otsustasin valmistada hoopis midagi uut...enda jaoks.
meenusid papsi valmistatud kanafileed peekoni sees. nisis lippasin eile peale tööd poest läbi.
OT: teel prismasse oli se 3 km-ne rattasõit Väga märg ;P
poest muud ei ostnudki, kui kilo kanafileed ning peekonit.
huvitav oli see, et sama tootja kilo õrnsoolatud kanafilee oli 0,5€ odavam, kui soolamata.
kodus sis kohe asjatama. kõigepealt makaronid keema ning ahi sooja (kuigi soojeneb vaid minutiga juba).
kilost kanafileest jäi tegelikult kuskil 2 tüki jagu isegi alles, aga viitsikule ikkagi ei raatsinud anda :P. peekoniviile olin aga kuidagi nii täpselt ostnud, et jagusid täpipealt. arvasin algselt kül, et paar tükki jäb üle, aga võta näpust.
igatahes joppas. kana tükeldatud ning peekonisse mässitud. hambaork fikseeris ära ning ahju.
muuseas miisu ennustatud 170 kraadi ja 10 min vedasid alt - toores. panin veel 10 min otsa ning 10 kraadi kah, millest viimased 5 kuumutasin koos õhujaotus ventilaatoriga (no ajas ühtlaselt laiali kuuma) ning sis panin veel 5 min grill-funktsiooniga, et pealt peekoni kergelt krõbedamaks tõmbaks.
makaronid said ka läbipraetud...pasta maitseainete seguga ja musta pipart kah.
lõpuks olin siiski sunnitud kõik kerge kuumaga ootele jätma, kuna miisu saabumine hilines cc pool tundi. kuna tai jõudnud ka poest läbi käia (kamandasin ta kiirelt kodupoole), tuli külm kaste ilma hapukurgita. vähemalt oli tomatit sees ning lisandina hapukoorele ja majoneesile panin ka 2 kahvlitäit inglise sinepit (mingite seemnetega) sisse.
tuli piisav kogus, et jagub ka tänaseks. mina rahul, miisu rahul...peace on earth...
proosit
Friday, September 23, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Assa sunnik! Kilo kanafileed ja kassile mitte raasugi?! Tema jagaks oma püütud hiiri alati meiega, toob kööki ja puha. Pole ime, et ta siis eile õhtul niimoodi kräunus. Üritas sinu peale kaevata, vaat mis! Aga ma olin väga üllatunud, et sa täitsa uut rooga katsetasid. Ja väga hästi tuli ju välja ka. Nii et, kallis, edaspidi on mõned õhtusöögid nädalas sinu teha! Oskad küll, pole juttugi! :)
ReplyDeleteno viitsik ise oli varem juba kuhugi putku pannud ja mangumas ei käinudki..!
ReplyDeleteKuramus, küll te olete ikka nunnud kahekesi. Ei tea, kas 50 aasta pärast ninnu-nännutate samaoodi? Igatahes tore! :)
ReplyDeletekuulsustest rääkides. Telksus oleme nüüd näinud Otti (korduvalt), Tuulit ja Robertit. Ott, kuna ema ja väikevend helesinise ekraani vallutavad?
ReplyDeletePikki aega olen sekand seda eksperimenti ja tundus huvitav,kuid vaatan,et noortel on söögid otsa saand,või on toidud paremaks läind,et rahvale ei jaga enam,või noorpaar on ära nälgind:)
ReplyDeleteMa võin pakk juustu anda:)
eieii, plaanis oligi vaid 1 nädal eksperimenteerida. edaspidi teen sis, kui vajadus tuleb.
ReplyDelete