Elu on kuidagi väga kindlalt paika loksunud: herr abikaas, kes peab oma töö tõttu hommikul niikuinii varem tõusma, teeb valmis kohvi ja võileivad ning ajab siis mind üles. Õhtuti teen aga mina enamasti õhtusöögi, kui sel alal pädevam inimene. Ott on üritanud mind veenda oma kokandusalases saamatuses ja viskab end selle ettekäändega, et ta ju nagunii ei oska, õhtuti teleka ette sellal, kui mina pliidi ees toimetan.
Ometi on Ott mõnikord oma maskeeringu unustanud, libastunud ja näidanud, et tuleb köögis väga hästi toime. Näiteks munaroad on tal paremini käpas kui mul ja taignategu tuleb tal ka väga hästi välja. Seega ootan huviga, mis hakkab sel nädalal saama. Kui ta peaks nädala vältel piirduma friikartul-viiner komplektidega, siis pole asi kindlasti oskamatuses, vaid puhtas laiskuses. :P
Tänast õhtusööki ootan siira põnevusega. Seekord näen igatahes mina ära õhtused multikad (Futurama!), sellal kui tema pliidi juures asjatab. :D
Täna hommiku osas kartsin, et ei ärka üles, kuna magamajäämine jäi hilja peale. Aga parata polnud midagi - rollide vahetus nõudis, et kell 7 hommikul peavad võileivad valmis olema. Panin kella 6.40-ks, kuid ärkasin ehmatusega kell 6.34 nähes unes, et olen lootusetult sisse maganud ja näljane Ott määrib Viitsekassile majoneesi saba peale.
Kohvi ja võileibade tegemine sujus unisest koordinatsioonist hoolitama hästi ja võileivad, mis hiljem kriitikat pälvisid, said minu meelest just kenasti tehtud: hoolimata varasest kellaajaast viitsisin määrde ikka servast servani laiali ajada, mitte ei läigataud sulajuustulärakat lihtsalt keset leiba. :P Peale panin veel koguni sinepit ja viilutasin kurki. Eelmisel õhtul tehtud ploomikooki serveerisin ka.
Kuigi tõusin tavapärasest tund aega varem, ei jõudnud ma siiski varem tööle. Aja kadumise müstika hommikuti on aga lausa eraldi postituse teema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
uneehmatus oli muidugi hea ;D
ReplyDeleteoTta
muuseas - ka mina nägin futurama ilusti ära, kuna selleks ajaks oli ju toit valmis ning isegi tarbitud juba..!
ReplyDelete