päev 190

üsna palju tööd oli terve päev. nii dokumendid kui ka relvastuse nokitsemine. endiselt tekib hämminguid kogustes ja asukohtades. seni tundub, et saab veel kõik lahendatud. loodan, et see nii jääbki.

kummalisel kombel on juba mitmendat õhtut tormine. viimased 2 õhtut vihma enam pole sadanud, kuid päikseloojanguga tõuseb kohe tuul ning keerutab tolmu üles. nii eile kui täna oli ka äikest. huvitav on ses suhtes vaadata, et pikset lööb siin-seal, aga vihma ei tule.

homme tuleb tihe rivi päev...üks rivistus teise järel. kole tüütu, kuid midagi pole parata. tegelikult oleks endalgi tarvis veel toimetada. esimene rivistus algab nii vara, et pean tunnikese varem tõusma ja jõudma oma suure koti veel kokku pakkida, kuna see antakse kohe peale esimest rivistust ära. eks siis vaatab edasi, mis ja kuidas asja saab.


proosit

päev 186

maipüha puhul magasin tunnikese pikemalt. alale minnes märkasin, et taevas oli paksult pilves. lausa nii paksult, et polnud enda varjugi näha. käis lühike vihm üle.

lõunaks tõmbas taeva selgeks ning õhu taaskord palavaks. oleks kohe päikest võtma läinud, kuid särts tahtis itaalia poest läbi käia ja oma tütrele ühte käekella osta, mis väga bling-bling pidavat olema. olen siis taaskord talle tõlke osas abiks. hiljem selgus, et nad plaanivad kõik poed läbi sõita, millest ma enam osa võtta ei tahtnud. mul pole enam midagi tarvis ning nisama ei viitsi sabas jõlkuda.

sain põssaga lõpuks kõik asjad üle vaadatud. 1 väike asi vajab veel minu eelkäijalt kinnitust, aga muidu on jokk. nisis võib peatselt ka ülejäänud inventari kokku pakkida.


proosit

päev 183

ettevalmistused viimase vara üleandmiseks.

täna tõsine kuumarekord - 40,8 kraadi celsiust. nii palav, et ei tahtnud isegi päevitama minna.

ajasin valdavalt dokumentatsiooni asja ning pakendasin veidike relvasid.


poosit

päev 180

võimalik, et leidus lahendus ka aiapaviljonide saatmiseks täna. hetkel on ettevalmistused tehtud, aga reaalselt näitab moment, kui asjaks läheb.

meeletu liivatorm on. hommik algas mõõduka tuulega. 0900 oli maapind varahommikusest tibutamisest piisavalt kuivaks puhutud ning hakkas ka tolmu üles lööma. 1000 oli juba korralik liivatorm. aeg-ajalt oli nähtavus ka 100m taha, kuid valdavalt kiskus kuhugi 50 kanti. 1100 nägi juba paremini, aga pikemad viibimised väljas tuli endiselt veeta koos näomaskiga.

täitsa pekkis. nüüd peale lõunat kl1213 hakkas sadama kah veel. no mida ilm. siukse tuule, tolmu ja vihma segu pole teab kui kaua olnud. õnneks oli vihm üürike nin sopaseks ei kiskunud.

niih...sai asjad antud, kõik. nojah, peaaegu kõik. kuna ootamatult tuli vedelike vastane nõue, pidin miisu parfüümid välja noppima. eks need püüan siis hiljem viia, kui minu lend läheb otse. eelsaadetis aga läbi britannia ning miskitõttu pirtsutavad seekord. kummaline tegelt, puhkusele läbi bitannia läksin, polnud küll mingit probleemi vedelike ees. nüüd, kus asjad liiguvad euroalusel, on sitt lahti.

selgus, et pean siiski leidma kellegi, kel vähemalt 1 ühik pagasit vähem läheb, kuna minu hingekirjas on hetkel 1 rohkem. hetkel peaks olema siiski 3 coylast, kes viisid täna vaid 1 ühiku ning hiljem tohivad viia samuti vaid ühe. see tähendab, et neil peaks 1 üle olema. kui nendega jutule saan, on hea. sitemal stsenaariumil abistab ming uus NSE üle, kel vaid 1 ühik kokku ongi ning ülejäänud reservis. nisis saavad asjad ikka kõik kenasti kotto ära.


proosit

päev 166

tulin alale. lobisesin sauna ees ligi tund aega enne, kui oma konteinerisse jõudsin. alguses vaid hannese ja sorroga, hiljem liitus mehi veelgi. katrin pani vahepeal oma pudru piimaga mikrosse soojenema. kui umbes 10min pärast järele tuli, oleks asi nagu plahvatanud. kaus oli õõnes...puder vaid põhjas ja servades, ülejäänud üle ääre. sai nüüd küürida. arvaks, et ta teeb sedasi pidevalt soojaks, kuid miks seekord selline läbu.

edasi käisime teisel ala korda loomas. ei suudetud ära oodata üleadmis-vastuvõtmis akte, ikka nüüd ja kohe pidi minema. mõnel on prioriteedid sinna kiiresti coy masinad paigutada, minul aga, kurat, on prioriteet coy varustus üle vaadata ning valmistuda teisipäevaseks relvasaadetiseks. pole parata, peab meeldima.

ilm on vastikult palavaks kiskunud. ka täna tõmbas temperatuuri lakke. ei registreerinud tippu küll ära, kuid võiks arvata, et oli umbes sama kuum, kui eile - 36,7kraadi. temperatuuri tipphetkedel on termomeetri küljes oleva hügro näidu miinusesse visanud. selles mõttes, et nii kuum ja kuiv, ei suuda niiskust välja kalkuleeida. arvan, et mingi niiskus ikka on, kuid kuumematel momentidel on ta siga-madal.

peale lõunat ei jõudnud isegi leiba luusse lasta. oli tarvis prügimäele kogutud paska viia. kuna särts ja popi inkat eriti ei habla, olin sunnitud kaasa minema. seekord oli üllatuseks eelnevalt tarvis gusti ja MP plast-konteinerid üle värvida...markeerimise põhimõttel. varem neid värvima ei pidanud. tähendab, kui esimene kord viisin, siis minu eelkäija siiski juhendas värvima. aga mulle viimane kord prügila neeger-boss rääkis, et neid ei pea. tuul käis mingi aeg näidistega maad kuulamas - nüüd peab. no mida perset. nüüd, kui ise platsi lendasin...nojah, uued neegrid, uued reeglid. oligi uus neeger, kes seal nõudmisi pildus. "seda ei saa ja sellel peab see olema!" fakk raisk. siuke pidev laveerimine käib pinda. otsustagu ükskord mingi kindel rutiin ja jäägu sellele kindlaks. kui küsisin, kas se parandab midagi, siis vastus oli loomulikult negatiivne. lihtsalt mingi loll nõue taastati.

käisin saunas ja pärast väljas jahtumas. kuna ka õhtused temperatuurid üsna kõrged on, siis võtab jahtumine tavapärasest tunduvalt kauem aega. kuna ajasin ka oma mohikaanlase paar päeva tagasi maha (eile päikest eriti ei saanud), siis täna olin teisel alal oma pea tiba ära kõrvetanud. nüüd saunas leili loopides andis tunda...praegugi veidi kipitab. ohh...määriks Burn-Shield'i peale.


proosit

päev 161

uni läks pühapäeva kohta varakult. kuskil üheksa paiku haarasin e-vidina ning alustasin lugemist. peale paari peatükki otsustasin liikvele asuda. ilm paistis üsna kena - pilved hajunud, päike paistab palavalt...oleks nagu suvi taas. alal võtsin ATV ning läksin oma pühapäevase pitsa järgi. lasin seekord ka ekstra liha ning juustu panna. tagasi alal valisin taas sobiliku filmi ning nautisin pitsat.

särts käis mingi hetk päikest võtma kutsumas. okei, läksime. solaariumisse jõudes aga avastasime, et juba 6 keha laiutavad platsil...rohkem ruumi pole. mõtlesime tunnikese pärast uuesti proovida, kuid siis polnud enam isu. selle asemel tegime poetiirud. käisime kõik poed läbi ning turul kah. särts ostis turult salle juurde. ka mulle hakkas 1 omapärase mustri ja tooniga silma, mille ma patta panin.

kuna turg oli kohe teise ala söökla vastas, sõime seal. kohutavad järjekorrad, aga toit nagu parem. nüüd kaitseingliteks seal alal ka meie jalaväe poisid pandud, nisis nägime tuttavaid nägusid.

peale sööki särtsul meenus miskit, mis tal enne turul silma hakkas, kuid ununes osta. no läksime siis uuesti. se oli kihvast valmistatud kaela ripats paela otsas. ostsime 3tk (1 mulle), kuna sedasi oli odavam. liikusime alale tagasi ja oligi juba pime. tegelikult olime varaõhtusest hetkest u.3h kulutanud seiklustele. polnud ime kah, et pime juba.

vaatasime popi ja särtsuga ühe uuema õhtuse filmi ning päevale joon alla.


proosit

päev 160

toodi täna taas träna kompanii poolt. seda on korraga nii palju kogunenud, et on raskused vastuvõtmisega. aga eks tasa ja targu tegeleb.

peale lõunat võtsin veidike aja maha ning olin sauna ees. mingi hetk jälgisin kärbest, kes laual jalutas. vaatasin, et jalutab pudenenud maapähkli poole, ehk hakkab sööma...ei. jalutas selle otsa, nuuskis korra ning jalutas sellelt maha ja edasi. no on loll tegelane. lutsutaks ainult suhkrut ja sitta...mõttetu parasiit.

õhtul oli taas süntari-sööma kase ja särtsu kulul. just siis oli ka tormist väike paus tekkinud. suurema sööma sai tehtud, kui hakkas uuesti sadama. tuul puhus tugevalt ning vihm langes umbes 45 kraadise nurga all. päris pikalt ladistas. lõppes alles hilisõhtul ning ainult selleks, et öösel uuesti alustada.


proosit

päev 159

eile öösel käis mingi häire signaal pikemalt. "tädike" mingit kuulutust signaalile ei lisanud, nisis lasime und edasi. alles hommikul selgus, et kuskil oli mingi tulekahju häire segast pannud ja nüüd testiti osad häired kohe hommikul läbi.

üsna töine päev...muist jagub homsekski. ilm oli täna kummaline. valdavalt oli pilves, kuid siiski nii palav, et pidin lühkarid jalga panema. palav oli tõenäoliselt suuremast õhuniiskusest. termomeeter näitas vaevalt 25 kraadi, kuid niiskus ronis järgemööda 50 peale. kuskil nelja paiku tõusis tuul. ei möödund kaua, kui äkki oli lõuna suunast näha kerkimas üüratut liivaseina. kui märkasin, et meie ala kõrval hakkab kopteri maandumisplats vaikselt kaduma, tormasin ka ise oma punkrisse ja uks kohe kinni. veidi veel ukse vahel piilusin...paksult liivase pilve seest paistis äike. tirisin ukse kinni ja lasin liivatormi üle. sellele järgnes kohe padukas, mis iseenesest hea, kuna pesi liivatolmust kõik puhtaks.

peale õhtusööki läksime veidi poodlema. hakkas taas tibutama. ostsin usa poest uue sõduri kohvri - vana läks ju miisuga koju - ning veidi närimist. käisime veel taani poest läbi, kuna seal suured allahindlused. paraku vaid kaubale, mis oli kas liiga suur, väike või kole. alale tagasijõudes oli täitsa sadama hakanud ning poole tunni jooksul tõmbas taas korralikumaks padukaks, mis kestis tavapärasest kauem. tekib mõte et, kuhu kurat see suvi siis jäi...alles oli soe ja sai päikest võetud jne, kuid nüüd viimased päevad pilves, hoovihmad...bullshit.

sain eile oma kella kätte ning nüüd mängin ja õpin tundma. esimese pauguga üsna keeruline. lihtsamad funktsioonid muidu selged, kuidas kompassi ja termomeetrit kasutada, aga nüüd püüan selgeks teha ka nendega seotud lisafunktsioonid. peaks mainima, et Casio G-Shock endiselt alt ei vea...olen väga rahul.


proosit

päev 156

magasin jube sügavalt. mingi hetk öösel ärkasin paugutamise peale, aga mitte ehmatades, vaid pigem midagi siukest, nagu inimestel hommikuti äratuskellaga - näed unes, et uksekell heliseb, teed ukse lahti ja kedagi pole, kui uksekell heliseb uuesti. alles siis ärkad ja avastad, et see on äratuskell. vot mul oli midagi sarnast öösel kahuri paugutamisega.

terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.

õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.

käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.


proosit

päev 155

soe hommik. päeval tõmbas jube palavaks isegi. täna kuidagi tuju päevitada ei tekkinud. tahtsin pigem varju hoida.

jalavägi tuli hommikul opilt tagasi. kui nüüd drastilisi muutusi ei tule, jäi se neil viimaseks. peatselt hakkab järelikult kompanii minult välja võetud asju tagasi tooma ning seda kola peaks olema palju. demineerijad juba oma asjad tõid, aga neil oli õnneks võetud vähe...neid ennastki vähe.

pakkisin päeva jooksul veel ühed relvad ära ning tegelesin äkk-mahakandmisega. jube kiirelt oli vaja ametlik käik sisse enda enne, kui hiljaks jääme.

täna püüdsin küll varem majutusse minna, kuid popi hoidis mind oma hädadega kinni. sain alles peale 2200 minema. majutuses peale hügieeni lugesin ka raamatut veidi üle poole tunni. ei jõudnudki peatükki lõpetada, kui järsku raske uni saabus. lükkasin lihtsalt kaaned kinni ning uinusin.


proosit

päev 154

tegin traditsioonilise pitsa lõuna. seekord otsustasin osta suure. kahekordse hinnaga saab 3x suurema, nisis pitsat jagus terveks päevaks. tegelikult mõtlesin, et popi ja särts tõusevad, saavad kah, kuid neil oli juba meelest ning läksid ikkagi sööklasse...sitt lugu. järelikult mul on terve päev pitsat...pitsapäev.

võtsime pühapäevaselt rahulikult. nagu eilegi, käisime taas peale lõunat päevitamas. tundub, et on populaarsemaks saanud, kuna huvilisi aina kasvab ning ruum päevitamiseks kahaneb. praegu veel mahtusime ära ning lasime taas 1,5h. enam ei pelga pikemalt lasta, kuna nahk iseenesest juba pruun ning tänu sellele kergelt ei kärssa. mõni uuem huviline aga, kes veel luik on, julgeb hetkel veel vaid 15+15min lasta.

päevitades oli nii kuum, et isegi liikumatult higi voolas. vaatasin hiljem termomeetrit...päeva tipphetkel oli 33 kraadi. päris muhe värk. eks varsti on meil ned töö tegemised samuti higirohked.


proosit

päev 153

täna käisin Itaalia alal poes. olin 20 päeva tagasi ostnud uue juukselõikusmasina 20$ eest ning sel oli liikuva tera kinnitus purunenud. otsustasin selle lühikese kasutusaja nimel asja ringi vahetada. mõtlesin veel, et seda tundmatut asenduseks ei võta, valin mingi kallima ja tuntud ning maksan vahe juurde. teenindaja aga üllatas mind...kohalik garantii 7 päeva. wtf...meil on kallimale elektroonikale 2 aastat ning odavamale vist vähem (äkki 6 kuud), kuid siin kõigest 7 päeva. no mis pagana vead saavadki elektroonikal nii lühikese ajaga ilmneda. turakad näitasid mulle kassa küljes olevat A4 ning kehitasid õlgu öeldes, et amidel on samuti. kummaline...kõhklesin, kuid pole nagu ruumi vaielda kah. ise olin loll, et seda kirbusitta märkamatus kohas ei näinud. nojah, kuna siiski tarvis ning neil ka on tunustatud tootjate kaupa, ostsin Panasonic'u. vähemalt see ei tohiks sedasi puruneda. ja kui ka puruneb, on eestis võimalik vast väikse tasu eest parandada. se eelmine x-firma oleks mu kodus jänni jätnud. ma ei osta sealt poest enam midagi, raisk.

tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.

peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.


käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.

õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.

peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.


proosit

päev 149

täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.

ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.

otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.

avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.


proosit

päev 148

magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.

asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.


proosit

päev 147

pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.

öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.

tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.

õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.

õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.


proosit

päev 146

kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.

tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.

peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.

peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.

tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.


proosit

päev 142

täna oli päike juba konstantne...muus osas oli hommiku pool sama mis eile. peale lõunat taas teisele alale. seekord punnitasin 3,5h välja. homme püüan ühel masinistil kratist kinni võtta ning koostöös konteineritega alused saarlastele ära viia.

kuigi teen endiselt trenni, olin oma alale tagasijõudes üsna väsinud...peamiselt selg. need sundasendid on ikka nuhtlus. vähemalt ei tohiks homme enam ühtegi sundasendit tulla.

käisin hilisel õhtusöögil. nüüd olen soss. uurin siin veel tibake Casio G-shock'i kellasid ja siis aitab. nimelt ajas kolleegide kellade tellimine hamba verele. püüan siiski jääda casio'le truuks...isegi G-shock'ile. valmistavad juba kvaliteetsete päikese patareidega kellasid. peale korralikku laadimist väntavad 5-8 kuud. on integreeritud digi-kompassiga, termomeetriga, eelneva komboga jne erinevate lisadega kellad. võtab silme eest kirjuks. ühe ulmelise sõduri kella leidsin kah, kuid ta digi-displeiga. mulle aga viimasel ajal sümpatiseerivad seieritega. leida kombo, kus oleks kõik meeldiv ja päikese patareiga, on aga suht võimatu, kuna neil raisk pole konkreetselt sellist. kas loobun päiksepatareidest või loobun seieritest.


proosit

päev 141

üle mitme päeva taas on hommikul päikest näha. viimased päevad on ju nii vihmased olnud, et taevas peamiselt pilves. põhja pool veel mingi pilvisus püsib, kuid pea kohal ja mujalt on selge. kui nüüd nimodi püsib kah, siis saab ehk täna teise ala peal viimased konteinerid ka ära värvida ning kogu kupatuse lõpuks ära anda.

kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.

peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.

tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.

vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.


proosit

päev 140

pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.

lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.

enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.

nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.


proosit

päev 139

ilm on endiselt vihmane, jahe ja niiske. hakkasime täna vaikselt puhkeruumi kokku panema. jõudsin raamatud juba ära panna, kui öeldi STOP...järgmine nädal tuleb mingi usa kindral külla ning tema vastuvõtuks miskit peab olema. panime mõned raamatud riiulisse tagasi, et normaalne välja näeks. puhkeruumi kokku panek on pidevalt edasi-tagasi lükatud teema. eestis oodatakse seda koju, meie näeme vaid kolu, mis võiks vabalt siia jääda. kord juba antakse luba maha võtta ning siis on hea meel, et veel ei jõudnud, kuna avastati, et taas mingi delegatsioon tulemas ning sellel pesa vaja. ajab siibrisse juba.

ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.


proosit