Wednesday, February 12, 2014

päev 97-98 - puhkus

tänaseks planeeriti siis suur külaliste vastuvõtt - mu sõbrad ja vanemad. alustasime suht hommikul juba küpsetamist ja muud vorpimist. eelneval õhtul tõmbasin korterile ka tolmuimejaga tiiru peale, kuni kallis proualiine sõbrannaga linnas veinikoolitusel käis, nisis oli korter laias laastus puhas. peale kokkamist vaid köögi ümbrus üle tõmmata.

trobikond sõpru sadas kohale ning jagasin ka neile tellitud kingitused välja. kuna "ilusaid asju" naistele oli vähe, loeti mulle sõnad peale, et järgneval korral olgu topelt. ka esitati tellimus Under Armor särkidele. mul läheb vist pool palka kingitusteks.

seltskond oli tore ja õhtu lõbus. hea oli rahvast üle pika aja näha. kahjuks osad siiski ei saabunud - kel oli laps haige, kes hõivatud, kes infopunktist (FB) võõrandunud. tänapäeval ei viitsi mina enam meile laiali saata. viskan info feispuuki ning, kes puudutatuna tunneb, tuleb kohale.

järgmine päev oli siiski pisut õlle-väsimust. õnneks sügavat pohmakat aga mitte. nimelt olingi planeerinud nii, et joogiks on punch ja õlu. tavaliselt joovad esimest naised ja teist mehed. strobo võttis siiski algatuseks ise poole liitrise kannuga punch'i ning mõni mees ihkas üldse viina. paps taipas ise endale viina kohale vedada, kuid ega siis sellest teistele janustele piisanud. kuna janusel on jalad, siis Jana ja Kristo tõttasid poodi. alustasime peoga varakult, nisis alko keeluni oli aega. ise suutsin ennast siiski viinast eemal hoida. nüüd hea meel, et suutsin. poleks üldse järgmine päev suutnud olla.

nii siis hakkasime valmistuma teiste külaliste vastuvõtuks. seekord miisu poolne tutvusringkond, kellega ma lähedaseks sõbrunenud olen. kirsiks oli Anu ja Rune Norrast. küpsetamisel see kord nii palju kaasa ei löönud kui eelmisel õhtul, aitasin vaid tainast sõtkuda ja veel paar üksikut asja. valdavalt kosusin, kuni vahetult külaliste saabumiseni. peale paari õlut Rune'ga (nad saabusid esimestena) oli enesetunne taastunud ning jutt läks juba libedamalt. meil on kuidagi alati teineteisega millestki rääkida. kroonilist mölapidamatust pole, kuid väikeste vahedega lobiseme tundide viisi. vast sestap veetsingi ülejäänud külaliste saabudes enamus ajast Rune'ga, kuna mees kaugelt, keda kohtan harva ning juttu jätkus. eks aeg-ajalt ka teistega, kuid valdavalt lahutas nende meelt siiski miisu.

ka õhtu lõppedes astusid Anu ja Rune alles viimastena välja. kui nad poleks pidanud homme tagasi Norrasse minema, oleksime vist hommikuni tipsutanud. minul poleks selle vastu tegelt midagi olnud, kuna mul vabad päevad. miisu aga pidi samuti tööle minema. oli taaskord tore õhtu.


proosit

No comments:

Post a Comment