päev 59

tra, kui külm hommik taas. telgis on ok, aga õues -3. konteiner kah üsna jahe. telgis on ka soojem olla, kui siin. kont, mis tagaseinas, ei jaksa paraku tervet konteinerit kütta ning ei küta nisamagi kogu väljast haaratavat külma soojaks. alles päevasel ajal on mul normaalselt soe. õhtu on vilu, kuid juba talutav. kadestan neid, kelle tööruum normaalse küttega on. jalgade ees radikas ning lisa kont, mis vähemalt jaksab kütta. mul mingi odav juust vist. huh...

lõuna oli võimas. kalkunist kõndisin küll kaarega mööda, kuid kartulipuder ja kana kaste seentega jõudsid siiski mu taldrikusse. boonusena oli seekord tomateid kenasti pisikesteks tükkideks tehtud ning kõrvale majoneesi-ketshupi kaste pandud. isegi tohutu suur vaagen krevette oli...ladusin väikse supitaldriku täis. kuna jõulumeeleolu siin juba detsembri algusest saadik, siis suurt üllatavat polnud v.a. see, et lauad olid kaetud ka peomütside, pardipasunatega, mis puhudes pikalt ette lahti rulluvad, ning väikste nöörist tõmmatavate paugutitega. kohalikud murid sattusid vahepeal pasunatest nii vaimustusse, et viibimine täitus kõrvulukustava pardikooriga. mul tekkis tunne, et olen vist jõulud maha maganud, kuna meeleolu viitas pigem aastavahetusele. vaesed murid, neil vist lapsepõlvest kõvasti puudujääke, et nüüd sedasi välja elavad. saarlased olid rahulikumad - tõmbasid peomütsid pähe, paugutasid oma jublakad ära ning asusid sööma. murid läksid aga suurest jõulust lausa hulluks. laadisin mao täis ning lasin sellest hullumaja puhvetist kiirelt vehkat.

kuusk sai küll paar päeva tagasi ehitud, kuid panime nüüd ka portsu punaseid valguspulkasid külge. nüüd ootame pimedat, et kuidas välja näeb. mnjaa...näeb kena. veelgi kenam oleks, kui kuuse taga konteineri välisvalgustus maas oleks.

õhtusöögil pakuti huvitavaid suupisteid. kui ma ei eksi, siis osad olid lausa munavõi ja kiluga. igatahes olid nii head, et pidin väikse supitaldrikuga lausa kaasa tooma...kahju oli saarlastele ja muridele jätta.


proosit