magasin südamerahus lõunani. ajasin ennast 1200 püsti ning sättisin sööma. olin vist kaua eemal olnud, kuna kohalik toit maitses tavapärasest paremini.
loivasin peale sööki alale. tutvusin olukorraga peale 2-nädalasi muutusi. baasis suurt sittagi muutunud polnud, küll aga oli siin olukord kord palav, kord lumine, kord sadas taevast rakette alla. viimaseid oli ainult ühel korral ja kõigest 2tk. meeskond oli muidugi hambuni relvastatud ning ootasid sellele järgnevat kaltsupeade amokki, mida siiski ei saabunud. kurb oli, et jäin sellest kõigest ilma...oleks samuti tiba märulit ihanud.
lasin päeva rahulikus tempos õhtusse...ei tahtnud ennast esimese päevaga ära rebestada.
proosit
No comments:
Post a Comment