päev 124

magasin sitasti. toanaaber lõrises taas nii, et lagi ähvardas alla tulla. ta raibe on nii laisk oma nina-põsekoobaste puhastusega. kui puhkuselt naasin, siis ka lõrises. mõistan, olin ju pikalt eemal ning üksi olles ta kedagi ei häirinud. need mõned ööd kannatasin ära ja peale seda läks tema puhkusele. juhul, kui ta naine sellega harjunud on, siis ei sooritanud protseduure ka kodus. nüüd võiks mees ennast kätte võtta ja rahu huvides sellega siiski tegeleda. püüdsin talle hommikul viisakalt mõista anda...eks paistab, kas täna öö tuleb rahulikum.

öö jooksul saabus Eestist nodi, mida minu vahendusel coy tellis. miski pärast pole aga saatelehte kaasas. ülemus juba ruttas minust ette päringuga. enne ei saa ma miskit edasi anda, kui mul vajalikud dokumendid puudu.

sain täna kassi peale kurjaks. krt ta pidevalt turtsub ning tõbine ja tal halb komme ennast korralikult mitte terveks ravida. nii pea, kui kuidagi enam-vähem kannatab, tormab tööle või mujale kolama. sellega ei arvesta, et sedasi kas nakatab tööl teisi või jääb veel haigemaks. hetke seisuga on ta oma masohhismis haigust vähemalt 2 nädalat venitanud. varsti saab tüüpilise kassi tõve ning kaotab haistmis meele. selle tulemusel ei leia oma liivakasti enam ülesse ning siristab kodus kõik nurgad täis. igatahes esitasin talle ultimaatumi, kas hakkab nüüd ja edaspidi ennast korralikult ravima, et immuunsus tugevneks, või ma jalutan minema...mul koll ees.


proosit