tegin traditsioonilise pitsa lõuna. seekord otsustasin osta suure. kahekordse hinnaga saab 3x suurema, nisis pitsat jagus terveks päevaks. tegelikult mõtlesin, et popi ja särts tõusevad, saavad kah, kuid neil oli juba meelest ning läksid ikkagi sööklasse...sitt lugu. järelikult mul on terve päev pitsat...pitsapäev.
võtsime pühapäevaselt rahulikult. nagu eilegi, käisime taas peale lõunat päevitamas. tundub, et on populaarsemaks saanud, kuna huvilisi aina kasvab ning ruum päevitamiseks kahaneb. praegu veel mahtusime ära ning lasime taas 1,5h. enam ei pelga pikemalt lasta, kuna nahk iseenesest juba pruun ning tänu sellele kergelt ei kärssa. mõni uuem huviline aga, kes veel luik on, julgeb hetkel veel vaid 15+15min lasta.
päevitades oli nii kuum, et isegi liikumatult higi voolas. vaatasin hiljem termomeetrit...päeva tipphetkel oli 33 kraadi. päris muhe värk. eks varsti on meil ned töö tegemised samuti higirohked.
proosit
Monday, March 31, 2014
Saturday, March 29, 2014
päev 153
täna käisin Itaalia alal poes. olin 20 päeva tagasi ostnud uue juukselõikusmasina 20$ eest ning sel oli liikuva tera kinnitus purunenud. otsustasin selle lühikese kasutusaja nimel asja ringi vahetada. mõtlesin veel, et seda tundmatut asenduseks ei võta, valin mingi kallima ja tuntud ning maksan vahe juurde. teenindaja aga üllatas mind...kohalik garantii 7 päeva. wtf...meil on kallimale elektroonikale 2 aastat ning odavamale vist vähem (äkki 6 kuud), kuid siin kõigest 7 päeva. no mis pagana vead saavadki elektroonikal nii lühikese ajaga ilmneda. turakad näitasid mulle kassa küljes olevat A4 ning kehitasid õlgu öeldes, et amidel on samuti. kummaline...kõhklesin, kuid pole nagu ruumi vaielda kah. ise olin loll, et seda kirbusitta märkamatus kohas ei näinud. nojah, kuna siiski tarvis ning neil ka on tunustatud tootjate kaupa, ostsin Panasonic'u. vähemalt see ei tohiks sedasi puruneda. ja kui ka puruneb, on eestis võimalik vast väikse tasu eest parandada. se eelmine x-firma oleks mu kodus jänni jätnud. ma ei osta sealt poest enam midagi, raisk.
tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.
peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.
käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.
õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.
peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.
proosit
tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.
peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.
käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.
õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.
peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.
proosit
Friday, March 28, 2014
päev 152
puhkajad saabusid täna öösel. umbes 0415 astusid popi ja särts tuppa. muidu tuldi vaikselt, kuid selliste öiste jalutamiste peale ärkan ma alati. siin oled ju pidevalt stand-by režiimis. vahetasime paar sõna ja magama.
hommikul püüdsin hästi vaikselt tegutseda...ei tahtnud poiste und häirida. nemad olid siiski üsna magamata ning saanud õiguse lõunani venitada. nägingi neid alles peale lõunat.
tirisin oma e-vidinasse 6-e erineva Sun Tzu "Sõjakunsti" versiooni sample'id. eks nüüd "õunte" pealt otsustan, millise täisversiooni ostan. kõige kallim on alla 4$, nisis polegi mõtet kuskilt sisse nihverdada.
rääkisin kuttidega veidi puhkustest ning lobisesime nisama. tegime õhtul sauna ning vana kombe kohaselt ka filmiõhtu. olin lasknud neil mõned uued filmid tuua, millest ühele oli isegi eestikeelne tõlge lausa olemas. teised on vist hetkel veel liiga kuumad, et tõlget loota.
proosit
hommikul püüdsin hästi vaikselt tegutseda...ei tahtnud poiste und häirida. nemad olid siiski üsna magamata ning saanud õiguse lõunani venitada. nägingi neid alles peale lõunat.
tirisin oma e-vidinasse 6-e erineva Sun Tzu "Sõjakunsti" versiooni sample'id. eks nüüd "õunte" pealt otsustan, millise täisversiooni ostan. kõige kallim on alla 4$, nisis polegi mõtet kuskilt sisse nihverdada.
rääkisin kuttidega veidi puhkustest ning lobisesime nisama. tegime õhtul sauna ning vana kombe kohaselt ka filmiõhtu. olin lasknud neil mõned uued filmid tuua, millest ühele oli isegi eestikeelne tõlge lausa olemas. teised on vist hetkel veel liiga kuumad, et tõlget loota.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 27, 2014
päev 151
majandasin suurema osa päevast popi äpardunud tellimustega.
tahtsin usast oma lemmik sigareid tellida (saaks 2 korda odavamalt), kuid tellimusleht nõuab vastavalt usa aadressile usa telefoni, mida mul pole ega saa ka kuskilt võtta. no täitsa jama...mingi mõttetu telefoni numbri pärast jääb nüüd saamata. kirjutasin neile, ehk suudavad midagi välja nuputada.
kasulikkuse osas oli tänane päev ääretult eba-produktiivne.
proosit
tahtsin usast oma lemmik sigareid tellida (saaks 2 korda odavamalt), kuid tellimusleht nõuab vastavalt usa aadressile usa telefoni, mida mul pole ega saa ka kuskilt võtta. no täitsa jama...mingi mõttetu telefoni numbri pärast jääb nüüd saamata. kirjutasin neile, ehk suudavad midagi välja nuputada.
kasulikkuse osas oli tänane päev ääretult eba-produktiivne.
proosit
Wednesday, March 26, 2014
päev 150
sain täna kätte oma mõõga riiuli. maksis ligi 30$ + 16$ saatmine. piltide, kirjelduste ja tagasiside järgi jube hea kvaliteet...ja muidugi disain. see oli esimese asjana minu silmade jaoks. tegin lahti, et vaadelda. on näha, et velvet või mis materjal se punane ongi, on veidi sitasti paigaldatud. pea kõigil on nurgad lahti ning osadel ka keskelt nõgusast kohast. õnneks sai need kerge vaevaga üle siluda ning surusin korralikult vastu. paar tükki olid ka veidi tsentrist välja paigaldatud, kuid eemalt seda näha pole. lihtsalt mina ligemal vaatlusel märkasin. ühel osal oli veel näha, et värv oli peale kantud peale seda, kui üks serv tiba kannatada saanud oli...polnud korralikult kantis. samuti selline asi, mis seinalt vaadates silma ei hakkaks. igaks juhuks siiski kirjutasin klienditeenindusse oma fustratsioonist. juba tuli ka vastus, et kompenseerivad mulle vabandusena riiuli summa, aga saatmist mitte. ausaltöeldes olin ma üllatunud, et nad niigi palju nõus olid kahju tasuma. nisis kokkuvõttes sain tegelikult väga ilusa ja kvaliteetse (vaevumärgatavate vigadega) mõõga riiuli kõigest 16$ eest. nii odavalt ei saaks ei eBay'st ega Amazonist ka kõige odavamat mõõgariiulit...WIN.kohendasin oma proteesi täna üle pika aja. viimati oli vist kas enne puhkust või suisa enne aastavahetust. laenasin taas Oss'i käest kuuma-fööni ning asusin kallale. kuna eelmine kord kuumutasin ja surusin sissepoole tagant, siis see kord otsustasin ühtluse mõttes seda külgedelt teha. tegin parema külje valmis...päris hea. vahe on selgelt tuntav. kindluse ja võrdsuse mõttes peab aga ka teiselt poolt tegema. sai valmis, proovisin uuesti jalga. raisk, ei mahu. kohendasin sisemist hülssi jalal ning proovisin uuesti...ikka läheb liiga tihkeks. mõtlesin, et proovin keeruga lükata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. nojah. sügasin veidike pead ning siis leidsin, et, kui uuesti kuumutan ja tibake välja surun, siis läheb vast paika. mõeldud tehtud. kuna nisama käega seest välja nügimine tundus labasena, torkasin hoopis köndi koos sisemise hülsiga sisse. tõmbasin välja, uuesti sisse ning sedasi mitu korda, kuni hülss rohkem jahtuda jõudis. lasin korralikult maha jahtuda ja proovisin siis. kuradi hästi istub. nüüd on alumised küljed viidud siukse piiri peale, et sealt enam koomale tõmmata ei saa...köndi ots lihtsalt ei mahuks enam läbi. kui tulevikus protsessi korrata, siis kas ülemised küljed, eest või taaskord tagant poolt. igatahes istub hetkel taas jalas nagu valatult.
kurat...üritan kõikjalt leida Sun Tzu Sõjakunsti elektrooniliselt, kuid minu jaoks ainsad ampsatavad on inglise keeles ja needki kergelt lühendatud versioonid. Amazon on neid täis. tasuta on kah, kuid tagasiside näitab, et kohutav ülesehitus on...kirjaniku kommentaarid on nii nõmedalt originaaliga põimunud, et raske eristada. mingid 6 alternatiivi kokku leidsin, homme laen midagi. õnneks annab tasuta näidise, nisis selle pealt otsustan, millist reaalselt tellida. mõni maksab daal, mõni kolm.
käisin amide poes. eestist taheti saada afgaani kirjadega saunalina ja külmiku magnetit. saunalinad on ilma kirjadeta ning magneteid üldse pole. ka avaldati soovi saada musta-valge kirju sall. ta enda oma on rändama läinud. sellised on kerge erinevustega ning ühe võtsin. krabasin juurde ka pitsa maitselisi pringles'eid. edasi põrutasin itaalia poodi. oss rääkis, et neil mingid suhteliselt head sigarid soodsad hetkel. kõhkluse mõttes tervet karpi praegu ei võtnud, ainult ühe, kuid võtsin 5-se karbi tuntud Romeo & Julieta nr3 sigareid. tüki hnd 4$. eestis on üle 10€. vahelduse mõttes oleks ju mõnus sigarit popsutada.
tellisin täna Bandero polükloropreen maski "Terminaator". se on motika, ratta sõiduks kui ka talvisel ajal näiteks lumelauaga sõiduks. materjal sama, millest kalipsod tehtud...et hoiab sooja. oli ka tunduvalt odavamaid pakkumisi, kuid arvustustest lugedes on ühel õmblused sitad, teine ei istu hästi, kolmas "juba" laguneb jne. see bränd tundus üks kvaliteetseim olevat.proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Tuesday, March 25, 2014
päev 149
täna oli ilm juba veidi parem. öösel 4 kraadi sooja ning päeva jooksul varjus olles nii jahe enam polnudki...20 kraadi. tean küll, et kõlab veidralt, aga kui sa vahepeal oled nädal aega jutti päeval 30 kraadi saanud, sis äkiste kümme kraadi vähem tundub nagu ülekohtune küll.
ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.
otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.
avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.
proosit
ilm oli lausa nii palju parem, et tegin taas trenni. kuna eile oli jahe tuul ning muidu kõle, siis ei tõmmanud eriti. täna juba motiveeris. uus nädal, uued kogused. nagu mul juba kombeks on, tõstan iga nädal oma koguseid 2 ühiku võrra...täpselt nii palju, et eelmine oli juba veidi kerge ning uus väga ära ei tapa. vähemalt on enesetunne hea ja energiline.
otsustasin täna lõpuks ka reserv relvastust pakkida - panin kergekuulipildujad kokku. plaanisin ka tavalised, kuid miskit tuli vahele. sättisin sildid valmis ning viskan homme kasti.
avastasin, et isekleepuv lamineerimiskile on täitsa olemas. meenutasin...jah, ka eestis oleme ju kaarte sellega üle teinud. uurisin hinda...eestis on röögatu, amazonis aga tühine. kuna on ka endal aeg-ajalt isu olnud mingeid silte ja nii sedasi laminaat-kilesse tõmmata, siis tellisin väikse rulli - A4 pikkus x 13m.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 148
magasin sügavalt. hommikupoole nägin küll häirivat und. nägin, et läksime miisuga lahku. tuli mingisugune peojärgne rahakulutamise küsimus, mis konsensust ei saavutanud. teema läks nii teravaks, et me lõpuks lihtsalt ignoreerisime teineteist ning otsustasime laiali minna. ärkasin üles...umbes veerand tundi veel äratuseni. otsustasin kiirelt midagi leebemat peale näha, et meelsam tõusta oleks.
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
asusil alale...pagana jahe ilm on. päike küll paistab, aga külm tuul on. vaatasin sauna küljes termomeetrit, mis öise miinimumina teatas kõigest 2 pluss kraadi. kuradi värk selle ilmaga on nüüd. mõned päevad veavad ennast pluss 30 kanti ning öösel alla 10 ei lasku, teised päevad käid ja külmetad. se ebastabiilsus käib siibrisse juba.
proosit
Monday, March 24, 2014
päev 147
pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 22, 2014
päev 146
kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.
tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.
peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.
peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.
tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.
proosit
tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.
peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.
peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.
tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 145
tundub, et täna läheb mingiks suitsutamiseks, kuna ahjule pandi juba varahommikul tuli alla. ei tea küll, kas nende tähtsate ninade pärast või mis..
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
Friday, March 21, 2014
päev 144
kohe hommikul tehti asjalikuks. kuna endiselt käib puheruumi tühjendamine, sain endale ülesande - põrand puhtaks teha. kuigi tuleval nädalal kisutakse puhkeruum laiali, tuleb enne seda meile külla keegi tähtis nina. sestap jäeti esialgu ruumi alles ka lauad-toolid-diivanid ja telekas. külmkapp, pliidid, riiulid, pildid ja kõik muu korjati ära.
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Wednesday, March 19, 2014
päev 143
hommik algas rahulikult. tehti päevaplaane. mina sain oma osa täitma hakata alles peale lõunat, mil viisin teiselt alalt unimogiga 5 alusetäit kola saarlastele ära. enne õhtusööki tõstsime kõikidest tubadest veel lauad-kapid-kummutid välja ja vedasime saarlastele. kuna kuuluvad neile ning toad peavad suht õõnsad olemas, siis nii.
trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.
tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.
kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.
proosit
trenni jõudsin täna veidi rohem teha. eelmistel päevadel sain vaid enne lõunat, kuna pealelõuna oli ni tihe ja enne õhtusööki olin juba väss. täna jõudsin ka peale lõunat. vaatasin, et pealelõunased treeningud peaks palja ülakehaga tegema. päike paistab siis kenasti saali sisse ning treening päiksega annab kehale jumet kah rohkem. muidu oleks vast pohlad, kuid kass mul nõuab, et naastes pean neeger olema. minu kohus on käsku täita.
tegin õhtul sauna. juhtusin demineerija vennaga koos olema. selgus, et me pole tuttavad vaid lahingukoolist, vaid kohtusime ka ühise tuttava pulmapeol. pulmapeol olime mõlemid teineteise jaoks kuidagi sarnase olemisega, kuid juttu sel teemal ei teinud. võtsime vaid viina ja oli hea. täna tuli kuidagi jutuks. olin ka varem tahtnud talt küsida, kuid ununenud pidevalt. tal siiski meenus ning mõlemid veendusime, et võtsime ühiselt laua ääres kibedat...eesti on ikka kuradi väike.
kuna paljud on endale siin kellasid tellinud ning mitmed neist minu kaudu, siis ajas ka mul nüüd hamba verele. mulle siiski meeldib endiselt casio ning seda enam G-SHOCK. eelnevad paar päeva tegin uurimustööd ning nüüd otsustasin (miisu nõusolekul, kuna kell kui aksessuaar peab ka naisele meeldima) osta endale G-Aviation seeria käekella. kuna juba varem mainisin, et tahan seieritega (aitab digi-tabloost), siis saigi selline. kahju on, et tal päiksepatakat pole, kuid on siiani hakkama saadud, küll saab ka edasi. termomeeter ja kompass on juba hea küll.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Tuesday, March 18, 2014
päev 142
täna oli päike juba konstantne...muus osas oli hommiku pool sama mis eile. peale lõunat taas teisele alale. seekord punnitasin 3,5h välja. homme püüan ühel masinistil kratist kinni võtta ning koostöös konteineritega alused saarlastele ära viia.
kuigi teen endiselt trenni, olin oma alale tagasijõudes üsna väsinud...peamiselt selg. need sundasendid on ikka nuhtlus. vähemalt ei tohiks homme enam ühtegi sundasendit tulla.
käisin hilisel õhtusöögil. nüüd olen soss. uurin siin veel tibake Casio G-shock'i kellasid ja siis aitab. nimelt ajas kolleegide kellade tellimine hamba verele. püüan siiski jääda casio'le truuks...isegi G-shock'ile. valmistavad juba kvaliteetsete päikese patareidega kellasid. peale korralikku laadimist väntavad 5-8 kuud. on integreeritud digi-kompassiga, termomeetriga, eelneva komboga jne erinevate lisadega kellad. võtab silme eest kirjuks. ühe ulmelise sõduri kella leidsin kah, kuid ta digi-displeiga. mulle aga viimasel ajal sümpatiseerivad seieritega. leida kombo, kus oleks kõik meeldiv ja päikese patareiga, on aga suht võimatu, kuna neil raisk pole konkreetselt sellist. kas loobun päiksepatareidest või loobun seieritest.
proosit
kuigi teen endiselt trenni, olin oma alale tagasijõudes üsna väsinud...peamiselt selg. need sundasendid on ikka nuhtlus. vähemalt ei tohiks homme enam ühtegi sundasendit tulla.
käisin hilisel õhtusöögil. nüüd olen soss. uurin siin veel tibake Casio G-shock'i kellasid ja siis aitab. nimelt ajas kolleegide kellade tellimine hamba verele. püüan siiski jääda casio'le truuks...isegi G-shock'ile. valmistavad juba kvaliteetsete päikese patareidega kellasid. peale korralikku laadimist väntavad 5-8 kuud. on integreeritud digi-kompassiga, termomeetriga, eelneva komboga jne erinevate lisadega kellad. võtab silme eest kirjuks. ühe ulmelise sõduri kella leidsin kah, kuid ta digi-displeiga. mulle aga viimasel ajal sümpatiseerivad seieritega. leida kombo, kus oleks kõik meeldiv ja päikese patareiga, on aga suht võimatu, kuna neil raisk pole konkreetselt sellist. kas loobun päiksepatareidest või loobun seieritest.
proosit
päev 141
üle mitme päeva taas on hommikul päikest näha. viimased päevad on ju nii vihmased olnud, et taevas peamiselt pilves. põhja pool veel mingi pilvisus püsib, kuid pea kohal ja mujalt on selge. kui nüüd nimodi püsib kah, siis saab ehk täna teise ala peal viimased konteinerid ka ära värvida ning kogu kupatuse lõpuks ära anda.
kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.
peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.
tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.
vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.
proosit
kurat võtaks, just jõudsin ilma kiita, kui nüüd taas taevas pilve tõmbas. veel on lootus, et liigub üle, kuid tõenäosus on väike.
peale lõunat tuli päike uuesti välja ja jäi püsima. läksingi teisele alale. mürasin seal värvi ja konteineritega paar tundi ning tulin siis väsinult tagasi. se järjepidev jalul tatsamine ja asjade tõstmine on nii seljale kui jalale üsna väsitavad.
tegin õhtul hiljem sauna. oli juba esimestest kuumaks köetud, nisis kasisin ennast vaid puhtaks, võtsin leilivett juurde ning asusin lavale. oli täiesti üksi ning sain laiutada. viskasin lavale kõhuli ning kuivasin esialgu dushist. võtsin sedasi üsna pika sauna ette. jõudsin terve liitri vett ära tarbida. kui olin kuiv, hakkasin leili loopima. sauna termo näitas küll 120, kuid vaevalt ta tõtt näitab...kuigi täheldasin, et tavapärasest on saun kuumem küll. viskasin ikkagi leili...päris hea. lasin vahepeal terve kulbitäie ning ootasin, kuni leil lahtub. alles siis viskasin järgmise. kui sedasi kuskil 10min juba vedelenud olin, otsustasin lõpu käredama teha. ajasin ennast istukile ning viskasin leili nii pea, kui keris oli kuivaks saanud. seejuures oli leil ise veel õhus. ajasin selja korralikult kõrvetama ja ronisin alles siis välja. pesin kohe värske higi maha ja ronisin välja sauna ette jahtuma ning vett limpsima. ma vist siin olles polegi ennast saunas veel nii kuumaks ajanud...jahtusin päris pikalt.
vedasin end lõpuks magalasse. olin läbi nagu supinahk. vaatasin veel ühe filmi ning keerasin magama ära.
proosit
Sunday, March 16, 2014
päev 140
pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 139
ilm on endiselt vihmane, jahe ja niiske. hakkasime täna vaikselt puhkeruumi kokku panema. jõudsin raamatud juba ära panna, kui öeldi STOP...järgmine nädal tuleb mingi usa kindral külla ning tema vastuvõtuks miskit peab olema. panime mõned raamatud riiulisse tagasi, et normaalne välja näeks. puhkeruumi kokku panek on pidevalt edasi-tagasi lükatud teema. eestis oodatakse seda koju, meie näeme vaid kolu, mis võiks vabalt siia jääda. kord juba antakse luba maha võtta ning siis on hea meel, et veel ei jõudnud, kuna avastati, et taas mingi delegatsioon tulemas ning sellel pesa vaja. ajab siibrisse juba.
ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.
proosit
ülejäänud päeva sai nisama molutada...ilm oli ju kah sitavõitu.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 15, 2014
päev 138
miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
- alus-sai
- viilutatud salami vorsti
- ketšup
- riivjuust
- kotlet
- paar singi viilu
- majonees (tartar)
- krevetid
- veel veidi riivjuustu
- pealis-sai
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 13, 2014
päev 137
täna ööseks oli meil miisuga kompromiss, ta kolis toa tagumisse alumisele narile. sedasi ei puhu ta pihta miski ning mul on piisavalt soe. avastasin üldse, et see on esimene kord, kus minul on jahe ning miisul mitte. ainus loogiline vaste on see, et mina olen kohaliku kuuma päevaga juba nii harjunud, et ihkan ka ööseks soojemat keskkonda.
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 136
viimane öö jätsime siis kütte sisse. kuskil 0130 äratas miisu mind üless, et ta ei saa ikkagi magada. puhur lasi küll sooja õhku jalgadele, kuid liikus siiski piisavalt talle näkku, et segada. hea küll...sulgesin akna ja puhuri. vähemalt oli nii palju soe, et oli hommikuni normaalne magada.
päeval oli miisu juba mures, kas ikka saab piisavalt huvitavate inimestega head intekat teha, kuid peale kompanii ülemat oli juba leebem...sai hea materjali.
mina tõin endale uue voodi. tegelt samasuguse, mis ka telkimisalal varem oli. selle voodiga kolisin nüüd popi ja särtsu tuppa. hetkel veel reaalselt voodit korralikult püsti pole pandud, kuid mõne päeva pärast hakatakse kõiki tubasid suuremast kolast (kapid, lauad jne) tühjaks tõstma ning siis on korralikult ruumi ka voodi paigutuseks...aitab sellest õlgade laiusest narist küll.
kuna miisu homme öösel kodu poole liikuma hakkab ning mul õnnestus sõdurikohver koos sisuga talle kaasa anda, toppisin selle igast kraami täis. esimese hooga läks kaal 5kg üle, kuigi ruumi veel oli. nüüd oli vaja kõvasti ringi mõelda - võtta raskust maha ning täita kergema kraamiga, et miskit ei loksuks.
proosit
päeval oli miisu juba mures, kas ikka saab piisavalt huvitavate inimestega head intekat teha, kuid peale kompanii ülemat oli juba leebem...sai hea materjali.
mina tõin endale uue voodi. tegelt samasuguse, mis ka telkimisalal varem oli. selle voodiga kolisin nüüd popi ja särtsu tuppa. hetkel veel reaalselt voodit korralikult püsti pole pandud, kuid mõne päeva pärast hakatakse kõiki tubasid suuremast kolast (kapid, lauad jne) tühjaks tõstma ning siis on korralikult ruumi ka voodi paigutuseks...aitab sellest õlgade laiusest narist küll.
kuna miisu homme öösel kodu poole liikuma hakkab ning mul õnnestus sõdurikohver koos sisuga talle kaasa anda, toppisin selle igast kraami täis. esimese hooga läks kaal 5kg üle, kuigi ruumi veel oli. nüüd oli vaja kõvasti ringi mõelda - võtta raskust maha ning täita kergema kraamiga, et miskit ei loksuks.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 135
oli viga ööseks soojuspuhur välja lülitada. kuna miisu kolis naril minu kohale, siis oli puhur otse tema kohal. soovitasin tal õhtul ennast teisele poole keerata (pea <-> jalad), siis näkku ei puhu, kuid ta arvas, et mingil määral tuleb ikka. nüüd läks öösel nii külmaks, et võis vabalt nulli lähedal olla. toanaaber oli ööbinud oma kuudis ning pistis varahommikul nina välja. luges sauna ees termomeetri pealt 1,5 kraadi välja, mis tähendab, et enne päiksetõusu oligi ligi null. täna seda viga ei korda. kurat, ma pidin aluslina ja madratsi vahelt keset ööd oma teki välja kiskuma ning ikka oli jahe.->
miisu traali-vaalitas erinevate allikate vahel päeva jooksul ringi. mul oli muud pisi-asju ajada. õhtusöögi ajal avastas mingi söökla vanem, et fotograaf, kes miisul kaasas, oli toidu jahil plätades või sandaalides. pidas kiire ja sõbraliku loengu hügieenist ning andis mõista, et sellistes jalatsites ta enam kedagi sööklas näha ei taha. ise mõtlesin, et kutt oli jõudnud tegelikult üsna mitmed toidukorrad siis juba sedasi ära käia, kui alles nüüd avastati.
proosit
miisu traali-vaalitas erinevate allikate vahel päeva jooksul ringi. mul oli muud pisi-asju ajada. õhtusöögi ajal avastas mingi söökla vanem, et fotograaf, kes miisul kaasas, oli toidu jahil plätades või sandaalides. pidas kiire ja sõbraliku loengu hügieenist ning andis mõista, et sellistes jalatsites ta enam kedagi sööklas näha ei taha. ise mõtlesin, et kutt oli jõudnud tegelikult üsna mitmed toidukorrad siis juba sedasi ära käia, kui alles nüüd avastati.
proosit
Tuesday, March 11, 2014
päev 134
täna magasin taas sitemalt. kuigi nägin toanaabrit õhtul ennast juba mugavalt oma putkas sisse-sätitult, avastasin ta siiski öösel norsates toast. ei lõristanud nii valjult, kui eelmine kord, aga piisavalt, et üles ajada.
miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.
nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.
nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).
proosit
miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.
nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.
nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 133
ärkasin puhanult. taas kas tänu sellele, et eelnevalt väga väsinud olin või siis oli toanaaber oma norskamist ravinud...igatahes magasin, nagu nott.
täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.
tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.
peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.
ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.
kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.
proosit
täna hommikul hakkas siis miisu kodust minu poole liikuma...arvatavasti saabub millalgi öösel. täitsa huvitav kohe mõelda - naine tuleb mulle afgaani külla. no eks tegelt tuleb siia ikkagi tööd tegema, aga põnev teda siin näha ikka.
tegime lõuna koos särtsu, popi ja järvega seekord bastion kahes. jäime hilja peale ning sestap puuvilja valik eriti hea enam polnud. see eest käisime kohe söökla vastas turu pealt läbi. ostsin uuesti kashmiir-salle, kuna eelmised 5 läksid kodus, nagu soojad saiad. igaks juhuks võtsin 10tk. sain ka hinna kenasti 10$ tüki peale kaubeldud.
peale turgu käisime ka itaalia elektroonika poest läbi. ma olin enda masina pikema karva otsiku kuhugi ära kaotanud ning ei saanud enam pealae või habeme pikkust piirata. otsisin võimalikud kohad korduvalt läbi ning tutkit. kuna mu enda aparaat on nikuinii väsimuse märke näidanud, oli aeg sobiv. võtsin ainsa, mis aku pealt töötab. kuigi tal muid peenemaid otsikuid polnud (kitsam piiraja, kõrva- ja ninakarvade eemaldaja), läks ikka loosi. esiteks on vana alles, millega isu korral teha. teiseks võin neid karvu eemaldada ka vanaviisi pintsettidega.
ilm on terve päev niru olnud. juba hommikust saadik on koletu tuul. kui kõht tühi, lahendaks selle kiirelt - seisa suu lahti vastu tuult...saad nii kõhu täis kui ka hambad liiva pritsiga puhtaks. tuul oli ka uut jõusaali tiba retsinud. present-kate, mis esiosale peale tõmmatud, oli tagaosast kinnitatud konteineri peale liivakottidega...need olid kõik suure õuga alla sikutatud. kõik kohad liiva sitta täis. ja selline tuul küttis hilisõhtuni välja. kujutan ette, et konstantne tuul oli üle 15m/s, puhanguti isegi üle 20.
kuna tulemas oli pühapäev, vaatasime südamerahus filmi keskööni...12 aastat orjust. muidu hea film, aga oskariväärline küll mitte. amid ei oska ikka ka kuidagi film adekvaatselt hinnata.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 8, 2014
päev 132
ärkasin 3-4 vahel. toanaaber norskas. tuli ühtlasi ka väike põis. käisin tühjendamas, korra väljas ilma vaatamas ning tagasi. selle sahkerdamise peale oli vist ka toanaaber tiba virgunud, kuna oli ennast küllili keeranud ja enam ei korisenud.
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
Labels:
interneedus,
toit,
uni,
väsimus
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 131
eile majutusse minnes nägin teel Garfield'i. polnud küll nii paks, kuid jalutas piki teed samasuguse ülbusega.
hommik algas hästi. kuna õhtul oli endiselt üsna soe, jätsin ööseks akna lahti...oli mõnusalt värske ärgata. linnud siristavad, hommikune liikumine alanud...sujuv.
kuna olin eile pesu pestes köndi sukad välja unustanud, otsisin nüüd ohvrit, kelle asjadega oma paun pessu visata. ohvriks osutus kaplan. tal õnneks asju palju polnud, nisis läks käiku. hea oli, mul hakkasid puhtad sukad otsa lõppema.
jõusaal tõsteti täna ringi. kas vana konteiner lahkub meie seast või leiti lihtsalt parem koht...ei tea. igatahes tõsteti asjad sinna, kust 3 konteinerit ära võeti ja asemele pandi 1, aga selle eest risti.
peale lõunat läks sabistamiseks. need mendid said nüüd, kuskil pool tuni enne äralendu, vajalikud dokumendid kätte, mis lubavad neil relvi välja võtta. ma siis kiiruga vormistasin ka relva väljastuseks paberid. sisuliselt anti allkirjad ja astuti autosse, et lennujaama minna. kuidagi rõve viimase minuti mäng.
otsustasin ennast premeerida tunnise praadimisega päikse käes. tegelt tõmbasin kuskil 15min isegi üle, aga pole hullu. mõlemad pooled said vähemalt pool tundi praadida, nisis hästi.
popi ja särts jõudsid esimeselt liinilt tagasi. haisesid nagu mingid kodutud. ennast vast nende niiskete lappidega küürisid küll, kuid läbihigistatud riided olid neil endiselt korduvalt seljas. lugesin sõnad peale, et enne sauna lavale ei istu, kui on ennast korralikult puhtaks küürinud...määrivad lava ära.
proosit
hommik algas hästi. kuna õhtul oli endiselt üsna soe, jätsin ööseks akna lahti...oli mõnusalt värske ärgata. linnud siristavad, hommikune liikumine alanud...sujuv.
kuna olin eile pesu pestes köndi sukad välja unustanud, otsisin nüüd ohvrit, kelle asjadega oma paun pessu visata. ohvriks osutus kaplan. tal õnneks asju palju polnud, nisis läks käiku. hea oli, mul hakkasid puhtad sukad otsa lõppema.
jõusaal tõsteti täna ringi. kas vana konteiner lahkub meie seast või leiti lihtsalt parem koht...ei tea. igatahes tõsteti asjad sinna, kust 3 konteinerit ära võeti ja asemele pandi 1, aga selle eest risti.
peale lõunat läks sabistamiseks. need mendid said nüüd, kuskil pool tuni enne äralendu, vajalikud dokumendid kätte, mis lubavad neil relvi välja võtta. ma siis kiiruga vormistasin ka relva väljastuseks paberid. sisuliselt anti allkirjad ja astuti autosse, et lennujaama minna. kuidagi rõve viimase minuti mäng.
otsustasin ennast premeerida tunnise praadimisega päikse käes. tegelt tõmbasin kuskil 15min isegi üle, aga pole hullu. mõlemad pooled said vähemalt pool tundi praadida, nisis hästi.
popi ja särts jõudsid esimeselt liinilt tagasi. haisesid nagu mingid kodutud. ennast vast nende niiskete lappidega küürisid küll, kuid läbihigistatud riided olid neil endiselt korduvalt seljas. lugesin sõnad peale, et enne sauna lavale ei istu, kui on ennast korralikult puhtaks küürinud...määrivad lava ära.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 6, 2014
päev 130
täna hommikul oli üllatavalt lausa 13 kraadi sooja juba. ka eilne tipp ronis 27 kraadi peale...läheb soojaks. päevad küll osaliselt pilvised, kuid sooja jagub.
närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.
käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.
tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.
püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.
proosit
närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.
käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.
tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.
püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.
proosit
Wednesday, March 5, 2014
päev 129
pusisin suurema osa päevast optika hävitamise kallal. lõhutud sai asi juba kärmelt, kuid piltide arvutisse tirimine võttis kaua (jäädvustasin protsessi). pidin arvutile tervelt 2x restarti tegema, et se lõpuks minu tahtele alluks. nüüd vaja veel akt korralikult teha.
oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.
peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.
tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.
proosit
oli plaanis ka teisele alale toimetama minna, kuid ei jõudnudki sinna. ehk on homme parem päev. valmistasin hoolikalt sertifitseerimis-silte ette ja puha...vähemalt on homseks olemas.
peale lõunat pügasin taas hannese juukseid. ta olevat ka puhkuse ajal "viisakusest" juuksuri juures käinud. see ütles: "täiesti normaalselt on vahepeal pügatud. kes sul seal pügas?" ning siis sai hannes mind kiita.
tellisin ka endale suurest ahnusest kindle paperwhite'i ära. jah, ma ei loe nii palju, kui miisu...peaaegu üldse mitte. kuid viimase raamatu lasin tuhinal läbi ning isu tuli veelgi lugeda. minul ei saa neid raamatuid kindlasti nii palju olema, kui miisul, kuid reisil on selline e-luger kindlasti ääretult kasulik vidin.
proosit
Tuesday, March 4, 2014
päev 128
nii magus uni oli, et ei raatsinud kohe kuidagi tõusta. jõudsin alale ning meenus, et popi ja särts on nüüd mõneks päevaks ära. nimelt läksid nad täna varahommikul kompaniiga välja. üks viimastest oppidest ning varsti kõik. iseenesest coy mingit erilist lahingut pidama ei läinudki. peamine on julgestada teiste üksuste väljatõmbumist oma baasidest.
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 127
hommiku alustuseks väljastasin kahele politseinikule komplekti relvi. kuna neid ka tarvis kohe testida ja sisse lasta, siis põrutasid koos mõningaga tiiru. ise käisin hoopis teisel alal särtsuga moona konteinereid üleandmiseks ettevalmistamas. mingi aeg saabus popi ja siis hakkasime hoopis kasti-masinat madratsitega kormama.
käisin lõunal ära ning jäin peale seda sauna ees hannese ja doktoriga lobisema. mingi hetke pärast tuli vallatu mote minna hoopis usa alale kohvikusse. nemad võtsid endale mingi shokolaadi ja pipargoogi smootie, mina aga karamelli frappe...päris hea oli. tarbisime jooke ning lobisesime veel. hannes sai seal ka oma tahvliga wifis uudiseid lugeda. luges meile ette arenguid ukraina kriisist. jäi praegu mulje, et putin üritab maailmale ennast näidata ukraina vabastajana. ei tea, kas on lolle palju, kes sellist jama usuvad. ehe tunne on, et putin üritab oma karjääri jooksul veel nõukogude liitu taastada. mnjah...ambitsioonikas mees. lendab ju kurgedega, maadleb karudega...mida veel.
tulime tagasi ning arutasime veel ilusamaid ja parimaid nais- ning meesnäitlejaid kodumaalt ja võõrsilt. mina tunnistasin, et eriti eesti näitlejaid ei tunnegi, kuna etendusi ja filme kodumaalt vaatan vähe ning isegi nendest, mida vaadanud olen, mul eriti nimed meeles pole. eesti meesnäitlejatest oskasin ma parimaks välja tuua tõnu kark'i. naistest ei teadnud ühtegi. aint seda, et heidi purga võiks näitleja olla, kuna ta on ilus ning tal võiks näitlemine hästi välja tulla. välismaiseid oli aga lihtne välja tuua. neid siiski nii palju, et ei hakka siin üles lugemagi.
proosit
käisin lõunal ära ning jäin peale seda sauna ees hannese ja doktoriga lobisema. mingi hetke pärast tuli vallatu mote minna hoopis usa alale kohvikusse. nemad võtsid endale mingi shokolaadi ja pipargoogi smootie, mina aga karamelli frappe...päris hea oli. tarbisime jooke ning lobisesime veel. hannes sai seal ka oma tahvliga wifis uudiseid lugeda. luges meile ette arenguid ukraina kriisist. jäi praegu mulje, et putin üritab maailmale ennast näidata ukraina vabastajana. ei tea, kas on lolle palju, kes sellist jama usuvad. ehe tunne on, et putin üritab oma karjääri jooksul veel nõukogude liitu taastada. mnjah...ambitsioonikas mees. lendab ju kurgedega, maadleb karudega...mida veel.
tulime tagasi ning arutasime veel ilusamaid ja parimaid nais- ning meesnäitlejaid kodumaalt ja võõrsilt. mina tunnistasin, et eriti eesti näitlejaid ei tunnegi, kuna etendusi ja filme kodumaalt vaatan vähe ning isegi nendest, mida vaadanud olen, mul eriti nimed meeles pole. eesti meesnäitlejatest oskasin ma parimaks välja tuua tõnu kark'i. naistest ei teadnud ühtegi. aint seda, et heidi purga võiks näitleja olla, kuna ta on ilus ning tal võiks näitlemine hästi välja tulla. välismaiseid oli aga lihtne välja tuua. neid siiski nii palju, et ei hakka siin üles lugemagi.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Monday, March 3, 2014
päev 126
magasin täna pikalt. peale ärkamist käisin põiel ning laskusin uuesti voodisse. ei viitsinud kohe tegudele minna ja vaatasin hoopis mugavuses ühe filmi ära. alustasin tegelt juba õhtul, kuid uni sundis pausi panema.
umbes 1130 läksin lõunale ja peale seda alale. üsna rahulik päev täna. suurt asjalikku peale iganädalast raportit ei teinudki. muretseda pole vaja, kuna nädala alguses alustan taas rohke rabelemisega. KV juhataja saabumiseks tegeletakse hetkel räige korrastamisega. ei mõista küll miks. kui juhataja saabub ja näeb, et platsid tühjad ning meestel ei paista midagi teha olevat, leitakse kindlasti mingi lollus, millega tegelema hakkama peame. minu arust peaks alati väike segadus olema, et oleks tööd näha. praegu aga rabeleme nahast välja, et jummala pärast poleks silme ees ühtegi häirivat elementi. paraku pole aga minu teha ega öelda, kui palju korraga vaja teha, vaid kuuletuda...nõme. töö võiks ju jätkuda normaalses rütmis, mitte närviliselt tõmmeldes.
interneedus on endiselt aeglane. lausa nii aeglane, et mina oma arvutist postkaste avada ei saa ning muu netis kolamine samuti mokas. ka telefonid on endiselt maas. kummalisel kombel nii palju siiski netti on, et FB sõnumites suhelda. chat'i jaoks liiga aeglane ja see suletud, kuid nö. kirjavahetus toimib.
peale õhtusööki olin pikalt sauna ees meestega lobisemas. hannes rääkis taas toredaid lugusid ning oli muidu muhe olemine. kontingendi ülem printis mingi posu viimase aja ukraina uudistest kah välja. ju tal sis samuti parem neti ühendus, nisis saime ka ennast toimuvaga kurssi viia. asjaolu, et eesti huvi ilmutab, tekitas mõtte, kas aafrika tripp peaks hoopis ukrainasse minema.
vaatasin õhtul veel särtsu ja popiga filmi - final destination 5. eile vaatasime kolmandat osa, rohkem neil pole. kuigi olin seda filmi varem näinud, avastasin oma üllatuseks, et viienda osa lõpust näitas just esimese osa ajendit. samas kolmandas osas olid esimese osa sündmused siiski ajalugu. peaks kord kõik järjest ära vaatama.
proosit
umbes 1130 läksin lõunale ja peale seda alale. üsna rahulik päev täna. suurt asjalikku peale iganädalast raportit ei teinudki. muretseda pole vaja, kuna nädala alguses alustan taas rohke rabelemisega. KV juhataja saabumiseks tegeletakse hetkel räige korrastamisega. ei mõista küll miks. kui juhataja saabub ja näeb, et platsid tühjad ning meestel ei paista midagi teha olevat, leitakse kindlasti mingi lollus, millega tegelema hakkama peame. minu arust peaks alati väike segadus olema, et oleks tööd näha. praegu aga rabeleme nahast välja, et jummala pärast poleks silme ees ühtegi häirivat elementi. paraku pole aga minu teha ega öelda, kui palju korraga vaja teha, vaid kuuletuda...nõme. töö võiks ju jätkuda normaalses rütmis, mitte närviliselt tõmmeldes.
interneedus on endiselt aeglane. lausa nii aeglane, et mina oma arvutist postkaste avada ei saa ning muu netis kolamine samuti mokas. ka telefonid on endiselt maas. kummalisel kombel nii palju siiski netti on, et FB sõnumites suhelda. chat'i jaoks liiga aeglane ja see suletud, kuid nö. kirjavahetus toimib.
peale õhtusööki olin pikalt sauna ees meestega lobisemas. hannes rääkis taas toredaid lugusid ning oli muidu muhe olemine. kontingendi ülem printis mingi posu viimase aja ukraina uudistest kah välja. ju tal sis samuti parem neti ühendus, nisis saime ka ennast toimuvaga kurssi viia. asjaolu, et eesti huvi ilmutab, tekitas mõtte, kas aafrika tripp peaks hoopis ukrainasse minema.
vaatasin õhtul veel särtsu ja popiga filmi - final destination 5. eile vaatasime kolmandat osa, rohkem neil pole. kuigi olin seda filmi varem näinud, avastasin oma üllatuseks, et viienda osa lõpust näitas just esimese osa ajendit. samas kolmandas osas olid esimese osa sündmused siiski ajalugu. peaks kord kõik järjest ära vaatama.
proosit
Labels:
arutlus,
film,
interneedus,
spekulatsioon,
vaba aeg
Location:
Camp Bastion, Afganistan
päev 125
ei tea, kas toanaaber võttis mu sõnu kuulda või olin lihtsalt eelnevast nii väsinud, aga täna öösel magasin nagu nott. loodan, et mõlemat. sellisel juhul on ka edasine öörahu tagatud.
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
kohe hommikul kukkusime teisel alal lammutama. vahepeal kiire lõuna ja tagasi. oli tarvis kogu puidusodi põlemisse viia. tegime kasti-masinaga lausa 2 käiku. tol hetkel oli nii kõrvetav päike, et oleks selle käes lesides vist nahavähi saanud. väike päevitamise plaan siiski oli. niipea, kui aga tagasi saime, oli taevas pilves...persse. ilmajaam lubab lähiajal mingit tormi ja vihma...no tean küll neid "lubadusi", aga vaatame. päevitamise asemel otsustasin korralikuma trenni teha. läksin särtsuga suurde jõusaali. sõitsin ennast pool tundi ratta peal soojaks. proovisin ka ergomeetrit üle tüki aja väänata, kuid peale 15min vandusin alla. selle asemel tulin tagasi alale oma jõusaali. tegin kõik need harjutused, mida nikuinii igapäevaselt, aga seekord 3 seeriat. seejärel kohe sauna. üle ühe ringi ei jaksanudki...no nii läbi võttis. hea, et otsustasin korralikult juba enne sauna ennast puhtaks pesta. peale sauna oli tarvis vaid värske higi maha loputada ja olemas.
internet on viimastel päevadel rämedalt näkku pannud. kui veel enne me oma IT-mees miskit pusserdas, siis nüüd väidab, et viga on Eesti poolne. sitt kogu asja juures on veel see, et meil ka telefonid neti võrgus. pole netti, pole telefoni.
proosit
Labels:
interneedus,
töö,
trenn,
uni
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 1, 2014
päev 124
magasin sitasti. toanaaber lõrises taas nii, et lagi ähvardas alla tulla. ta raibe on nii laisk oma nina-põsekoobaste puhastusega. kui puhkuselt naasin, siis ka lõrises. mõistan, olin ju pikalt eemal ning üksi olles ta kedagi ei häirinud. need mõned ööd kannatasin ära ja peale seda läks tema puhkusele. juhul, kui ta naine sellega harjunud on, siis ei sooritanud protseduure ka kodus. nüüd võiks mees ennast kätte võtta ja rahu huvides sellega siiski tegeleda. püüdsin talle hommikul viisakalt mõista anda...eks paistab, kas täna öö tuleb rahulikum.
öö jooksul saabus Eestist nodi, mida minu vahendusel coy tellis. miski pärast pole aga saatelehte kaasas. ülemus juba ruttas minust ette päringuga. enne ei saa ma miskit edasi anda, kui mul vajalikud dokumendid puudu.
sain täna kassi peale kurjaks. krt ta pidevalt turtsub ning tõbine ja tal halb komme ennast korralikult mitte terveks ravida. nii pea, kui kuidagi enam-vähem kannatab, tormab tööle või mujale kolama. sellega ei arvesta, et sedasi kas nakatab tööl teisi või jääb veel haigemaks. hetke seisuga on ta oma masohhismis haigust vähemalt 2 nädalat venitanud. varsti saab tüüpilise kassi tõve ning kaotab haistmis meele. selle tulemusel ei leia oma liivakasti enam ülesse ning siristab kodus kõik nurgad täis. igatahes esitasin talle ultimaatumi, kas hakkab nüüd ja edaspidi ennast korralikult ravima, et immuunsus tugevneks, või ma jalutan minema...mul koll ees.
proosit
öö jooksul saabus Eestist nodi, mida minu vahendusel coy tellis. miski pärast pole aga saatelehte kaasas. ülemus juba ruttas minust ette päringuga. enne ei saa ma miskit edasi anda, kui mul vajalikud dokumendid puudu.
sain täna kassi peale kurjaks. krt ta pidevalt turtsub ning tõbine ja tal halb komme ennast korralikult mitte terveks ravida. nii pea, kui kuidagi enam-vähem kannatab, tormab tööle või mujale kolama. sellega ei arvesta, et sedasi kas nakatab tööl teisi või jääb veel haigemaks. hetke seisuga on ta oma masohhismis haigust vähemalt 2 nädalat venitanud. varsti saab tüüpilise kassi tõve ning kaotab haistmis meele. selle tulemusel ei leia oma liivakasti enam ülesse ning siristab kodus kõik nurgad täis. igatahes esitasin talle ultimaatumi, kas hakkab nüüd ja edaspidi ennast korralikult ravima, et immuunsus tugevneks, või ma jalutan minema...mul koll ees.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Subscribe to:
Posts (Atom)
