemad viibimised väljas tuli endiselt veeta koos näomaskiga.

täitsa pekkis. nüüd peale lõunat kl1213 hakkas sadama kah veel. no mida ilm. siukse tuule, tolmu ja vihma segu pole teab kui kaua olnud. õnneks oli vihm üürike nin sopaseks ei kiskunud.

niih...sai asjad antud, kõik. nojah, peaaegu kõik. kuna ootamatult tuli vedelike vastane nõue, pidin miisu parfüümid välja noppima. eks need püüan siis hiljem viia, kui minu lend läheb otse. eelsaadetis aga läbi britannia ning miskitõttu pirtsutavad seekord. kummaline tegelt, puhkusele läbi bitannia läksin, polnud küll mingit probleemi vedelike ees. nüüd, kus asjad liiguvad euroalusel, on sitt lahti.

selgus, et pean siiski leidma kellegi, kel vähemalt 1 ühik pagasit vähem läheb, kuna minu hingekirjas on hetkel 1 rohkem. hetkel peaks olema siiski 3 coylast, kes viisid täna vaid 1 ühiku ning hiljem tohivad viia samuti vaid ühe. see tähendab, et neil peaks 1 üle olema. kui nendega jutule saan, on hea. sitemal stsenaariumil abistab ming uus NSE üle, kel vaid 1 ühik kokku ongi ning ülejäänud reservis. nisis saavad asjad ikka kõik kenasti kotto ära.


proosit

päev 179

täna oli siis lõpuks mahti pakkida isikliku vara eelsaadetist. pidin usa poest lausa uue sõdurikasti ostma, et asjad kenasti mahutatud saaksid. nüüd on 2 kasti kenasti asju täis. sain kõik oma asjad pluss varustusest kah mõningad asjad, mida siin kindlalt enam ei kasuta. nojah...2 aiapaviljoni veel on, kuid need nii suured, et ei mahuks ühegi kasti ega koti sisse. need püüan kuidagi uue grupiga kokkuleppides kodu poole saata.

kuna asjade pakkimine võttis kole kaua aega, läksime päevitama alles kella kolmest. tundub, et väga agressiivselt enam päikest võtta polegi vaja...kätte on jõudnud etapp, kus piisab säilitamisest. võimalik, et alles jäänud aja vältelt tiba tumedamaks veel tõmbab, kuid iseenesest on juba piisav.

kurat, unustasin oma e-vidina kaasa võtta. mul sai ju Tasuja läbi ning vaja järgmist alustada. raamat on aga tööarvutis. laiskus on kah nii suur, et ei viitsi ainult raamatu pärast järel käia. tundub, et täna õhtul vaatan siis uinumiseks filmi.

jälle on net maas. veidral kombel siiski näitab, et telefoniühendus on veel alles, nisis tundub, et viga on siinpoolne. tõstsin korra toru ning ootasin tooni...ei tule. v-o siiski eesti poolt kraan kinni ning telefon pole sellest aru saanud...veider.

täna sauna ei viitsinud, käisin lihtsalt dushi all. kuidagi ei tulnud sauna isu. v-o mõtted segavad. kuna homme toimubki saarlaste poolt eelsaadetise ülevaatus, paneb fakti ette mure mõne teise asja saatmise koha pealt. mul on iseenesest paar asja, mis eestis keelatud pole, kuid saarlaste totakas protokoll taunib saatmist. loodan homme kuidagi kavalusega need asjad sisse susata peale ülevaatust, aga 100% õnnestumist garanteerida ei saa.

papsil täna sünnipäeva, otsustasin ka talle miskit saata. võtsin taaskord lahti Lillepood.ee.  esmese hooga tõstsin ostukorvi viski Black Label, siis suure punase roosi ja siis valisin kaardi. tükk aega põrnitsesin kaarte nagu totakas, kuni turgatas pähe väheke krutskit keerata. otsisin...ja olemas. kaastundekaart...muig. sisse keevitasin veel teksti:

"Sügav kaastunne aasta lisandumise puhul.

PS: kui ema lõhnade pärast nägusi tegema hakkab, anna lill talle."

minu arust sai tätsa lõbus komplektike.


proosit

päev 178

veteranipäev...magasin nagu lapsuke äratuseni. täheldasi särki selga tõmmates, et kui siia tulles oli mu naha toon särgi omast heledam, siis nüüd kõvasti tumedam...päikest saanud mehe moodi.

1000 toimus meil veteranipäeva raames terve kontingendiga videokõne KV juhtkonnaga. ei miskit erilist...tavaline esinduslik kõne. sama asja raames vedasime ennast veel 1530ks coy alale, et ka seal kontingendi juhtkonnalt juttu kuulata. selle järel jagati KV juhataja missi kingitused välja...mingi Gerberi multitool. kuna mul korralik Leatherman olemas ning Gerber nikuinii eriti kvaliteeteid multitööriistasid ei valmista, vahetasin enda oma ühe coy sõduriga 2 latti suitsuvorsti vastu. vot see oli võit.

peale seda tehti sangpommi rebimist ning kõievedu, söödi grilli ja kuulati mussi. suht mahavisatud päev tegelikult. mul oli igast muud plaanis ning ei oodanud, et nii palju aega sellega käest ära võetakse.


proosit

päev 177

rutiin


proosit

päev 176

saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.

arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.

enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.

õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.


proosit

päev 175

kurat, pühapäev või mitte, pean siiski õhtul normaalsemal ajal magama minema. eile vaatasime filme poole kaheni ning peale kahte sain magama. hommikul aga peale kaheksat hakkas silm juba tõmblema. ja oligi uni läinud. see tähendab, et mingi unekas ründab mind tagantjärgi päeva jooksul. mulle nii aga ei meeldi. pean ikka nii sättima, et hiljemalt kl12 juba voodis oleksin. see ei tähenda, et kohe magama...võin veel raamatut lugeda, kuid tõenäoliselt kustuksin ikkagi lähima tunni jooksul. praegu on kuidagi totter olla. raamatut lugesin ju ka eelmine õhtu ning uni tuli alles 0230, nisis puhast und tuli vaid 6h. see on aga täielik enese piinamine. uni on läinud, kuid väsimus on ikka sees. no mitte kuidagi ei suuda ma pikemalt magada, vahet pole, mis päevaga tegu. kui just eelmine õhtu räiget pidu polnud, olen hommikul suht varajane.

läksin alale ära. kummalisel kombel oli kohe sita häda. tegingi plaani, et käin kultuurimajas, siis ATV-ga pitsa järgi ning edasi on pühapäevane traditsioon. fakk, ATV võtmed ühe mehe käes, kes pole veel saabunud. golfi käru läks kah just coy alale asjatama. kurat nii hull kah asi pole, et peaksin unimogiga pitsa järele minema. sama hästi võiks juba tankiga minna. lõpuks saabus asjapulk. tõi mulle liigset püstoli moona ning ühtlasi võtsin talt ATV võtme. käisin pitsa järel ning sain nüüd rõõmuga süües filmi vaadata.

coy esimene rühm tuli täna meile saunatama...nende saun pandi kokku. grillisid ka liha ja vorsti, üsna pikalt hullasid. ise samal ajal vaatasin habemike juures filmi. muidu üsna rahulik pühapäev olnud.


proosit

päev 174

kiire koosolek ning koristama. meie enam sauna ja muud ei korista, sellega tegelevad nüüd uued. iga üks lasi vaid oma tööposti puhtaks. enne lõunat jõudsin teha veel raamatupidamist, see kord küll juba uuel teemal.

peale lõunat taas päevitamas. üleval juba sorro, särts ja popi ning, kurat, sedasi laiutavad, et vaevu suutsin ennast ära mahutada. no enam rohkem risti-rästi üle põranda olla on keeruline. võiks ju kenasti oma lavatsid kõrvuti panna - jalgade osas oleks ruumi inimestel minna-tulla ning kõrvuti mahuks rohkem. nüüd oli aga igaüks kuidagi omamoodi. nõme. püüdsin natuke mõistusele kutsuda, aga kõik on meil ju nii kõvad mehed, et nemad kellegi soovitust kuulda ei võta. sättisin ennast kuidagi ära. umbes 45min pealt tõmbas särts (ja veidi varem popi) jehhat ning lõin siis korra majja. lükkasin liigse eest ja madratsid kokku ning sättisin ennast nurka. kohe oli ruumi vähemalt veel kolmele inimesele. pikutasin erinevates poosides veel 45min ning aitas. üsna praetud tunne. määrisin ka täna ennast beebi õliga ning see meelitab päikest ikka kõvasti. huvitav aspekt, mida selle puhul täheldasin on see, et ajab higistama küll, kuid tänu õlile juhib higi kehast eemale...ta ei kuiva keha peal kuskil. teiseks ei lähe nahk kuivaks. peale päevitumist jääb nahk mõnusalt pehmeks. tean küll, et kõlab kergelt gei, aga nii se on.

tulin solaariumist alla, jubedalt janutas. päevitamise vältel tarbisin 0,5L mineralidega rikastatud vett, lõpetades veel sama palju ning siis tõmbasin veel 0,5L tavalist külma vett peale. tundub, et päikest võttes on vedeliku kulu suurem, kui ise märgata suudad. selle eest nahk on üsna pruun. kui nüüd mõelda, siis päris neegriks päevitamisest on jube kaua möödas. oleksin arvanud, et siinse päiksega juba ammu neeger olen, aga siiski mitte. pruuniks tõmbas kiirelt, kuid nüüd paistab vaikselt mingi piir ette tulevat. ei tea, kas vanusega võib tekkida mingi resistentsus...et nii pruuniks enam ei lähe, kui nooruses. aga v-o kujutan seda endale ette, kuna pole sugugi meeles, kui sügavat tooni neeger ma tavaliselt suise päiksega olin.

pool tunnikest peale lõunat plaanisin sauna minna. teadsin, et popi ja särts hetkel veel sees on, nisis mahun ka mina kenasti ära. selle aja jooksul aga, mil ma ennast puhtaks küürisin saabus mingi meeskond võrkpalli mängust ning korraga oli saun plärtsti täis. otsustasin mitte lisaks pressima hakata. kui olin end juba kuivaks saanud, ronisid särts ja popi küll välja, kuid minu arvutuste järgi oli sees endiselt vähemalt 4 meest. 5-le oleks juba kitsas olla. olin juba püksid jalga saanud, kui välja potsatasid veel 2 meest. nojah...nüüd juba kenasti mahuks. ja selleks ajaks, mil nad tagasi, oleks minu tiir juba tehtud, kuid enam ei viitsinud tõmblema hakata. alul mõtlesin hoopis hilisema sauna peale, kuid sorrole tulid 3 briti pollarit külla ning ei viitsinud järge pidama hakata, kes ja millal sauna saab. sitta kah, jääb üks saun vahele. vähemalt sain puhtaks. v-o ongi hea, et täna sauna ei läind, kuna pükste piirilt olin end veidi punaseks kõrvetanud, nisis oleks sauna kuumus nikuinii tiba särisev olnud.


proosit

päev 173

möllasin hommiku poole raamatupidamist teha. nii palju on, et jõuab hiljemgi veel. käisin lõunal ning siis 1,5h päikest võtmas/leiba luusse laskmas. ostsin eile johnssoni beebi õli. mõtlesime särtsuga proovida, et nende pede-bosside moodi ennast pruuniks küpsetada, kes kuumematel maadel vaid päikse käes lebamas käivadki. määrisime ennast kenasti sisse ning päike hakkas kohe võtma. muidu hakkas päike korralikumalt peale vaid tööd tehes. siis kerge higi jookseb ja pärast pruun. paraku kästakse nüüd aint kõikjal särki seljas hoida. imiteerisin higi nüüd beebi õliga. mnjaa...tõmbas pruunimaks paremini. mõne koha pealt lausa veidi punakaks.

taaskord 1,5h päikse käes, asusin uuesti tööle. raamatupidamist oli lausa nii palju, et sain veel õhtulgi peale sööki teha. lõpuks valmis. 7lk räiget andmepidamist. pea kergelt kuum ning silmad ähvardavad välja lennata, aga veel õhtusse ei saa. läksin taas popi ja särtsu juurde filmi vaatama. kuna serverist paremad palad vaadatud ning mingit C-kategooriat vahtida ei viitsi, vedasin oma kõvaketta kohale. mul ju sitaks häid filme.


proosit

päev 172

nonii...lõpuks rahu taas. pakkidega kõik korras, ühed lõpetavad oma tuuri, teised saabuvad täna puhkuselt. päev möödus nii rahulikult, et lausa veider olla. mitte midagi erilist ei toimunud.

õhtul vaatasime popi ja särtsuga viikingite uue hooaja esimesed 2 osa ära...hetkel rohkem pole. kuna nii vähe on lõpuni jäänud, siis ei viitsi enam uusi sarju-filme isegi sebida mitte.


proosit

päev 171

tegelesime hommikul veel pakkide sildistamisega, kinni tõmbamisega ja ladustamisega. noh...tegelikult läks sellega lausa lõunani, kuid seekord rahulikus tempos. kuna mul sai 1 konteiner täiesti tühjaks, ladustasime suure osa sinna.

peale lõunat tegelesin veel paberimajandusega ning pidasin sidet eestiga. kuskil peale kolme hakkasin alles tundma, et on taastunud endine rahulikum tempo. ei mingit kiiret rapsimist...rahulikult mõelda ja teha.

jõudis täna kohale, et alla 4 nädala mul siin veel jäänud. hakkabki otsa lõppema se pull siin. tagasi vaadates polnudki se aeg nii pikk. päevad liikusid arvestatava kiirusega, nädalad kadusid alt märkamatult. eks tõenäoliselt hakkab viimane nädal-2 venima, kuid hetkel on veel täiesti normaalne ning oma mõtteid koju minekuga üldse ei vaeva.

kuna homme lahkuvad me arstid, siis täna tegid nad selle kohaselt peo. toodi hunnik pitsasid, õlut, krõpsu. valmistati suitsukana ning veise grilli medium rare. mõni tükk oli minu jaoks liiga toores, kuid mõni teine kergelt roosakas oli tänu varasemale marinaadile väga hea. arste käis järk-järgult ära saatmas terve haigla ning kokad said kiitust nii saarlastelt kui ka amidelt. aitasin ka ossil looma küpsetamise juures. mees oli kuidagi nii üksi seal, nisis otsustasin seltskonda pakkuda. kui juba juures olin, pakkisin ühtlasi ka värskelt grilli pealt tõstetud liha fooliumisse, et sedasi veidi edasi küpseks ning soojas püsiks. väike pitsa, gill, salat ja õle. pärast ka tükike kooki koos jäätisega ning naba taga taas hea olla.


proosit

päev 170

eilne õhtu venis pikale. lõpetasin 0115. no tööd jube palju korraga. jõudsin majutusse 15min hiljem ning suht kohe voodisse. töö aga ei tahtnud meelest minna. vehkisin voodis kuskil pool tundi ning otsustasin siis veidi raamatut lugeda. see aitab kenasti meelt hajutada. ja oligi...vähem kui 15min pärast hakkas silm vaikselt kinni vajuma. nisis sain magama peale 0215. nüüd ma taipan, miks miisu pingeliste tööpäevade eel ja ajal tihti öösiti ärkab või ei saagi kohe und ning raamatut loeb, töö segab.

popi oli tänaseks eriti varajase äratuse pannud - 0700. varem oli 0730. kui nad avastasid, et ei jõua hommikusöögil enam mingeid saiakesi krabada, kerisid äratuse 15min varasemaks. nüüd tänase vajase saadetise tõttu tõstis äratust veelgi. no kui uimane sa hommikul oled, et muidu ei jõua. vitsutad lihtsalt kiiremini. ja tõuseks siis vaikselt teisi segamata, seda ei oska. persse, ma jõudsin nii vara alale. ei teadnudki kohe, mida teha. siis meenus, et õhtul tuli paar ideed, mille nüüd vaba ajaga ära rakendasin.

esimene pool päeva saadetise paanikat saanud...jube väsind olla, nagu oleks juba pikk päev selja taga. kiire lõuna ja veidike veel. siis dokumentatsiooni lõpetama.

krt, ka peale lõunat venis teema paar tundi. nüüd sain lõpuks viimaseid dokumente korrastama. täna lähen varem magama, üsna soss on olla.


proosit

päev 169

töö, töö ja veel kord töö.


proosit

päev 168

magasin rahulikult poole kümneni. käisin vetsus ning lugesin veel raamatut poolteist tundi. ronisin alale ning tegin traditsioonilise pühapäevase pitsa. peale pitsat ja filmi tutvusin olukorraga. tegin pooleteise tunnise päevitamise ning siis asusin asjalikuks. valmistusin homseks pakkimiseks. lasin sedasi suht hilisõhtuni välja. tööd sitaks tegelt.


proosit

päev 167

magasin täna hästi, olin hommikul täitsa puhanud. saabusin alale ja peatselt tehti ka nädalane koosolek. suht samad jutud, mis eelmisel korral. peale seda koristasin ning juba lõunale.

päeval vajasin korra miinipildujate abi, et määratleda nende relvade kooslus. selle peale hakkas ülem kohe kõvatama, et ma olen ned juba vastu võtnud ja nüüd pole enam midagi. kurat, siuke suhtumine. kui meilt midagi tarvis, siis on küll, et "mis mõttes kohe ei saa", aga vajad ise abi, "pole minu probleem". selgitasin, et mul polegi vaja midagi tema kraesse ajada, vaid lihtsalt selgusele jõuda, mis seisus on komplektsus, et eestis kohe teada, kas seda või teist vaja lisada. siis mees mehmenes ning lubas hiljem abistada. täitsa persses...mind ajas selline suhtumine üsna kurjaks. seni oli se mees mulle üsna okei tundunud, kuid nüüd tõmbas küll miinustesse. siuke asi jääb ju meelde ning tulevikus tal minult taas miskit tarvis, tõmban kohe vee peale..."mul ei ole, ega saagi". munn...

õhtusöögil istusin juhuslikult ühe tõlgiga samas lauas. vahetasime paar sõna...tundus normaalne tüüp. avastasin ennast mõtlemas tumedanahaliste peale. meenus, et saarlase on üldjuhul ülbed munnid...kaasa arvatud viimane prügila neeger. paar päeva tagasi minuga lõunalauas olnud tumedanahaline ami oli väga okei. ja siis realiseerisingi - briti omale mõeldes nimetasin teda lolliks neegriks, usa omale aga normaalseks kutiks. tumeda amiga suheldes ei tule pähegi teda kuidagi neegriks nimetada, saarlase puhul on aga esimene asi. tegin järelduse - öelda neeger pole tõepoolest rassistlik, se näitab pigem harituse taset. nisis neeger on loll mustanahaline, tume on normaalne tüüp.

ajasin päeval nse ülemal pead ning õhtul ka major-doktoril. olen nii paljudel ja korduvalt pead püganud, et peaksin küll selle eest mingi tänukirja või medali saama...muig.


proosit

päev 166

tulin alale. lobisesin sauna ees ligi tund aega enne, kui oma konteinerisse jõudsin. alguses vaid hannese ja sorroga, hiljem liitus mehi veelgi. katrin pani vahepeal oma pudru piimaga mikrosse soojenema. kui umbes 10min pärast järele tuli, oleks asi nagu plahvatanud. kaus oli õõnes...puder vaid põhjas ja servades, ülejäänud üle ääre. sai nüüd küürida. arvaks, et ta teeb sedasi pidevalt soojaks, kuid miks seekord selline läbu.

edasi käisime teisel ala korda loomas. ei suudetud ära oodata üleadmis-vastuvõtmis akte, ikka nüüd ja kohe pidi minema. mõnel on prioriteedid sinna kiiresti coy masinad paigutada, minul aga, kurat, on prioriteet coy varustus üle vaadata ning valmistuda teisipäevaseks relvasaadetiseks. pole parata, peab meeldima.

ilm on vastikult palavaks kiskunud. ka täna tõmbas temperatuuri lakke. ei registreerinud tippu küll ära, kuid võiks arvata, et oli umbes sama kuum, kui eile - 36,7kraadi. temperatuuri tipphetkedel on termomeetri küljes oleva hügro näidu miinusesse visanud. selles mõttes, et nii kuum ja kuiv, ei suuda niiskust välja kalkuleeida. arvan, et mingi niiskus ikka on, kuid kuumematel momentidel on ta siga-madal.

peale lõunat ei jõudnud isegi leiba luusse lasta. oli tarvis prügimäele kogutud paska viia. kuna särts ja popi inkat eriti ei habla, olin sunnitud kaasa minema. seekord oli üllatuseks eelnevalt tarvis gusti ja MP plast-konteinerid üle värvida...markeerimise põhimõttel. varem neid värvima ei pidanud. tähendab, kui esimene kord viisin, siis minu eelkäija siiski juhendas värvima. aga mulle viimane kord prügila neeger-boss rääkis, et neid ei pea. tuul käis mingi aeg näidistega maad kuulamas - nüüd peab. no mida perset. nüüd, kui ise platsi lendasin...nojah, uued neegrid, uued reeglid. oligi uus neeger, kes seal nõudmisi pildus. "seda ei saa ja sellel peab see olema!" fakk raisk. siuke pidev laveerimine käib pinda. otsustagu ükskord mingi kindel rutiin ja jäägu sellele kindlaks. kui küsisin, kas se parandab midagi, siis vastus oli loomulikult negatiivne. lihtsalt mingi loll nõue taastati.

käisin saunas ja pärast väljas jahtumas. kuna ka õhtused temperatuurid üsna kõrged on, siis võtab jahtumine tavapärasest tunduvalt kauem aega. kuna ajasin ka oma mohikaanlase paar päeva tagasi maha (eile päikest eriti ei saanud), siis täna olin teisel alal oma pea tiba ära kõrvetanud. nüüd saunas leili loopides andis tunda...praegugi veidi kipitab. ohh...määriks Burn-Shield'i peale.


proosit

päev 165

hakkasin hommikul kohe paugutama. peale lõunat oli siis coy alal kohtumine amidega. oli eilne kindral ja sis veel kõrgem mingi kindral, kelle lemmik projekt on pidevalt veteranidega tegeleda. lobisesin eilse kapteniga, kes samuti jala kaodanud oli ning siis lühidalt ka selle tähtsa kindraliga. kätt surudes surus mulle pihku meene-märgi. se on midagi taolist, mida kõrgemad ohvitserid visiitidega üksteisele ja tähtsamatele külalistele jagavad. tavaliselt on nad küll ümarad, umbes usa hõbedollari suurused, see kindral andis aga mingi piklikuma plönni. nägi rohkem välja nagu vapp...või väeosa embleem või midagi. einoh, tore oli tutvuda ja pudi saada, kuid annan enesele aru, et olen siiski oma üksuse trofee-maskot, mida PR-üritustel presenteerida. asi pole selles, et olen ääretult erakordne, vaid puhas viisakus ning suhtekorraldus.

tagasi jõudes asusin edasi lammutama. tõenäoliselt lammutan kuni teisipäevani, kui suurem osa relvastusest kodu poole liikuma hakkab. praegu sellega kaasnevalt on siin paras hullumaja puhvet...närvid pingul ja sarimõrvari ilme näol.


proosit

päev 164

täna alustasin suht varakult lao inventariga pihta. kuskil tunnike jõudsin lammutada, kui tuli usa kindral plaanipärasele visiidile. tema oli seekord mingi über-suurem kindral, kes vastutab ja haldab tervet seda regiooni, mille sisse oma kämbiga jääme. ta vist haldab ka Kandahari ning võimalik, et veel mõnda piirkonda. igatahes siuke vend käis hunnik saatjatega külas. igasse putkasse sisse ei astunudki, nisis ei seganud. mingi hetk ainult, kui läksin väheke puhkama ja värsket õhku sauna ette tarbima, kutsus mu ülemus mind platsi. tutvustas mind kui kohalikku terminaatorit. kuna ma juba siuke trofee-maskott olen, serveeritakse mind pidevalt külalistele imetlemiseks. veidi totter on, aga tõenäoliselt tuli jutuks, kuna amidel endalgi oli üks mees selline kaasas. üks kapten, kes oli parema jala poolest reiest kaotanud. eks siis muljetasime ja võrdlesime jalgu pisut. kui lahkusid, suruti mul kõigi poolt veel kätt kõvasti (kuigi tutvustati mind ainult kindraliga) lahke naeratus näol. seda peab tõdema jah, et amide ja saarlaste seas on respekt haavatud veteranide suunas - eriti need, kes veel uuesti missile tulevad - tunduvalt kõrgem, kui eestlastel. meie kaitseväes talutakse haavatuid, mujal ülistatakse kui kangelasi. loomulikult on ka teistel selliseid vähe, kes uuesti missile tulevad, kuid neile saab osaks palju suurem austus, kui meile.

suure osa päevast kulutasin ainult inventariga tegelemiseks...selg haige lausa. nüüd on nii kiire, et ei saa endale isegi väikseid jõusaali treeninguid lubada. homme peab küll vägisi kuskilt näpistama, ehk siis ei jää nii kergelt kangeks, kui vahel end füüsiliselt jõusaalis pingutada.

näidati täna telekas kohaliku kanali pealt minu intekat. kohalik raadio oli sellest nii vaimustatud, et kutsusid mind ka eetrisse lobisema. ausalt öeldes on koll ees, aga hetkel on see eesti haipimine brittidele, nisis tulen teabeohvitserile vastu ja võtan osa. tõin ainult tingimuseks, et järgmise nädala teise poole sees, kuna hetkel meeletult tööd.


proosit

päev 163

hommikupoole pidasin sõjaplaani, kuidas päev paremini paika saaks. peale lõunat asusin asjatama - panin valmis relvastuse, mis tagastamisse amidele, väike motoriseeritud rännak amide alale ning asjad üle. tagasitulles võtsin vastu viimased kompanii bronnid, sättisin need korda ja edasiselt hüpper-aeglane axapta. püüan selgusele saada, mis jama ma kõik kompaniilt oma arvele tagasi võtma pean. jube väsimus on küll praeguseks juba peal, kuid miskit pole teha...peab edasi rügama.

peale õhtusööki lasin veidi leiba luusse. paralleelselt arvuti taga istudes vaatasin ka aksapta nimekirja...oii neid asju on palju. paarile asjale sain vähemalt enne lõppu komplekti nimekirja valmis tehtud...no kuidas sa muidu kontrollid, kas ühe artikli alt on komplektis kõik asjad olemas. kui pole, võtan munad pihku toojal.

pügasin täna oma mohikaanlase maha, oli aeg ta viimsele teekonnale saata. tegelt püüan nüüd alles jäänud aja jooksul korrektsema soengu pähe kasvatada tagasituleku tarvis. särts ja popi nägid ming peale pügamist, ei tundnud kohe äragi...paistsin üsna võõras neile.


proosit

päev 162

uus vähendatud logistiline üksus saabus. nojah...nimetavad ennast muuveriteks (in.k. move). nüüd otsivad kohta, kuhu juured alla kasvatada. andsin neile püstolid välja, muidu vaadatakse imelikult.

tegin peale lõunat päikest, kuid jäi poolikuks, kuna töö tuli külla. võtsin miinipildujad vastu ning tegin dokumente. enne õhtusööki läksin särtsu ja popiga tagasi. võtsin ka teise osa päikest ära.

tegin hilise sauna. olin koos Vizgirda ja põssaga. endine kolleeg ja praegune sõjamäelt. chill, häng, jutud. õhtune film veel ja lugema.

päev 161

uni läks pühapäeva kohta varakult. kuskil üheksa paiku haarasin e-vidina ning alustasin lugemist. peale paari peatükki otsustasin liikvele asuda. ilm paistis üsna kena - pilved hajunud, päike paistab palavalt...oleks nagu suvi taas. alal võtsin ATV ning läksin oma pühapäevase pitsa järgi. lasin seekord ka ekstra liha ning juustu panna. tagasi alal valisin taas sobiliku filmi ning nautisin pitsat.

särts käis mingi hetk päikest võtma kutsumas. okei, läksime. solaariumisse jõudes aga avastasime, et juba 6 keha laiutavad platsil...rohkem ruumi pole. mõtlesime tunnikese pärast uuesti proovida, kuid siis polnud enam isu. selle asemel tegime poetiirud. käisime kõik poed läbi ning turul kah. särts ostis turult salle juurde. ka mulle hakkas 1 omapärase mustri ja tooniga silma, mille ma patta panin.

kuna turg oli kohe teise ala söökla vastas, sõime seal. kohutavad järjekorrad, aga toit nagu parem. nüüd kaitseingliteks seal alal ka meie jalaväe poisid pandud, nisis nägime tuttavaid nägusid.

peale sööki särtsul meenus miskit, mis tal enne turul silma hakkas, kuid ununes osta. no läksime siis uuesti. se oli kihvast valmistatud kaela ripats paela otsas. ostsime 3tk (1 mulle), kuna sedasi oli odavam. liikusime alale tagasi ja oligi juba pime. tegelikult olime varaõhtusest hetkest u.3h kulutanud seiklustele. polnud ime kah, et pime juba.

vaatasime popi ja särtsuga ühe uuema õhtuse filmi ning päevale joon alla.


proosit

päev 160

toodi täna taas träna kompanii poolt. seda on korraga nii palju kogunenud, et on raskused vastuvõtmisega. aga eks tasa ja targu tegeleb.

peale lõunat võtsin veidike aja maha ning olin sauna ees. mingi hetk jälgisin kärbest, kes laual jalutas. vaatasin, et jalutab pudenenud maapähkli poole, ehk hakkab sööma...ei. jalutas selle otsa, nuuskis korra ning jalutas sellelt maha ja edasi. no on loll tegelane. lutsutaks ainult suhkrut ja sitta...mõttetu parasiit.

õhtul oli taas süntari-sööma kase ja särtsu kulul. just siis oli ka tormist väike paus tekkinud. suurema sööma sai tehtud, kui hakkas uuesti sadama. tuul puhus tugevalt ning vihm langes umbes 45 kraadise nurga all. päris pikalt ladistas. lõppes alles hilisõhtul ning ainult selleks, et öösel uuesti alustada.


proosit

päev 159

eile öösel käis mingi häire signaal pikemalt. "tädike" mingit kuulutust signaalile ei lisanud, nisis lasime und edasi. alles hommikul selgus, et kuskil oli mingi tulekahju häire segast pannud ja nüüd testiti osad häired kohe hommikul läbi.

üsna töine päev...muist jagub homsekski. ilm oli täna kummaline. valdavalt oli pilves, kuid siiski nii palav, et pidin lühkarid jalga panema. palav oli tõenäoliselt suuremast õhuniiskusest. termomeeter näitas vaevalt 25 kraadi, kuid niiskus ronis järgemööda 50 peale. kuskil nelja paiku tõusis tuul. ei möödund kaua, kui äkki oli lõuna suunast näha kerkimas üüratut liivaseina. kui märkasin, et meie ala kõrval hakkab kopteri maandumisplats vaikselt kaduma, tormasin ka ise oma punkrisse ja uks kohe kinni. veidi veel ukse vahel piilusin...paksult liivase pilve seest paistis äike. tirisin ukse kinni ja lasin liivatormi üle. sellele järgnes kohe padukas, mis iseenesest hea, kuna pesi liivatolmust kõik puhtaks.

peale õhtusööki läksime veidi poodlema. hakkas taas tibutama. ostsin usa poest uue sõduri kohvri - vana läks ju miisuga koju - ning veidi närimist. käisime veel taani poest läbi, kuna seal suured allahindlused. paraku vaid kaubale, mis oli kas liiga suur, väike või kole. alale tagasijõudes oli täitsa sadama hakanud ning poole tunni jooksul tõmbas taas korralikumaks padukaks, mis kestis tavapärasest kauem. tekib mõte et, kuhu kurat see suvi siis jäi...alles oli soe ja sai päikest võetud jne, kuid nüüd viimased päevad pilves, hoovihmad...bullshit.

sain eile oma kella kätte ning nüüd mängin ja õpin tundma. esimese pauguga üsna keeruline. lihtsamad funktsioonid muidu selged, kuidas kompassi ja termomeetrit kasutada, aga nüüd püüan selgeks teha ka nendega seotud lisafunktsioonid. peaks mainima, et Casio G-Shock endiselt alt ei vea...olen väga rahul.


proosit

päev 158

kohutavalt töine päev. päev otsa seerianumbreid taga ajanud.


proosit

päev 157

magasin sügavalt. isegi väheks jäi. tervelt 10min võttis, et ennast üles ajada.

jõudsin alale ning algas vana tramburai. seekord siiski nii sitta keema ei ajanudki, kui eile. sain ka paari avastuse osaliseks. nimelt kuulub minu inventari miskit, mida ma kunagi näinud pole ning eelmiselt relvurilt üle võttes ka infot ei saanud. võttis umbes 1,5h aega, kuni selgitasin välja, et vastav varustus on üksusele antud juba 2011 novembris. oii kus ma ajasin õiget dokumentatsiooni taga, et seerianubreid ja koguseid täpselt teada. lõpuks oli lausu tunne, nagu oleks nobeli preemia välja teeninud, kuna kaevasin tõepoolest igiammused infokillud välja.


tegin täna oma esimese ATV sõidu siin. pole seda seni isegi tahtnud kasutada, kuna olen harjunud golfikäru suunatulede kasutamisega...ATV-l ju neid pole. paraku avastasin aga, et golfikäru esituled on kustus. kruttisin mis ma kruttisin, tööle nad ei läinud. suunad olid korras, aga tuled mitte. olin sunnitud kiirelt sisse kasseerima ATV koolituse ning põrutasin sellega poodi. kummaline oli taas kätega suunda näidata, aga muidu lahe. kahju ainult, et siin nii kriitilised kiirusepiirangud on...oleks tahtnud gaasi anda.

poes käisin sigareid ostmas. Romeo y Julieta No.2. olen neid ka kodus ostnud ning täitsa okei sigarid. alul ostsin siin 5-se paki kontrollimaks kvaliteeti...samuti head. nüüd ostsin 2 x 25tk kahes humidor karbis. kuna siin maksavad naeruväärselt vähe, siis võtsingi maksimumi, mida eestisse vedada võib.


proosit

päev 156

magasin jube sügavalt. mingi hetk öösel ärkasin paugutamise peale, aga mitte ehmatades, vaid pigem midagi siukest, nagu inimestel hommikuti äratuskellaga - näed unes, et uksekell heliseb, teed ukse lahti ja kedagi pole, kui uksekell heliseb uuesti. alles siis ärkad ja avastad, et see on äratuskell. vot mul oli midagi sarnast öösel kahuri paugutamisega.

terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.

õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.

käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.


proosit

päev 155

soe hommik. päeval tõmbas jube palavaks isegi. täna kuidagi tuju päevitada ei tekkinud. tahtsin pigem varju hoida.

jalavägi tuli hommikul opilt tagasi. kui nüüd drastilisi muutusi ei tule, jäi se neil viimaseks. peatselt hakkab järelikult kompanii minult välja võetud asju tagasi tooma ning seda kola peaks olema palju. demineerijad juba oma asjad tõid, aga neil oli õnneks võetud vähe...neid ennastki vähe.

pakkisin päeva jooksul veel ühed relvad ära ning tegelesin äkk-mahakandmisega. jube kiirelt oli vaja ametlik käik sisse enda enne, kui hiljaks jääme.

täna püüdsin küll varem majutusse minna, kuid popi hoidis mind oma hädadega kinni. sain alles peale 2200 minema. majutuses peale hügieeni lugesin ka raamatut veidi üle poole tunni. ei jõudnudki peatükki lõpetada, kui järsku raske uni saabus. lükkasin lihtsalt kaaned kinni ning uinusin.


proosit