päev 184

kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.

alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.

tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.

tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.

tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
 
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.

veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.


proosit

päev 166

tulin alale. lobisesin sauna ees ligi tund aega enne, kui oma konteinerisse jõudsin. alguses vaid hannese ja sorroga, hiljem liitus mehi veelgi. katrin pani vahepeal oma pudru piimaga mikrosse soojenema. kui umbes 10min pärast järele tuli, oleks asi nagu plahvatanud. kaus oli õõnes...puder vaid põhjas ja servades, ülejäänud üle ääre. sai nüüd küürida. arvaks, et ta teeb sedasi pidevalt soojaks, kuid miks seekord selline läbu.

edasi käisime teisel ala korda loomas. ei suudetud ära oodata üleadmis-vastuvõtmis akte, ikka nüüd ja kohe pidi minema. mõnel on prioriteedid sinna kiiresti coy masinad paigutada, minul aga, kurat, on prioriteet coy varustus üle vaadata ning valmistuda teisipäevaseks relvasaadetiseks. pole parata, peab meeldima.

ilm on vastikult palavaks kiskunud. ka täna tõmbas temperatuuri lakke. ei registreerinud tippu küll ära, kuid võiks arvata, et oli umbes sama kuum, kui eile - 36,7kraadi. temperatuuri tipphetkedel on termomeetri küljes oleva hügro näidu miinusesse visanud. selles mõttes, et nii kuum ja kuiv, ei suuda niiskust välja kalkuleeida. arvan, et mingi niiskus ikka on, kuid kuumematel momentidel on ta siga-madal.

peale lõunat ei jõudnud isegi leiba luusse lasta. oli tarvis prügimäele kogutud paska viia. kuna särts ja popi inkat eriti ei habla, olin sunnitud kaasa minema. seekord oli üllatuseks eelnevalt tarvis gusti ja MP plast-konteinerid üle värvida...markeerimise põhimõttel. varem neid värvima ei pidanud. tähendab, kui esimene kord viisin, siis minu eelkäija siiski juhendas värvima. aga mulle viimane kord prügila neeger-boss rääkis, et neid ei pea. tuul käis mingi aeg näidistega maad kuulamas - nüüd peab. no mida perset. nüüd, kui ise platsi lendasin...nojah, uued neegrid, uued reeglid. oligi uus neeger, kes seal nõudmisi pildus. "seda ei saa ja sellel peab see olema!" fakk raisk. siuke pidev laveerimine käib pinda. otsustagu ükskord mingi kindel rutiin ja jäägu sellele kindlaks. kui küsisin, kas se parandab midagi, siis vastus oli loomulikult negatiivne. lihtsalt mingi loll nõue taastati.

käisin saunas ja pärast väljas jahtumas. kuna ka õhtused temperatuurid üsna kõrged on, siis võtab jahtumine tavapärasest tunduvalt kauem aega. kuna ajasin ka oma mohikaanlase paar päeva tagasi maha (eile päikest eriti ei saanud), siis täna olin teisel alal oma pea tiba ära kõrvetanud. nüüd saunas leili loopides andis tunda...praegugi veidi kipitab. ohh...määriks Burn-Shield'i peale.


proosit

päev 162

uus vähendatud logistiline üksus saabus. nojah...nimetavad ennast muuveriteks (in.k. move). nüüd otsivad kohta, kuhu juured alla kasvatada. andsin neile püstolid välja, muidu vaadatakse imelikult.

tegin peale lõunat päikest, kuid jäi poolikuks, kuna töö tuli külla. võtsin miinipildujad vastu ning tegin dokumente. enne õhtusööki läksin särtsu ja popiga tagasi. võtsin ka teise osa päikest ära.

tegin hilise sauna. olin koos Vizgirda ja põssaga. endine kolleeg ja praegune sõjamäelt. chill, häng, jutud. õhtune film veel ja lugema.

päev 156

magasin jube sügavalt. mingi hetk öösel ärkasin paugutamise peale, aga mitte ehmatades, vaid pigem midagi siukest, nagu inimestel hommikuti äratuskellaga - näed unes, et uksekell heliseb, teed ukse lahti ja kedagi pole, kui uksekell heliseb uuesti. alles siis ärkad ja avastad, et see on äratuskell. vot mul oli midagi sarnast öösel kahuri paugutamisega.

terve päev oli üks pagana kusi ja pask olnud. terve õu oli sitta täis...voolas uksest ja aknast sisse. tuju oli rämedalt miinustes...ei taha pikemalt rääkidagi.

õhtul pimedas oli lahe vaadata loode ja põhja suunas äikest. taaskord nii kaugel, et siia midagi ei kostunud. vaade oli aga huvitav. kuna taevas oli ühtlaselt pime ning mingil määral vist ka pilves (kõigis suundades tähti ei paistnud), siis äikse korral moodustus muidu pimedusse mattuvatest pilvedest toredaid mustreid. kui äike muidu kuskil pilve taga sähvatab, siis üldjuhul helendab terve pilv. seekord oli äike aga nii kaugel, et lähimad pilved lõikasid oma kontuuriga äikesesse sisse, nisis jäi mulje, et äike oleks alumistest servadest kuidagi väga ebakorrapäraselt ära lõigatud. igatahes päris lahe vaatepilt...tuju paranes.

käisin saunas enne briti meedikute külastust. krt päeva jooksul oli 2 lühikest hoo-tibutamist. nüüd peale sauna hakkas täitsa sadama. äike ronis selga, tuul tõusis ning sajab. ei tule küll padukat, nisis maad palju ei kasta, aga nõme on ikka. ma juba kergetviisi lootsin, et suuremate sadudega on ühel pool.


proosit

päev 143

hommik algas rahulikult. tehti päevaplaane. mina sain oma osa täitma hakata alles peale lõunat, mil viisin teiselt alalt unimogiga 5 alusetäit kola saarlastele ära. enne õhtusööki tõstsime kõikidest tubadest veel lauad-kapid-kummutid välja ja vedasime saarlastele. kuna kuuluvad neile ning toad peavad suht õõnsad olemas, siis nii.

trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.

tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.

kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.


proosit

päev 141

üle mitme päeva taas on hommikul päikest näha. viimased päevad on ju nii vihmased olnud, et taevas peamiselt pilves. põhja pool veel mingi pilvisus püsib, kuid pea kohal ja mujalt on selge. kui nüüd nimodi püsib kah, siis saab ehk täna teise ala peal viimased konteinerid ka ära värvida ning kogu kupatuse lõpuks ära anda.

kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.

peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.

tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.

vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.


proosit

päev 120

läksin eile varakult magama, nisis puhkasin ennast korralikult välja. kohe varakult aitasin popil taas eBay vaidlusi teostada. aastapäeva toiduvalmistamisest siiski seekord osa ei võta, kuna relvad vajavad tohterdamist. kl1000 siiski meenus miisule äratuskõne teha, millele vastati äärmise üllatusena, kuna tegemist on vabariigi aastapäevaga ning magada saab kauem. mul loomulikult taas meelest läinud, et sellistel juhtudel pole hommikune äratus vajalik...mai bääd.

ropult kola tuli täna postiga. hakkan hirmuga mõtlema, kuidas ma selle kõik koju toimetan. pagasile pandi ju kriitilised piirangud peale. mingi peenem pudi läheb ilmselgelt siit miisuga minema.

peale sauna manustasime veel aastapäeva rooga õudukat vaadates. roog oli eestipärane ja hea ning film mõnusalt rõve...hea, et toit filmi kestel välja ei tulnud.


proosit

päev 118

tüüpiline L hommik. kuni süntari ürituseni polnud suht muhvigi teha. siis aga läks vitsutamiseks. isegi kodukootud kalja oli. õhtu vältel jõudsid isegi osad amit külla - 3 naist, 1 mees. naised läksid sauna katsetama, kutt istus meiega. aeg-ajalt käisid naised värsket õhku hingamas ning kurtsid, et ei saa kuuma kuidagi. ozi käis kontrollimas, kõik toimib. nad kas viskasid liiga vähe vett leiliks või siis on jube paksu nahaga. hiljem siiski oli juba kiljumist kuulda...said vist leili kogusele pihta lõpuks.

kutt, kes meie juures istus, oli Samoa'st pärit. kuna tema sauna ei läinud, siis ei õnnestunud ta tätokaid näha. selle rahva mehed on suht kõik ju täis kritseldatud. jutu käigus selgus, et ma olen nende kas nüüd grupi või suurema üksuse naiste seas üsna populaarne...et mitmetel nende amide naistel on minu vastu väike crush või nii. ega ei osanudki selle infoga eriti pihta midagi hakata. valdavalt pidavat olema ajendiks minu mohikaanlane. sellele lisanduv habe ja tätokad annavad järelikult hea välimusega kombo. nojah...kui nii sis nii. tuleb välja, et tahtmise korral oleks ami naistega lööki siis. saarlaste käest sellist tagasisidet ma igatahes saanud pole, kuid soengut on kommenteeritud küll...et näeb äge välja või nii.

hilisõhtul istusime veel kuttidega puhkeruumis ning tagusime kaarte. lõpuks jäin üsna uniseks. otsustasin, et lähen käin veel korra arvutist läbi ning siis koju tuttu. olin vist nii väsinud, et jäin sinna samma tukku. igatahes tegin üks hetk silmad lahti ning avastasin, et kell on kuus läbi hommikul. pekki, no enam ei viitsi koju kah ronida. tegin endale tiba mugavama pesa ning lasin rahulikult edasi.


proosit

päev 79

köha on endiselt, kuigi röga lahtisem. krt, just meenus, et pidin oma kaasa võetud ravimid üle vaatama. mul oli siia tulles samuti külmetus ju ning igast nina-kurgu ravimeid kaasas. õhtul vaatan järgi...pea seekord meeles.

täna peaksin siis amidele külla minema. kui koosolek võimaldab, siis juba hommikul, kui mitte, peale lõunat.
hmm...tundub, et mind unustati ära. järgmine kord lasen neil ikka korralikult kirja panna.

ilm on ilusaks läinud. vahepeal hakkas lausa palav, pidin T-särgi väel liikuma. mõnus tegelt. siuke kevadine ilm. naljakas ongi, et üks päev on siuke jahedalt sügisene ilm, siis teine aga kevadiselt soe. kuna puid pole, siis ei saa ka korralikult aru, kas tegemist kevade või sügisega.

otsustasin lõpuks siinse sauna ära proovida. lootsin köha leevendada (ei toiminud). ei teagi, miks see saun nii kummaline tundub. kas see tõttu, et olen viimastel aastatel ainult puuküttega saunas käinud ning nüüd elektrikeris on võõras või on tegemist siinse kliimaga. kuigi hetkel meil niiskus suht sama, mis eestis kevad/sügisel, ja ka temperatuur sinna kanti, siis kliimat kahtlustan vähem. vist ikka asi selles, et olen õige saunaga rohkem harjunud.

taevas on ääretult selge. tähed on eredad ning kuu paitab vapralt maad. oleks tiba soojem, viskaks ennast sellili pikemalt passima. iga kord, kui kuud põrnitsen, lähevad mõtted miisule. tema naeratus, pikad juuksed, imeilusad silmad, armsad huuled...viimasel ajal kõik, mis ma mõelda suudan. tuleks see puhkus juba rutem.


proosit

päev 14

peaks olema rahulik päev, aga võta näpust. juba hommikul, mis pühapäeviti nii vara üldiselt ei hakka, oli juba perse vahus. küll ühel ühte ja teisel teist tarvis, jookse selle ja teise vahel, aeg-ajalt kiikab keegi midagi kolmandat...no üldse rahu ei saa. positiivne vähemalt, et päev liikus kiirelt.

snaiper tuli tagasi ja kurtis, et relv ikka tõrgub. viga siiski polnud enam selles, mille parandasin, vaid seekord luku ja lööknõela vahelises koostöös. võtsin taas juppideks. tõesti...üks teine vedru päästemehhanismis näis väsinud olevat ning luku tööd segavat. kuna asendus puudub, ergutasin seda vedru. nühkisin veidi puhtamaks kah, kiire pilk ka lööknõelale ning kokku. edasiselt töötas kenasti. katsetasin oma paarkümmend korda kuivalt läbi ning tõrget ei paistnud olevat. kui ta nüüd endiselt sama veaga tagasi tuleb, on minu mõistus vist otsas (loodan parimat).

õhtul kolisin seekord varem pessa tagasi. sain varakult dushi all käidud ning voodisse lebosse. jõudsin tervelt 2 filmi enne uinumist vaadata. põie pausi vältel lobisesin veel saarlastega eestlaste suisest sauna harjumusest kõrbes - ega neile se eriti pähe ei mahu, miks keegi peaks keset kõrvetavat kuumust veel kuumemasse sauna ronima...segased eestlased, onju. siiski on üksikuid saarlasi ja amisid, kes meie saunas katsetel käinud on ning kõik on ülimalt postiivse elamuse osaliseks saanud. huviliste arv oli mingi vahe kasvanud sedavõrd, et tuli hakata karmimalt piirama külastust.


proosit