no nii külm, et otsustasin täna lausa piirivalve püksid laiguliste alla panna. öösel oli -8, homikul veel -5. päeva peale tõmbas +5 välja.
enne lõunat otsustasime särtsuga tühjad tsingid ja vanad patakad ära viia. kuna tegemist teise alaga, siis teadsime, et asjad liiguvad sujuvamalt. ees ootasid meid aga hoopis uued tegelased. kiire viisakus ja asuti kohe asja kallale. ma olin väga üllatunud. nii sujuvat suhtlust pole mul veel ühegi saarlasega olnud...veel vähem neegriga. kuidagi väga lihtsalt saime asjad antud. 100-st saarlasest ikka 1-2 normaalset leidub, tuleb välja.
peale lõunat käisin taas särke ostmas, 5tk taheti juurde. krt ma olen neid nüüd kokku üle 20 ostnud.
proosit
Monday, December 30, 2013
Sunday, December 29, 2013
päev 63
külm, külm, külm. vastu hommikut ärkasin üles juba selle tõttu, et tavapärasest jahedam. kaalusin magamskotti peale tõmmata, kuid nii hull siiski veel polnud. sügavat und aga samuti ei tulnud enam. kuskil 0745 ärkasin juba üles. käisin vetsus, pesin silmad ning vaatasin ühe filmi. ka selle järel oli veel pühapäeva kohta vara, kuid ajasin ennast riidesse ja põrutasin alale. otsustasin, et käin varakult läbi usa pix'ist ning vaatan Under Armori võimekust. polnudki ühtegi...no mitte ühtegi toodet. võtsin 2 pringles'it ja paki vinnutatud liha ning tulin tagasi. otsustasin peale lõunat, et lähen siis uuesti NAF'i ning lisaks planeeritud ostule (14 HeatGear Under Armor särki) vaatan seal muid variatsioone...samuti tutkit. rääkisid, et neil pole plaaniski midagi muud tellida. tundub, et ColdGear sarja elementide ostu pean vist netis sooritama. tahaksin ühte pikkade varrukatega liibukat selga ja lühikesi liibuvaid jalga. külmal ajal peaksid need termo-asjad vunki juurde andma.
sõitsime särtsuga väheke ringi. ta tahtis teada, mis on selle ringi distants, mida kiirkõnnina ja selle ringi, mida jalgrattaga kasutab. nisis tegime tervele bastionile ühe keskmise ja ühe suurema ringi peale. igast prügimägedest sõitsime mööda. no seda pahna ikka on. kohe nii palju, et vahepeal pole vist midagi ära veetud. kui nüüd pihta hakata, siis võtaks vist pool aastat aega. aga, kui ei veagi ära...kas matavad...või põletavad. vot ei teagi.
tellisingi õhtul neti teel mõned asjad. huvitav oli aga see, et ColdGear liibuvaid aluskihi lühkareid leidus vaid UK poe lingilt. ka oli neil alla hinnatud pikkade varukatega sama sarja liibuv alussärk. nisis usa lingilt tellisin vaid neid kurikuulsaid aluspükse, mida laialt kiidetakse. ka eesti lingilt on tellimis võimalus, kuid muidugi mõista on hinnad kõrgemad. lisandub ju suur saatmiskulu ning tollimaks. hetkel veab..huian ära, kuna mul on nii britist kui usast tellimiseks mõlemi riigi aadressid.
proosit
sõitsime särtsuga väheke ringi. ta tahtis teada, mis on selle ringi distants, mida kiirkõnnina ja selle ringi, mida jalgrattaga kasutab. nisis tegime tervele bastionile ühe keskmise ja ühe suurema ringi peale. igast prügimägedest sõitsime mööda. no seda pahna ikka on. kohe nii palju, et vahepeal pole vist midagi ära veetud. kui nüüd pihta hakata, siis võtaks vist pool aastat aega. aga, kui ei veagi ära...kas matavad...või põletavad. vot ei teagi.
tellisingi õhtul neti teel mõned asjad. huvitav oli aga see, et ColdGear liibuvaid aluskihi lühkareid leidus vaid UK poe lingilt. ka oli neil alla hinnatud pikkade varukatega sama sarja liibuv alussärk. nisis usa lingilt tellisin vaid neid kurikuulsaid aluspükse, mida laialt kiidetakse. ka eesti lingilt on tellimis võimalus, kuid muidugi mõista on hinnad kõrgemad. lisandub ju suur saatmiskulu ning tollimaks. hetkel veab..huian ära, kuna mul on nii britist kui usast tellimiseks mõlemi riigi aadressid.
proosit
Saturday, December 28, 2013
päev 62
hommikul koosolek - Winny Puhh tuleb meile märtsis külla. lahe...need tegelased teevad ikka mõnusalt segast mussi.
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
päev 61
käisin peale lõunat särtsuga taas teisel alal jääki sorteerimas ja töötlemas. viimaseks viisime osad lõhkised tsingid sinna samustele saarlastele, kes tõrguvad. metalli võeti seekord rõõmuga vastu. selle arvelt nagu rikastuksid, et mingeid tõrkeid pole. ahvid, raisk. andsin igatahes ülevaate probleemist ühele asjapulgale edasi, kes kogu aeg saare võllidega kokku puutub. ehk saab asjad nimodi korda, et mingid kutsikad edaspidi ei klähviks tühja-tähja tõttu. inimese jutust aru ei saa, siis peab asja ametlikuks ajama.
aah...vahetult peale lõunat käisin veel läbi NAF'ist (saarlaste väike kohvik-pood söökla taga). suur boss rääkis, et Under Armor liibuvad higi-särgid on kõvasti alla hinnatud. jah, enne 28$ maksnud särk maksis nüüd 17,5$. arvatavasti hind sedavõrd all, kuna nad just palava ilma jaoks mõeldud, kuid meil siin nüüd ju külm. ok, päeval tiirleb veel 10 kraadi kohal, kuid üldiselt on jahe ning öösel viimati -5 kraadi. pole ime, et kuuma ilma särk rahvale väga peale ei lähe. kuna aga kõrbe tooniga särke mul juba 4tk, siis ostsin hoopis kaks rohelist. meie roheline digilaik on suiti kole palav, siis sinna alla sobiks see higisärk nagu hernes oma kauna.
kui nüüd särtsuga oma tripilt tagasi jõudsin, oli täpselt õhtusöögi aeg. taaskord sammud söökla poole. sõin mingi kiievi kanakotleti taolist asja makadega...oli ok.
need mu prillid, mis nii populaarseks said, nõudsid järgneva ohvri. kutil endal amazoni pole, nisis tellisin oma nimele. kuna juba tellimiseks läks, tellisin ka endale ühed samad veel juurde (just in case) ning ka ühed polaroidid autoga sõitmiseks. vanad kollase klaasiga on teadmatus suunas jalutama läinud. õnneks olid odavad. nüüd ostsin aga korralikumad ning nendel on vähemalt ka polariseeritud pind, mis päikese reflektsiooni maandab.
proosit
aah...vahetult peale lõunat käisin veel läbi NAF'ist (saarlaste väike kohvik-pood söökla taga). suur boss rääkis, et Under Armor liibuvad higi-särgid on kõvasti alla hinnatud. jah, enne 28$ maksnud särk maksis nüüd 17,5$. arvatavasti hind sedavõrd all, kuna nad just palava ilma jaoks mõeldud, kuid meil siin nüüd ju külm. ok, päeval tiirleb veel 10 kraadi kohal, kuid üldiselt on jahe ning öösel viimati -5 kraadi. pole ime, et kuuma ilma särk rahvale väga peale ei lähe. kuna aga kõrbe tooniga särke mul juba 4tk, siis ostsin hoopis kaks rohelist. meie roheline digilaik on suiti kole palav, siis sinna alla sobiks see higisärk nagu hernes oma kauna.
kui nüüd särtsuga oma tripilt tagasi jõudsin, oli täpselt õhtusöögi aeg. taaskord sammud söökla poole. sõin mingi kiievi kanakotleti taolist asja makadega...oli ok.
need mu prillid, mis nii populaarseks said, nõudsid järgneva ohvri. kutil endal amazoni pole, nisis tellisin oma nimele. kuna juba tellimiseks läks, tellisin ka endale ühed samad veel juurde (just in case) ning ka ühed polaroidid autoga sõitmiseks. vanad kollase klaasiga on teadmatus suunas jalutama läinud. õnneks olid odavad. nüüd ostsin aga korralikumad ning nendel on vähemalt ka polariseeritud pind, mis päikese reflektsiooni maandab.
proosit
Thursday, December 26, 2013
post 60
on pikalt ununenud asi, mida täheldanud olen - vatihaldjas on välja kolinud. kui alul arvasin, et tüüp on lühidalt eemal, siis nüüd paistab, et lausa pikemal puhkusel. v-o üldse välja kolinud. ei tea, kas asi on kliimas või mis. arvan küll, et eestisse naastes kolib tagasi, aga eks paistab.
veel märkasin juba mõned päevad tagasi, et meil siin on pööripäev äkiste möödunud. juba vähemalt 3 päeva tagasi oli päikseloojang 15min hiljem. kui esialgu võis olla mingi vääratus, siis nüüd on loojumine hilinenud lausa poole tunni võrra...õhtul valgust kauem.
lõuna oli pasem kui pask. ainus aksepteeritav valik oli spagetid punase hakkliha kastmega. otsustasin olukorda elavdada riivjuustuga, mida üllatuseks leidus. ikka jube mage. ei viitsinud aga uuesti lauast tõusta, et soola ja pipart tuua. karistuseks käisin 2 korda pirne toomas. korraga lubati ju ainult 2tk...2 mai ääs, raisk. alla kolme mina ei mängi. nüüd jalutasin neljaga välja.
käisin särtsuga taas "plast-taarat" saarlaste prügilasse viimas. taas hakkas hala pihta, et ei saa võtta. õnneks tuli kutt alles siis, kui olime juba pool kola maha tõstnud. rõhutasin taaskord, et kui juba nende kontingendi alluvuses sõda peame, peavad nad raisk ka "sõja jäägid" oma vastutada võtma. jube keeruline seda neile valgekraedele selgeks teha.
õhtul abistasin taas suurt bossi. ta juba mitmes, kellele hirmsasti meeldivad minu polariseeritud ballistilised prillid ning aitasin tal valikut teostada ja oma valikud amazonist üles leida. nii tore on näha, et supper-hea hinna-kvaliteedi suhtega tooted inimesi rõõmustavad ning mina olin see, kes selle leiu lauale tõi. peaksin kohe mingi medali saama...või vähemalt kuld-tähekese või midagi.
proosit
veel märkasin juba mõned päevad tagasi, et meil siin on pööripäev äkiste möödunud. juba vähemalt 3 päeva tagasi oli päikseloojang 15min hiljem. kui esialgu võis olla mingi vääratus, siis nüüd on loojumine hilinenud lausa poole tunni võrra...õhtul valgust kauem.
lõuna oli pasem kui pask. ainus aksepteeritav valik oli spagetid punase hakkliha kastmega. otsustasin olukorda elavdada riivjuustuga, mida üllatuseks leidus. ikka jube mage. ei viitsinud aga uuesti lauast tõusta, et soola ja pipart tuua. karistuseks käisin 2 korda pirne toomas. korraga lubati ju ainult 2tk...2 mai ääs, raisk. alla kolme mina ei mängi. nüüd jalutasin neljaga välja.
käisin särtsuga taas "plast-taarat" saarlaste prügilasse viimas. taas hakkas hala pihta, et ei saa võtta. õnneks tuli kutt alles siis, kui olime juba pool kola maha tõstnud. rõhutasin taaskord, et kui juba nende kontingendi alluvuses sõda peame, peavad nad raisk ka "sõja jäägid" oma vastutada võtma. jube keeruline seda neile valgekraedele selgeks teha.
õhtul abistasin taas suurt bossi. ta juba mitmes, kellele hirmsasti meeldivad minu polariseeritud ballistilised prillid ning aitasin tal valikut teostada ja oma valikud amazonist üles leida. nii tore on näha, et supper-hea hinna-kvaliteedi suhtega tooted inimesi rõõmustavad ning mina olin see, kes selle leiu lauale tõi. peaksin kohe mingi medali saama...või vähemalt kuld-tähekese või midagi.
proosit
Wednesday, December 25, 2013
päev 59
tra, kui külm hommik taas. telgis on ok, aga õues -3. konteiner kah üsna jahe. telgis on ka soojem olla, kui siin. kont, mis tagaseinas, ei jaksa paraku tervet konteinerit kütta ning ei küta nisamagi kogu väljast haaratavat külma soojaks. alles päevasel ajal on mul normaalselt soe. õhtu on vilu, kuid juba talutav. kadestan neid, kelle tööruum normaalse küttega on. jalgade ees radikas ning lisa kont, mis vähemalt jaksab kütta. mul mingi odav juust vist. huh...
lõuna oli võimas. kalkunist kõndisin küll kaarega mööda, kuid kartulipuder ja kana kaste seentega jõudsid siiski mu taldrikusse. boonusena oli seekord tomateid kenasti pisikesteks tükkideks tehtud ning kõrvale majoneesi-ketshupi kaste pandud. isegi tohutu suur vaagen krevette oli...ladusin väikse supitaldriku täis. kuna jõulumeeleolu siin juba detsembri algusest saadik, siis suurt üllatavat polnud v.a. see, et lauad olid kaetud ka peomütside, pardipasunatega, mis puhudes pikalt ette lahti rulluvad, ning väikste nöörist tõmmatavate paugutitega. kohalikud murid sattusid vahepeal pasunatest nii vaimustusse, et viibimine täitus kõrvulukustava pardikooriga. mul tekkis tunne, et olen vist jõulud maha maganud, kuna meeleolu viitas pigem aastavahetusele. vaesed murid, neil vist lapsepõlvest kõvasti puudujääke, et nüüd sedasi välja elavad. saarlased olid rahulikumad - tõmbasid peomütsid pähe, paugutasid oma jublakad ära ning asusid sööma. murid läksid aga suurest jõulust lausa hulluks. laadisin mao täis ning lasin sellest hullumaja puhvetist kiirelt vehkat.
kuusk sai küll paar päeva tagasi ehitud, kuid panime nüüd ka portsu punaseid valguspulkasid külge. nüüd ootame pimedat, et kuidas välja näeb. mnjaa...näeb kena. veelgi kenam oleks, kui kuuse taga konteineri välisvalgustus maas oleks.
õhtusöögil pakuti huvitavaid suupisteid. kui ma ei eksi, siis osad olid lausa munavõi ja kiluga. igatahes olid nii head, et pidin väikse supitaldrikuga lausa kaasa tooma...kahju oli saarlastele ja muridele jätta.
proosit
lõuna oli võimas. kalkunist kõndisin küll kaarega mööda, kuid kartulipuder ja kana kaste seentega jõudsid siiski mu taldrikusse. boonusena oli seekord tomateid kenasti pisikesteks tükkideks tehtud ning kõrvale majoneesi-ketshupi kaste pandud. isegi tohutu suur vaagen krevette oli...ladusin väikse supitaldriku täis. kuna jõulumeeleolu siin juba detsembri algusest saadik, siis suurt üllatavat polnud v.a. see, et lauad olid kaetud ka peomütside, pardipasunatega, mis puhudes pikalt ette lahti rulluvad, ning väikste nöörist tõmmatavate paugutitega. kohalikud murid sattusid vahepeal pasunatest nii vaimustusse, et viibimine täitus kõrvulukustava pardikooriga. mul tekkis tunne, et olen vist jõulud maha maganud, kuna meeleolu viitas pigem aastavahetusele. vaesed murid, neil vist lapsepõlvest kõvasti puudujääke, et nüüd sedasi välja elavad. saarlased olid rahulikumad - tõmbasid peomütsid pähe, paugutasid oma jublakad ära ning asusid sööma. murid läksid aga suurest jõulust lausa hulluks. laadisin mao täis ning lasin sellest hullumaja puhvetist kiirelt vehkat.
kuusk sai küll paar päeva tagasi ehitud, kuid panime nüüd ka portsu punaseid valguspulkasid külge. nüüd ootame pimedat, et kuidas välja näeb. mnjaa...näeb kena. veelgi kenam oleks, kui kuuse taga konteineri välisvalgustus maas oleks.
õhtusöögil pakuti huvitavaid suupisteid. kui ma ei eksi, siis osad olid lausa munavõi ja kiluga. igatahes olid nii head, et pidin väikse supitaldrikuga lausa kaasa tooma...kahju oli saarlastele ja muridele jätta.
proosit
Tuesday, December 24, 2013
päev 58
kuna kalendris punane, siis ka meil rahulikum. saabusin postile pool tundi hiljem. tegevused piiratud, nisis ka mina ei rahmelda. tegin ju eile oma rahmeldused ära.
tuli kõvasti pakke täna - kolleegile, mulle ja koduseks kasutamiseks. mida endiselt pole, on mu kuradima traksidega kabuur. kurjaks ajab juba. kirjutasin fustratsioonist ka müüjale. se loomulikult vabandas kõvasti ning palus mul veel nädalakese kannatada. kui siis ka ei ole, algatatakse uurimine, kuhu sai.
puzle sõrmuse valmistajatelt sain teada, et nad siiski ei plaanigi teha minu lemmikut hõbedast. tehakse paraku vaid neid, mis neil endal paika pandud on. nüüd pean otsustama, kas raatsin tellida valgest kullast või valin siiski mingi teise mudeli, mis hõbedast on.
proosit
tuli kõvasti pakke täna - kolleegile, mulle ja koduseks kasutamiseks. mida endiselt pole, on mu kuradima traksidega kabuur. kurjaks ajab juba. kirjutasin fustratsioonist ka müüjale. se loomulikult vabandas kõvasti ning palus mul veel nädalakese kannatada. kui siis ka ei ole, algatatakse uurimine, kuhu sai.
puzle sõrmuse valmistajatelt sain teada, et nad siiski ei plaanigi teha minu lemmikut hõbedast. tehakse paraku vaid neid, mis neil endal paika pandud on. nüüd pean otsustama, kas raatsin tellida valgest kullast või valin siiski mingi teise mudeli, mis hõbedast on.
proosit
Monday, December 23, 2013
päev 57
uus nädal. on külmemaks läinud. hommikul oli ka alale jõudes -2 kraadi. kummaline mõelda, et kõrbes nii külmaks läheb. öösiti küll, kuid teadsin varem, et päiksetõusuga tõuseb ka temperatuur kiirelt. siin siiski mitte. võimalik, et talve jooksul läheb ka külmemaks. väidetavalt pole se kõige hullem. tavaliselt on jaanuar-veebruar suur vihmaperiood nii, et uputab lausa. ka se on kuidas kunagi, kuid üldiselt sellest ei pääse. isiklikult olen alati eelistanud pigem külma kui vihma.
hirmus kana suitsutamine käib. lööks isegi kampa, kuid nokitsen miinipilduja sihtimisseadmega ning kohe-kohe ka snaipri optika fiksaatoritega...logiseb raibe.
niih...seltskond kokku ja söögile. kana jätsin seekord vahele, keskendusin verivorstile ja hautatud hapukapsale. nojah...kartul oli samuti, must leib ja õlu (alkovaba). kõige rohkem meeldis kapsas. seda pole sellisel kujul nii ammu saanud, et...vist lausa eelmisest aastast saadik. kohe mõnuga vitsutasin. kuskil tunnike hiljem hakkas perse selle peale ka kenasti laulma.
proosit
hirmus kana suitsutamine käib. lööks isegi kampa, kuid nokitsen miinipilduja sihtimisseadmega ning kohe-kohe ka snaipri optika fiksaatoritega...logiseb raibe.
niih...seltskond kokku ja söögile. kana jätsin seekord vahele, keskendusin verivorstile ja hautatud hapukapsale. nojah...kartul oli samuti, must leib ja õlu (alkovaba). kõige rohkem meeldis kapsas. seda pole sellisel kujul nii ammu saanud, et...vist lausa eelmisest aastast saadik. kohe mõnuga vitsutasin. kuskil tunnike hiljem hakkas perse selle peale ka kenasti laulma.
proosit
Sunday, December 22, 2013
päev 56
sõbrale, tänu kellele ma selle PuzzleRing poe avastasin, tegin täna teenena kahe sõrmuse ostu. nimelt ei taheta sealt saata kummalisel kombel asukohta, mille krediidi andmed samas kohas pole. kuna mul PayPal ruulib, siis mul probleeme pole. nüüd saab näha, kaua reaalselt sõrmused kohale tulevad. siis endale tellides hea teada.
proosit
Saturday, December 21, 2013
päev 55
hommik algas kiirelt. pool üheksa pidin valmistuma laskmisteks. asjad valmis ja ise ootele. enne üheksat panime juba minema. lasime tiirus püstolit ja automaati. kui standard võtted läbi lastud, tehti ka tiba taktikalist. noh...kiirelt relv välja ja 2 lasku jne stiilist. sisse oli topitud veel erinevaid laskeasendeid ning salvevahetusi.
sedasi paugutasime kuskil poole üheni. jõudsime tagasi, käisin söömas...nüüd kõht hundinäljast tingituna täis pugitud ja jube raske olla. pidin lausa silma veidikeseks kinni laskma. helistasin ka miisule tagantjärge, et vabandada puuduliku äratuskõne eest, kuid sealt peale maigutamise ehmatati ennast selgeks, et mis mõttes. kell hakkas alles 11 kodus saama ning mina oleksin äärepealt hommikul varem äratuskõne teinud. alles siis hammustasin läbi, et täna ju laupäev. tore on, et varakult hõivatud olin, oleksin läbi toru kohe valinoomituse saanud.
aah...vahepeal tehti meil shaslõkki kõvasti. kutt, kes isaks sai, tegi pidulikuma olemise. mul oli lõunast kõht veel punnis, nisis panin endale väikse portsu külmikusse hilisemaks.
päeval lendas ka Niklas minema. esialgu Kabul ning sealt edasi Soome. on lootust loetud päevade jooksul tehtud pilte näha...ehk ka artiklit kuskilt lugeda.
õhtul tehti taas briif teemal "kus on vaenlane ja mida ta teeb". vastus on kokkuvõttes kükitab punkris ja külmetab. eks oli ka muud juttu, kuid laias laastus sama, mis ta aasta-aastalt olnud on.
proosit
sedasi paugutasime kuskil poole üheni. jõudsime tagasi, käisin söömas...nüüd kõht hundinäljast tingituna täis pugitud ja jube raske olla. pidin lausa silma veidikeseks kinni laskma. helistasin ka miisule tagantjärge, et vabandada puuduliku äratuskõne eest, kuid sealt peale maigutamise ehmatati ennast selgeks, et mis mõttes. kell hakkas alles 11 kodus saama ning mina oleksin äärepealt hommikul varem äratuskõne teinud. alles siis hammustasin läbi, et täna ju laupäev. tore on, et varakult hõivatud olin, oleksin läbi toru kohe valinoomituse saanud.
aah...vahepeal tehti meil shaslõkki kõvasti. kutt, kes isaks sai, tegi pidulikuma olemise. mul oli lõunast kõht veel punnis, nisis panin endale väikse portsu külmikusse hilisemaks.
päeval lendas ka Niklas minema. esialgu Kabul ning sealt edasi Soome. on lootust loetud päevade jooksul tehtud pilte näha...ehk ka artiklit kuskilt lugeda.
õhtul tehti taas briif teemal "kus on vaenlane ja mida ta teeb". vastus on kokkuvõttes kükitab punkris ja külmetab. eks oli ka muud juttu, kuid laias laastus sama, mis ta aasta-aastalt olnud on.
proosit
Friday, December 20, 2013
päev 54
hommikul alale jõudes endiselt miinus kraadid. tõsi küll, kõiges -0,3, aga andis mõista külmast ööst.
taas nädalalõpp. loodan, et täna ikka posti järel käiakse. ootan kärsitult mõningaid saadetisi. paari asja tean kindlalt, et on juba kohal, kuna tracking code ütleb nii, kuid mõninga koha pealt päris kindel pole, mida just oodanud juba pikemalt.
peale lõuna veetsin särtsuga kahekesi saarlaste vastu võideldes. nimelt oli mul tohutus koguses igast laskmistest järgi jäänud rämpsu, mis vaja prügi sorteerimis-alale. seal paugutati vastu:
saarlane - me ei võta plastikut
mina - mis mõttes ei võta, teil siin erinevaid plastkonteinereid virnade viisi
S - noh tegelikult ei tohiks me neid võtta. need peaksid minema põletusplatsile
M - et ma siis viin sinna v
S - ega nad teilt seda vastu ei võta, kuna nad on teil lömastamata/lõhkumata
M - no aga mulle eelmine kord räägiti, et säärane rämps tuleb siia
S - kes teile sellist juttu rääkis
M - kui viimati käisin alal, kuhu tsinke ja akusid-patareisid tuuakse, siis öeldi, et need plastkonteinerid suurte tsinkide sees peaksid tegelikult just siia jõudma
S - ok, seekord võtame vastu, kuid rohkem ärge neid tooge
no persse, kuhu kuradile ma nad siis järgmine kord toppima peaks...maha kaevama v. kusjuures, meie kontingent kuulub saarlaste kontingendi alluvusse. see peaks ühtlasi tähendama ka, et meie sodi läheb üheselt samma prügilasse. on ahvid raisk. ma ei saa ju jäätmeid amide prügilasse viia...teine kontingent. iseenesest, kui ka viiksin, siis arvan, et need kutid oleksid palju sõbralikumad ja võtaksid lahkelt vastu. tõenäoliselt neil savi, kelle jäägid, lõpptulemusena hävitada tuleb kõik.
igatahes tulime veel korra tagasi, et erinevaid kestasid juurde tuua. ja ka kolmas kord, et ära anda ühekordsed lastud granaadiheitjad...plastikust. panin kogused erinevate tõendite peale, allkiri blanketile ning nahher sealt. nende persevestidega suhelda on paras hiina piin. püüan ühe oma staabiohvitseriga suhelda sel teemal, ehk saab valgust probleemile.
enne õhtusööki sain paar pakki kätte. üks oli nisama ninnu-nännu, teine kolme Despicable Me filmist Minioniga. pakid suht suured, pean oma puhkuse kohvri ümber pakkima. vähem tähtsad asjad jäävad järgmiseks korraks.
leidsin netist koduka, kus usas müüakse neid puzle sõrmuseid...umbes neid, mida missi poisid alatasa ostavad. kodukal muidugi valik tunduvalt suurem ning väidetavalt (paar scouti rääkis) kvaliteet kõrgem. vaatan, kas saaks abielusõrmusele väärilise väljundi. seal küll eraldi kategooria selleks, kuid need konkreetselt nii palju muljet ei avalda, kui ühed teised, mille disain jube lahe on ning koosnevad tegelikult vaid kahest lülist.
taas nädalalõpp. loodan, et täna ikka posti järel käiakse. ootan kärsitult mõningaid saadetisi. paari asja tean kindlalt, et on juba kohal, kuna tracking code ütleb nii, kuid mõninga koha pealt päris kindel pole, mida just oodanud juba pikemalt.
peale lõuna veetsin särtsuga kahekesi saarlaste vastu võideldes. nimelt oli mul tohutus koguses igast laskmistest järgi jäänud rämpsu, mis vaja prügi sorteerimis-alale. seal paugutati vastu:
saarlane - me ei võta plastikut
mina - mis mõttes ei võta, teil siin erinevaid plastkonteinereid virnade viisi
S - noh tegelikult ei tohiks me neid võtta. need peaksid minema põletusplatsile
M - et ma siis viin sinna v
S - ega nad teilt seda vastu ei võta, kuna nad on teil lömastamata/lõhkumata
M - no aga mulle eelmine kord räägiti, et säärane rämps tuleb siia
S - kes teile sellist juttu rääkis
M - kui viimati käisin alal, kuhu tsinke ja akusid-patareisid tuuakse, siis öeldi, et need plastkonteinerid suurte tsinkide sees peaksid tegelikult just siia jõudma
S - ok, seekord võtame vastu, kuid rohkem ärge neid tooge
no persse, kuhu kuradile ma nad siis järgmine kord toppima peaks...maha kaevama v. kusjuures, meie kontingent kuulub saarlaste kontingendi alluvusse. see peaks ühtlasi tähendama ka, et meie sodi läheb üheselt samma prügilasse. on ahvid raisk. ma ei saa ju jäätmeid amide prügilasse viia...teine kontingent. iseenesest, kui ka viiksin, siis arvan, et need kutid oleksid palju sõbralikumad ja võtaksid lahkelt vastu. tõenäoliselt neil savi, kelle jäägid, lõpptulemusena hävitada tuleb kõik.
igatahes tulime veel korra tagasi, et erinevaid kestasid juurde tuua. ja ka kolmas kord, et ära anda ühekordsed lastud granaadiheitjad...plastikust. panin kogused erinevate tõendite peale, allkiri blanketile ning nahher sealt. nende persevestidega suhelda on paras hiina piin. püüan ühe oma staabiohvitseriga suhelda sel teemal, ehk saab valgust probleemile.
enne õhtusööki sain paar pakki kätte. üks oli nisama ninnu-nännu, teine kolme Despicable Me filmist Minioniga. pakid suht suured, pean oma puhkuse kohvri ümber pakkima. vähem tähtsad asjad jäävad järgmiseks korraks.
leidsin netist koduka, kus usas müüakse neid puzle sõrmuseid...umbes neid, mida missi poisid alatasa ostavad. kodukal muidugi valik tunduvalt suurem ning väidetavalt (paar scouti rääkis) kvaliteet kõrgem. vaatan, kas saaks abielusõrmusele väärilise väljundi. seal küll eraldi kategooria selleks, kuid need konkreetselt nii palju muljet ei avalda, kui ühed teised, mille disain jube lahe on ning koosnevad tegelikult vaid kahest lülist.
päev 53
täna hommikul oli isegi saabudes alale veel 2 kraadi külma. krt, ei meeldi mulle se idee, et ka afgaanis külmaks läheb. võiks ju siukest meeldivat temperatuuri hoida, aga võta näpust.
tellisin amazonist ühe tabaluku. vaja korraliku lukku sõdurikohvri külge, kui puhkusele minek. kuna sümpatiseerib rohkem koodlukk, siis seda sihtisingi. leidsin, et on sellised check-in'i sõbralikud lukud olemas. primaarseks kasutuseks koodi kasutus, kuid olemas ka code-override key, millega häda puhul samuti avada saab. see kasulik, kui lennujaamas vaja töölisel kiire pilk peale visata...neil peaks mingi universaalsem võti olema. ka on hea, kui endal peaks kood meelest minema. tahtsin osta küll sellist, millel oleks lukustusrõnga asemel tross, kuid sellised oli vaid 3-numbrilise koodiga. mina tahan kindluse mõttes aga 4-numbrilist. nisis läksin suht traditsioonilist teed. pealegi...ei leidnud ühtegi, kus trossi puhul oleks ka võtmega avamise võimalus lisaks. FJM tootja tundus kõige rohkem muljetavaldav, nisis läkski nii. kuna amazon pakkus tasuta saatmist üle 35$ ostu puhul, tellisin 3tk.
üks kolleegidest sai P-l isaks. korraldame liikmete vahel korjanduse, et soetada väärikas kinkekaart ning see mamma kätte toimetada. siin kutile pole ju mõtet anda, las naine kodus korraldab.
peale õhtusööki istusin taas veidike Hannese ja Niklas'ega sauna ees ning viskasime nalja. tulid mõned head anektoodid meelde ning kuulsin ka mõne hea uue. Hannes on ka päris elus täitsa tore mees, mitte ainult teleekraanil ning ka Niklas täitsa vahva kutt.
proosid
tellisin amazonist ühe tabaluku. vaja korraliku lukku sõdurikohvri külge, kui puhkusele minek. kuna sümpatiseerib rohkem koodlukk, siis seda sihtisingi. leidsin, et on sellised check-in'i sõbralikud lukud olemas. primaarseks kasutuseks koodi kasutus, kuid olemas ka code-override key, millega häda puhul samuti avada saab. see kasulik, kui lennujaamas vaja töölisel kiire pilk peale visata...neil peaks mingi universaalsem võti olema. ka on hea, kui endal peaks kood meelest minema. tahtsin osta küll sellist, millel oleks lukustusrõnga asemel tross, kuid sellised oli vaid 3-numbrilise koodiga. mina tahan kindluse mõttes aga 4-numbrilist. nisis läksin suht traditsioonilist teed. pealegi...ei leidnud ühtegi, kus trossi puhul oleks ka võtmega avamise võimalus lisaks. FJM tootja tundus kõige rohkem muljetavaldav, nisis läkski nii. kuna amazon pakkus tasuta saatmist üle 35$ ostu puhul, tellisin 3tk.
üks kolleegidest sai P-l isaks. korraldame liikmete vahel korjanduse, et soetada väärikas kinkekaart ning see mamma kätte toimetada. siin kutile pole ju mõtet anda, las naine kodus korraldab.
peale õhtusööki istusin taas veidike Hannese ja Niklas'ega sauna ees ning viskasime nalja. tulid mõned head anektoodid meelde ning kuulsin ka mõne hea uue. Hannes on ka päris elus täitsa tore mees, mitte ainult teleekraanil ning ka Niklas täitsa vahva kutt.
proosid
Thursday, December 19, 2013
päev 52
meie telgi küttesüsteem teeb vigureid. õhtul sättisin ennast veel film vaatama voodis, kui hakkas tasapisi palavaks kiskuma. olin sunnitud teki voodi nurka lükkama, et edasi vaid linaga olla. ka magama jäin nimodi. hommikupoole, kuskil tunnike enne äratust tõmbas aga jahedamaks. lausa nii palju, et olin sunnitud teki uuesti peale sikutama. ka enne mängis temperatuur kerge kõikumisega, kuid see on juba jabur, et palavusest lõdisev külm küttesüsteemi kasutades öö jooksul tekib.
öösel oli mõni kraad miinust. kui hommikul alale jõudsin, näitas termomeeter 0,2C. hakkab ka siia talv jõudma. sellegi poolest kisub päevasel ajal veel +15 välja. jube kõikumine ikka.
täna jõudsid suht varakult amid külla. just siis, kui mulle soomuki torni probleeme tutvustati, tulid amid ning kohe bronnidest juttu. selgus, et kutt oli maha unustanud need paberid, mille tõttu konkreetselt kohale tuli. tuli varjant mulle meili peale panna, aga siis juba otsustasime, et seni, kuni teised amid omi asju ajavad, käime meie masinaga nende ala peal ning tegeleme asjaga kohe. võtsin kaasa ka öövaatluse, mille remontimist pikemalt oodanud. nad tellisid sellele varuosa, nisis peaks asi korda saama. käisime esimese asjana läbi ka usa poest. mul 1 kolleeg tahtis saada usa merejalaväelaste dresse (siuksed rohelised), kuid neid müüakse aint marine'idele. tüüp aitas hädast välja...jäin talle teene võlgu. siis seni, kuni ta neid pabereid printis, tutvustas enda arsenali. egas neil suurt erilist polnudki. bronnid ja öövaatlused, nagu meil, kuulipilduja oli üllatavalt sarnane KSP-58'ga, automaat M-16 ning 40mm poolautomaatne õlast lastav granaadiheitja...umbes siuke trumliga, mida filmidest pidevalt näha. ka meil on miski sarnane, kuid mudelinimetusi ei mäleta.
jõudsin tagasi, pakiti poiss kiirelt teise masina peale...meie järgi juba oodati. mina käisin lõunal ära ning asusin kohe soomuki torni kallale - torni juht-päästiku vahetus.
proosit
öösel oli mõni kraad miinust. kui hommikul alale jõudsin, näitas termomeeter 0,2C. hakkab ka siia talv jõudma. sellegi poolest kisub päevasel ajal veel +15 välja. jube kõikumine ikka.
täna jõudsid suht varakult amid külla. just siis, kui mulle soomuki torni probleeme tutvustati, tulid amid ning kohe bronnidest juttu. selgus, et kutt oli maha unustanud need paberid, mille tõttu konkreetselt kohale tuli. tuli varjant mulle meili peale panna, aga siis juba otsustasime, et seni, kuni teised amid omi asju ajavad, käime meie masinaga nende ala peal ning tegeleme asjaga kohe. võtsin kaasa ka öövaatluse, mille remontimist pikemalt oodanud. nad tellisid sellele varuosa, nisis peaks asi korda saama. käisime esimese asjana läbi ka usa poest. mul 1 kolleeg tahtis saada usa merejalaväelaste dresse (siuksed rohelised), kuid neid müüakse aint marine'idele. tüüp aitas hädast välja...jäin talle teene võlgu. siis seni, kuni ta neid pabereid printis, tutvustas enda arsenali. egas neil suurt erilist polnudki. bronnid ja öövaatlused, nagu meil, kuulipilduja oli üllatavalt sarnane KSP-58'ga, automaat M-16 ning 40mm poolautomaatne õlast lastav granaadiheitja...umbes siuke trumliga, mida filmidest pidevalt näha. ka meil on miski sarnane, kuid mudelinimetusi ei mäleta.
jõudsin tagasi, pakiti poiss kiirelt teise masina peale...meie järgi juba oodati. mina käisin lõunal ära ning asusin kohe soomuki torni kallale - torni juht-päästiku vahetus.
proosit
Wednesday, December 18, 2013
päev 51
1,5 kuud juba möödas missi algusest. aeg on tegelikult suht kiirelt läinud. kuna pole palju igavaid päevi või momente, siis läheb. meil siin ütlus - päevad on meil pikad, aga nädalad lühikesed. ja nii ta ongi. enne, kui aru saad, on taas majanduspäev...puhkad veidi ning juba uus nädal jooksma.
hommik oli jube külm. rolli mängis ka õhtu, mil tõmbas hirmus tuuliseks ning taevas oli selge, nisis hommikul alale saabudes vaatasin sauna ees kraadiklaasi, mis näitas 1,5C. alla 5 kraadi pole sel ajal ükski hommik veel olnud. kolleeg ähvardas ilmateatega. nimelt peaks tuleval ööl temperatuur alla nulli langema...huh.
saabus hunnik nänni eestist ja kanadast. eestist kulumaterjal ning pakid omaksetelt, kanadast väliseestlaste laste kaardid ja muidu kingid. aa jah, eestist tulid saadetised ka tugikeskusest ning kas nüüd naiskodukaitsjatelt või kodutütardelt...igatahes suur kast villast kraami täis. vist avatakse jõuludele ligemal ajal.
jalavägi koos kahe meie mehega saabus täna opilt. neil oli isegi veidi põnevust olnud. autojuht sai just väljas põiel käidud, kui nende pihta tuli avati. tundus mingi snaiper olevat, kuna lasud olid üksikud, aga tugevad. automaadi või kuulipilduja poolest oleks pidevat nõelumist kuulnud, kuna neid lastakse ainult valangutega. leiti mitmeid lõhkekehasid. kuna demineerimine osutus keerukaks, lasti lihtsalt kõik õhku. õige, milleks aega raisata.
olin lõpuks sunnitud miisule mainima, et mul talle üllatus varuks. paraku saab ta selle kätte alles peale minu naasmist afgaani. rääkisin, kuna tundus ergutust vajavat...nüüd on ergas, kuni üllatuse kätte saab. esialgu lasen tal fantaseerida, et saab endale poni, millega hea linna vahel kosserdada.
alles õhtul tõmbas tiba soojemaks. seda ka ainult tuule arvelt, mis ära kadus. muidu oli terve päev jahe, nisis fliis oli kogu aeg seljas.
tellisin omale magneetiliste jalaotstega GorillaPod kolmjala fotoka jaoks. olin seda toodet kuskil aasta eest britis näinud ning juba siis sain aru, et tegemist on fantastilise tootega. siiatulles aga meeles ei olnud. mingi moment isegi meenus, kuid miski tuli vahele ning ununes taas. eile lõpuks meenus taas ning alustasin põhjalikku otsingut. neid on nii mitmeid erinevaid. isegi suurte kaamerate jaoks piisavalt tugevaid, et lausa 5kg raskust kinni hoida. minu oma on mõeldud hoidma raskust kuni 325g...kaamera kaalub kõigest 130g.
proosit
hommik oli jube külm. rolli mängis ka õhtu, mil tõmbas hirmus tuuliseks ning taevas oli selge, nisis hommikul alale saabudes vaatasin sauna ees kraadiklaasi, mis näitas 1,5C. alla 5 kraadi pole sel ajal ükski hommik veel olnud. kolleeg ähvardas ilmateatega. nimelt peaks tuleval ööl temperatuur alla nulli langema...huh.
saabus hunnik nänni eestist ja kanadast. eestist kulumaterjal ning pakid omaksetelt, kanadast väliseestlaste laste kaardid ja muidu kingid. aa jah, eestist tulid saadetised ka tugikeskusest ning kas nüüd naiskodukaitsjatelt või kodutütardelt...igatahes suur kast villast kraami täis. vist avatakse jõuludele ligemal ajal.
jalavägi koos kahe meie mehega saabus täna opilt. neil oli isegi veidi põnevust olnud. autojuht sai just väljas põiel käidud, kui nende pihta tuli avati. tundus mingi snaiper olevat, kuna lasud olid üksikud, aga tugevad. automaadi või kuulipilduja poolest oleks pidevat nõelumist kuulnud, kuna neid lastakse ainult valangutega. leiti mitmeid lõhkekehasid. kuna demineerimine osutus keerukaks, lasti lihtsalt kõik õhku. õige, milleks aega raisata.
olin lõpuks sunnitud miisule mainima, et mul talle üllatus varuks. paraku saab ta selle kätte alles peale minu naasmist afgaani. rääkisin, kuna tundus ergutust vajavat...nüüd on ergas, kuni üllatuse kätte saab. esialgu lasen tal fantaseerida, et saab endale poni, millega hea linna vahel kosserdada.
alles õhtul tõmbas tiba soojemaks. seda ka ainult tuule arvelt, mis ära kadus. muidu oli terve päev jahe, nisis fliis oli kogu aeg seljas.
tellisin omale magneetiliste jalaotstega GorillaPod kolmjala fotoka jaoks. olin seda toodet kuskil aasta eest britis näinud ning juba siis sain aru, et tegemist on fantastilise tootega. siiatulles aga meeles ei olnud. mingi moment isegi meenus, kuid miski tuli vahele ning ununes taas. eile lõpuks meenus taas ning alustasin põhjalikku otsingut. neid on nii mitmeid erinevaid. isegi suurte kaamerate jaoks piisavalt tugevaid, et lausa 5kg raskust kinni hoida. minu oma on mõeldud hoidma raskust kuni 325g...kaamera kaalub kõigest 130g.proosit
Monday, December 16, 2013
päev 50
tänane hommik algas teadaandega minimiseeritud liikumisele. äratas mind ülesse paargend minti tavapärasest varem. kuna oli ka kerge põiekas, siis edasi vedelema ei jäänud. sain ju kenasti väljamagatud, kuna unekas tuli juba pool 12 peale. minimiseeritud liikumine aga ei keela tööpostile minekut, nisis hügieen ja punuma.
aah...nägin kummalist unenägu. ei meenugi täpselt, mis seltskond oli ja kus viibisime, kuid mingit moodi õnnestus ühel põhikooliaegsel klassiõel nimega Dagni ennast vigastada. nimelt oli ta käsi kuhugi vahele kinni jäänud ning eemaldades oli käpp kriimuline ja põial juurest saadik nagu lõigatud. kõigil oli hirmus paanika. mul lõid kohe instinktid välja. kiskusin varruka taskust medpaki ja hakkasin seda lahti harutama. kummalisel kombel ei leidnud ma sealt seda head sidet, mis alati pakis on, vaid hoopis tetoskoobi, marli-vatid ning kile koos voolikuga õhkrinna vigastuse jaoks. mul oli nagu WTF, et kus side on. selle ajaga jõudis ka keegi teine mingi suvalise sidemerulli tuua, nisis punusin sellega ta käe kinni. otsisin ka pöidla üles. veider oli, et pöidla kõrval vedeles veel paar küüne tükki ning paistis, et ka veidi kudet küljes. umbes nagu oleks sõrme otsad fileerida saanud. Dagnil olid ülejäänud sõrmed aga terved. käis peast läbi, et kas need siis mingist varasemast korrast, et kellegil on olnud tiba rohkem õnne, kui ammusel kooliõel..? igatahes sellega uni piirdus, kuna kostus teadaanne.
päeval pusisin mõned tunnid ühe püstoli kallal. alles viimases faasis nägin ära, et hoopis teatud koht oleks vaja sitast puhtaks teha ning hakkas taas toimima.
proosit
aah...nägin kummalist unenägu. ei meenugi täpselt, mis seltskond oli ja kus viibisime, kuid mingit moodi õnnestus ühel põhikooliaegsel klassiõel nimega Dagni ennast vigastada. nimelt oli ta käsi kuhugi vahele kinni jäänud ning eemaldades oli käpp kriimuline ja põial juurest saadik nagu lõigatud. kõigil oli hirmus paanika. mul lõid kohe instinktid välja. kiskusin varruka taskust medpaki ja hakkasin seda lahti harutama. kummalisel kombel ei leidnud ma sealt seda head sidet, mis alati pakis on, vaid hoopis tetoskoobi, marli-vatid ning kile koos voolikuga õhkrinna vigastuse jaoks. mul oli nagu WTF, et kus side on. selle ajaga jõudis ka keegi teine mingi suvalise sidemerulli tuua, nisis punusin sellega ta käe kinni. otsisin ka pöidla üles. veider oli, et pöidla kõrval vedeles veel paar küüne tükki ning paistis, et ka veidi kudet küljes. umbes nagu oleks sõrme otsad fileerida saanud. Dagnil olid ülejäänud sõrmed aga terved. käis peast läbi, et kas need siis mingist varasemast korrast, et kellegil on olnud tiba rohkem õnne, kui ammusel kooliõel..? igatahes sellega uni piirdus, kuna kostus teadaanne.
päeval pusisin mõned tunnid ühe püstoli kallal. alles viimases faasis nägin ära, et hoopis teatud koht oleks vaja sitast puhtaks teha ning hakkas taas toimima.
proosit
Sunday, December 15, 2013
päev 49
päeva tippsündmuseks kujunes proteesi modifikatsioon. nimelt tundus, et hülss on taas tiba suureks jäänud...loksus palju. meenutasin kõiki neid kordi, mil olin näinud oma proteesimeistrit hülssi kuuma-fööniga töötlemas ning otsustasin proovida. kuna tegin esimest korda ise, siis silusin vaid kergelt. kuumutama peab kah ühtlaselt, mida mul seekord teha ei õnnestunud. nägin, et laminaadi alune riie tõmbas ühest kohast veidi pruuniks, kuid se vaid esteetika. kuuma hülssi ennast muljudes oli kohe näha, kus ja kui palju kuskil midagi sisse vajub. ei tahtnud üle pingutada, muidu pärast soonib veel vere kinni. praegu igatahes päris mõnus. kergelt avaldab survet ning püsib jalas paremini. v-o isegi oleks võinud veel teha, kuid las ta nädalake olla sedasi...harjub. kui ka tuleval nv-l on ainult kergelt tunda, siis kordan protsessi. nüüd vaja vaid selgeks veel teha, kuidas kipsvormist hülsini jõutakse, siis olekski nagu teadmised olemas kõik.
proosit
proosit
Saturday, December 14, 2013
päev 48
hommik oli külm. kui veel hommikust hügieeni läksin tegema, oli lihtsalt hommikune jahedus. u. pool h hiljem alale jõudes aga jube külm. pidin isegi fliismütsi pähe panema, et väljas askeldades normaalsem oleks. üritan ka konteinerisse sooja sisse keevitada.
pesa puhastatud sai söömas käidud - burgerid...mmm. nüüd kõht mõnusalt täis, võiks väikse uinaku teha. pikalt küll muneda ei saa, kuna 1 galil vajab nokitsemist. hetkel aga vaja leiba luusse lasta
heh..galil'il oli kuidagi tõmmiku vedru päästemehhanismi vahele sattunud. imestasin, kuidas tõmmiku vedru üldse sedasi luku seest tõmmiku tagant välja saab. kontrollides aga avastasin, et õiges kohas vedru siiski alles. kummaline...kas eelmisel parandusel oli siis "vahetatav" vedru lihtsalt relva sisse kukkunud ning sinna jäänudki. see tõenäoliselt ajutisi tõrkeid põhjustaski.
püüdsin alumist pead vetsus pügada...noh, kuidagi jube metsikuks läinud ning ma pole sellega harjunud. proovi sa aga avalikus vetsus mune haljaks ajada. aeg-ajalt käiakse sisse välja ja on kuulda, et ühest boxist tuleb kahtlast surinat. kui tegemist oleks naiste WC-ga, arvaksin ise, et keegi kasutab vibraatorit. ei teagi, mis kutid minust arvasid. sestap tegingi vaid kiire viimistluse ning lahkusin vetsust, kui olin veendunud, et kedagi teist pole.
aeg ka pead pügada. aku oli aga varasemast korrast laadimata nisis pea tagumine pool jäi hilisemat võimalust ootama. õnneks olin ka eelmine nädal püganud, nisis ei pandud vahepeal isegi tähele mitte, et küljed lühemad on, kui tagant. lasin masinal kuskil pool tundi juhtme otsas rippuda ning sellest piisas, et saaksin alustatud töö lõpule viia. lõuaaluse pügamisega kannatan homseni, siis aku pilgeni täis.
õhtusöögi pärl oli hapukoore-majoneesi kaste kana peale. kusjuures üsna sama modi, nagu mul miisu kodus teeb...et veidike küüslauku ka sees. hapukurk oli ainsana puudu, kuid muidu 5+.
õhk on kohutavalt tolmune. tuult pole, nii siis nähtavus taas, nagu viljasalves. siuke tunne, et topi või respiraator ette, kuna muidu nuuskad pahtlit välja.
proosit
pesa puhastatud sai söömas käidud - burgerid...mmm. nüüd kõht mõnusalt täis, võiks väikse uinaku teha. pikalt küll muneda ei saa, kuna 1 galil vajab nokitsemist. hetkel aga vaja leiba luusse lasta
heh..galil'il oli kuidagi tõmmiku vedru päästemehhanismi vahele sattunud. imestasin, kuidas tõmmiku vedru üldse sedasi luku seest tõmmiku tagant välja saab. kontrollides aga avastasin, et õiges kohas vedru siiski alles. kummaline...kas eelmisel parandusel oli siis "vahetatav" vedru lihtsalt relva sisse kukkunud ning sinna jäänudki. see tõenäoliselt ajutisi tõrkeid põhjustaski.
püüdsin alumist pead vetsus pügada...noh, kuidagi jube metsikuks läinud ning ma pole sellega harjunud. proovi sa aga avalikus vetsus mune haljaks ajada. aeg-ajalt käiakse sisse välja ja on kuulda, et ühest boxist tuleb kahtlast surinat. kui tegemist oleks naiste WC-ga, arvaksin ise, et keegi kasutab vibraatorit. ei teagi, mis kutid minust arvasid. sestap tegingi vaid kiire viimistluse ning lahkusin vetsust, kui olin veendunud, et kedagi teist pole.
aeg ka pead pügada. aku oli aga varasemast korrast laadimata nisis pea tagumine pool jäi hilisemat võimalust ootama. õnneks olin ka eelmine nädal püganud, nisis ei pandud vahepeal isegi tähele mitte, et küljed lühemad on, kui tagant. lasin masinal kuskil pool tundi juhtme otsas rippuda ning sellest piisas, et saaksin alustatud töö lõpule viia. lõuaaluse pügamisega kannatan homseni, siis aku pilgeni täis.
õhtusöögi pärl oli hapukoore-majoneesi kaste kana peale. kusjuures üsna sama modi, nagu mul miisu kodus teeb...et veidike küüslauku ka sees. hapukurk oli ainsana puudu, kuid muidu 5+.
õhk on kohutavalt tolmune. tuult pole, nii siis nähtavus taas, nagu viljasalves. siuke tunne, et topi või respiraator ette, kuna muidu nuuskad pahtlit välja.
proosit
Friday, December 13, 2013
päev 47
päevad on suht märkamatult möödunud ning taas nädalavahetus ukse ees.
öösel magasin sitasti. ei tulnud korralikult und, möllasin voodis veel peale keskööd. öösel ärkasin korduvalt. sedasi poolunes ööd veetes olin hommikul veel pikalt sassis. kella unustasin majutusse, teel alale koperdasin korduvalt...nagu oleks purjus vm. igaks juhuks esialgu hoidun tähtsamatest tegevustest, kuna krt teab, mida kokku soperdaksin.
lõunaks oli juba normaalne olla...väike väsimus ainult sees kuidagi. sai veidike tööd kah tehtud. ühel juhul küll ei leidnud relva numbrit pikemal vaatlusel üles. läksin tüübi juurde ning veendusin, et selline number siiski olema peab. vaatasin uuesti...peaaegu oleks taas märkamata jäänud. numbrid jooksid kuidagi nii sujuvalt ühe ühiku võrra suuremaks ning seal vahel ta just oligi, raisk.
kui lõunane leib oli korralikult luusse tõmmanud, otsustasin veidike trenni teha. seda kasutas kohe ära põder, et oma artikli juurde ning nisama kunstilist sõjakolde fotot veidike teha. nisis mõned tulid poseerides, mõned lõuga tõmmates. tundus, et suurem tähelepanu osutus ülipopulaarse jala asemel hoopis mu tätokatele...muig. igatahes lubas mõned fotod ka mulle saata, nisis paistab, mis sest välja tuli.
üks kolleegidest otsustas ühest rännakust osa võtta. rassimiseks peab olema ekstra 10kg. andsin ta vestile ühtlase kaalujaotuse tarvis täis galilli salvesid kuskil 8 tk. normaalne...veidike vett kah rännakule ning ongi olemas.
proosit
öösel magasin sitasti. ei tulnud korralikult und, möllasin voodis veel peale keskööd. öösel ärkasin korduvalt. sedasi poolunes ööd veetes olin hommikul veel pikalt sassis. kella unustasin majutusse, teel alale koperdasin korduvalt...nagu oleks purjus vm. igaks juhuks esialgu hoidun tähtsamatest tegevustest, kuna krt teab, mida kokku soperdaksin.
lõunaks oli juba normaalne olla...väike väsimus ainult sees kuidagi. sai veidike tööd kah tehtud. ühel juhul küll ei leidnud relva numbrit pikemal vaatlusel üles. läksin tüübi juurde ning veendusin, et selline number siiski olema peab. vaatasin uuesti...peaaegu oleks taas märkamata jäänud. numbrid jooksid kuidagi nii sujuvalt ühe ühiku võrra suuremaks ning seal vahel ta just oligi, raisk.
kui lõunane leib oli korralikult luusse tõmmanud, otsustasin veidike trenni teha. seda kasutas kohe ära põder, et oma artikli juurde ning nisama kunstilist sõjakolde fotot veidike teha. nisis mõned tulid poseerides, mõned lõuga tõmmates. tundus, et suurem tähelepanu osutus ülipopulaarse jala asemel hoopis mu tätokatele...muig. igatahes lubas mõned fotod ka mulle saata, nisis paistab, mis sest välja tuli.
üks kolleegidest otsustas ühest rännakust osa võtta. rassimiseks peab olema ekstra 10kg. andsin ta vestile ühtlase kaalujaotuse tarvis täis galilli salvesid kuskil 8 tk. normaalne...veidike vett kah rännakule ning ongi olemas.
proosit
Thursday, December 12, 2013
päev 46
omekul kohe uuesti dokumentide vahele lehti taga ajama. kuskil lõunani välja mängisin referenti. veel enne lõunat suutsin õnneks ka välja valida ühe korraliku kulla. panin sõbra-mehe poolest ka hologramm sihiku külge...peaks lausa luksus vajadusel lasta olema.
lõuna ise oli suht sitt. mitte midagi normaalset süüa polnud. olin sunnitud pizza võtma. mul pole selle vastu muidu midagi, kuid viimasel ajal kuidagi nagu paljuks läinud. õnneks ei valmistata siukseid tüüpilisi rasvast nõretavaid pizzasi.
peale lõunat pusisin täpsuspüssidega edasi. ühele sain harkjala kenasti alla, teisele aga mitte. teisel oli relva küljes siuke totter kronsa, mis oli fikseeritud kahe väiksema ja ühe suure poldiga. neile kõigile oli vist vahele vähemalt pool tuubi keermeliimi lisatud. egas muidu lahti ei saa, kui leeklambiga kuumutada - pehmendab kuivanud liimi. ühe väikse poldi sain kuskil poole tunniga lõpuks lahti, teistega sama protseduuri järgides edu ei saatnud. kokku kuumutasin seda suuremat polti vähemalt pool tundi ja endiselt oli kinni kui kurat. varjant oleks olnud muidugi poldid välja puurida, kuid leidsin, et kuna neile relvadele juba algselt tegelikult harkjalga ette nähtud polnud, siis ei näinud otstarbekaks nii trastiliselt lammutama hakata. sitt lugu, aga üks poistest peab relvaga jätkama vana viisi. v-o, kui mul oleks võimsam leeklamp olnud, siis oleks ehk jagu saanud. kuid ka nüüd olin kuumutanud nii kaua, et metallist raam ümber poldi pagana tuliseks tõmbama hakkas...polnud mõtekas edasi rebestada.
paralleelselt täpsuspüssi kohendustega tegi põder minuga lõpuks inteka ära. sisuliselt rääkisin taas, kuidas juhtus ja kuidas eluga edasi liikusin. kuna ta ise mult väga asju ei pärinud, siis väga pikalt ja palju ei rääkinudki. millises väljaandes lugu ilmub, on veel selguseta. kuna ta konkreetselt ühegi väljaande sekka ei kuulu ning müütab oma "kaupa", kellel isu, siis võib ilmuda nii põdrade kui ka rahvusvahelises meedias.
peale õhtusööki hoiatati meid õppehäiretega. mitte need samad, mida nad aeg-ajalt signaalide näol testivad, vaid tahavad seekord ka reaktsiooni näha. seni veel tulnud pole, kuid kurat teab, mis hetkel ma siruli viskuma pean.
kokkuvõttes ünsa tempokas päev taas. pole isegi olnud aega miisuga suhelda. muidugi ka tema pole muga ühendust võtnud, nisis järeldan, et ka temal kiire.
aah...saabus taas kaupa. saabusid Rite in the Rain ALL-WEATHER PEN pastakad "Black Bullet", sama firma taktikaline märkmik condura kaantega ja teine Kindle PAPERWHITE e-luger koos kaantega emale. need pastakad on ikka jube nunnud. poes maksavad ligi 20$, kuid eBay oksjonitel olen vähemalt 2x madalama hinna välja võidelnud. tulid küll musta sisuga, kuid õnneks tellisin juba varem ka siniseid sisusid juurde ning viskasin lihtsalt ringi. ega musta ma muidu kasutamata ei jäta...ikkagi veekindel tint, mis nisama seistes ära ei kuiva ning sellega kirjuta kasvõi lakke, kuna survestatud süsteem tuubis ei allu gravitatsioonile.
saime lõpuks ikka ühed häired kätte - õhuhäire, siis häire jalastunud vaenlase vastu, lõhkekehade otsing ning viimasena loeti pead üle.
proosit
lõuna ise oli suht sitt. mitte midagi normaalset süüa polnud. olin sunnitud pizza võtma. mul pole selle vastu muidu midagi, kuid viimasel ajal kuidagi nagu paljuks läinud. õnneks ei valmistata siukseid tüüpilisi rasvast nõretavaid pizzasi.
peale lõunat pusisin täpsuspüssidega edasi. ühele sain harkjala kenasti alla, teisele aga mitte. teisel oli relva küljes siuke totter kronsa, mis oli fikseeritud kahe väiksema ja ühe suure poldiga. neile kõigile oli vist vahele vähemalt pool tuubi keermeliimi lisatud. egas muidu lahti ei saa, kui leeklambiga kuumutada - pehmendab kuivanud liimi. ühe väikse poldi sain kuskil poole tunniga lõpuks lahti, teistega sama protseduuri järgides edu ei saatnud. kokku kuumutasin seda suuremat polti vähemalt pool tundi ja endiselt oli kinni kui kurat. varjant oleks olnud muidugi poldid välja puurida, kuid leidsin, et kuna neile relvadele juba algselt tegelikult harkjalga ette nähtud polnud, siis ei näinud otstarbekaks nii trastiliselt lammutama hakata. sitt lugu, aga üks poistest peab relvaga jätkama vana viisi. v-o, kui mul oleks võimsam leeklamp olnud, siis oleks ehk jagu saanud. kuid ka nüüd olin kuumutanud nii kaua, et metallist raam ümber poldi pagana tuliseks tõmbama hakkas...polnud mõtekas edasi rebestada.
paralleelselt täpsuspüssi kohendustega tegi põder minuga lõpuks inteka ära. sisuliselt rääkisin taas, kuidas juhtus ja kuidas eluga edasi liikusin. kuna ta ise mult väga asju ei pärinud, siis väga pikalt ja palju ei rääkinudki. millises väljaandes lugu ilmub, on veel selguseta. kuna ta konkreetselt ühegi väljaande sekka ei kuulu ning müütab oma "kaupa", kellel isu, siis võib ilmuda nii põdrade kui ka rahvusvahelises meedias.
peale õhtusööki hoiatati meid õppehäiretega. mitte need samad, mida nad aeg-ajalt signaalide näol testivad, vaid tahavad seekord ka reaktsiooni näha. seni veel tulnud pole, kuid kurat teab, mis hetkel ma siruli viskuma pean.
kokkuvõttes ünsa tempokas päev taas. pole isegi olnud aega miisuga suhelda. muidugi ka tema pole muga ühendust võtnud, nisis järeldan, et ka temal kiire.
aah...saabus taas kaupa. saabusid Rite in the Rain ALL-WEATHER PEN pastakad "Black Bullet", sama firma taktikaline märkmik condura kaantega ja teine Kindle PAPERWHITE e-luger koos kaantega emale. need pastakad on ikka jube nunnud. poes maksavad ligi 20$, kuid eBay oksjonitel olen vähemalt 2x madalama hinna välja võidelnud. tulid küll musta sisuga, kuid õnneks tellisin juba varem ka siniseid sisusid juurde ning viskasin lihtsalt ringi. ega musta ma muidu kasutamata ei jäta...ikkagi veekindel tint, mis nisama seistes ära ei kuiva ning sellega kirjuta kasvõi lakke, kuna survestatud süsteem tuubis ei allu gravitatsioonile.
saime lõpuks ikka ühed häired kätte - õhuhäire, siis häire jalastunud vaenlase vastu, lõhkekehade otsing ning viimasena loeti pead üle.
proosit
Wednesday, December 11, 2013
päev 45
hea, et eile õhtul vihma sadas, tolm hakkas juba hinge matma. kui mitte mingisugust õhuliikumist pole, siis oleks nagu kõikjal tolmusein ees. vihm vähemalt matab tolmu ära.
tõin oma arvutist tööarvutisse normaalset muusikat paraja portsu...umbes 27h jagu. kuna siin 2 aksepteeritavat raadiot on pidevat Sky+ ja StarFM stiilis möla täis ning eriti nüüd, mil jõulukuu, ka vastavat musa, siis ajab oksele juba. serveris normaalset muusikat üleval pole, nisis tulebki mul nüüd gooti, rokki ja metalli. lausa nauding on. ei teagi, miks nii kaua sellega ootasin.
2 meest tõid oma täpsuspüssid ning kurtsid, et neil pole harkjalga. kummaline, polegi sellist veel kohanud. õnneks mul laos olemas. nende ühendamine küll veidi sitt, kuna ühe pisikese poldi ligipääsuks vaja suur osa relvast lahti teha. nõme, aga mis parata.
jube kus peale lõunat tuli paberimajandust. püssid jäid kus see ja teine, selle asemel nuuskisin ninapidi lehtede vahet. lisaks sellele pean ka plaani, mis kulla ma homme oma jopele annan. mul peab 1 tuleval nv-l eesliinile minema, nisis vaja parimast parim välja valida.
proosit
tõin oma arvutist tööarvutisse normaalset muusikat paraja portsu...umbes 27h jagu. kuna siin 2 aksepteeritavat raadiot on pidevat Sky+ ja StarFM stiilis möla täis ning eriti nüüd, mil jõulukuu, ka vastavat musa, siis ajab oksele juba. serveris normaalset muusikat üleval pole, nisis tulebki mul nüüd gooti, rokki ja metalli. lausa nauding on. ei teagi, miks nii kaua sellega ootasin.
2 meest tõid oma täpsuspüssid ning kurtsid, et neil pole harkjalga. kummaline, polegi sellist veel kohanud. õnneks mul laos olemas. nende ühendamine küll veidi sitt, kuna ühe pisikese poldi ligipääsuks vaja suur osa relvast lahti teha. nõme, aga mis parata.
jube kus peale lõunat tuli paberimajandust. püssid jäid kus see ja teine, selle asemel nuuskisin ninapidi lehtede vahet. lisaks sellele pean ka plaani, mis kulla ma homme oma jopele annan. mul peab 1 tuleval nv-l eesliinile minema, nisis vaja parimast parim välja valida.
proosit
Monday, December 9, 2013
päev 43
uus nädal. panen igaks juhuks kuupäeva kah, et vahelduseks parem arvet pidada - 09.12.2013.
poisid tulid täna opilt tagasi. tulemuseks 1 lõhkine MRAP (miinitraali masin). sõitis miini otsa. ei teagi, kuidas täpselt võimalik, kuna tavaliselt lendab õhku ees-olev miinitraal, kuid on 2 varjanti: aeg-sütikuga või kontrollitud õhkimine. õnneks on masin nii tugeva konstruiga, et meeskond sellise sees kannatada ei saa...ja ei saanudki.
täna veel ükski minu juurde relva probleemiga pöördunud pole, kuid tõenäoliselt on seda oodata alates homsest. kuna toimus ka tulevahetusega kontakt, siis üldiselt midagi siukest oodata on. hmm...just tekkis mõte, et ei mäleta coy-6 ajast nii tihedat relvaparandust. kas tol ajal siis mehed hoidsid oma relvi paremini v, ons relvad nisama "väsinud" või eelnevalt parandustes nii sitta ja poolikut tööd tehtud, et vähemalt mulle viimasel ajal kukub neid sülle kole palju. kusjuures mitte nii väga automaate, mis eestist kaasa tulid, vaid pigem raske-relvi, mis paljud juba siin olemas olid. seni suurim murelaps ongi bronn. selle koha pealt kurtis ka eelnev relvur. kummaline, relv ise nii massiivne ja robustne, liikuvad osad samuti suured. rusikareeglina ootaks tõrkeid enamalt relval, millel liikuvad osad pisikesed. bronn aga on üüratu monstrum...ja sedasi tõrgub. wiird.
nägin täna näoraamatus toredat klippi mänguasjast. anima filmi Despicable Me teemal on valminud uued Minion rääkivad nukud. neid on 3 - Dave (kahe silmaga), Stuart (ühe silmaga) ja Tim (kahe silmaga pikem ja peenem minion). uurisin müügikanaleid ning Amazonis oli parim pakkumine neile kõigile kolmele korraga. kuna nad nii lahedad on ning alates 4-aastasele sobivad, pidin ma loomulikult nad ostma. teen puhkuse ajal 3 last oma tutvuses õnnelikuks.
proosit
poisid tulid täna opilt tagasi. tulemuseks 1 lõhkine MRAP (miinitraali masin). sõitis miini otsa. ei teagi, kuidas täpselt võimalik, kuna tavaliselt lendab õhku ees-olev miinitraal, kuid on 2 varjanti: aeg-sütikuga või kontrollitud õhkimine. õnneks on masin nii tugeva konstruiga, et meeskond sellise sees kannatada ei saa...ja ei saanudki.
täna veel ükski minu juurde relva probleemiga pöördunud pole, kuid tõenäoliselt on seda oodata alates homsest. kuna toimus ka tulevahetusega kontakt, siis üldiselt midagi siukest oodata on. hmm...just tekkis mõte, et ei mäleta coy-6 ajast nii tihedat relvaparandust. kas tol ajal siis mehed hoidsid oma relvi paremini v, ons relvad nisama "väsinud" või eelnevalt parandustes nii sitta ja poolikut tööd tehtud, et vähemalt mulle viimasel ajal kukub neid sülle kole palju. kusjuures mitte nii väga automaate, mis eestist kaasa tulid, vaid pigem raske-relvi, mis paljud juba siin olemas olid. seni suurim murelaps ongi bronn. selle koha pealt kurtis ka eelnev relvur. kummaline, relv ise nii massiivne ja robustne, liikuvad osad samuti suured. rusikareeglina ootaks tõrkeid enamalt relval, millel liikuvad osad pisikesed. bronn aga on üüratu monstrum...ja sedasi tõrgub. wiird.
nägin täna näoraamatus toredat klippi mänguasjast. anima filmi Despicable Me teemal on valminud uued Minion rääkivad nukud. neid on 3 - Dave (kahe silmaga), Stuart (ühe silmaga) ja Tim (kahe silmaga pikem ja peenem minion). uurisin müügikanaleid ning Amazonis oli parim pakkumine neile kõigile kolmele korraga. kuna nad nii lahedad on ning alates 4-aastasele sobivad, pidin ma loomulikult nad ostma. teen puhkuse ajal 3 last oma tutvuses õnnelikuks.
proosit
Saturday, December 7, 2013
päev 41
täna meestega tiiru laskma ei läinud, kuna tööd oli palju. lisaks majanduspäeva tegudele oli mul tarvis kõvasti "raamatupidamist" teha. tegin suure osa ära, veel õhtulgi sisestasin andmed...nüüd pea kärssab. järgmine nädal võtan veel viimase osa ette.
hunnik pakke saabus. tuli papsile kingituseks mõeldud leatherman'i komplekt kui ka üksik mulle vajalik jupp, siis neid veekindlaid märkmike ja 1 suurem condura kaantega planeeringu oma ning viimaseks ka miisule tellitud Kindle Paperwhite e-luger koos kaantega. kuna emale ostsin mõni päev hiljem, peaks too järgmine nädal saabuma. iseenesest pudi veel jagub, mis tulema peaks. hetkel ootan ühe oksjoni lõppu (2,5h), millega peaksin kolleegile ta tellitud mobiilihoidja autosse odavamalt kätte saama. ise ta ostis u.30$-ga, kuid mul võib jopata lausa 2x odavamalt oksjoniga saada.
proosit
hunnik pakke saabus. tuli papsile kingituseks mõeldud leatherman'i komplekt kui ka üksik mulle vajalik jupp, siis neid veekindlaid märkmike ja 1 suurem condura kaantega planeeringu oma ning viimaseks ka miisule tellitud Kindle Paperwhite e-luger koos kaantega. kuna emale ostsin mõni päev hiljem, peaks too järgmine nädal saabuma. iseenesest pudi veel jagub, mis tulema peaks. hetkel ootan ühe oksjoni lõppu (2,5h), millega peaksin kolleegile ta tellitud mobiilihoidja autosse odavamalt kätte saama. ise ta ostis u.30$-ga, kuid mul võib jopata lausa 2x odavamalt oksjoniga saada.
proosit
päev 40
peale pikka päeva istusime õhtusöögi järel taas sauna ees ning lobisesime. päeval olid meile tulnud omad joped Kabul'ist (neist isegi 1 rootslane) ning seekord selts segasem. rääkisime igast uskumatutest lugudest kohalike pihta. olevat olnud mingi kohalik, kes meile kunagi ravile toodi. arstid leidsid talt mingi haiguse ning kahtlustasid just sugulist. küsimuse peale, kui tihti ja millal viimati seksi tegite vastas afgaan, et täna hommikul. enne seda nädala jooksul ühe eesliga, poisiga, sokuga, koeraga...naine alles täna - ladus kutt rahulikult ette. arstil jäi karp lahti.
oma jutuga trumpas eelmise üle aga üks noorem sõjard. lugu - oli mingi afgaan kunagi kas haiguse või vigastuse tõttu saanud selle sitakoti kõhu peale. kuigi oleks võinud juba asja parandada, oli mees sellega niivõrd mugavdunud, et ei plaaninudki enam õigeid kanaleid kasutada. siiski umbes poole aasta järel tüüp uuesti haiglasse maandus. nimelt oli auku kõhus põletik sisse ronind. peale analüüse selgus, et tüübil on seal samas augus süüfilis. kui küsiti, kuidas see võimalik on, siis põhjenduseks tõi, et mõned olid maksnud selle eest, et nimme seda samust auku põrutada. no täiesti pekkis. üks asi, et tüüp oli sellise asjaga nõus, aga no kui värdi pead sa ikka olema, et tekiks üldse himu sellisesse kohta oma vänta toppida. haiged inimesed ned afgaanid ikka.
proosit
oma jutuga trumpas eelmise üle aga üks noorem sõjard. lugu - oli mingi afgaan kunagi kas haiguse või vigastuse tõttu saanud selle sitakoti kõhu peale. kuigi oleks võinud juba asja parandada, oli mees sellega niivõrd mugavdunud, et ei plaaninudki enam õigeid kanaleid kasutada. siiski umbes poole aasta järel tüüp uuesti haiglasse maandus. nimelt oli auku kõhus põletik sisse ronind. peale analüüse selgus, et tüübil on seal samas augus süüfilis. kui küsiti, kuidas see võimalik on, siis põhjenduseks tõi, et mõned olid maksnud selle eest, et nimme seda samust auku põrutada. no täiesti pekkis. üks asi, et tüüp oli sellise asjaga nõus, aga no kui värdi pead sa ikka olema, et tekiks üldse himu sellisesse kohta oma vänta toppida. haiged inimesed ned afgaanid ikka.
proosit
Thursday, December 5, 2013
päev 39
läksin täna poistega tiiru kaasa vaatama, kuidas äsja parandatud relvad ennast ülal peavad. nooh üks neist esitas endiselt tõrkeid, kuid mitte nii agressiivselt enam. teisel oli umbes sama moodi...veidi vähem. üllatusena lisandus aga üks juurde. kusjuures siuke, mis oli just värskelt laost välja võetud. kolmest kaks bronni kuuluvad amidele ja on mudelid 1. täpselt ei mõista, mis värk on, kuid hakkab tunduma, et oleme amidelt lihtsalt väsinud relvad saanud, mis ei tahagi enam eriti kaasa mängida ning pigem koguksid kuskil vitriinil tolmu. igatahes mul nendest bronnidest kopp ees ning kutsusin jänkid peale. las vahelduseks parandavad ise neid relvi, mis meile antud...mina nokitsen edasi meie omaga.
enne õhtusööki küsis põder minu käest kõrbe värvi. ta otsustas oma kiivrilt katte eemaldada ning must kiiver kõrbe-pruuniks võõbata. lasi kiivri üle, käisime söömas ära ning tagasitulles vaatasime värvist kuivanud kiivrit - nägi välja nagu kana sitt. istusime sauna ette kolmekesi lobisema - mina, põder ja hannes - ja naljatama. enamus jutt tiirles ümber kiivri ja kui vaimukas see on. sai igast totraid ideid veel välja käia, kuidas kiivrit "tõsisemaks" muuta. kas kirjutada ette seriously ja/või taha fuck you, kuna niisama nägi see kiiver mehe peas äärmiselt koomiline välja. kogu selle 1,5h vältel sain ma naerda nii, et lõualihased valusad.
hilisõhtul hakkas äkiste õhuhäire peale. tean, et sellest hetkest, mil automaatne radarisüsteem häiret andma hakkab, on umbes 2 sekundit aega pikali visata. kuna olin tol hetkel oma konteineris mugavalt, siis päris nii hullusti ei viitsinud. lasin ennast toolis madalaks kummargile ning sikutasin samal ajal saabast jalga. peale signaali kannatasin veel pisut (et kas tuleb siis pauke või mis) ja ajasin ennast välja maad uurima. vaikus. keegi midagi ei tea. veidi pärast tuli amide laagri poolt mingi segane sõnum läbi ruupuri. oleks pidanud ka meie poolel teine ettekanne tulema, kuid tutkit. u.10min hiljem tuli signaal häire lõpule ja ka teadaanne. selgus, et signaali oli keegi kogemata stiilis "jäin puldi peale magama" sisse lülitanud. persevest. sedasi võib ikka palju segadust külvata. kujutan ette, et nii mõnigi kergeuskne lebas kuskil porilombis.
proosit
enne õhtusööki küsis põder minu käest kõrbe värvi. ta otsustas oma kiivrilt katte eemaldada ning must kiiver kõrbe-pruuniks võõbata. lasi kiivri üle, käisime söömas ära ning tagasitulles vaatasime värvist kuivanud kiivrit - nägi välja nagu kana sitt. istusime sauna ette kolmekesi lobisema - mina, põder ja hannes - ja naljatama. enamus jutt tiirles ümber kiivri ja kui vaimukas see on. sai igast totraid ideid veel välja käia, kuidas kiivrit "tõsisemaks" muuta. kas kirjutada ette seriously ja/või taha fuck you, kuna niisama nägi see kiiver mehe peas äärmiselt koomiline välja. kogu selle 1,5h vältel sain ma naerda nii, et lõualihased valusad.
hilisõhtul hakkas äkiste õhuhäire peale. tean, et sellest hetkest, mil automaatne radarisüsteem häiret andma hakkab, on umbes 2 sekundit aega pikali visata. kuna olin tol hetkel oma konteineris mugavalt, siis päris nii hullusti ei viitsinud. lasin ennast toolis madalaks kummargile ning sikutasin samal ajal saabast jalga. peale signaali kannatasin veel pisut (et kas tuleb siis pauke või mis) ja ajasin ennast välja maad uurima. vaikus. keegi midagi ei tea. veidi pärast tuli amide laagri poolt mingi segane sõnum läbi ruupuri. oleks pidanud ka meie poolel teine ettekanne tulema, kuid tutkit. u.10min hiljem tuli signaal häire lõpule ja ka teadaanne. selgus, et signaali oli keegi kogemata stiilis "jäin puldi peale magama" sisse lülitanud. persevest. sedasi võib ikka palju segadust külvata. kujutan ette, et nii mõnigi kergeuskne lebas kuskil porilombis.
proosit
Wednesday, December 4, 2013
päev 38
hommiku sisustasin täpsuspüssiga. pealelõunal võtsin ette bronni. olin vist oma 3h vähemalt madistanud sellega ning viimases meeleheites ka eestisse proffile helistanud, aga erilist abi ei saanud. just siis, kui olin meelt heitmas, proovisin nii kogemata ühte jubinat seal liigutada samal ajal, kui relv ise seest õõnes oli. "voh...hoopis see närukael blokib siin ning segab kogu tööd." irooniliselt kulus asja paranduseks alla 2min. oii blääd, olin kuri. aga samas ka rahul, et jagu sain.
jõudsin ka teise bronni ette võtta, kus relvale lähenesin sama nurga alt, kuis esimeselegi. joppamise kombel too ainus viga oligi ning asi sai mõne minutiga lahendatud. päeva jooksul 3 relva - võin endaga rahul olla.
meile on lisandunud 1 soome ajakirjanik, Nikolaus (või Niclaus...midagi siukest). v-o on see kuidagi jõulukuuga seotud, aga ehh..
olin seda meest tegelikult ka juba õhtul dushiruumis näinud, kuid siis polnud mul veel ööd-ega-mütsi, mis tegelane olla võiks. Võrno tutvustas mind talle ning kutil tekkis huvi minust kirjutada (kas siis juurde või eraldi oma asjale, savi). inteka teeme mingi päev hiljem, kuid mõningad fotod tegi ta juba siis, kui selle esimese näruse bronniga rammu katsusin. sai kah näha, kui pilbasteks mõni relv käia võib. lobisesime vahele ka muidu nisama muhedat juttu...normaalne kutt paistis olevat. on siin juba 2x varem käinud ning ka süürias ja liibanonis, kui õigesti mõistsin. tuli vahepeal kuulipildujatest juttu ning mainis, et üks meeldejäävamaid lakusreid oli kunagi naisterahvas Ruth Tiik. kuna tean teda, siis muljetasime ka temast. see tuletabki meelde, et Nikolaus saadab tervisi.
peale õhtusööki põrkasin taas põdraga kokku. mainisin, et teine bronn ootab seda finishing toutch'i ning võin selle au temale anda. muidugi mõista talle meeldis. bronnil oli vaja vaid ühe poldi küljes fiksaator-traat spetsiaalsete näpits-tangidega spiraali tõmmata...noh, et ilus ja korralik punutis oleks, mitte lihtsalt sõrmede vahel muditud käkerdis. sai kenasti hakkama ning võiski päevale pidulikult joone alla tõmmata.
proosit
jõudsin ka teise bronni ette võtta, kus relvale lähenesin sama nurga alt, kuis esimeselegi. joppamise kombel too ainus viga oligi ning asi sai mõne minutiga lahendatud. päeva jooksul 3 relva - võin endaga rahul olla.
meile on lisandunud 1 soome ajakirjanik, Nikolaus (või Niclaus...midagi siukest). v-o on see kuidagi jõulukuuga seotud, aga ehh..
olin seda meest tegelikult ka juba õhtul dushiruumis näinud, kuid siis polnud mul veel ööd-ega-mütsi, mis tegelane olla võiks. Võrno tutvustas mind talle ning kutil tekkis huvi minust kirjutada (kas siis juurde või eraldi oma asjale, savi). inteka teeme mingi päev hiljem, kuid mõningad fotod tegi ta juba siis, kui selle esimese näruse bronniga rammu katsusin. sai kah näha, kui pilbasteks mõni relv käia võib. lobisesime vahele ka muidu nisama muhedat juttu...normaalne kutt paistis olevat. on siin juba 2x varem käinud ning ka süürias ja liibanonis, kui õigesti mõistsin. tuli vahepeal kuulipildujatest juttu ning mainis, et üks meeldejäävamaid lakusreid oli kunagi naisterahvas Ruth Tiik. kuna tean teda, siis muljetasime ka temast. see tuletabki meelde, et Nikolaus saadab tervisi.
peale õhtusööki põrkasin taas põdraga kokku. mainisin, et teine bronn ootab seda finishing toutch'i ning võin selle au temale anda. muidugi mõista talle meeldis. bronnil oli vaja vaid ühe poldi küljes fiksaator-traat spetsiaalsete näpits-tangidega spiraali tõmmata...noh, et ilus ja korralik punutis oleks, mitte lihtsalt sõrmede vahel muditud käkerdis. sai kenasti hakkama ning võiski päevale pidulikult joone alla tõmmata.
proosit
päev 37
rutiinile lisaks käis täna üks optika spets jänki kohal. vaatas seda öövaatlust, mida ma pikemalt pusinud olin. oskas järeldada, et tegemist pole mitte mustusega objektiivis, vaid valgusest tekkinud põlemisjäljega valgusvõimendi ekraanil. sellisel juhul ei aita miski kui prügikast. mitte siin loomulikult. ma pean selle siiski eestisse toimetama, et seal ametlik käik teha ja alles siis.
käisin amide poes. ostsin ikkagi ära selle sõdurikohvri. uurisin ennist, kas eBay's või Amazonis soodsamat pole, aga polegi. täpselt sama tootja, sama mudel on mujal kallim. kui siin on 26$, siis eBay'st leidsin soodsaima alternatiivi kasutatud kujul 35$-ga. üks briti leht kajastas ka sellist ja paljusid teisigi, kuid hind lausa ligi 50£. kusjuures oli tore, et lisaks kirjelduses "sama kaup on afgaanis müügil amide poes". nojah...ei hakanudki enam pikemalt kaaluma ja ostsin siit ära.
põrnitsesin poes korduvalt silma jäänud väikseid usa auastmetunnuseid, mis krae külge lähevad. palusin juhusliku ami käest abi "missugune neist tunnustest vastab jalaväe Staff Sergeat auastmele"? noormees ühe peenikese kriipsuga aitas mind lahkesti. otsustasin pakendi tagant ka muud kirjeldused üle lugeda ja ohh mind tola. oleksin vist tiba targemana välja paistnud, kui oleksin seda ise varem teinud...nimelt oli taga kirjas lühend SSTG, mis just vajalikku auastet tähendabki. juhuslikult vaatasin sedasi ka järgi, mis auastmes poiss mind abistas...kaprali poiske, heh.
oma alal võtsin kohe kratist kinni kontingedi veeblil nende tunnuste kohta - kas võin kanda. kuna saarlastel on sarnased ning nad pidevalt meie tunnuseid oma pähe võtavad (minu nooremveebli tunnusmärk vastab nende kapralile) ja segi ajavad, siis oleks ju tore lahendus kanda täpsustavaid elemente krae küljes vähendamaks hämmingut. paraku aga pole lubatud, nagu kontingendi veebel ütles. nojah, siis on suveniiriks. siiski toppisin ühe kuulivesti külge, kuna seda kandes ei paista välja ükski auaste ning täpne regulatsioon selle puhul puudub.
proosit
käisin amide poes. ostsin ikkagi ära selle sõdurikohvri. uurisin ennist, kas eBay's või Amazonis soodsamat pole, aga polegi. täpselt sama tootja, sama mudel on mujal kallim. kui siin on 26$, siis eBay'st leidsin soodsaima alternatiivi kasutatud kujul 35$-ga. üks briti leht kajastas ka sellist ja paljusid teisigi, kuid hind lausa ligi 50£. kusjuures oli tore, et lisaks kirjelduses "sama kaup on afgaanis müügil amide poes". nojah...ei hakanudki enam pikemalt kaaluma ja ostsin siit ära.
põrnitsesin poes korduvalt silma jäänud väikseid usa auastmetunnuseid, mis krae külge lähevad. palusin juhusliku ami käest abi "missugune neist tunnustest vastab jalaväe Staff Sergeat auastmele"? noormees ühe peenikese kriipsuga aitas mind lahkesti. otsustasin pakendi tagant ka muud kirjeldused üle lugeda ja ohh mind tola. oleksin vist tiba targemana välja paistnud, kui oleksin seda ise varem teinud...nimelt oli taga kirjas lühend SSTG, mis just vajalikku auastet tähendabki. juhuslikult vaatasin sedasi ka järgi, mis auastmes poiss mind abistas...kaprali poiske, heh.
oma alal võtsin kohe kratist kinni kontingedi veeblil nende tunnuste kohta - kas võin kanda. kuna saarlastel on sarnased ning nad pidevalt meie tunnuseid oma pähe võtavad (minu nooremveebli tunnusmärk vastab nende kapralile) ja segi ajavad, siis oleks ju tore lahendus kanda täpsustavaid elemente krae küljes vähendamaks hämmingut. paraku aga pole lubatud, nagu kontingendi veebel ütles. nojah, siis on suveniiriks. siiski toppisin ühe kuulivesti külge, kuna seda kandes ei paista välja ükski auaste ning täpne regulatsioon selle puhul puudub.
proosit
Monday, December 2, 2013
päev 36
tempokas päev. bronnid viidi minema. asemele toodi üks kulla (häälda pehmelt) ja negev. käis lõpuks see jänki, kes bronni pidi üle vaatama. paraku oli bronn seks ajaks juba tiirus. rääkisin siis taga veidi öövaatlustest ning muudest relvadest. oli siuke kutt, kes polnud muud eesti relvastust näinud, nisis tegin talle väikse era-demo (partneritele ikka võib...soojendab suhteid). kutt ahhujeelis kui raske me galil on. ei suutnud ära uskuda, et me sellise sangpommiga sõda peame. kirjeldasin talle, et see on nagu M-16 ja kalashnikovi ristsugutis, mis tolmustes tingimustes iseenesest üsna hea on, kui raipel aint nii tugevat tagasilööki poleks. ära saa valesti aru, loomulikult olen mina isiklikult galil'i tagasilöögiga harjunud ja minu arust pole nii hullu midagi. ka täpsus on üsnagi hea ning ei jää kuigivõrd M-16'le alla. kui nüüd aga valanguid lasta, siis on jutt kategooriliselt vastupidine. täpsusest pole enam haisugi, kuna peale esimesest lasust tingitud tagasilööki viskab sihtimine ennast kuu peale. selle eest on relv aga vastupidav, kuna sisuliselt puuduvad plast osad (laesäär on marginaalne). jänkid näiteks ise oma M-16'tega rahul pole...sama on saarlastega kusjuures. ka neil kerged automaadid, kuid rahul pole. midagist pidavat tõrkuma tihti.
siis imetles kutt mu H&K USP'd. ta on sellesse püstolisse nii armunud, et plaanib kojujõudes endale isikliku osta. teenisturelvaks on neil mingi Bereta (ei täpsustanud, mis kaliiber). mina seevastu latsin just USP maha ning kiitsin oma isiklikku kodust Colt 1911. tüüp oli äärmiselt üllatunud, et mulle selline usa relv meeldib. njah...ega sellist tüüpi eestis eriti palju ringluses polegi. nägin, kuidas mehes tekkis uhkus sellise riigi üle, kui ma Colt'i positiivseid omadusi esile tõin.
juhuslikult oli mu laual veel varem toodud kulla. ta oli sest midagi häguselt kuulnud ja nüüd vahtis suu ammuli. näha oli, et kutt oleks nahast välja pugenud, kui aint lasta saaks.
granaadiheitjatest rääkides näitasin talle CG M3'e. ta ei osanud alul arvatagi, et tegemist ümberlaetava relvaga on. nemad kasutavad vaid ühekordseid. nende pluss on, et peale lasku ei pea enam riista kaasas kandma, miinuseks aga et siis aint 1 pauk ongi. gustiga pauguta, kaua jaksad. ainult lae ümber ja kõmmaki. ning ladusin talle ette ka variatsiooni gusti moonast. tüüp taas suu ammuli.
kui küsisin, miks jänkid bronnide puhul kiirvahetusraudasid ei kasuta, jooksis kutil juhe kokku. selgitasin, kuid kutt ei uskunud, mida ma suust välja ajan. pidin talle konkreetselt näitama, milline näeb välja bronni kiirvahetusraud ja kuidas ta relva külge läheb. üllatav, väidetavalt on kutt konkreetselt bronni ekspert, kuid sellist asja kuulis-nägi ta esimest korda elus. ütles vaid, et ehk jalaväel on asjad paremini, kuid merejalaväelastel sellist asja pole ning pole ka kuulnud varem olemasolust. lühidalt ajasin poisil vere keema ning nüüd läheb vist oma baasi nõudmisi esitama...irw.
kokkuvõttes jäi mulje, et jänkile tundus meie relvastus rohkem muljet avaldavat, kui nende enda oma. kummaline, aga v-o mängib siin rolli ka kergelt võõras eksootika.
õhtul, peale tiiru laskmisi, toodi tagasi just see bronn, mille jaoks mul jänki külas käis. kurdeti, et viga on endiselt, aga tunduvalt vähem võrreldes varasemaga. juu siis midagi ma õigesti tegin. nüüd tarvis leida üles seonduvad elemendid, mis võiksid omakorda parenduda. muidugi, kui sitast saia ei saa, siis annan asenduse ja ässitan uuesti selle jänki bronni kallale.
proosit
siis imetles kutt mu H&K USP'd. ta on sellesse püstolisse nii armunud, et plaanib kojujõudes endale isikliku osta. teenisturelvaks on neil mingi Bereta (ei täpsustanud, mis kaliiber). mina seevastu latsin just USP maha ning kiitsin oma isiklikku kodust Colt 1911. tüüp oli äärmiselt üllatunud, et mulle selline usa relv meeldib. njah...ega sellist tüüpi eestis eriti palju ringluses polegi. nägin, kuidas mehes tekkis uhkus sellise riigi üle, kui ma Colt'i positiivseid omadusi esile tõin.
juhuslikult oli mu laual veel varem toodud kulla. ta oli sest midagi häguselt kuulnud ja nüüd vahtis suu ammuli. näha oli, et kutt oleks nahast välja pugenud, kui aint lasta saaks.
granaadiheitjatest rääkides näitasin talle CG M3'e. ta ei osanud alul arvatagi, et tegemist ümberlaetava relvaga on. nemad kasutavad vaid ühekordseid. nende pluss on, et peale lasku ei pea enam riista kaasas kandma, miinuseks aga et siis aint 1 pauk ongi. gustiga pauguta, kaua jaksad. ainult lae ümber ja kõmmaki. ning ladusin talle ette ka variatsiooni gusti moonast. tüüp taas suu ammuli.
kui küsisin, miks jänkid bronnide puhul kiirvahetusraudasid ei kasuta, jooksis kutil juhe kokku. selgitasin, kuid kutt ei uskunud, mida ma suust välja ajan. pidin talle konkreetselt näitama, milline näeb välja bronni kiirvahetusraud ja kuidas ta relva külge läheb. üllatav, väidetavalt on kutt konkreetselt bronni ekspert, kuid sellist asja kuulis-nägi ta esimest korda elus. ütles vaid, et ehk jalaväel on asjad paremini, kuid merejalaväelastel sellist asja pole ning pole ka kuulnud varem olemasolust. lühidalt ajasin poisil vere keema ning nüüd läheb vist oma baasi nõudmisi esitama...irw.
kokkuvõttes jäi mulje, et jänkile tundus meie relvastus rohkem muljet avaldavat, kui nende enda oma. kummaline, aga v-o mängib siin rolli ka kergelt võõras eksootika.
õhtul, peale tiiru laskmisi, toodi tagasi just see bronn, mille jaoks mul jänki külas käis. kurdeti, et viga on endiselt, aga tunduvalt vähem võrreldes varasemaga. juu siis midagi ma õigesti tegin. nüüd tarvis leida üles seonduvad elemendid, mis võiksid omakorda parenduda. muidugi, kui sitast saia ei saa, siis annan asenduse ja ässitan uuesti selle jänki bronni kallale.
proosit
päev 35
rahulik pühapäevane päev. nojah, mõned mu juurest siiski läbi käisid bronnide asjus, kuid muidu rahulik. mõlemid bronnid sain korda ja homme testitakse tiirus, eks paistab.
kuna nädala sees oli kahel mehes sünnipäev, siis tehti oma territooriumil süüa. küpsisetort pandi juba õhtul hakkama ja kana marinaadi ning täna läks küpsetamiseks. kana tehti suitsuahjus ja veiseliha grilli peal korraliku puidu söega (mitte mingi poe süsi). pean ütlema, et viimasest suitsu-kanast on möödas üksjagu aega...nisis päris hea oli. kuna ports istutati üsna suur, siis julgesin vaid torti veel võtta ja oligi kõht punnis. oleks küll veise grilli ka tahtnud proovida, kuid oleksin lõhki läinud.
proosit
kuna nädala sees oli kahel mehes sünnipäev, siis tehti oma territooriumil süüa. küpsisetort pandi juba õhtul hakkama ja kana marinaadi ning täna läks küpsetamiseks. kana tehti suitsuahjus ja veiseliha grilli peal korraliku puidu söega (mitte mingi poe süsi). pean ütlema, et viimasest suitsu-kanast on möödas üksjagu aega...nisis päris hea oli. kuna ports istutati üsna suur, siis julgesin vaid torti veel võtta ja oligi kõht punnis. oleks küll veise grilli ka tahtnud proovida, kuid oleksin lõhki läinud.
proosit
Sunday, December 1, 2013
päev 34
majanduspäev - tegin saunas leiliruumi puhtaks.
peale lõunat lobisesin Võrnoga igast elu- ja reisikogemustest. tema jutte oli lahedam kuulata, kuna kutt on ikka reisinud. lõuna-aafrika vabariik ja namiibia pidavad ikka fantastiliselt ilusad ja puhtad kohad olema. ajas kerge isu peale minna sinna national geographic'ut tegema.
tuli BOBO (kolleeg võttis endale sellise hüüdnime) ja andis mulle mõista, et nüüd on aeg temal juukseid ajada. kuna oli varem juttu, et ma olen omajagu püganud, siis usaldas ta oma skalbi minu hoolde. tahtis sellist sonksi, nagu endale varem ajanud - küljed, kukal haljad ning pealaele sujuv üleminek.
seda vaatas pealt üks teine vanem kolleeg. arvas, et sünnipäeva puhul võiks ka tema soeng korralikum olla. nojah, võtsin siis ette. kuna tal juba paras parukas peas, siis võttis pügamine ikka oma aja...aga ikka kiirem, kui juuksuris. tal nii lühikeseks ei lõigandki. kuna mees on nüüd väärikas 40, siis jätsin ka kuklasse ja külgedele väheke karvu.
näinud mind kahte mees pügamas arvas kolmas, et laseks siis endalgi kukalt ja külgesid kärpida. no persse, mul on siin mingi salong v. aga heakene küll...omad poisid, mis ma ikka. võtsin ka selle käsile. ainus naisterahvas meie üksuses käis kah kriitilise pilguga poisid üle ning avaldas tunnustust. kui kellegi sõna veel maksab, siis kindlasti tema oma. võin endale sertifikaadi välja printida.
proosit
peale lõunat lobisesin Võrnoga igast elu- ja reisikogemustest. tema jutte oli lahedam kuulata, kuna kutt on ikka reisinud. lõuna-aafrika vabariik ja namiibia pidavad ikka fantastiliselt ilusad ja puhtad kohad olema. ajas kerge isu peale minna sinna national geographic'ut tegema.
tuli BOBO (kolleeg võttis endale sellise hüüdnime) ja andis mulle mõista, et nüüd on aeg temal juukseid ajada. kuna oli varem juttu, et ma olen omajagu püganud, siis usaldas ta oma skalbi minu hoolde. tahtis sellist sonksi, nagu endale varem ajanud - küljed, kukal haljad ning pealaele sujuv üleminek.
seda vaatas pealt üks teine vanem kolleeg. arvas, et sünnipäeva puhul võiks ka tema soeng korralikum olla. nojah, võtsin siis ette. kuna tal juba paras parukas peas, siis võttis pügamine ikka oma aja...aga ikka kiirem, kui juuksuris. tal nii lühikeseks ei lõigandki. kuna mees on nüüd väärikas 40, siis jätsin ka kuklasse ja külgedele väheke karvu.
näinud mind kahte mees pügamas arvas kolmas, et laseks siis endalgi kukalt ja külgesid kärpida. no persse, mul on siin mingi salong v. aga heakene küll...omad poisid, mis ma ikka. võtsin ka selle käsile. ainus naisterahvas meie üksuses käis kah kriitilise pilguga poisid üle ning avaldas tunnustust. kui kellegi sõna veel maksab, siis kindlasti tema oma. võin endale sertifikaadi välja printida.
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
