päev 123

õhtul majutuses pakkisin oma aseme tiba teisiti sisse. kuna madrats on lihtsalt suur tükk porolooni riide sees ning voodi lina on õhuke, siis tekib mõnikord väike niiskus minu ja madratsi vahele. tekki pole ma aga mitu nädalat enam peale tõmmanud, kuna on piisavalt soe. lahendasin olukorra keerates teki pikuti pooleks ning madratsi ja voodilina vahele. see peaks piisavalt õhuruumi (ning veidike ka pehmust) juurde andma. päris hea ja pehme ase sai.

käisin peale lõunat taas NAF'ist läbi. mõtlesin, et kuumad ilmad pole kaugel ning mul tegelikult vaid 2 under armor särki kõrbe tooniga...ostaks 2 juurde. L suurust ainult 1 veel oligi. mustad on juba ammu otsas. ülejäänud suurusi on kõigil toonidel kuid L on ainult veel rohelisel. kõva minek nendel.

põrgut kus coy nüüd lammutab oma MG-3 püstolkäepidemeid. üks asi, teine asi...pean mingitest katkistest lego kombel terveid ehitama hakkama. 3 tervet on koos, kahest lagunenust saan veel ühe terve.

täna sai üsna palju trenni tehtud. päris hea ja energiline on olla...I feel pumped up. tundub, et olen enda jaoks sobiliku kava leidnud ning nüüd tuleb seda vaid säilitada. eks iga nädalaga tõstan ka koguseid, muidu muutub lihtsaks.


proosit

päev 122

kurat võtaks...unustasin eile õhtul oma linad kuivatusest kaasa krabada, magasi tühja madratsi peal. keerasin ennast küll kuidagi teki sisse, et paljas perse vastu madratsit poleks ning padja toppisin ühe T-särgi sisse...käib kah. ebamugav, aga mis tehe...

pidin päeva jooksul ka ühe asjalikuma kõne tegema, kuid taas läks kuidagi nii kiireks, et ei jõund kuhugi. muidugi oli minu kuudis ka net maas, mis saabus alles õhtupoolikul, nisis polekski saanud oma asjade vahelt helistada...telfa on netiga seotud. oleks teisest kuudist saanud, kuid tähtsad asjad samuti mu enda arvuti ja võrgu vahelises ühenduses lukus. nimelt on failid küll võrgu ketta peal, kuid mõned on sellised, mis lasevad ligi vaid sellest arvutist...ulme värk.

kuna juba nikuinii netti ei saanud, keskendusin rohkem viimasele relvale - .50cal snaiper. selle tõrge seisnes selles, et keegi geenius oli kunagi ühe liistu poldi asendanud teise pikemaga. pikem aga hõõrus augu põhjas keerd võllile nii tugevalt vastu, et oli ennast sinna sisse kaevanud. aja jooksul tekkis palju metalli puru ning teravaid servi, et võll ei taha enam ringi käia. probleemi lahendusena oleks varajases faasis piisanud vale polt lihtsalt vahetada õige mõõdu vastu, nüüd aga pidin võlli viimistlemiseks lahti võtma pool relva. krt kus mulle ei meeldi teiste "parandusi" parandada. mul pole midagi selle vastu, et parandada erinevatel tingimustel tekkinud kahjusid, aga viga, mis tekib kellegi teise modifikatsiooni või kohendamise tõttu, käib ikka närvidele küll.

õhtul, enne filmi vaatamist, korjasin kohe oma linad kuivatusruumist ära. hirm unustamise ees oli suur. alles siis maandusin särtsu ja popi kuuti õhtust filmi vaatama. särtsuga on küll natuke raske filme vaadata. kõikjal, kus mina tahaksin juba teist või kolmandat osa näha, pole tema isegi esimest osa näinud. näiteks eile, Thor 2. parema ülevaate oleks saanud, kui tal oleks nähtud nii esimene osa, kui ka "Avengers"...tegelikult. nüüd tekkis tal küsimusi. samas, kuna ta ulmet nikuinii eriti ei armasta, siis vast edaspidi sellist filmi valikut väldin. ta ju laseb minul filme valida, kuna ma enamusi näinud ning loodab, et toon talle parimad esile.


proosit

päev 121

magasin miski tõttu rahutult. varahommikul nägin veel kummalist und. olin sõpradega mingi väljasõidu eel kuhugi tähistama minemas. jõudsime mingisse kämpingu taolisse kohta, kus mugav majutus ning kõrts suure söögisaali ja saunaga. olime juba kergelt joogised, kui ka ise sauna jõudsime. mingid naised olid seal ees lõpetamas. üks neist veel rätikus, kes juhtumisi oli mu keskkooli aegne klassiõde. tegime veidi juttu. jõudsime rääkida igast asjadest, kuni jõudsime elu eesmärkideni. sel hetkel jäin ma pisut tummaks ning mõtlikuks, kuna leidsin, et mul polegi eriti neid. (unes) olin ma ju vallaline ning elasin selle kohast elu. nagu laksust tärkasid need tunded endise klassiõe vastu, mis mul kunagi kergemalt ta vastu olid. nüüd vanemast peast olid tunded ühtäkki palju suremad. oleksin äärepealt juba seal samas endisele klassiõele armastust vandunud, kui ehmatasin ennast ülesse...ma juba armastan ühte ning olen temaga ka abielus. mis kummaline unenägu. kas mu alateadvus tunnetab puudujääke või üritab mulle midagi muud öelda. igatahes lugesin kella pealt välja napilt 0500, haarasin lonksu vett ja keerasin teise külje mõeldes, et miisuga peaks siiski kõik korras olema ning nii pea teisi naisi armastama hakata plaanis pole.

ärgates oli imelik päkapik kurgus. tegin kohe hommikused protseduurid ning asusin teele. otsustasin ka linad täna läbi pesta, nisis haarasin kaasa. kolleegid juba jõudsid nalja teha, et kas peeretasin oma linad täis. kummaline, kas nemad siis linu ei pesegi.

tegin päeval taas mõned relvad korda. tegin eilegi. nüüd veel üks teha ning ühe teise detailid. viimastega paraku suurt ette võtta ei saa, kuna kalibreerimisseade on vaid amidel. nemad pole saanud mahti aga viimastel nädalatel kõrvaliste asjadega tegeleda, kuna neil endal kolimisega kiired ajad.


proosit

päev 120

läksin eile varakult magama, nisis puhkasin ennast korralikult välja. kohe varakult aitasin popil taas eBay vaidlusi teostada. aastapäeva toiduvalmistamisest siiski seekord osa ei võta, kuna relvad vajavad tohterdamist. kl1000 siiski meenus miisule äratuskõne teha, millele vastati äärmise üllatusena, kuna tegemist on vabariigi aastapäevaga ning magada saab kauem. mul loomulikult taas meelest läinud, et sellistel juhtudel pole hommikune äratus vajalik...mai bääd.

ropult kola tuli täna postiga. hakkan hirmuga mõtlema, kuidas ma selle kõik koju toimetan. pagasile pandi ju kriitilised piirangud peale. mingi peenem pudi läheb ilmselgelt siit miisuga minema.

peale sauna manustasime veel aastapäeva rooga õudukat vaadates. roog oli eestipärane ja hea ning film mõnusalt rõve...hea, et toit filmi kestel välja ei tulnud.


proosit

päev 119

rutiin - vaatasin Rambo saagat.

päev 118

tüüpiline L hommik. kuni süntari ürituseni polnud suht muhvigi teha. siis aga läks vitsutamiseks. isegi kodukootud kalja oli. õhtu vältel jõudsid isegi osad amit külla - 3 naist, 1 mees. naised läksid sauna katsetama, kutt istus meiega. aeg-ajalt käisid naised värsket õhku hingamas ning kurtsid, et ei saa kuuma kuidagi. ozi käis kontrollimas, kõik toimib. nad kas viskasid liiga vähe vett leiliks või siis on jube paksu nahaga. hiljem siiski oli juba kiljumist kuulda...said vist leili kogusele pihta lõpuks.

kutt, kes meie juures istus, oli Samoa'st pärit. kuna tema sauna ei läinud, siis ei õnnestunud ta tätokaid näha. selle rahva mehed on suht kõik ju täis kritseldatud. jutu käigus selgus, et ma olen nende kas nüüd grupi või suurema üksuse naiste seas üsna populaarne...et mitmetel nende amide naistel on minu vastu väike crush või nii. ega ei osanudki selle infoga eriti pihta midagi hakata. valdavalt pidavat olema ajendiks minu mohikaanlane. sellele lisanduv habe ja tätokad annavad järelikult hea välimusega kombo. nojah...kui nii sis nii. tuleb välja, et tahtmise korral oleks ami naistega lööki siis. saarlaste käest sellist tagasisidet ma igatahes saanud pole, kuid soengut on kommenteeritud küll...et näeb äge välja või nii.

hilisõhtul istusime veel kuttidega puhkeruumis ning tagusime kaarte. lõpuks jäin üsna uniseks. otsustasin, et lähen käin veel korra arvutist läbi ning siis koju tuttu. olin vist nii väsinud, et jäin sinna samma tukku. igatahes tegin üks hetk silmad lahti ning avastasin, et kell on kuus läbi hommikul. pekki, no enam ei viitsi koju kah ronida. tegin endale tiba mugavama pesa ning lasin rahulikult edasi.


proosit

päev 117

tegin täna üle pika aja isikliku töömeili lahti ning avastasin, et juba eelmiseks reedeks taheti mult vastust. nüüd kiiruga vaatan asju üle ning valmistan vastust vabandusega.

muidu on kuidagi jube tuim olla. pealelõunane unekas tüütab.

tegin tunnise uinaku. oeh...palju värskem olla. kuidagi jube hästi on see lõunauinak sobima hakanud. tegelt on ju ka tõestatud, et lühike uinak lõuna ajal tõstab ülejäänud päeva produktiivsust. ja tõepoolest...pea on lahti ning mõte toimib.

peale õhtusööki aitasin kaasa homsele sünnipäevarallile. oldi tegelt juba päeval alustatud. ma siis aitasin nüüd salati materjali hakkida ja juustu riivida...noaga. riivi pole, nisis käisi juustu fileerimine kiirendatud moel.

vaatasime veel ühe õhtuse filmi ära. lõpu poole hakkas mingit kärsakat uksest sisse tulema. raisad seal prügimäel põletavad taas keelatud sitta - plastik ja muu siuke. teevad seda meelega öösiti, muidu lendaks mingi kontroll peale. majutusse se ei levi, kuid tööaladele küll. fak raisk, peaks mingile võllile mainima...jube vastik on olla nii.


proosit

päev 116

vaatasin eile hilisõhtul majutuses enne magama jäämist anima filmi Free Birds. pean tunnistama, et päris hea oli. igatahes ned autod ja lennukid jäävad kõvasti alla.

hommikul läksime kohe teisele alale hülsse lindi lülidest eraldama. kuna eilsest jäi selg tiba kangeks, tegin eelnevalt kiire venitava ja soojendava trenni lihastele. alal särk seljast ning askeldama. seekord läks üsna kiiresti, oli vaid üks neljakraeline aluse täis.

peale lõunat läksime särtsuga solaariumisse taastuma. kuna teisel alal olin valdavalt palja seljaga päikse suunas, siis nüüd pikutasin vaid sellili lastes päikest vaid naba paitama. selg siiski sai vist nii palju, et homme peab vist pausi tegema. vähemalt hiljem saunas leilitades selga liiga ei kõrvetanud, aga hetkepiir on vist käes.

peale õhtusööki läks net ära. mul oli just ajalis-kriitilised pühatoimingud eBay's käimas. neti saabudes oligi ühe toimingu piir ületatud, kuid õnneks avanes sellele uus võimalus. teised võivad homseni kannatada. hiljem vaatasime koos veel ühe komöödia ära, nokkisin veel tiba arvutit ning majutusse ära.


proosit

päev 115

käisime enne lõunat teisel alal taas hülsse ja lindi lülisid sorteerimas. oii neid ikka jagus. hea, et suured magnetid on, muidu sorteeriks neid lülisid välja homse õhtuni. magnetiga eraldab ned hülsidest hõlpsamalt. coy alalt tuleb aga hülsse veelgi, nisis homme sama taks.

lõunal nagu ei kuhjanud eriliselt oma taldrikut, aga kõht sai kuidagi rõvedalt täis. sõin muidugi magustoiduks veel melonit ja viinamarju. ehk sestap hetkel nii täis. selle aga kusen peatselt välja...puhas vesi ju.

uued arstid tegid tervituseks ja vana doktori lahkumise puhul õhtusöögiks pitsa ja õlled välja. isegi ehedat kiluvõileiba sai...päris hea oli.


proosit

päev 114

suht tühine päev. kuidagi terve päev õnnestus taevas hall olla. nisis polnud ka erilist tuju miskit teha. trenni sai, kuid muidu oli löss. tegime ülejäänud Twilight saagale maratoni. särts loobus peale kolmandat osa. tema seda pubekate tujutsemist enam ei talunud. tal oleks seda just rohkem tarvis olnud, et tütardega midagi arutada...muig. tegelt oli mul lihtsalt igav ning popi polnud veel näinud.

sõdin oksjonitel papsi taskulampide üle. mõned on mul üle löödud, kuid just sellelt piirilt, mil on juba mõttekam välja osta. ei mõistagi, miks osad nii kõrgeid pakkumisi teevad.


proosit

päev 113

magasin hästi, oleks võind aint tiba varem magama minna. vaatan, kuidas päeva jooksul kujuneb...ehk pean taas lõunauinaku tegema.

enne lõunat sai paar korda jõudu tehtud. peale lõunat tegin taas tunnise uinaku solaariumis ning peale seda veel trenni. kui nüüd peale oppide lõppu kah nii vähe tööd oleks, siis sisuliselt vaid päike ja trenn käsikäes olekski.

suurejooneline filmiõhtu - vaatasime Twilight'i. särtsul läks süda täis. kuna aga popi pole neid korralikult näinud, siis andsime alla.


proosit

päev 112

avastasin eelneval õhtul väiksed ehituslikud vead läpaka alusel. juhtmete asetusega unustasin täielikult arvestada. et kõrvaklappe ja voolu kinnitada, pidin läpakat etepoole üle piirde meelitama. parandusteks nüüd kas nihutan jalgade asendit või pikendan esipiiret, mis tundub tegelikult lihtsam.

ärkasin enne kümmet. kuna oli põiekas, siis püsti ja punuma. tagasitulles siukest lebotamise tunnet enam polnud, nisis ei jäänud pikemalt munema ja filmi vaatama, mida tavaliselt siin pühapäeva hommikuti teinud olen. ajasin suled selga ja tolmasin alale. mõtlesin, et kui isu tuleb, saan ka seal veel filme passida.

käisin brunchil ära ja taas oli maandumas üks medi-kopter. eile käis neid lausa karjas...vähemalt 3x rohkem, kui tavaliselt. tava vigastuste kõrval oli ka 1 amide laip eilses partiis. täna sattusin oma alale jõudes väravate ees täpselt nägema, et maha tõsteti briti laikudes sõdur, jalad ees üleni kaetult ning just kõige rutakamalt med-auto suunas edasi ei tormatud. siin olles ei pruugi ta muidugi tingimata tähendada laipa - tõstetakse selles asendis, kuidas kiirem ja mugavam on ning nägu kaetakse tihti tolmu ja muu sodi näkku sattumise eest. ka tempo võib madalam olla, kui tegemist on vaenlase haavatuga (mõtle ise). sellele vaatamata aga muutusin tol hetkel emotsionaalseks, tõmbas silma märjaks. õnneks olid päiksekad ees ning keegi seda tuvastada ei saanud. ei saa seda endale lubada, et siin veel sellise asja puhul nõrkust välja näitaksin. kurilkasse jõudes viskasin kiirelt vastaval teemal musta huumorit, et emotsioonid kiirelt alla suruda...toimis...veidi. sestap sellest rohkem ei kriba.

enne õhtusööki avasin taas juuksurisalongi. Bobole tegin kohe normaalse sonksi, kuid siis tulid ka Popi ja Särts kohale. nemad tellisid kiirtoiduna korralikult üleküpsetatud kiilaka. kuna ma siiski mänguline inimene, pidin esialgu ikka mingid vigurid pähe tegema ja fotosüüdistused samuti võtma. Popil sai veel suht tagasihoidlikult 2 lihtsamat, kuna alguse tegi üldse kolmas isik ning seetõttu hilisem enam sedasi ei säranud, nagu Särtsul. talle tegin midagi taolist, mis ka minul ratastooli päevil korra oli. peale selle salvestamist modifitseerisin radikaalselt ning tegin uued tõestusmaterjalid. vaatan, kas meelitan need materjalid talt välja ka kuidagi, kuna tema fotokas oli.

õhtul õpetasin Särtsule korralikumalt ja iseseisvalt supikaid filmidele laadima. tal seda teha raskem, kuna inglise keelt ei mõika, nisis kontrollida nende sobilikkust ja õigsust keeruline. muus osas tegin talle selgeks, kust mida alla laadida ja kuidas peale panna.


proosit

päev 111

vedelesin ka täna hommikul tiba pikemalt, kuid nii käest ära ei lasknud, nagu eile. kl0900 pidi esialgu koosolek olema, kuid jäeti ära teemade puudumise tõttu.

tegime kolmekesi trenni. lihased hakkavad leebuma ja ei pitsita enam nii valusalt. peale koristamisi sain endale hoo sisse ühe puu-nikerdamisega, nisis 1 trenn jäi vahele. kui juba tuhin sees, ei tasu segada. nimelt valmistasin enda narile ripplaua läpaka jaoks. kuna ähvardati järgmise kuu jooksul kõik lisa mööbel tubadest välja tirida, et pakkimis-evakuatsiooni ajaks oleksid vaid narid ja varustus, siis vaja asjandust, millelt õhtuseid filme mugavam passida oleks. läpakas süles on kuidagi ebamugav ja läheb kuumaks kah. nisis valmis ta tegingi.

lõuna oli hea. pakuti taas neid grillvõileibu, mis jõulude ajal. eks muud pudi oli kah, kuid just need avaldasin enim muljet. kraapisin ka 3tk alale salaja kaasa, et hommikul hea võtta. lisaks suutsin ma oma vormi taskutesse veel hunniku banaane, mõned õunad ja 1 pirni ära paigutada. kui ma poleks püüdnud neid mügaraid oma taskute kohal varjata, oleksin välja näinud nagu ääretult kole rase naine.

tuli unekas peale. otsustasin seda horisontaalis leevendada. kuna aga ilm oli ilus ja päiksepaisteline, kerge jahutava tuulega, otsustasin projekti rakendada solaariumis. selleks on siis ühe teisel korrusel oleva konteineri kõrvaline ala. sisuliselt kuivatusruumi katus, mis kerge piirdega ümbritsetud, et soovi korral lausa palja vändaga sol'i võtta.

õhtupoole tegin veel tiba jõudu, vaatasime kolmekesi ära filmi "Teeth" ning kolisin majutusse oma mugavustega kodukino nautima.


proosit

päev 110

hommikune uni oli nii võimas, et mõneminutiline pikutamine venis ligi tunniseks uinakuks. eks sain ka üli sügavalt magada, kuna mu toanaabrist vana lõvi oli puhkusele läinud...see mees ragises läbi une, nagu vana laevavrakk kai ääres õõtsudes.

tegin oma igahommikuse 2 banaani, korrespondentsiga tutvumise ja äratuskõne miisule. ka tegin kuskil tunnikese pärast väheke võimlemist koos pingutustega. kuna esmane oli üle pika aja paar päeva tagasi, siis andsid täna lihased tunda...peamiselt kõht. iga istessetõus tundus, nagu suruksin nuga kõhtu. otsustasin lihased kergemini üles soojendada langetades istet ning tõusude arvu kümneni. ülejäänud lihastega oli korras. kuskil tunnikese pärast jälle. siis lõuna ja väheke tööd teisel alal ning hiljem taas trenn. püüan samuti selle rutiini sisse saada, mida mõni juba nädalaid juurutanud on.

sõbrapäeva puhul tellisin miisule lilli. ega ma kodus olles seda vast teinud polekski, aga olen ju ise kaugel ning kindlasti teeb se talle heameelt. tegin tellimuse juba nädala alguse poole. torkasin lilledele Rafaellod ja kaardi omakribatud luuletusega kah sekka. miisu oli paraku aga sõidus ja kontorist väljas. olukorra leevendamiseks otsustas miisu kolleeg ja hea sõber Kärt talle telefoni teel vähemalt teavitada, et saabus selline komplekt ning ladus toimetuse kuuldes ka luuletuse telefoni teel ette. kuna luuletus oli kergelt humoorika ja intiimse sisuga, said kolleegid vähemalt muhedalt naerda, aga noh...vähemalt minu panus oli antud.

peale lõunat suurt tarka teha polnudki. ei raatsinud tööga kah alustada, kuna raibe saaks muidu kole vara otsa. päeva peale sai veel paar korda jõudu tehtud ning õhtul filmi "I Spit On Your Grave" esimene ja teine osa ära vaadatud koos duoga. Esimese pauguga avastasin, et teine osa on siin olemas. olin seda puhkuse ajal ise otsinud, kuid ei saanud kätte...siin olemas. see aga meeldis särtsule sedavõrd, et ta sügeles kohe ka esimest vaatama. kuna nad üsna eraldi filmid, siis ei lähe tegevus ja ajastu segi, nisis miks mitte.

tänu pikale filmiõhtule saime majutusse alles 0030. kuna und polnud, lugesin raamatut. kl0100 plaanisin magada, aga raamat oli nii põnev ja järel vaid paarkend lehte...lasin võiduka lõpuni. veel viimase peatükini arvasin, et teema ei saagi selle raamatuga lahenduse, aga poole pealt tuli finish üsna lähedale. lõppedes jäi siiski kripeldama, mis raamatu jooksul arenenud lisa-arengutest põhiteema kõrvalt edasi saab. oli ju vähemalt 2 asja, mille arengut veel näha oleks tahtnud. v-o ongi kriminullide värk, et põhiteema lõppedes on ülejäänud arengud oma fantaasia vili.


proosit

päev 109

sõduritel algas uus ralli. peale lõunat esmane check-in. ise käisin peale lõunat postiasutusest läbi. mul oli tulnud üks koodlukuga taba, mis avaneb umbes ühel korral kümnest kui sedagi. sama postiga aga tagasi saata ei saa, kuna need võtavad vastu ainult amidelt. ülejäänutest - FeDex, UPS, DHL - on esimene liiga kallis, teine mitte nii usaldusväärne. ainult DHL-i soovitakse kasutada. koha peal selgus, et näruse 16$-se luku tagasi saatmine läheks mulle maksma tervelt 95$. naeruväärne...ei hakanud müüjale sellist meelehärmi tekitama. nimelt lubas ta saatmise kinni tasuda, kuid kahtlen, et ta sellist summat otstarbekaks loeb. kontakteerusin ja nüüd ootan vastust.

käisime ka usa poest läbi. ostsin sealt sõbrale sokid. ei saanud neid, mida vaja, nisis võtsin alternatiivid. endale ostsin paar pakki kummalist paisutatud maisi. paistavad huvitavalt valmistatud, kuid maitsta pole jõudnud.

hilisõhtul paistis, et seekord saavad sõjardid lõpuks koju. ronisid peale 2300 taas lennujaama. kuna öösel mulle toakaaslast läbi ukse ei vajunud, siis vast said minema.

olen oma raamatuga saanud nii kaugele, et 33lk on veel jäänud. oleks juba ammu läbi, kui öösiti magama ei peaks. loen seda õhtuti ja raamat on nii põnev, et laseksin jutti pikemaltki, kuid siis oleks hommikul veel unisem tõusta. muidu andsin juba miisule korralduse järgneva raamatu ostuks.  ehk jääb seda ka kojulennuks lugeda.


proosit

päev 108

täna otsustasid mind osad coylased juba külastada oma relvastuse asjus. kuna ma polnud nende jaoks grammigi liigutanud, pidid nad pettunult tagasi oma pessa ronima. hakati ajama mingit jama, et v-o üldse puhkus jääb ära ning paari päeva pärast saaks tiiru laskma...et siis oleks hea katsetada parandusi jne. mis kuradi jutt. ei jää teil miskit ära...ning kuhu kiiret teil nende relvadega on. ei lähe te ka kuhugi välja nii pea, nisis take it easy and relax. läksin marru...paukusin ja turtsusin oma ette, kuna ei taht teistele oma kallutatud tasakaalu näidata.


proosit

päev 107

oligi puhkuse-kaarik maha jäänud. poisid korjasid varahommikul oma kola lennujaamast kokku ja tassisid tagasi oma alale. ka meie juurest olid mõned minejad, kes tuld pritsides tagasi "kolisid". ainus rahulik oli Hannes, kes poheemlasliku olemisega ei hakanud probleemist üldse asja tegema - "parem passida siin, kui lennuki tõrgetega Küprosel või Britis kinni" ütles ta. iseenesest ju tõesti, ega siin sitem pole.

täna käis üks oma väikest vibu näitamas. oli minu puhkuse ajal tiirus käinud ning mingi vahepealne lask ei vallandunud. kahtlustas sodi lööknõela pesas. võtsin kelgu juppideks ning kaesin asja...polnud sees miskit. kui isegi oli, siis tõenäoliselt väljus keset laskmisi. igaks juhuks siiski tegin profülaktilise puhastuse ja õlitamise, vaatasin detailid kriitilise pilguga üle ning uuesti kokku. kummaline, ka eile käis üks oma mini-vibu näitamas...ei tea, kas sellest saab trend "igapäev üks".


proosit

päev 106

uus nädal. coylased sagivad rahutult ringi, kuna on puhkusele mineku päev. eksivad aeg-ajalt alale, et veel viimast lihvi korraldustele puhkuse ajaks anda.

peale lõunat tegid oma esmase check-in'i (täpselt nagu minagi). edasiselt tiksusid sellest ajast saadik lennujaamas, mis oli kummaline. mina ju tulin tagasi ning uuesti lennajaama alles öösel.

päeva peale hakkas selguma takistusi: lennuk hilineb, hilineb veel, mootori tõrked. hilisõhtuks aeti mingit putru, et lennuk on Türgi kohal ning hommikuks kuulsin, et tegi lausa hädamaandumise kas nüüd Türki või kuhugi. Hannesega kahtlustame, et saarlased ajavad pada. niikuinii olid mingid takistused, mis ei lasknud neid veel britist väljagi, kuid meile räägitakse, et on juba teel. companii ülem on pahane, kuna nördinud coylased olid terve teise päeva poole lennujaamas laiseldes maha visanud.


proosit

päev 105

pühapäevane rutiin - majanduspäev ja lebo


proosit

päev 104

esimeseks korralikuks tööpäevaks kujunes siis laupäev. vaatasin üle selle relvahunniku, mis ette laotud ning tegin kindla plaani seda enne mitte puudutada, kui coylased on puhkusele läinud. siis on selleks ajaks kõik asjad toodud ning keegi ei sega.

toodi ka tol päeval veel mõned relvad, nisis paari nädala peale tööd jagub...üle mõistuse siiski pole.


proosit

päev 103

magasin südamerahus lõunani. ajasin ennast 1200 püsti ning sättisin sööma. olin vist kaua eemal olnud, kuna kohalik toit maitses tavapärasest paremini.

loivasin peale sööki alale. tutvusin olukorraga peale 2-nädalasi muutusi. baasis suurt sittagi muutunud polnud, küll aga oli siin olukord kord palav, kord lumine, kord sadas taevast rakette alla. viimaseid oli ainult ühel korral ja kõigest 2tk. meeskond oli muidugi hambuni relvastatud ning ootasid sellele järgnevat kaltsupeade amokki, mida siiski ei saabunud. kurb oli, et jäin sellest kõigest ilma...oleks samuti tiba märulit ihanud.

lasin päeva rahulikus tempos õhtusse...ei tahtnud ennast esimese päevaga ära rebestada.


proosit

päev 102 - puhkuselt tulek

magada sai hästi...lasin rahus 0800ni. majutuse pidi üle andma juba kl0900 ning meil jäi vel 2h uue lennuni. viskasime suurema sodi lennujaama ära ning läksime Subway'sse keha kinnitama. korralikult ahjus tehtud on päris hea. ainus viga oli, et tellisin jala pikkuse asemel poolese.

ka nüüd kulus lennujaamas sitaks aega. kahjuks seda enam õlletamisega sisustada ei saanud, kuna tegemist militaarse baasiga. noh...lugesin veel raamatut ja lobisesin kuttidega. kui lõpuks õhku tõusime, arvasin, et saame taas Küprosel jalgu sirutada, aga sittagi. põrutasime ühe soojaga terve tee. ajakulu oli u.9h. peale lendu oli ikka rõve päraka maitse kurgus. otsustasin raamatu lehekülgi hilisemaks tiba säästa, nisis keskendusin telekale. persse, sealt tuli taas see film, mida kojulennul lausa 2x esitati. alustati üldse mingi totra eluloo dok'iga. peale filmi tuli vähemalt Top Gear ja lausa uued osad...või vähemalt mina polnud veel näinud.

peale maandumist võttis vähemalt pool tundi, et perse verevarustus taastuks. kohalik aeg oli täpsemini 0400. viisime suurema kola alale. vahetasin riided ja majutusse. pea sain padjale täpselt 0500. õnneks anti eelnevalt luba järgmine päeva sisse magada, nisis regulaarset äratust endale ei pannud. uni...


proosit

päev 101 - puhkuse lõpp

tänase sai miisu endale vabaks. hommikul otsustasime, et miisu sünnipäeva puhul teeme hea hommikusöögi, nisis tuiskasin Hesburgerisse ning naasin kolme peekoniburksiga. 2tk muidugimõista mulle...ma ei saaks muidu kõhtu täis. üllataval kombel siiski teise burksi keskel tabas kõhtu juba täiskõhu tunne. äärmiselt ebaharilik. jah, olin mõned friikad samuti närinud, kuid varasemalt võisin süüa 2 megaeinet silmagi pilgutamata. kas on afgaani toitumisharjumused ka mu isu muutnud. uhkus siiski alla ei vandunud, nisis pigistasin võiduka lõpuni.

miisu mind siiski lennujaama saatma ei tulnud, kuna juhuste kokkulangevuse tõttu oli tal langenud just sellele päevale 1 koolitus. viimase hetkeni olime siiski koos...viisin ta lausa õppustele kohale. selle järel põrutasin Mustika keskuse Rahva Raamatusse. Tahtsin Joomahulluse Päevaraamatu järge reisiraamatuks. kuna mul oli kodutöö tegemata ning teenindaja samuti mitmete köidete ja ilmumisaastate vahel ei orienteerunud hästi, ei saanudki ma konkreetset järge, vaid hoopis täiesti eraldiseisva teosena raamatu "Pigimust Seiklus". veidi kahju, kuid süübides raamatusse mu pettumus kadus kärmelt. kuradi hea teos. see on siuke kiminull läbi musta huumoriprisma. 2/3 raamatust praeguseks läbi. pean vist miisul visiidi ajal laskma veel mingisuguse tuua, et missi lõpus taas miskit head lugeda oleks.

peale raamatu väljakutset saabusin koju kiirelt asju pakkima. planeeri, palju sa tahad, enne minekut on ikka kiire. isegi mu rootsi keele õpik jäi koju - plaanisin seda taastama hakata. asjad kärmelt kokku, taksosse ja punuma. sain tegelikult aegsasti terminali. peale check-in'i oli lausa aega paar õlut enne õhkutõusu teha.
Helsinkis oleks kah tegelikult jõudnud õlle teha, kui oleks kohe teadnud lennu hilinemisest. selle asemel haarasin jooksuga söömist ja tormasin värava ette.
Londonis võttis mind ja veel mõnda kutti vastu taas log.ohvitser, kes meid tagasi sõjaväebaasi toimetas. käisime mingist söögikohast läbi. täitsin kõhu ning varusin ka hommikuks. ma ju tean, mis toitu seal majutuses pakutakse...ma ei annaks seda kerjuselegi mitte.
lugesin veel tunnike raamatut ning tuttu.


proosit

päev 99-100 - puhkus

viimased ühised päevad miisuga. esimese päeva võtsin taas taastumiseks. õhtul hängisin miisuga nii, et mina vaatasin arvutis klappidega filmi ning tema minu vastas, me mõlemi jalad sõlmes, luges oma tuliuuest e-lugerist raamatut.

järgmisel õhtul otsustasime veel korra minu vanemate juurest läbi käia enne naasmist afgaani. otsustasin kaasa võtta Jaak Daanieli, polnud ju oma sõpra terve puhkuse vältel näinud. ka paps hakkas Jack'iga kodus üsna hästi läbi saama...mul hea meel. mängisime vanemate juures taas 3 tiiru Scrabl'it. kui eelmine kord võitsin vaid esimese mängu ning ülejäänud 2 mängu vajusid joobe astme tõusuga nagu MASU aegsed aktsjad, siis seekord oli mu tase võrreldav kulla hinna hüplemisega ühe päeva jooksul - 1. võit, 2. hale kaotus, 3. suur võit. tundub, et sõber Jack mõjub mu lingvistikale ergutavamalt, kui papsi kanged viinakoksid. ka varem olen Jack'i seltsis ainult paremat aega veetnud, aga seekord tõdesin, et ta on mulle lausa tublisti abiks.


proosit

päev 97-98 - puhkus

tänaseks planeeriti siis suur külaliste vastuvõtt - mu sõbrad ja vanemad. alustasime suht hommikul juba küpsetamist ja muud vorpimist. eelneval õhtul tõmbasin korterile ka tolmuimejaga tiiru peale, kuni kallis proualiine sõbrannaga linnas veinikoolitusel käis, nisis oli korter laias laastus puhas. peale kokkamist vaid köögi ümbrus üle tõmmata.

trobikond sõpru sadas kohale ning jagasin ka neile tellitud kingitused välja. kuna "ilusaid asju" naistele oli vähe, loeti mulle sõnad peale, et järgneval korral olgu topelt. ka esitati tellimus Under Armor särkidele. mul läheb vist pool palka kingitusteks.

seltskond oli tore ja õhtu lõbus. hea oli rahvast üle pika aja näha. kahjuks osad siiski ei saabunud - kel oli laps haige, kes hõivatud, kes infopunktist (FB) võõrandunud. tänapäeval ei viitsi mina enam meile laiali saata. viskan info feispuuki ning, kes puudutatuna tunneb, tuleb kohale.

järgmine päev oli siiski pisut õlle-väsimust. õnneks sügavat pohmakat aga mitte. nimelt olingi planeerinud nii, et joogiks on punch ja õlu. tavaliselt joovad esimest naised ja teist mehed. strobo võttis siiski algatuseks ise poole liitrise kannuga punch'i ning mõni mees ihkas üldse viina. paps taipas ise endale viina kohale vedada, kuid ega siis sellest teistele janustele piisanud. kuna janusel on jalad, siis Jana ja Kristo tõttasid poodi. alustasime peoga varakult, nisis alko keeluni oli aega. ise suutsin ennast siiski viinast eemal hoida. nüüd hea meel, et suutsin. poleks üldse järgmine päev suutnud olla.

nii siis hakkasime valmistuma teiste külaliste vastuvõtuks. seekord miisu poolne tutvusringkond, kellega ma lähedaseks sõbrunenud olen. kirsiks oli Anu ja Rune Norrast. küpsetamisel see kord nii palju kaasa ei löönud kui eelmisel õhtul, aitasin vaid tainast sõtkuda ja veel paar üksikut asja. valdavalt kosusin, kuni vahetult külaliste saabumiseni. peale paari õlut Rune'ga (nad saabusid esimestena) oli enesetunne taastunud ning jutt läks juba libedamalt. meil on kuidagi alati teineteisega millestki rääkida. kroonilist mölapidamatust pole, kuid väikeste vahedega lobiseme tundide viisi. vast sestap veetsingi ülejäänud külaliste saabudes enamus ajast Rune'ga, kuna mees kaugelt, keda kohtan harva ning juttu jätkus. eks aeg-ajalt ka teistega, kuid valdavalt lahutas nende meelt siiski miisu.

ka õhtu lõppedes astusid Anu ja Rune alles viimastena välja. kui nad poleks pidanud homme tagasi Norrasse minema, oleksime vist hommikuni tipsutanud. minul poleks selle vastu tegelt midagi olnud, kuna mul vabad päevad. miisu aga pidi samuti tööle minema. oli taaskord tore õhtu.


proosit

päev 91-96 puhkus

järgneval päeval vaatasin üle ka oma nänni, mis koju vahepeal saabunud oli. olin tellinud Urbanears kõrvaklapid ning Practical Katanale lisaks Wakizashi ja Tanto poest Relvad.ee. aa...ühe komplektsema noateritaja lasin samuti miisul sealt osta. päeva jooksul külastasime ämma. andsin ka tema kingitused üle. lisaks kinnitasime seina kunagi varem kingituseks ostetud iidse maakaardi koopia ning paigaldasime miisuga seina uue stepsli.

õhtul külastasime minu vanemaid. võtsime tiba napsu, lobisesime juttu ning mängisime Scrable sõnamängu. esialgu võitsin, kuid peale purju jäämist enam nii osav ei olnud. sain oma esimese pohmaka puhkusel.

järgnev päev taastusin. ülejäänud päevade jooksul tarnisi sõpradele, tuttavatele, kolleegidele kokku ostetud kraami laiali, õiendasin arveid pangas, ajasin muid asju ning lõõgastusin.


proosit

päev 89-90 - puhkusele minek

lennuk tõusis õhku u.0430 hommikul. põrutasime küprose suunas. laadisin ennist oma telefoni aku korralikult täis, et reisi ajal vähemalt musooni normaalselt kuulata. nii pea, kui afgaani õhuruum ületatud oli, jagas lennupersonal kõigile pindise heinekeni - saarlaste kuninglik traditsioon sõjakolde piiridest lahkumisel. küprosele jõudsime u.5h pärast. selle aja jooksul näitas küll lennuki peal paari filmi ja "Top Gear'i", mida kõike juba nähtud oli. sestap püüdsingi muusika saatel valdavalt magada...pluss unetu öö oli ju selja taga.

kiire tankimine ja sirutus küprosel (u.1h). suur osa rahvast läks maha. saarlastel on kombeks vahetult peale afgaanist lahkumist teha küprosel (või alternatiivina muus riigis) 24-48h dekompressiooni (joovad, elavad välja jm.), et siis värsketena koju naasta. peale tuli rahvas, kes selle juba läbinud olid.

edasi oli ligi 4h lendu britti. plaanide järgi pidime maanduma sõjaväe lennujaamas, kuid ligidal olles nägin monitori pealt kaarti, millel lennuk juba baasi kohal ning millegi pärast ei kõrgus ega kiirus ei vähenenud. raibe lasi rahulikult kuskil 200km lääne suunas edasi. maandus siis, kedagi maha ei läinud. peale tuli neoonjopes mees, kes marssis kohe kokpitti. umbes minuti pärast väljus ning me alustasime uuesti õhkutõusuga. ei tea mis jube hinnaline ja oluline pisi-pakk see olema pidi, et selleks nii palju lennukikütust raisata.

tänu vahepeatusele hilinesin plaanipärasest maandumisest 1,5h. kontakt-ohvitser, kes mind vastu võttis, teatas, et hetke seisuga me enam Londoni lennule ei jõua. mis tähendas minule, et kojusaabumine nihkub cc.24h. ööbisin baasi majutuses. läksin kl1800 juba magama, kuna olin väsind ning edasi põrutasin juba kl0400. londoni lennujaamas järgmine päev oli juba sujuvam. sain pagasi varakult antud ning vaba aega. astusin sisse baari nii pea, kui seal uksed avati...kl1000. toksisin telefoniga ja libistasin 2 õlut, kuni tuli taas suund lennuki poole võtta. kusjuures kummaline oli see, et kui afgaani iiri ületades maitses õlu kuidagi väga võõralt ja kummaliselt, siis nüüd läks asi juba libedamalt alla. kas lennuki peal oli õlu kuidagi kannatanud või võttis mul harjumine aega.

järgnev 3h möödus kiirelt. Helsinki lennujaamas oli samuti aega 1 õlle teha. vaikselt väravasse ronides juhatas mind aga väravainfo hoopis pagasisse. kui infost aru pärisin, selgus, et värav on muudetud. on türrid ikka...pidin nüüd uuesti turvakontrolli läbima - taskud tühjaks, läbikatsumine ning taskud täis laadida taas. olin pahane, kuid kodulähedus lohutas veidi.

Tallinas maandusin kuskil 2200. miisu oli kenasti vastas. kallistasime pikalt ning ei saanud silmi teineteisest lahti. lõpuks maandusime autosse. kojujõudnult samuti kaua ei võtnud, kui asusime abielupaari pühatoimingu kallale. mõlemid õnnest uimased, rüüstasime mu pagasi läbi. miisul oli tarvis vaja ju kohe ka oma nänn kätte saada. ausaltöeldes ei oskagi pakkuda, mis kell lõpuks magama saime, kuid uni oli üle nädalate parim.


proosit