nonii, käisin siis kolme sõbraga Chicagos ära. kohapeal proovisin sigareid Davidoff no.2 ja Cuesta Rey Centenario Aristocrat. esimene oli kuuba ja teine dominikaani vabariigi oma.
sigareid pahvides ja jack daniel'sit nautides oli kuttidega täitsa muhe ja lõbus lobisemine. paraku oli neist siiski 1 oma elemendist väljas ning tõenäoliselt meiega enam vastavas atmosfäris ei ühine ja teine jäi peale loetud tunde nii vindiseks, et oli sunnitud koju minema.
kella aeg oligi tegelt selline, kuhu ka ise esialgu sihtisin. kuna aga viimase sõbraga polnud ma väga pikalt sedasi muhedalt suhelnud, otsustasime õhtut edasi veeta. et olukorda värskendada, läksime veel teise sigari baari nimega La Casa del Habano . seal müüdi ainult kuuba sigareid. eelnevas kohas müüdi kül sigareid mitmetest kohtadest, kuid üldine valik oli mitmeid kordi väiksem Habano laundžist. lasin ka see kord teenindajal pakkuda endale mahedama ja mitte liiga kuiva maitsega sigarit - Trinidad Robusto Extra. oli väga meeldiva maitsega. kui Davidoff oli väga pehme ning Cuesta Rey juba arusaadavald kargem, siis Trinidad oli midagi vahepealset.
koht ise oli kena ja hubane. kuigi pisike, oli sääl selline väga rahulik ja vaikne miljöö. Chicagos oli taaskord vastupidi. esialgsel saamumisel oli küll vaikne, kuid, mida tunnike edasi, seda rohkem rahvast ja lärmi. tõsi küll, hiljem lärm vaibus, kuid ise tahtsime stsenaariumi muuta.
kui nüüd endal õhtut perfektseks teha ja teada, et ka endal tuleb sõpru rohkem kohale (5-10), siis teeks oma valiku järgmiselt - sigar Habano'st ning edasi Chicagosse chillima.
igatahes oli lahe kogemus ja ootan juba järge.
kõigile soovitades,
proosit
Showing posts with label eksperiment. Show all posts
Showing posts with label eksperiment. Show all posts
Thursday, January 10, 2013
Saturday, January 5, 2013
Sigaribaar
jeebus, kui ammu ma viimati midagist kribasin. aga noh, mis ma oskan öelda - polnud midagi nii olulist, mida siin pikemalt kilgata ja lahata. kõik lühemad ja kokreetsemad hüüded jõuavad juba FB kaudu inimesteni.
täna siiski tekkis isu veidi pikemalt ühte kirjeldada. nimelt olen juba ammu tundnud, et sõpruskonna mehed on üksteisest kaugele triivinud. kui veel umbes 5 aastat tagasi oldi mehiselt koos, nagu sokk ja perse (irw), siis nüüd saadakse kokku valdavalt ainult sündmuste puhul: sünnipäevad ja muud pühad-tähtpäevad.
aeg-ajalt tuleb keegi välja laheda ideega kuhugi ühiselt midagi nosima minna (vanasti peamiselt jooma minna), kuid need juhtumid on kole harvad. pealegi tullakse kas terve suure perega või ei tulda üldse (esineb erandeid). sedasi on olukord kas ülimalt kärarikas ja segane või on teatud esindaja suisa puudu.
heldelt olen meenutanud aegu, mil kuttidega Eva pubis käisin. se oli nagu teine kodu. üldjuhul oli seal alati keegi sõpradest juba ees või tuli kohe tagant järgi. loomulikult ei käidud seal iga päev, aga vähemalt nädalas korra sai ikka näod üle lugeda.
ligi 3 nädalat tagasi käisime ühisrindel pääsküla BBQ's, aga siis oligi selline läbi-segi kisa, nagu perekonna kokkutulekul. naised vahutavad eri teemadel üle peade, sis on väikesed pätakad kuidagi hädas...ähh, nii on jama. vaja on ainult meeste salka.
initsiaatoriks oli hiljuti nähtud film I Love You, Man , kus teatud kuttidel oli traditsiooniks iganädalane pokkeri õhtu. tegelikult ju siuke asi, mida oleme kindlasti lugematus koguses eri filmides näinud. v-o mõne enda sõbrad teevad samuti.
esialgu ei oska öelda, kas ma sellist asja päris iga nädal teha viitsin. aga isegi, kui viitsin, siis alati elurütm ka ei võimaldaks. nisis orgunnida võib ju seda tihti, kohale tulevad need, kes saavad.
siin aga väike twist. mind ei paelu mitte nii väga õhtu otsa pokkerit mängida, kui niisama meestega rahus meeste juttu rääkida...selle kõrval väiksed lisanaudingud. sina mõtled naps, aga eksid. hoopis SIGAR. nimelt on tallinnas mitmeid kohti, kus on spetsiaalsed sigariruumid. häh...lausa spetsiaalsed sigari baarid (lounge'id) on olemas.
ära aja segadusse suitsuruumiga. se pole mingi väike pesa klaasukse taga ega õues, kus on kas külm või sitem ventilatsioon, kui su pelgikus. need kohad on sellise tegevuse nautimiseks valmistatud. sa saad mugavalt istuda, sul on soe, väike naps kõrval ning kõige toredam, pole tapvat suitsu haisu.
teada olevalt ei jäta sigar sellist meeletut nikotiini ja tõrva riietele, aga juhul, kui gurmaane on suuremal hulgal, siis liigse tossu tekkimiseks ikka vent olemas on, mis ka oma tööd teeb.
nisis otsustasin sellise pakkumise lauale panna. tagasiside oli kas neutraalne või suisa positiivne - on neid, kes ei hooli, mis asukohas oleme ja on neid, kel just sigaribaar elevust pakub.
esialgu plaanisin teostust järgmiseks nädalaks, kuid paar erutunud sõpra nõudsid juba tänaseks. nisis ajal, mil käisin linnas endale tinti lisamas (jah, tegin endale uued plekid), uurisin ka tänaste võimaluste kohta. valituks osutus Chicago 1933. võimalik, et järgmine kord katsetame mõnda teist kohta, aga eks paistab tänase pealt. loodan, et on success ning saab meeste uueks traditsiooniks.
proosit
täna siiski tekkis isu veidi pikemalt ühte kirjeldada. nimelt olen juba ammu tundnud, et sõpruskonna mehed on üksteisest kaugele triivinud. kui veel umbes 5 aastat tagasi oldi mehiselt koos, nagu sokk ja perse (irw), siis nüüd saadakse kokku valdavalt ainult sündmuste puhul: sünnipäevad ja muud pühad-tähtpäevad.
aeg-ajalt tuleb keegi välja laheda ideega kuhugi ühiselt midagi nosima minna (vanasti peamiselt jooma minna), kuid need juhtumid on kole harvad. pealegi tullakse kas terve suure perega või ei tulda üldse (esineb erandeid). sedasi on olukord kas ülimalt kärarikas ja segane või on teatud esindaja suisa puudu.
heldelt olen meenutanud aegu, mil kuttidega Eva pubis käisin. se oli nagu teine kodu. üldjuhul oli seal alati keegi sõpradest juba ees või tuli kohe tagant järgi. loomulikult ei käidud seal iga päev, aga vähemalt nädalas korra sai ikka näod üle lugeda.
ligi 3 nädalat tagasi käisime ühisrindel pääsküla BBQ's, aga siis oligi selline läbi-segi kisa, nagu perekonna kokkutulekul. naised vahutavad eri teemadel üle peade, sis on väikesed pätakad kuidagi hädas...ähh, nii on jama. vaja on ainult meeste salka.
initsiaatoriks oli hiljuti nähtud film I Love You, Man , kus teatud kuttidel oli traditsiooniks iganädalane pokkeri õhtu. tegelikult ju siuke asi, mida oleme kindlasti lugematus koguses eri filmides näinud. v-o mõne enda sõbrad teevad samuti.
esialgu ei oska öelda, kas ma sellist asja päris iga nädal teha viitsin. aga isegi, kui viitsin, siis alati elurütm ka ei võimaldaks. nisis orgunnida võib ju seda tihti, kohale tulevad need, kes saavad.
siin aga väike twist. mind ei paelu mitte nii väga õhtu otsa pokkerit mängida, kui niisama meestega rahus meeste juttu rääkida...selle kõrval väiksed lisanaudingud. sina mõtled naps, aga eksid. hoopis SIGAR. nimelt on tallinnas mitmeid kohti, kus on spetsiaalsed sigariruumid. häh...lausa spetsiaalsed sigari baarid (lounge'id) on olemas.
ära aja segadusse suitsuruumiga. se pole mingi väike pesa klaasukse taga ega õues, kus on kas külm või sitem ventilatsioon, kui su pelgikus. need kohad on sellise tegevuse nautimiseks valmistatud. sa saad mugavalt istuda, sul on soe, väike naps kõrval ning kõige toredam, pole tapvat suitsu haisu.
teada olevalt ei jäta sigar sellist meeletut nikotiini ja tõrva riietele, aga juhul, kui gurmaane on suuremal hulgal, siis liigse tossu tekkimiseks ikka vent olemas on, mis ka oma tööd teeb.
nisis otsustasin sellise pakkumise lauale panna. tagasiside oli kas neutraalne või suisa positiivne - on neid, kes ei hooli, mis asukohas oleme ja on neid, kel just sigaribaar elevust pakub.
esialgu plaanisin teostust järgmiseks nädalaks, kuid paar erutunud sõpra nõudsid juba tänaseks. nisis ajal, mil käisin linnas endale tinti lisamas (jah, tegin endale uued plekid), uurisin ka tänaste võimaluste kohta. valituks osutus Chicago 1933. võimalik, et järgmine kord katsetame mõnda teist kohta, aga eks paistab tänase pealt. loodan, et on success ning saab meeste uueks traditsiooniks.
proosit
Monday, December 19, 2011
teeme ise vinnutatud liha
kordasin oma vinnutatud liha valmistamist. seekord oli success. u. poolest kilost veise (prae)lihast sai kuskil 210gr vinnutatud liha.
tegin eelnev päev valmis marinaadi erinevatest meelepärastest vürtsidest mõõduka soolaga ning lisasin ligi cm-paksused lihaviilud koos marinaadiga karpi. täna lõunal kookisin välja ning panin ahju restile valmima temperatuuriga 85 kraadi C. 4h järel oligi valmis. muidugi käisin aeg-ajalt kontrollimas. väiksemad (ja kogemata õhemad) tükid olid valmis juba 2,5h järel, kuid suurematele andsin veel kuuma, kuigi maitse ja olemuse poolest olid ka juba siis suht valmis.
igatahes lahe...muidu poes pakk beef jerky't 50gr 2,40€, mul 210gr 4€ + 4h elekter, mis esimesel korral arvutades eriti palju juurde ei anna. et tubli 2 korda odavam, kui poes. liha oli mul 8€/kg. kui osta soodsamat, on ka lõpptulemus soodsam...aga kas sama kvaliteetne..?!
homme panen uue portsu marinaadi ;)
proosit
tegin eelnev päev valmis marinaadi erinevatest meelepärastest vürtsidest mõõduka soolaga ning lisasin ligi cm-paksused lihaviilud koos marinaadiga karpi. täna lõunal kookisin välja ning panin ahju restile valmima temperatuuriga 85 kraadi C. 4h järel oligi valmis. muidugi käisin aeg-ajalt kontrollimas. väiksemad (ja kogemata õhemad) tükid olid valmis juba 2,5h järel, kuid suurematele andsin veel kuuma, kuigi maitse ja olemuse poolest olid ka juba siis suht valmis.
igatahes lahe...muidu poes pakk beef jerky't 50gr 2,40€, mul 210gr 4€ + 4h elekter, mis esimesel korral arvutades eriti palju juurde ei anna. et tubli 2 korda odavam, kui poes. liha oli mul 8€/kg. kui osta soodsamat, on ka lõpptulemus soodsam...aga kas sama kvaliteetne..?!
homme panen uue portsu marinaadi ;)
proosit
Sunday, November 13, 2011
esimene nädal
nädalake möödas. kui siuksed üksikud igatsus-hood ja nunnumeetrid välja arvata, polegi suuremat tungi peale tulnud. me (mina ja miisu) arutasime kah, et, kuna tavaliselt olen ära 2 nädalat ja siuke suurem tung-äng ilmutab ennast teise nädala keskel, kasse tähendab sis loetud päevad, mil olen olnud eemal või palju tagasitulekuni jäänud on. esimese juhul jõuab ängistus haripunkti tuleva nädala keskpaigaks. teisel juhul viimase nädala alguseks (ma ju seekord eemal ligi 4 nädalat).
nädala sisu - kasvatasin sõdurit, nagu oma lihast poega (progress on märgatav);
mängisin oma seebikarbiga ning avastasin uusi võimalusi;
tutvusin paari toreda inimesega;
tegin poetiiru väikse saagiga (hulgim kogus lemmik äädika-krõpse).
vahepeal üritasin miisuga ka maailmat parandada, kuid selle asemel kasvas vaidlus üle pea, mille koha pealt jäin tõenäoliselt mölakaks mina, aga seda on miisu alati teadnud, et ma siuke jõhkard olen. enda kaitseks ütleksin seda, et ma nõustun kõigi tema väidetega, kuid on lisa aspekte, mille jälgimist tema vajalikuks ei pidanud, aga mina siiski (lähemalt ei peatu).
aa, nagu näoraamatus ma juba postitasin, sis on terve nädala mu akna taga kuskil metsas mingi (öö)kull tüütamas käinud. tavaliselt alustab kuskil 1700 tuuris ning lõpetab enne 2200. no jube elajas. ainus vastumürk seni on kõrvaklapid peas filmi vaadata. kusjuures, ööbin selles majas 4-t korda ja olen ka sel aastaajal olnud ning varem siuke asi puudus. et kas on kolinud siia keegi..?
proteesil on silinder otsad andnud. ma varem ei taibanud isegi märgata, kuid nädala keskel otsustasin "kangemaks" reguleerida, kuna "lahjaks" oli jäänud ning sõrmedele jäi mingi jama külge. alul arvasin, et lissalt tolm and shit, aga lähemalt vaadates näen, et läigib, on libe ning haiseb kahtlaselt. persse...hüdraulika lekib. nüd olen reguleerinud igast erinevaid asendeid ja nullind isegi, kuid aeg-ajalt restart on aint ajutine lahendus. lühidaltöeldes hüdraulilise silindri "kepsu" tihend on kulunud ning lekib. paraku pean selle jamaga vel nädala kannatama - alles siis minu kord proteesimeistri juurde nutma minna :PP hetkel on kahtlane kõndida, muud miskit.
elagu äädikakrõpsud
proosit ;D
PS: mu habemekasvatus eksperiment on kestnud nüüdseks nädala (+1 nädal, mil ma samuti ei püganud). naastes vaatan, kuidas mu habeke tegelikult aja jooksul kasvama on hakanud. v-o hakkan teistsugust mokahabet kandma.
nädala sisu - kasvatasin sõdurit, nagu oma lihast poega (progress on märgatav);
mängisin oma seebikarbiga ning avastasin uusi võimalusi;
tutvusin paari toreda inimesega;
tegin poetiiru väikse saagiga (hulgim kogus lemmik äädika-krõpse).
vahepeal üritasin miisuga ka maailmat parandada, kuid selle asemel kasvas vaidlus üle pea, mille koha pealt jäin tõenäoliselt mölakaks mina, aga seda on miisu alati teadnud, et ma siuke jõhkard olen. enda kaitseks ütleksin seda, et ma nõustun kõigi tema väidetega, kuid on lisa aspekte, mille jälgimist tema vajalikuks ei pidanud, aga mina siiski (lähemalt ei peatu).
aa, nagu näoraamatus ma juba postitasin, sis on terve nädala mu akna taga kuskil metsas mingi (öö)kull tüütamas käinud. tavaliselt alustab kuskil 1700 tuuris ning lõpetab enne 2200. no jube elajas. ainus vastumürk seni on kõrvaklapid peas filmi vaadata. kusjuures, ööbin selles majas 4-t korda ja olen ka sel aastaajal olnud ning varem siuke asi puudus. et kas on kolinud siia keegi..?
proteesil on silinder otsad andnud. ma varem ei taibanud isegi märgata, kuid nädala keskel otsustasin "kangemaks" reguleerida, kuna "lahjaks" oli jäänud ning sõrmedele jäi mingi jama külge. alul arvasin, et lissalt tolm and shit, aga lähemalt vaadates näen, et läigib, on libe ning haiseb kahtlaselt. persse...hüdraulika lekib. nüd olen reguleerinud igast erinevaid asendeid ja nullind isegi, kuid aeg-ajalt restart on aint ajutine lahendus. lühidaltöeldes hüdraulilise silindri "kepsu" tihend on kulunud ning lekib. paraku pean selle jamaga vel nädala kannatama - alles siis minu kord proteesimeistri juurde nutma minna :PP hetkel on kahtlane kõndida, muud miskit.
elagu äädikakrõpsud
proosit ;D
PS: mu habemekasvatus eksperiment on kestnud nüüdseks nädala (+1 nädal, mil ma samuti ei püganud). naastes vaatan, kuidas mu habeke tegelikult aja jooksul kasvama on hakanud. v-o hakkan teistsugust mokahabet kandma.
Monday, October 24, 2011
Osavate näppude ring
Kaua mõeldud, kaunikene! Nimelt on täna hakanud asja saama kahest plaanist, mida mõnd aega kaalutud. Pärast seda, kui pistsin paari minutiga pintslisse pisikese paki hinnalist beef jerkyt, tekkis plaan seda ise teha. Kui indiaanlased said sellega hakkama, miks siis mitte valge mees, kes on varustatud interneti ja elektriahjuga?
Mõte hakkas herr abikaasale meeldima. Eile otsisime netist välja meelepärasemad retseptid ja täna käis abikaas turul ning tõi ära tüki suurepärast veiseliha, fileeris ja vürtsitas selle ning pani siis maitsestuma. (NB! Raatsis kallist veiselihast tüki ka Viitsekassile anda! Karmi sõjardi sees tuksub siiski hell süda; või siis üritab ta Vitsikut jõuluks nuumkaalu ajada.) Liha peab nüüd öö otsa ootama ja homme hakkab pihta otsustav osa ehk vinnutamine.
Olen põnevil nagu laps enne jõule. :) Näis, mis välja tuleb. Lootused on igatahes suured.
Teiseks võtsin täna lõpuks käsile koduse krõbemüsli ehk granola tegemise. Kah ammu plaanitud, aga polnud viitsinud ette võtta. Nüüd siis on plaaditäis mee, või ja mandlilaastudega müslit ahjus. Pärast rosinad ja muu mant juurde ning peaks olema suurepärane suutäis.
Vaikselt on küpsemas ka üks suurem plaan järgmiseks kevadeks: taastada pärast vanaisa surma lammutatud suitsuahi. Kõrini on neist vesistest poesinkidest ja jälle meenub, kuidas me taadiga korraliku kodusinki tegime: tal oli täitsa viks ahi, hea pika suitsukanaliga. Eks tuleb enda know-how mälusopist välja kookida ja netist lisa ammutada. Jällegi - kui esivanemad sellega toime said, miks siis mitte internetiga varustatud kontorirott (eeldusel, et ta lepapuu ära tunneb, kui sellele otsa jookseb). :)
Aa, ja nädalavahetusel tegime ühe võimsa laari pärmitaigna-lihapirukaid. Just "me" tegime, sest kui mul jaks otsa lõppes, sõtkus kallim taigna vahvasti lõpuni. Hiljem ka rullis tainast ja vormis pirukaid, tõsi, viimase tegevuse jaoks oli juba aeg-ajalt napsi vaja, et jaksu jätkuks. :P
Mõte hakkas herr abikaasale meeldima. Eile otsisime netist välja meelepärasemad retseptid ja täna käis abikaas turul ning tõi ära tüki suurepärast veiseliha, fileeris ja vürtsitas selle ning pani siis maitsestuma. (NB! Raatsis kallist veiselihast tüki ka Viitsekassile anda! Karmi sõjardi sees tuksub siiski hell süda; või siis üritab ta Vitsikut jõuluks nuumkaalu ajada.) Liha peab nüüd öö otsa ootama ja homme hakkab pihta otsustav osa ehk vinnutamine.
Olen põnevil nagu laps enne jõule. :) Näis, mis välja tuleb. Lootused on igatahes suured.
Teiseks võtsin täna lõpuks käsile koduse krõbemüsli ehk granola tegemise. Kah ammu plaanitud, aga polnud viitsinud ette võtta. Nüüd siis on plaaditäis mee, või ja mandlilaastudega müslit ahjus. Pärast rosinad ja muu mant juurde ning peaks olema suurepärane suutäis.
Vaikselt on küpsemas ka üks suurem plaan järgmiseks kevadeks: taastada pärast vanaisa surma lammutatud suitsuahi. Kõrini on neist vesistest poesinkidest ja jälle meenub, kuidas me taadiga korraliku kodusinki tegime: tal oli täitsa viks ahi, hea pika suitsukanaliga. Eks tuleb enda know-how mälusopist välja kookida ja netist lisa ammutada. Jällegi - kui esivanemad sellega toime said, miks siis mitte internetiga varustatud kontorirott (eeldusel, et ta lepapuu ära tunneb, kui sellele otsa jookseb). :)
Aa, ja nädalavahetusel tegime ühe võimsa laari pärmitaigna-lihapirukaid. Just "me" tegime, sest kui mul jaks otsa lõppes, sõtkus kallim taigna vahvasti lõpuni. Hiljem ka rullis tainast ja vormis pirukaid, tõsi, viimase tegevuse jaoks oli juba aeg-ajalt napsi vaja, et jaksu jätkuks. :P
Friday, September 23, 2011
õhtusöök vol.4
otsustasin valmistada hoopis midagi uut...enda jaoks.
meenusid papsi valmistatud kanafileed peekoni sees. nisis lippasin eile peale tööd poest läbi.
OT: teel prismasse oli se 3 km-ne rattasõit Väga märg ;P
poest muud ei ostnudki, kui kilo kanafileed ning peekonit.
huvitav oli see, et sama tootja kilo õrnsoolatud kanafilee oli 0,5€ odavam, kui soolamata.
kodus sis kohe asjatama. kõigepealt makaronid keema ning ahi sooja (kuigi soojeneb vaid minutiga juba).
kilost kanafileest jäi tegelikult kuskil 2 tüki jagu isegi alles, aga viitsikule ikkagi ei raatsinud anda :P. peekoniviile olin aga kuidagi nii täpselt ostnud, et jagusid täpipealt. arvasin algselt kül, et paar tükki jäb üle, aga võta näpust.
igatahes joppas. kana tükeldatud ning peekonisse mässitud. hambaork fikseeris ära ning ahju.
muuseas miisu ennustatud 170 kraadi ja 10 min vedasid alt - toores. panin veel 10 min otsa ning 10 kraadi kah, millest viimased 5 kuumutasin koos õhujaotus ventilaatoriga (no ajas ühtlaselt laiali kuuma) ning sis panin veel 5 min grill-funktsiooniga, et pealt peekoni kergelt krõbedamaks tõmbaks.
makaronid said ka läbipraetud...pasta maitseainete seguga ja musta pipart kah.
lõpuks olin siiski sunnitud kõik kerge kuumaga ootele jätma, kuna miisu saabumine hilines cc pool tundi. kuna tai jõudnud ka poest läbi käia (kamandasin ta kiirelt kodupoole), tuli külm kaste ilma hapukurgita. vähemalt oli tomatit sees ning lisandina hapukoorele ja majoneesile panin ka 2 kahvlitäit inglise sinepit (mingite seemnetega) sisse.
tuli piisav kogus, et jagub ka tänaseks. mina rahul, miisu rahul...peace on earth...
proosit
meenusid papsi valmistatud kanafileed peekoni sees. nisis lippasin eile peale tööd poest läbi.
OT: teel prismasse oli se 3 km-ne rattasõit Väga märg ;P
poest muud ei ostnudki, kui kilo kanafileed ning peekonit.
huvitav oli see, et sama tootja kilo õrnsoolatud kanafilee oli 0,5€ odavam, kui soolamata.
kodus sis kohe asjatama. kõigepealt makaronid keema ning ahi sooja (kuigi soojeneb vaid minutiga juba).
kilost kanafileest jäi tegelikult kuskil 2 tüki jagu isegi alles, aga viitsikule ikkagi ei raatsinud anda :P. peekoniviile olin aga kuidagi nii täpselt ostnud, et jagusid täpipealt. arvasin algselt kül, et paar tükki jäb üle, aga võta näpust.
igatahes joppas. kana tükeldatud ning peekonisse mässitud. hambaork fikseeris ära ning ahju.
muuseas miisu ennustatud 170 kraadi ja 10 min vedasid alt - toores. panin veel 10 min otsa ning 10 kraadi kah, millest viimased 5 kuumutasin koos õhujaotus ventilaatoriga (no ajas ühtlaselt laiali kuuma) ning sis panin veel 5 min grill-funktsiooniga, et pealt peekoni kergelt krõbedamaks tõmbaks.
makaronid said ka läbipraetud...pasta maitseainete seguga ja musta pipart kah.
lõpuks olin siiski sunnitud kõik kerge kuumaga ootele jätma, kuna miisu saabumine hilines cc pool tundi. kuna tai jõudnud ka poest läbi käia (kamandasin ta kiirelt kodupoole), tuli külm kaste ilma hapukurgita. vähemalt oli tomatit sees ning lisandina hapukoorele ja majoneesile panin ka 2 kahvlitäit inglise sinepit (mingite seemnetega) sisse.
tuli piisav kogus, et jagub ka tänaseks. mina rahul, miisu rahul...peace on earth...
proosit
Thursday, September 22, 2011
õhtusöök vol.3
sisuliselt kordasin esimest õhtusööki väikeste muudatustega -
grill-juustuvorstid praadisin-krõbestasin esimesena ning siis eemaldasin pannilt kartulite praadimiseks. kartulite valmides tagastasin vorstid koos 4 munaga. kemüüse segamini ja voila...tuli siuke tore toit, mis oli isegi miisu jaoks tiba soolane seekord (et minust pole mõtet isegi rääkida :P). õnneks päästis olukorra külm kaste, mis üleliigset soolasust suht hästi neutraliseeris.
muidu võis suht rahule jääda.
proosit
grill-juustuvorstid praadisin-krõbestasin esimesena ning siis eemaldasin pannilt kartulite praadimiseks. kartulite valmides tagastasin vorstid koos 4 munaga. kemüüse segamini ja voila...tuli siuke tore toit, mis oli isegi miisu jaoks tiba soolane seekord (et minust pole mõtet isegi rääkida :P). õnneks päästis olukorra külm kaste, mis üleliigset soolasust suht hästi neutraliseeris.
muidu võis suht rahule jääda.
proosit
Wednesday, September 21, 2011
hommikusöök vol.3
ja mina mõtlesin, et singid lastakse mingis ahjus enne krõbedaks, kui võileiva peale satuvad, kuid läks kogu kupatus. no hea soe oli sellegi poolest.
miks polnud näiteks tomati viilu peal...ahh? miisu, oled laisaks läinud. ma märkasin kül, kui vaevaliselt sa ennast täna voodist välja ajasid. kas hakkad alla andma? loodan, et mitte.
lobiseda hommikuti on endiselt hea...kahju, et aega ni vähe on :(
proosit
miks polnud näiteks tomati viilu peal...ahh? miisu, oled laisaks läinud. ma märkasin kül, kui vaevaliselt sa ennast täna voodist välja ajasid. kas hakkad alla andma? loodan, et mitte.
lobiseda hommikuti on endiselt hea...kahju, et aega ni vähe on :(
proosit
Tuesday, September 20, 2011
õhtusöök vol.2
täna sis tibake keerulisem roog. nojah, tegelikult pole selles roas keerulist miskit, kuid protsessi läbisin keerukamalt - samal ajal, kui makaronid keesid, praadisin mina kõigepealt hakkliha. viimane valmis, valasin selle tadrikule ootele ning asemele šampinjonid. vaatamata, et olin hakkliha praadimisel juba soola ja pipart kasutanud, kasutasin soola ka šampinjonide jaoks, aga tavalise pipra asemel sidrunipipart. mul oli kindel plaan maitsestamine ja vürtsitamine etappide kaupa eraldi läbi viia, et oleks siiski erinevad maitseelamused võimaldatud.
sampad valma, valasin hakkliha uuesti peale. peale lühiajalist kuumutamist valasin peale teatud koguse "Jack Daniel's Barbaque Sauce" kastet. lasin sellel kupatusel tiba madalamal kuumusel haududa. täpne ajastus kah...viimane aeg makaronid pliidilt maha ning ära kurnata (tiba ülekeedetud said). kuna oli nikuinii plaanis makarone praadida, sis tänu nende pehmusele otsustasin seda teha lausa põhjalikumalt. nisis valasin hautise taas taldrikule ning makaronid pannile. lasin neil ikka korralikult pruunistuda enne, kui hautise peale lisasin. edasi polnud muud, kui korralikult läbi segada ja ühtlaseks kuumutada.
tulemuseks oli kergelt vürtsikas ning endiselt happy kitty.
proosit :)
sampad valma, valasin hakkliha uuesti peale. peale lühiajalist kuumutamist valasin peale teatud koguse "Jack Daniel's Barbaque Sauce" kastet. lasin sellel kupatusel tiba madalamal kuumusel haududa. täpne ajastus kah...viimane aeg makaronid pliidilt maha ning ära kurnata (tiba ülekeedetud said). kuna oli nikuinii plaanis makarone praadida, sis tänu nende pehmusele otsustasin seda teha lausa põhjalikumalt. nisis valasin hautise taas taldrikule ning makaronid pannile. lasin neil ikka korralikult pruunistuda enne, kui hautise peale lisasin. edasi polnud muud, kui korralikult läbi segada ja ühtlaseks kuumutada.
tulemuseks oli kergelt vürtsikas ning endiselt happy kitty.
proosit :)
hommikusöök vol.2
seekord oli miisu juustumäärdega tibake lahkem. endale tegi sama asja leivale, kuid singi lasi eelnevalt kergelt krõbedaks...proovime ka mulle homme midagi siukest.
muidu on tore - sab pool tunnikest pikemalt magada, värske kohvi ja võileivad ootavad ning kõrvale väike hommiku-diskussioon kah (Like).
muuseas, näoraamatus on hakanud sellele huvitavaid reaktsioone tulema - naised kadedad minu naise pihta ning arvata võib, et nende mehed pahased minu pihta...samadel põhjustel.
no loogiš, kesse ikka viitsib oma harjumusi muuta ;P
aga siiski, ühel paaril juba miskit on. näiteks eile valmistas sõber oma naisele meeldiva õhtusöögi. muidugi ei saa kindel olla, kasse kindlalt meie rollivahetusest tingitud oli ning kas tegevus kordub terve nädala vältel, kuid siiski...kutt teenis pluss punkte (win).
proosit
muidu on tore - sab pool tunnikest pikemalt magada, värske kohvi ja võileivad ootavad ning kõrvale väike hommiku-diskussioon kah (Like).
muuseas, näoraamatus on hakanud sellele huvitavaid reaktsioone tulema - naised kadedad minu naise pihta ning arvata võib, et nende mehed pahased minu pihta...samadel põhjustel.
no loogiš, kesse ikka viitsib oma harjumusi muuta ;P
aga siiski, ühel paaril juba miskit on. näiteks eile valmistas sõber oma naisele meeldiva õhtusöögi. muidugi ei saa kindel olla, kasse kindlalt meie rollivahetusest tingitud oli ning kas tegevus kordub terve nädala vältel, kuid siiski...kutt teenis pluss punkte (win).
proosit
Monday, September 19, 2011
rollimängud
otsustasime miisuga rollivahetust teha...toidutegemist. seni olen teinud mina hommikusöögid ning miisu õhtusöögid, nüüd vastupidi. nüd peab miisu ennast tunduvalt varem omekul üles ajama, aga mina taas ni varakult ei lõpeta.
täna, esimesel päeval - miisu leidis, et tegi pisud lahja kohvi, minu arust polnud viga midagi.
võileiva ja vorsti vahel oleks võinud tiba lahkemalt määret olla (mina ju kaloreid ei jälgi). muidu oli suht ok.
sitt on see, et hommiku kohvi-võileva tarbimine koos miisuga pole kunagi kiire. ma võin lõugasid kiiremini lõksutada ja ahmida toitu, kuid vahepealsed kommunikatsioonipausid ning silmside viivitavad kõike. nisis kestab hommikusöök tavapärasest kauem. sestap jõudsin ka tööle veidi hiljem...siiski ei hilinenud ametlikust ajast.
vaatab, mis on selle juures miisu tagasiside ning, kuidas on tema rahul õhtusöögiga ;D
proosit
täna, esimesel päeval - miisu leidis, et tegi pisud lahja kohvi, minu arust polnud viga midagi.
võileiva ja vorsti vahel oleks võinud tiba lahkemalt määret olla (mina ju kaloreid ei jälgi). muidu oli suht ok.
sitt on see, et hommiku kohvi-võileva tarbimine koos miisuga pole kunagi kiire. ma võin lõugasid kiiremini lõksutada ja ahmida toitu, kuid vahepealsed kommunikatsioonipausid ning silmside viivitavad kõike. nisis kestab hommikusöök tavapärasest kauem. sestap jõudsin ka tööle veidi hiljem...siiski ei hilinenud ametlikust ajast.
vaatab, mis on selle juures miisu tagasiside ning, kuidas on tema rahul õhtusöögiga ;D
proosit
Sunday, August 14, 2011
SUSPENSION Tapperis
täna toimus sis siuke väike ürr. mina rippusin ja miisu pildistas.
esialgu, kui kohale jõudsime, oli närv päris suur, kuid peale esimest kahte "esinejat" olin juba rahunenud...vaat, et isegi kärsitu "millal mina juba saan".
konkse kinnitama hakati vasakult. esimesed 2 olid ok (nagu süst), teised 2 juba valusamad (nagu kanüül). oletan, et viimased riivasid närvi või midagi.
rippesse tirimine võttis juba südame puperdama. sitt oli see, et nii aeglaselt, nagu ma ka asja võtsin, läksin ikkagi vist tiba vara üles. oleksin pidanud mõtlema konksukinnitaja sõnade peale - kui ta neid selga lisas, mainis, et mul tugev paks nahk...järeldus - ei anna kergelt venima. igatahes peale minuti rippumist olin sunnitud alla tulema, kuna paremast tiivast kuni parema õlavarreni andis mingi närv kõvasti tunda. alla saades võttis pea kergelt tuikama. istusin, tarbisin vedelikku ning otsustasin uuesti proovida.
teine katse juba parem. esiteks teadsin mida oodata ning mõningane nööride reguleerimine leevendas asjaolu. sedasi ma sis kiikusin seal kuskil 10min või umbes nii (v-o ka kauem...aeg ju relatiivne [pealegi kella keegi ei vaadanud]).
muidu oleks vast isegi kauem kiikunud ja poseerinud igast asenditest, kuid kuidagi igav hakkas. oleks kellegagi palli loopinud vm, sis oleks veel olnud, aga sitta kah...tulin alla.
esimene kontakt maaga oli veider - siuke tunne, nagu oleks 25kg-ne tsemendi kott selga pandud...no siuke raskus oli jalgadel mõneks mõmendiks. aga se möödus kiirelt ning kohe lauale. eemaldati konksud (krt, oleks pidanud mälestuseks küsima), puhastati haavad, plaastrid peale ning oligi kõik.
tänasin läbiviijaid, tegin viimased paar sõna sõprade-tuttavatega ning punnu.
kokkuvõtteks oli üritus tiba nõrk tegelt. osavõtjaid (loe: rippujaid) oli vähe (u.6tk v-o veel mõni), ajaplaneering puudus (polnud kindlaid rippumisaegu) ning muss tuli kah läpaka ühendusest.
mõistan muidugi, et masu ajal ei saanud kõik soovijad kohale tulla, aga järgmine kord üritaks siukest asja teha üritusel, kus esitletakse erinevaid tätokaid (inimesed + fotod), mõndasid v-o isegi tehakse kuskil nurkades (hea huvitav vaadata), seina ääres oleks mingi piercing'u boutique, kus saaks osta ja teha lasta, sis bänd mängib laval ning siis kõige selle tsentris toimub lae alla riputamine.
nagu ma mõistan, sis tegelikult on ka eestis midagi siukest varem olnud (2 aastat tagasi ja ka varasemalt), kuid sooviks ka praegu...või on sis tõepoolest masu ajal kõike seda kooskõla erinevate osade vahele raske saavutada.
proosit
Friday, April 1, 2011
eksperiment suitsust loobumiseks vol.2
eile tulid pesuga nõelad maha. noh, tegelikult tuli üks lahti, aga teised 2 pidin eemaldama, kuna nad toimivad grupina.
mis sis tulemuseks on. kas ma jätsin suitsetamise maha - EI.
kas suits muutus minu jaoks vastikuks - mingil määral JAH. paraku aga mitte piisavalt, et suitsust täielikult loobuda. ma vast teen tubakat vähem, kuid teen sellegi poolest. nisis eesmärk jäi saavutatamata. see imal jutt, et "sa oleks ikka pidanud rohkem suitsust hoiduma, kui loobuda tahsid" hoia endale. ma ei teinudki nõelravi selleks, et oma nikotiini vajadust leevendada. minu eesmärk oli välja selgitada, kas muutub tubakas mu jaoks sedavõrd vastikuks, et ma lissalt ei taha/suuda enam suitsu teha. nagu selgus ei muutu. suitsu teen kül harvem, aga siiski.
nüd mõtlen, kas lähen tagasi uuele ringile, mis vastavalt reklaamile tasuta on...
proosit
mis sis tulemuseks on. kas ma jätsin suitsetamise maha - EI.
kas suits muutus minu jaoks vastikuks - mingil määral JAH. paraku aga mitte piisavalt, et suitsust täielikult loobuda. ma vast teen tubakat vähem, kuid teen sellegi poolest. nisis eesmärk jäi saavutatamata. see imal jutt, et "sa oleks ikka pidanud rohkem suitsust hoiduma, kui loobuda tahsid" hoia endale. ma ei teinudki nõelravi selleks, et oma nikotiini vajadust leevendada. minu eesmärk oli välja selgitada, kas muutub tubakas mu jaoks sedavõrd vastikuks, et ma lissalt ei taha/suuda enam suitsu teha. nagu selgus ei muutu. suitsu teen kül harvem, aga siiski.
nüd mõtlen, kas lähen tagasi uuele ringile, mis vastavalt reklaamile tasuta on...
proosit
Thursday, March 24, 2011
naised pükstes
miks leiavad naised üldiselt, et just püksid on se õige valik riietumiseks. v-o olen vanamoodne-traditsiooniline, aga mina eelistan naist siiski enamjaolt näha kleidis/seelikus + top (mingisugune). naistel kõlbab pükstes olla sama harva, kui meestel dressides. ainult üheks kindlaks otstarbeks.
tõepoolest mõistan, kui naine paneb jalga püksid, et minna seenele, maatöid tegema, väljas on kole külm ja ilma ei saa, vajadust nõudval olukorral ning haru-harva vahel ka siis, kui tõesti on tarvis vaheldust ning püksipaar tõepooleks ka ilus/seksikas/maitsekas välja näeb.
kleit ja seelik on ju elementaarsed naiselikkuse tunnused...miks peaksin mina oma kodus mingit pikkade juustega, mitterippuvate genitaalidega ja valesti asetsevate udaratega poisikest taluma.
läbi aastate enamik kogemusi mul sellised olid. nüüd siiski, mil olen leidnud selle ainsa ja õige, on ka naiselikkuse tunnus üheselt selge. miisul ma valdavalt ainult seelikuid ja kleite näengi. se on ikka haru-harva, kui ta teksad või muud vaba-aja püksid jalga tõmbab. põhjuseks enamasti mingi kindel praktiline vajadus pükste järgi või sis lissalt vaheldus (mis kestab parimal juhul päeva).
näitas mulle täna ühte linki, kus käsitletakse eksperimendi korras meeste eelistusi naiste riietumises. valdvavalt eelistab tüüpiline mees siiski oma naise seljas tõepoolest seelikut või kleiti näha...kui nüd naised ka lõppude-lõpuks seda mõistaksid.
eksperimendist loe pikemalt SIIT.
proosit
tõepoolest mõistan, kui naine paneb jalga püksid, et minna seenele, maatöid tegema, väljas on kole külm ja ilma ei saa, vajadust nõudval olukorral ning haru-harva vahel ka siis, kui tõesti on tarvis vaheldust ning püksipaar tõepooleks ka ilus/seksikas/maitsekas välja näeb.
kleit ja seelik on ju elementaarsed naiselikkuse tunnused...miks peaksin mina oma kodus mingit pikkade juustega, mitterippuvate genitaalidega ja valesti asetsevate udaratega poisikest taluma.
läbi aastate enamik kogemusi mul sellised olid. nüüd siiski, mil olen leidnud selle ainsa ja õige, on ka naiselikkuse tunnus üheselt selge. miisul ma valdavalt ainult seelikuid ja kleite näengi. se on ikka haru-harva, kui ta teksad või muud vaba-aja püksid jalga tõmbab. põhjuseks enamasti mingi kindel praktiline vajadus pükste järgi või sis lissalt vaheldus (mis kestab parimal juhul päeva).
näitas mulle täna ühte linki, kus käsitletakse eksperimendi korras meeste eelistusi naiste riietumises. valdvavalt eelistab tüüpiline mees siiski oma naise seljas tõepoolest seelikut või kleiti näha...kui nüd naised ka lõppude-lõpuks seda mõistaksid.
eksperimendist loe pikemalt SIIT.
proosit
Friday, March 18, 2011
eksperiment suitsust loobumiseks
mõned päevad tagasi, kui koolituselt koju sõitsin (või oli se juba sinna sõites), kuulsin raadio Sky plussist saatejuppi, kus oli telefonivestlus raadio DJ-de ja mingi eksperimendi-plika vahel, kes oli saamas nõelravi suitsetamisest loobumiseks (tema oli teinud 7 aastat). läks asutusse Nikostopp ning lobises telefoni teel samal ajal. väitis, et tõepoolest vähendas suitsuiha ning tobi tehes hakkas lausa paha, mille tulemusel suitsu enam ei tahtnud.
kodukal lugesin, et se toimibki vaid tubakasõltlastele, mitte pühapäevasuitsetajatele, ning lausa 90-95% allub ravile. käis endalgi peast mõte läbi (ma teinud tobi kuskil 10 aastat). kuna hind oli kõigest 25€ otsustasin proovida. isegi, kui kohe ei mõika, on mul 3 kuu möödudes õigus uuele katsele - TASUTA.
igatahes topiti seal mulle 3 nõela plaastritega kõrva külge. öeldi, et ära tulevad siis, kui on nende loomulik aeg äratulemiseks. öeldi vel, et toimima võib hakata ka mõned tunnid hiljem, aga ka alles paari nädala pärast...korralikult.
jõudsin koju, ootasin paar tundi ja testisin suitsuga. tõepoolest isu suitsu järgi polnud, kuid paha kaa ei hakanud. oli lissalt siuke tunne nagu oleks tavapärasest rohkem suitsetanud. mõistan, et mõju on inimestele individuaalne ning samuti ka aeg mõjumiseks. esialgu vel maha ei tee, kuid veel ei kiida takka kah. kui esialgu võtab vähemalt isugi vähemaks, on potensiaali paremaks kül.
proosit
kodukal lugesin, et se toimibki vaid tubakasõltlastele, mitte pühapäevasuitsetajatele, ning lausa 90-95% allub ravile. käis endalgi peast mõte läbi (ma teinud tobi kuskil 10 aastat). kuna hind oli kõigest 25€ otsustasin proovida. isegi, kui kohe ei mõika, on mul 3 kuu möödudes õigus uuele katsele - TASUTA.
igatahes topiti seal mulle 3 nõela plaastritega kõrva külge. öeldi, et ära tulevad siis, kui on nende loomulik aeg äratulemiseks. öeldi vel, et toimima võib hakata ka mõned tunnid hiljem, aga ka alles paari nädala pärast...korralikult.
jõudsin koju, ootasin paar tundi ja testisin suitsuga. tõepoolest isu suitsu järgi polnud, kuid paha kaa ei hakanud. oli lissalt siuke tunne nagu oleks tavapärasest rohkem suitsetanud. mõistan, et mõju on inimestele individuaalne ning samuti ka aeg mõjumiseks. esialgu vel maha ei tee, kuid veel ei kiida takka kah. kui esialgu võtab vähemalt isugi vähemaks, on potensiaali paremaks kül.
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
