päev 194

tundub, et tänane tund varem äratus oli asjata. rivistus algas alles 0830 ning oleksin oma majutuse jõudnud tühjaks tassida ka normaal ajal ärgates. tulid pikad missiooni kõned kõigilt tähtsatelt tegelastelt ning saime lõpuks minema. särk oli pikast passimisest täis higistatud. nüüd hakkab unekas uuesti tulema.

tegin kaks fervex'i jooki ja panin viimase pesu hakkama. nüüd uni läinud. peatselt tuleb lõuna, küllap siis uni taas platsis ning võib teha väikse uinaku enne ministriga kohtumist RSOI telgis.

üritasin peale lõunat uinuda panin ühe rahulikuma filmi peale ning lasin silmadel kinni vajuda. sügavamat und paraku ei tulnud.

õhtupoole oli kõvasti saginat. keegi unustas infot anda, et homme tullakse relvastuse saadetist kontrollima. põssa aga plaanis alles esmaspäevaks asjad valmis teha...nüüd kiire.

buss saabus, hakkan kodu poole liikuma.


proosit

päev 193

olengi haigeks jäänud. köha tugevam ning lisandunud on tuline pea. nüüd imesin ühe ACC sisse. tahtsin ka ühe paraka võtta, kuid nähtavasti olen selle asja sisse pakkinud juba. käisin arsti juures pärimas. kähmakas on kuskil liikvel. õnneks on tal ravimite kapp ukse taha tõstetud ning läbiüaistavst seinast oli näha parakat kohe. kuna seda jagub, krabasin ma endale ühe lehe kohe ning kugistasin 2 tablakat alla. ei tea, kaua läheb, kuni tunda annab.

sain arstiga rääkida - mõõtis temperatuuri...36,4. minu normaali arvestades olen ma tublisti alajahtunud. andis mulle veel paki fervexit ning käsis terve koguse 24h jooksul ära tarbida.

ootame KVJ saabumist alale. minu arust oleks ta praeguseks pidanud juba kohal olema. ei tea, kus ringleb.


proosit

päev 192

eile taas suurem osa dokumentatsiooni päev. põssa pakkis ka asju samal ajal. kuna ma teengi hetkel enamus dokumentatsiooni tema eest ära, siis minu arust aus kaup.

mul hakkab taas vaikselt köha tulema. täpselt sama moodi, nagu enne puhkusele tulekut. ei mõista, kas asi seotud kuidagi kojutulekuga või mis. eelmine kord puhkusel kadus köha igatahes kiirelt. ma juurdlesin asja veidike ning meenus, et enne puhkust oli meil pikalt tuuline ja tolmune olnud. seda on olnud ka nüüd üle nädala. ehk ongi asi sellest, et sissehingatud tolmu kopsudesse kole palju sattunud ning avaldub köhana.


proosit

päev 113

magasin hästi, oleks võind aint tiba varem magama minna. vaatan, kuidas päeva jooksul kujuneb...ehk pean taas lõunauinaku tegema.

enne lõunat sai paar korda jõudu tehtud. peale lõunat tegin taas tunnise uinaku solaariumis ning peale seda veel trenni. kui nüüd peale oppide lõppu kah nii vähe tööd oleks, siis sisuliselt vaid päike ja trenn käsikäes olekski.

suurejooneline filmiõhtu - vaatasime Twilight'i. särtsul läks süda täis. kuna aga popi pole neid korralikult näinud, siis andsime alla.


proosit

päev 86

eile õhtul uinusin lõpuks normaalselt. ei mingit pikka rabelemist. v-o andsid eelmised puudujäägid tunda, v-o hoopis vajusin haigusest ära. igatahes oli hommikul tunduvalt puhanum tunne. köhhem-nohhem on alles, kuid kontides pole sellist ramp-väsimust.

öösel hakkas tibutama. lasi kuskil poole päevani välja. tegelikult polegi väga vastu, et aeg-ajalt sajab...hoiabki tolmu kinni. pealelõunat tuli aga päike välja. taevas päris selge küll pole, ta piilub seal pilvede vahelt.

avasin täna taas juuksurisalongi. klientideks olid Bobo ja Hannes. töövõtted paranevad iga pügamisega, nii siis tulevik on kindlustatud.

valmistutakse vaikselt ümber kolima. uueks majutuseks on ala kõrval olev konteinerlinnak. osad kolisid juba eilseks ringi, ma ei kiirusta. täna vedasin suurema osa pagasi oma tuppa küll ära, kuid käsipagas veel jäi ning plaanin vanas kohas ööbida, kuni viimase päevani...milleks kiirustada, mul sealgi hea.


proosit

päev 85

eile vara-öösel saabusid me 2 puhkajat. saangi nüüd pärida, kuidas kadalip koju sujus.

uinumisega vaevlesin taas. läksin küll aegsasti voodisse ning vaatasin suht pika ja rahuliku filmi, mis oleks pidanud hea une looma, aga sittagi. seekord kõigest umbes tunnike küll.

kojuminekuni jäänud üksikud päevad, kuid enam ei oota üldse. pigem on siuke võõrastav ja kergelt põlglik tunne...umbes, nagu läheksin uude ja võõrasse keskkonda, millega harjunud pole. olen ka varem elus säärast emotsiooni kogenud. selline närvikõdi esineb mul tavaliselt siis, kui liigun uude töökohta, oma/uus kodu, tulin missile coy-6'ga ning ka seekord nse'ga. kõikidel nendel kordadel on siuke kerge võõrastav närvikõdi olnud. jääb mulje, et hetkel olen siinse afgaaniga niivõrd harjunud ja sisse elanud, et oleksin nagu rohkem omas elemendis, kui kodus...ei tahagi koju minna.

ladusin uusi salvesid täis. pooled on tehtud ja pooled veel ees. krdi tüütu...sitt olla kah, kuna tervis persses.

arst kuulas mu kopse taas. talle ei meeldinud see ragin, mis hingamisega kaasnes, nii siis saatis mind haiglasse röntgenile. baktereid mul ei avastatud ning antibiotse ei määratud. tegemist on tavalise viirusega, mis minul ägeda röga kaasa toonud. anti mingi inhalaator, et see mul kanalid avardaks ja röga kergemini väljutada laseks. no ma ei tea...testlaskmise järel küll muutust ei tuvastanud. eks mõned päevad katsetan, kuid kodus lähen kindlasti kuuma tee ja mee režiimi peale üle.

ilm on kiskunud tormiseks. hommikust saadik taevas hall. nüüd ka tuul ning üksikud piisad. lubaski vihma, ei tea miks viibib.


proosit

päev 80

köhale on lisandunud nohu. taas olen külmetunud. alleks 2 kuud tagasi sain terveks, pagan võtku. siia toodud ravimitest pole kah erilist alles. ju siis tegin kohusetundlikult kuurid läbi.

eilsele saadetiste kuhjale lisandus täna veel 1 pakk - 3 paari Under Armor alukaid, mis väidetavalt peaksid siga-mugavad olema. nii põnevil just pole, et kohe ühe paari endale jalga peaksin sikutama, kuid hommikul küll.

päev otsa on pea paks olnud. igast ravimeid sisse imenud. kummalisel kombel palavikku pole, aga enesetunne on tiba sant. kehatemperatuur oli mõõtes isegi kummaliselt madal minu kohta...36,6. minu normaal tiksub tavaliselt 36,8 kandis. veider..

ka täna ei käinud amid mul järel. homme ei saakski, kuna homme toimub kompanii varustuse saatmine. peamiselt isiklik vara. kõigil teistelgi on ju kõvasti nodi ostetud. mõnel on lausa mitu sõduri kohvrit kraami täis. kaalusin ka ise üks päev oma kohvri üle - ühe kg võin sinna veel paigutada, siis on piir täis. ülejäänud tuleb muga käsipagasis kaasa.

õhtune taevas on veidi udune. kuu paistab jube huvitavalt. kui käsi välja sirutada ning sirutada ka pöial ja pikk peeter välja (umbe 25cm), siis umbes sellise raadiusega on kuu ümber tohutu suur aupaiste näha. kui ainult oleks võimekust sellist kvaliteet fotot teha..


proosit

päev 79

köha on endiselt, kuigi röga lahtisem. krt, just meenus, et pidin oma kaasa võetud ravimid üle vaatama. mul oli siia tulles samuti külmetus ju ning igast nina-kurgu ravimeid kaasas. õhtul vaatan järgi...pea seekord meeles.

täna peaksin siis amidele külla minema. kui koosolek võimaldab, siis juba hommikul, kui mitte, peale lõunat.
hmm...tundub, et mind unustati ära. järgmine kord lasen neil ikka korralikult kirja panna.

ilm on ilusaks läinud. vahepeal hakkas lausa palav, pidin T-särgi väel liikuma. mõnus tegelt. siuke kevadine ilm. naljakas ongi, et üks päev on siuke jahedalt sügisene ilm, siis teine aga kevadiselt soe. kuna puid pole, siis ei saa ka korralikult aru, kas tegemist kevade või sügisega.

otsustasin lõpuks siinse sauna ära proovida. lootsin köha leevendada (ei toiminud). ei teagi, miks see saun nii kummaline tundub. kas see tõttu, et olen viimastel aastatel ainult puuküttega saunas käinud ning nüüd elektrikeris on võõras või on tegemist siinse kliimaga. kuigi hetkel meil niiskus suht sama, mis eestis kevad/sügisel, ja ka temperatuur sinna kanti, siis kliimat kahtlustan vähem. vist ikka asi selles, et olen õige saunaga rohkem harjunud.

taevas on ääretult selge. tähed on eredad ning kuu paitab vapralt maad. oleks tiba soojem, viskaks ennast sellili pikemalt passima. iga kord, kui kuud põrnitsen, lähevad mõtted miisule. tema naeratus, pikad juuksed, imeilusad silmad, armsad huuled...viimasel ajal kõik, mis ma mõelda suudan. tuleks see puhkus juba rutem.


proosit

päev 78

nonii, uus nädal. nädalaks palju asju kavas: laskmised, mul amidega kokkusaamine, eelsaadetise komplekteerimine jv.

hakkan vist tõbiseks jääma. kuidagi tuim on olla ning kurk on valus. kahmasin ühe köhakommi, ehk leevendab. loodan, et puhkuse ajaks ikka korras...tobe oleks puhates ravil olla. sain arsti käest neoangiini täiendust ning mingid köhatabald kah. kuulas hingamist, pidi normis olema, ning kraadima ei hakanudki, kuna otsmik polnud piisavalt tuline.

üks coylane tuli galilli murega. andsin küll igaks juhuks korralduse naasta õhtul oma vibu järgi, kuid tegelikult oli mul asi valmis juba pool tundi hiljem. jõudsin isegi 3 leitud lisa viga kõrvaldada, millest tüüp mind ise teavitada ei taibanud. tüüp aga ei saabunudki. distsipliin paigast ära, ma vaatan.

vaatasime õhtul veel mõned osad troonide mängu. osad lõppevad alati nii põnevalt, et tahaks kohe hädasti järgmist vaadata. suutsime siiski piiri panna ning mitte öist maratoni teha.


proosit

päev 17

hommikul oli tunne normis...isegi sital käisin. pulss hea, süda ei läigi. võtsin ette uued kullad. ühega jõudsin õhtul juba alustada, kuid hommikul avastasin lisa vea...ei saa veel tagasi anda. teine las ootab oma järjekorda.

olen hakanud parandama osasid detaile, mis standardis parandamisse ei kuulu. paraku on mõningad asjad hetkel vähemuses ning tellides kulub aega palju. siiski kaalun seda veel teha. ähvardavad mulle ju katkiseid juurde tuua.

olin mõlemi kullaga just lõpetanud, kui mulle toodi see sama snaiper, mida juba 2 korda parandanud olin. esimene parandus oli veel paigas, kuid teine oli vastupidise pöörde teinud. kui enne andis lööknõela ette ilma korralduseta (mida teha ei tohi), siis nüüd ei anna isegi korraldusega. vaja kuidagi kuldne kesktee leida. 2 tundi pusimist ja sai esialgu toimima. paraku selgub lõpptulemus alles siis, kui reaalselt kõvamoonaga testitakse. hakkab vaikselt juba uhkuse pihta käima, et mis mõttes ma parandan sama asja korduvalt. loodan, et peab. igaks juhuks plaanin teatud varuosad tellida, et vajadusel kahtlased osad lihtsalt välja vahetada...no kopp ees juba.

täna käidi taas saarlaste ala peal rivistusel...järjekordne oli otsa saanud. ega siin väga imestada pole, neid ju tunduvalt rohkem laiali kah, keda nottida.

õhtul käisime usa poes. see asub kuskil camp'i teises otsas karu perses ning ise täpselt minna ei osanud. võtsin ühe teejuhi ja kamraadi veel kaasa...mina siiski sõitsin. mingi fordi maastur, ilge elukas. amordid vist läbi, kuna õõtsus, nagu oleks merel. poest ostsin kaks naelast pakki usa vinnutatud loomaliha, üks pipra ja teine teriakiga. käisime ka itaallaste poest läbi. võtsin ühe 6-paki alkovabat õlut. õhtuse filmiga hakkasin manustama. lihast oli teriakiga vist kaarega mööda käidud, kuna teravus puudus täiesti, õrn lõhn vaid. õlle...no teadsin küll et alko vaba, kuid see oli rohkem nagu õlle maitseline limonaad...ei oskagi öelda, mis marjadega. igatahes seda õlut rohkem ei osta, aga pipraga tehtud liha proovin kindlasti. ega ka teisel lihal iseenesest midagi viga pole, lihtsalt ootasin vürtsikat suutäit.


proosit

päev 16

krt, kuigi on isiklikud paberid kõik korda aetud, tuleb ikka ja veel teiste üksuste käes oleva vara kohta igast "täpsustusi". viskab siibrisse juba. kaua krt ma pean siin asju korrigeerima. paneb taas mõtlema, et missi lõpus asju kokku kogudes läheb mingi ilge kebeniit lahti...perse.

paar kullat toodi jälle. hel olid sellised vead, milles oli vist juba pikemalt mööda vaadatud...no ei teki sellised asjad kohe peale ühte laskmist. olen vist neile tohlakatele korduvalt rääkinud, kui juba esmane väike viga tekib, tuleb kohe sellega tegeleda, et see samune ei suureneks ja hullemal juhul uusi vigu ei tekitaks. aga räägi nagu seinale.

õhtul majutusse naastes hakkas süda läikima. kahtlustan õhtusööki, kuna kõhus oli siuke puhitustunne, nagu oleks äsja söönud. pea küll ringi ei käinud, kuid lõõmas ja higistas küll. pulssi kontrollides tundus see 120 löögi peale minutis olevat. isegi sittuda ei õnnestunud, kuigi see iga hommikune ja õhtune rutiin. ohutuse mõttes otsustasin dushi edasi lükata ja tegin vaid hädavajaliku hügieeni. kellel seda tarvis, kui dushi all pikali vaaruma peaksin. enne magama jäämist oli vähemalt pulss juba normis.


proosit

jala op

nagu eelmises postis sai mainitud, kirjeldan pikemalt lahti, mis jalaga toimub.

mõned teavad, mõned mitte, aga mu jalal on juba aastaid olnud 1 piiisike haavand, vistel, mis ei parane ega parane. 2010 aasta lõpu poole saime kirurgiga selgust, et luu mul omade jõududega ei jõua piisavalt kiiresti kinni kasvada. ärge nüd valesti mõistke - luu on koos. lissalt tänu puuduolevatele luukildudele mittetäielikult kinni. see tähendab, et luuüdi (ja krt teab, mis bläust veel) immitseb kergelt luust välja ning ühtlasi ka haavandist, mille tulemusel pole suutnud viimane korralikult sulguda. nojah...suurema osa nädalast kül, kuid korra nädalas (pingutuste korral 2 korda) avaneb haavand (koorik tuleb maha) ning ajab kogunenud jama välja. muidugi ma olen aegade algusest saadik seda puhastanud, kuid olukord ei idane ega mädane...on lissalt tüütu.

nisis oli viimane otsus kirurgiga ava luus sulgeda. 2011 jaanuaris olid kirurgil vahendid juba olemas, kuid mina olin pidevalt hõivatud - töö, lähetus, töö, lähetus, puhkus, töö, puhkus, lähetus jne. kuni novembri lähetuse ajal konsulteerisi oma kirurgiga britis (tal oli sinna muidu asja). otsustasime, et nui neljaks vaja kuidagi asjaga ühele poole saada. olin enda peale pahane, et pole ennast suutnud kokku võtta ja lõpetada se jama, nisis panin vihaga paika, et tulgu mis tuleb, mina lähen jaanuari jooksul lõikusele.

25.jan käisin andsin vastavad analüüsid ning röntgenid, 26 omekul astusin näljasena haiglasse. juba kella 1000 paiku löödi nuga sisse.

muuseas jõudsin peale narkoosi andmist vähemalt 15-ni lugeda ;D

kuskil 1200 ajal ajasin luugid lahti. lobisesin anestesioloogiga veidi ja sis tuli ka maixi ema lobisema ning kuskil pooliku pärast viidi mind palatisse.

järgmisel päeval tuli kirurg sidumisse tulemust vaatama. sain teada huvitava fakti, et esialgse plaani asemel (katta avaused luul luu-pahtliga [mingi kunstluu teema]) oli ta täitnud luusisese avause nano-tech luu-graanulitega (umbes 2 kuup.cm). mai tea, kas sain mina varasematest konsultatsioonidest valesti aru või oli tema vahepeal soetanud mingid kaasaegsemad vahendid lõikuseks, aga lõpptulemus oli mulle üllatuseks. kui ma enne teadsin, et tehakse sisselõige, tõmmatakse luu "siledaks" selle pahtliga ning õmmeldakse kinni, siis nüüd oli lõige, puuriti-freesiti ava laius ja sügavus sobivamaks, täideti graanulitega ning õmmeldi kinni.

faaak - loogika ütleb mulle, et paranemisaeg 2-3 nädalat venis just 1-2 kuu peale :S
selle üle ma eriti häppi pole...ja seda mitmel põhjusel:
- tahaks värskeltostetud lumelauaga veel sel talvel sõita
- peatselt lukustatakse missiooniavalduste kandidatuur ning algavad vestlused kandidaatidega (kardan, et se võib olla põhjuseks välja praakida)
- kui see talv rohkem sõita ei saa, aga saan missioonile, sis viimasest tingitult saan järgmine kord lauaga sõita alles 2a. pärast...faaak.
- seekord oli plaanis märtsi alguses minna kontaktisikuks hoopis Birminghami, mitte Headley Court'i. taastusravikeskusest on väike siiber ees...tahan vaheldust. pealegi pole Alan'it ammu näinud, nisis oleks tore.

muret-tekitavaid faktoreid jagub. heh...just meenus, et järgmine reserohvitseride kursus, millest osa võtta saaksin (juhul, kui kõik plaanipäraselt läheb), oleks 2014 ;P

igatahes praegu valdavalt passin kodus ja "taastun"

proosit

aa, see siis mu isiklik laua komplekt

orjusest vabaks

sain suitsetamisest lahti. varasemad lugejad juba teavad, et olen ka varem üritanud (kül nisama motiveerida, kül nätsu, nõelravi kõrvas jne.), kuid seekord sain siiski adekvaatset abi. nimelt avastasin enda jaoks sellise ravimi, nagu Champix. pikk jutt on vastava lingi all, aga lühidalt on see nikotiinivaba ravim, mis blokeerib ajus mõnuretseptorid, mis omakorda tänu nikotiinile endorfiine valmistavad. ravimit tarvitades muutub suits 2 nädala jooksul niivõrd vastikuks, et enam lissalt ei taha. paraku on aga tungivalt soovitav peale suitsetamisest loobumist teha ka järelravikuur, mis kestab 8-12 nädalat ning annab lisa-matsu rahakotile.

nimelt on 2-nädalane "stardipaket" 40€ ning ülejäänud 2-nädalased portsud 45€ (kuna järelravi on kangemate kogustega).
mul õnneks joppas ravimiga viimasel britis viibimisel taastusravis...sain tasuta. ning olen suitsuvaba kuskil 2 nädalat...WIN.

proosit ;D

viirus

üle pika aja taas toimkonnas.  huh...pea huugab ning hääl tahab vägisi ära kaduda. ei tea, kas peab hakkama salli või buff'i...no mingit kõri kaitset külma eest kandma. alles sain miisu käest mingi pisku, mil nina kinni ja kurk valus, kuid se läks nagu kiirelt üle. tänasega aga annab kurk tugevalt tunda ning ajab pidevalt köhima. eesolev unetu öö samuti tervise paranemisele eriti kaasa ei aita.
nüd sajab kah veel...nõme.

oii blaad, kui kiireks läks korraks - proovige ise korraga moona vastu võtta, sidekeskust mängida ning verbaalselt noksi läbi akna instrueerida.

peatselt rivistus - sab taas hümni "live'is" kuulda.

pealtnägijas tuleb hetkel huvitav automüügipettus. hiljem jälle.


proosit

öötöö

taas on kätte jõudnud öö, mil tiksun "kohusetundest" arvuti taga. telekast tuleb superstaari öine kordus...hmm, pole õrna aimugi, mitmes episood...igatahes sõidavad kartidega ringi ning teevad meiki. se on vist mingi krdi tagasivaade. midagi targemat kah sel kella ajal tv-st ei tule, fakk.

käisin õues suitsul...jube mõnus ilm, rsk. päike ei tapa, on hingatavat õhku ning selle kõige juures pole külm. no ideaalne. sellise ilma saatel tuli posu poisse metsast tagasi (aeglasematele minnakse vel järgi). neile kindlasti suur rahuldus. egas muidugi eelnev päev ja ka varasemad just armu ai andnud, aga vähemalt lõpp on lõõgastav.

huvitav...ilmnes fakt, et sel korral on samadel poistel jalad tunduvalt rohkem pees kui 3 kuud tagasi. tegevus oli sama jne, kassis tõepoolest mängib palavus nii suurt rolli, et jalad üles hauduvad ning villitavad kasutades samut meetodeid jalahooldusel - müstika. alguses vel kahtlustasin šlangiiti, aga sama sats 3 kuud tagasi oli edukas, nisis šlangiit on välistatud. ahh, eks hiljem uurib juurde.

PS: väljas juba päris valge. hetkel tundub tänavalaternate kasutamisaeg vaid mõnetunnine olevat.

eksperiment suitsust loobumiseks vol.2

eile tulid pesuga nõelad maha. noh, tegelikult tuli üks lahti, aga teised 2 pidin eemaldama, kuna nad toimivad grupina.

mis sis tulemuseks on. kas ma jätsin suitsetamise maha - EI.
kas suits muutus minu jaoks vastikuks - mingil määral JAH. paraku aga mitte piisavalt, et suitsust täielikult loobuda. ma vast teen tubakat vähem, kuid teen sellegi poolest. nisis eesmärk jäi saavutatamata. see imal jutt, et "sa oleks ikka pidanud rohkem suitsust hoiduma, kui loobuda tahsid" hoia endale. ma ei teinudki nõelravi selleks, et oma nikotiini vajadust leevendada. minu eesmärk oli välja selgitada, kas muutub tubakas mu jaoks sedavõrd vastikuks, et ma lissalt ei taha/suuda enam suitsu teha. nagu selgus ei muutu. suitsu teen kül harvem, aga siiski.

nüd mõtlen, kas lähen tagasi uuele ringile, mis vastavalt reklaamile tasuta on...


proosit

eksperiment suitsust loobumiseks

mõned päevad tagasi, kui koolituselt koju sõitsin (või oli se juba sinna sõites), kuulsin raadio Sky plussist saatejuppi, kus oli telefonivestlus raadio DJ-de ja mingi eksperimendi-plika vahel, kes oli saamas nõelravi suitsetamisest loobumiseks (tema oli teinud 7 aastat). läks asutusse Nikostopp ning lobises telefoni teel samal ajal. väitis, et tõepoolest vähendas suitsuiha ning tobi tehes hakkas lausa paha, mille tulemusel suitsu enam ei tahtnud.

kodukal lugesin, et se toimibki vaid tubakasõltlastele, mitte pühapäevasuitsetajatele, ning lausa 90-95% allub ravile. käis endalgi peast mõte läbi (ma teinud tobi kuskil 10 aastat). kuna hind oli kõigest 25€  otsustasin proovida. isegi, kui kohe ei mõika, on mul 3 kuu möödudes õigus uuele katsele - TASUTA.

igatahes topiti seal mulle 3 nõela plaastritega kõrva külge. öeldi, et ära tulevad siis, kui on nende loomulik aeg äratulemiseks. öeldi vel, et toimima võib hakata ka mõned tunnid hiljem, aga ka alles paari nädala pärast...korralikult.

jõudsin koju, ootasin paar tundi ja testisin suitsuga. tõepoolest isu suitsu järgi polnud, kuid paha kaa ei hakanud. oli lissalt siuke tunne nagu oleks tavapärasest rohkem suitsetanud. mõistan, et mõju on inimestele individuaalne ning samuti ka aeg mõjumiseks. esialgu vel maha ei tee, kuid veel ei kiida takka kah. kui esialgu võtab vähemalt isugi vähemaks, on potensiaali paremaks kül.


proosit

paistetus

jalg tunneb ennast paremini. ei tea, kas paistetus, mis k8ndi otsas oli, on mingi ime l2bi taanduma hakanud, aga jah. muidu oli k6vasti paistes ja pealt marraskil...isegi kergelt mingit vere ja l2bu segu immitses yhest kohast v2lja. v-o seep se ongi, et tuli haav, yler6hku avaldavad vedelikud p22sesid v2lja ning nyd paistetus alaneb.
on ju teada, et iidsetel aegadel alandati v6imsaid v2rskeid paistetusi mini-haavandite abil. tehti v2ike l6ige v6i mingi torge ja lasti paistetuse alla kogunenud veri v2lja.
kuna minu paistetus oli kestnud yle n2dala (noh, igap2evaselt ju k6ndisin, sitt lugu, et valus oli...keda kotib), sis suht loogiline kah, et verega koos immitses v2lja ka "kehavedelikke".
aga praegu l2eb paremaks. homme, kui nyd l6puks oma uue jala kohe varahommikul k2tte peaksin saama, oleks ju hea, et jala poolt k6ik kombes on ning argumenteerida sab aint proteesi poole pealt. oleks ka jalal vel vaegusi, ei teaks, kummas h2da - kas jalg v6i proteesi hylss ei sobi.


proosit

ravi

otsustasin sis eile üle pika-pika aja samuti ravimeid tarvitama hakata. köhhem-nohhem saabus kergemal kujul juba tubli kuu aega tagasi, aga korraliku põntsu pani kursuse lõpuharjutus. selle järel köhisin ka ise, nagu 1 teine hobune, kel kursus poolikuks jäi. nojah, nii hullusti v-o ka mitte, aga nii, et ikka tunda annab.

igatahes sain oma lahustuvad köhatablad (3tk/päevas) ning taimsest õlist ninatilgad (kuni iga tunni tagant päevas) kätte ning nüd annan kuuma...ainult kuumast teest ei piisa, ajab kusele liigselt.

köharohi on hea, maitselt metsamarja.
nohurohi nii hea pole. on kül looduslik taime õli, kuid ebameeldiva meki jätab ikkagi kurku. ja just nimelt kurku. miks...kohe selgitan - pudel on pipet-otsikuga. instruktsioonides on kirjas, et korraga ühte ninasõõrmesse tilgutada 2..3 tilka. ei tea, mis kuradi moodi peaks mina pea kuklasse aetult, pipeti ots ninas aru saama, kui mitu tilka ninna jõudnud on...pigistan, kuni kurgus õrnalt tunda annab. sama värk teise sõõrmega. mingi moment valgub aga kurku siuke kogus ravimit, mis sunnib pealekat tarbima. tean, et õige ongi sõõrme-kanalid korralikult "üle ujutada", kuid sitt mekk jäb ikka mann. aga noh. sab hakkama.


vaatab sis, kuidas ravi toimib ;P




proosit