lennuk tõusis õhku u.0430 hommikul. põrutasime küprose suunas. laadisin ennist oma telefoni aku korralikult täis, et reisi ajal vähemalt musooni normaalselt kuulata. nii pea, kui afgaani õhuruum ületatud oli, jagas lennupersonal kõigile pindise heinekeni - saarlaste kuninglik traditsioon sõjakolde piiridest lahkumisel. küprosele jõudsime u.5h pärast. selle aja jooksul näitas küll lennuki peal paari filmi ja "Top Gear'i", mida kõike juba nähtud oli. sestap püüdsingi muusika saatel valdavalt magada...pluss unetu öö oli ju selja taga.
kiire tankimine ja sirutus küprosel (u.1h). suur osa rahvast läks maha. saarlastel on kombeks vahetult peale afgaanist lahkumist teha küprosel (või alternatiivina muus riigis) 24-48h dekompressiooni (joovad, elavad välja jm.), et siis värsketena koju naasta. peale tuli rahvas, kes selle juba läbinud olid.
edasi oli ligi 4h lendu britti. plaanide järgi pidime maanduma sõjaväe lennujaamas, kuid ligidal olles nägin monitori pealt kaarti, millel lennuk juba baasi kohal ning millegi pärast ei kõrgus ega kiirus ei vähenenud. raibe lasi rahulikult kuskil 200km lääne suunas edasi. maandus siis, kedagi maha ei läinud. peale tuli neoonjopes mees, kes marssis kohe kokpitti. umbes minuti pärast väljus ning me alustasime uuesti õhkutõusuga. ei tea mis jube hinnaline ja oluline pisi-pakk see olema pidi, et selleks nii palju lennukikütust raisata.
tänu vahepeatusele hilinesin plaanipärasest maandumisest 1,5h. kontakt-ohvitser, kes mind vastu võttis, teatas, et hetke seisuga me enam Londoni lennule ei jõua. mis tähendas minule, et kojusaabumine nihkub cc.24h. ööbisin baasi majutuses. läksin kl1800 juba magama, kuna olin väsind ning edasi põrutasin juba kl0400. londoni lennujaamas järgmine päev oli juba sujuvam. sain pagasi varakult antud ning vaba aega. astusin sisse baari nii pea, kui seal uksed avati...kl1000. toksisin telefoniga ja libistasin 2 õlut, kuni tuli taas suund lennuki poole võtta. kusjuures kummaline oli see, et kui afgaani iiri ületades maitses õlu kuidagi väga võõralt ja kummaliselt, siis nüüd läks asi juba libedamalt alla. kas lennuki peal oli õlu kuidagi kannatanud või võttis mul harjumine aega.
järgnev 3h möödus kiirelt. Helsinki lennujaamas oli samuti aega 1 õlle teha. vaikselt väravasse ronides juhatas mind aga väravainfo hoopis pagasisse. kui infost aru pärisin, selgus, et värav on muudetud. on türrid ikka...pidin nüüd uuesti turvakontrolli läbima - taskud tühjaks, läbikatsumine ning taskud täis laadida taas. olin pahane, kuid kodulähedus lohutas veidi.
Tallinas maandusin kuskil 2200. miisu oli kenasti vastas. kallistasime pikalt ning ei saanud silmi teineteisest lahti. lõpuks maandusime autosse. kojujõudnult samuti kaua ei võtnud, kui asusime abielupaari pühatoimingu kallale. mõlemid õnnest uimased, rüüstasime mu pagasi läbi. miisul oli tarvis vaja ju kohe ka oma nänn kätte saada. ausaltöeldes ei oskagi pakkuda, mis kell lõpuks magama saime, kuid uni oli üle nädalate parim.
proosit
Showing posts with label seks. Show all posts
Showing posts with label seks. Show all posts
Wednesday, February 12, 2014
Saturday, December 7, 2013
päev 40
peale pikka päeva istusime õhtusöögi järel taas sauna ees ning lobisesime. päeval olid meile tulnud omad joped Kabul'ist (neist isegi 1 rootslane) ning seekord selts segasem. rääkisime igast uskumatutest lugudest kohalike pihta. olevat olnud mingi kohalik, kes meile kunagi ravile toodi. arstid leidsid talt mingi haiguse ning kahtlustasid just sugulist. küsimuse peale, kui tihti ja millal viimati seksi tegite vastas afgaan, et täna hommikul. enne seda nädala jooksul ühe eesliga, poisiga, sokuga, koeraga...naine alles täna - ladus kutt rahulikult ette. arstil jäi karp lahti.
oma jutuga trumpas eelmise üle aga üks noorem sõjard. lugu - oli mingi afgaan kunagi kas haiguse või vigastuse tõttu saanud selle sitakoti kõhu peale. kuigi oleks võinud juba asja parandada, oli mees sellega niivõrd mugavdunud, et ei plaaninudki enam õigeid kanaleid kasutada. siiski umbes poole aasta järel tüüp uuesti haiglasse maandus. nimelt oli auku kõhus põletik sisse ronind. peale analüüse selgus, et tüübil on seal samas augus süüfilis. kui küsiti, kuidas see võimalik on, siis põhjenduseks tõi, et mõned olid maksnud selle eest, et nimme seda samust auku põrutada. no täiesti pekkis. üks asi, et tüüp oli sellise asjaga nõus, aga no kui värdi pead sa ikka olema, et tekiks üldse himu sellisesse kohta oma vänta toppida. haiged inimesed ned afgaanid ikka.
proosit
oma jutuga trumpas eelmise üle aga üks noorem sõjard. lugu - oli mingi afgaan kunagi kas haiguse või vigastuse tõttu saanud selle sitakoti kõhu peale. kuigi oleks võinud juba asja parandada, oli mees sellega niivõrd mugavdunud, et ei plaaninudki enam õigeid kanaleid kasutada. siiski umbes poole aasta järel tüüp uuesti haiglasse maandus. nimelt oli auku kõhus põletik sisse ronind. peale analüüse selgus, et tüübil on seal samas augus süüfilis. kui küsiti, kuidas see võimalik on, siis põhjenduseks tõi, et mõned olid maksnud selle eest, et nimme seda samust auku põrutada. no täiesti pekkis. üks asi, et tüüp oli sellise asjaga nõus, aga no kui värdi pead sa ikka olema, et tekiks üldse himu sellisesse kohta oma vänta toppida. haiged inimesed ned afgaanid ikka.
proosit
Thursday, August 4, 2011
Friday, July 8, 2011
Drifting Vana-Saalusel
eile alustasime oma eesti trippi, mille ettevalmistused algasid juba eelmisel nädalal. omekune korteri-garantiiremont lõppes ja kohe tuiskasime. miisu laadis masina kütust täis, nullis tripi ning off we go.
aajah...meenus, esmalt käisime ka viimsist läbi, et miisu uus-vana mustaks värvitud kleit väidetavalt tallinna parimast värvi-laborist ära tuua (väga ilus oli) ning sis koheselt tartu poole punuma. tartus tegime väikse peatuse Krooksu pubis, et keha kinnitada. Miisu väitel oli se ülikooli päevil tasemel koht, eile aga tundus burger kuidagi nii kõva saiaga, et minul olid lõpetades lõualihased ni väsinud ja valusad, et kaalusin hambad kinni traatida ja mõneks ajaks kõrre-toidule üle minna ;P
tõttasime edasi võru suunas. kohal sõitsime suht otse läbi. tänu sellele nägi miisu ka võru ainsa valgusfoori ära (kui oleks linna kõrvalt läinud, oleks kiirem, aga tühjem olnud). ja kuperjanovi pataljoni näitasin samuti...no ta pole varem võrus käinud noh :P
miisu tahtis vastseliina linnust näha. noh jõudsime sis sinna. kõik asfaldt oli üles kaevatud, teed tolmused, ühtegi viidet pole. jõudsime sellest külast (vist on küla) juba läbi...vähemalt nii tundus. tegime peatuse, et kaarti vaadata. miisu otsis vaatamisväärsuste loendist välja, et linnus asub vana-vastseliinas...toimus väike ümberarvestamine. tunde järgi olime kuskil heinasoo kandis, nisis koordineerisin ma miisu liikumist kõhutunde järgi.
kohal oli linnus ülimalt lagunenud. minu jaoks tundus seal olevat lausa 2 väikest linnust. üks renoveeritav, teine torn, millele sisse trepp ehitatud. trepi ees oli hoiatav kiri - kui tavaliselt on "varisemisohtlik" või "ettevaatust, kuri koer/siin valvan mina" jne., oli seal "ettevaatust, mesilased". nagu et...mida..!? aga eelviimasel tasandil oli tõesti pidev õhuliiklus. nad olid ühte seinaavasse vast pesa teinud. me liikusime rahulikult mööda ja ei juhtunud miskit. viimaselt tasandilt avanes suur vaade ni eemale kui ka torni südamikku. üleval haaras ni suur romantika tunne, et seda tunnet rahuldamata alla tulla ei saanudki ;D äge oli

tulime alla ning lõpuks otsustasime päeva pea-sihtkohta liikuma hakata - valga. otsealternatiivid olid valdavalt läbi kruusateede. jah, oli ka kõvakatet, kuid mingi aeg se kadus...kiirus siiski püsis. vana-saaluse kandis suutis miisu isegi drifti lasta. kuna esimene laabus hästi, lasi ta samas vaimus edasi. paraku saabus autole suht kiire peatumine peale laskumist, tõusu ja järsku kurvi. hea, et rihmad peal olid...kuskil 60-70 kiiruse pealt oleksin muidu mina maandunud miisu otsas ning tema poolenisti õues. suurimad vigastused olidki miisul tegelt - kinga mitte-fikseeriv rihm ja küüs katki...muud polnudki. koheselt oli ka kohal juhuslik kohalik, kellega kuskil 1,5km eemale traktori järgi läksin.

kuna auto mind ei oodanud ning traktor mind ei mahutanud, oli minu naasmise ajaks juba auto püsti. välistest vigastustest oli lisaks ainult õli leke kuskil. tänasime meeskonda (vahepeal olid veel 2 kohalikku siginenud), pakkisime asjad ning asusime tagasi kodu poole.
tee peal ossime närimist, jooki ja mootoriõli. jah, viimast oli vähevõitu (v-o seda kuskilt lekkiski).
terve päeva jooksul tegi miisu päris mitu isiklikku rekordit:
päeva pikim tripp - 630km
pikim sõit ämblikuvõrguga - 280km
pikim sõit läbi udu (nähtavus u.10m ja ämblikuvõrguga) - u.100km
võimas ja kiireim eesti tripp ever...proosit
aajah...meenus, esmalt käisime ka viimsist läbi, et miisu uus-vana mustaks värvitud kleit väidetavalt tallinna parimast värvi-laborist ära tuua (väga ilus oli) ning sis koheselt tartu poole punuma. tartus tegime väikse peatuse Krooksu pubis, et keha kinnitada. Miisu väitel oli se ülikooli päevil tasemel koht, eile aga tundus burger kuidagi nii kõva saiaga, et minul olid lõpetades lõualihased ni väsinud ja valusad, et kaalusin hambad kinni traatida ja mõneks ajaks kõrre-toidule üle minna ;P
tõttasime edasi võru suunas. kohal sõitsime suht otse läbi. tänu sellele nägi miisu ka võru ainsa valgusfoori ära (kui oleks linna kõrvalt läinud, oleks kiirem, aga tühjem olnud). ja kuperjanovi pataljoni näitasin samuti...no ta pole varem võrus käinud noh :P
miisu tahtis vastseliina linnust näha. noh jõudsime sis sinna. kõik asfaldt oli üles kaevatud, teed tolmused, ühtegi viidet pole. jõudsime sellest külast (vist on küla) juba läbi...vähemalt nii tundus. tegime peatuse, et kaarti vaadata. miisu otsis vaatamisväärsuste loendist välja, et linnus asub vana-vastseliinas...toimus väike ümberarvestamine. tunde järgi olime kuskil heinasoo kandis, nisis koordineerisin ma miisu liikumist kõhutunde järgi.
kohal oli linnus ülimalt lagunenud. minu jaoks tundus seal olevat lausa 2 väikest linnust. üks renoveeritav, teine torn, millele sisse trepp ehitatud. trepi ees oli hoiatav kiri - kui tavaliselt on "varisemisohtlik" või "ettevaatust, kuri koer/siin valvan mina" jne., oli seal "ettevaatust, mesilased". nagu et...mida..!? aga eelviimasel tasandil oli tõesti pidev õhuliiklus. nad olid ühte seinaavasse vast pesa teinud. me liikusime rahulikult mööda ja ei juhtunud miskit. viimaselt tasandilt avanes suur vaade ni eemale kui ka torni südamikku. üleval haaras ni suur romantika tunne, et seda tunnet rahuldamata alla tulla ei saanudki ;D äge oli
tulime alla ning lõpuks otsustasime päeva pea-sihtkohta liikuma hakata - valga. otsealternatiivid olid valdavalt läbi kruusateede. jah, oli ka kõvakatet, kuid mingi aeg se kadus...kiirus siiski püsis. vana-saaluse kandis suutis miisu isegi drifti lasta. kuna esimene laabus hästi, lasi ta samas vaimus edasi. paraku saabus autole suht kiire peatumine peale laskumist, tõusu ja järsku kurvi. hea, et rihmad peal olid...kuskil 60-70 kiiruse pealt oleksin muidu mina maandunud miisu otsas ning tema poolenisti õues. suurimad vigastused olidki miisul tegelt - kinga mitte-fikseeriv rihm ja küüs katki...muud polnudki. koheselt oli ka kohal juhuslik kohalik, kellega kuskil 1,5km eemale traktori järgi läksin.
kuna auto mind ei oodanud ning traktor mind ei mahutanud, oli minu naasmise ajaks juba auto püsti. välistest vigastustest oli lisaks ainult õli leke kuskil. tänasime meeskonda (vahepeal olid veel 2 kohalikku siginenud), pakkisime asjad ning asusime tagasi kodu poole.
tee peal ossime närimist, jooki ja mootoriõli. jah, viimast oli vähevõitu (v-o seda kuskilt lekkiski).
terve päeva jooksul tegi miisu päris mitu isiklikku rekordit:
päeva pikim tripp - 630km
pikim sõit ämblikuvõrguga - 280km
pikim sõit läbi udu (nähtavus u.10m ja ämblikuvõrguga) - u.100km
võimas ja kiireim eesti tripp ever...proosit
Tuesday, August 17, 2010
PIHTIMUS
"..bless me father I have sined...it's been forever since my last confesion..." :P
mõtlesin, et ostaks pisargaasi ja hakkaks sis hulkuvaid koeri taga ajama. ni öelda peni-jahile...loll mõte, mis.
ehituspoisid on juba mitmed nädalad majade vahel rüganud. krt, pealevaadates tööd mingi überkeerulised pole, aga deem, kus vennad oskavad selle peale aega kulutada...tundub, et tunnipalgad kõigil, kui siuke uimane ona kogu aeg toimub...peaks minema mingi oraga neid peksma ja persest torkima, et saaksid juba ükskord rahu ja vaikust...urrgh.
vihm kadund ja taevas selge...no tegelt mingi kerge hall kuma kõrgemates kihtides on, kuid päike pääseb igatahes vabalt läbi. pean otsustama, kas vel läen välja või mitte. krt, lõunagi vel söömata...ja hui ma täis kõhuga liikuda viitsin ning näljasena ei liigu kuhugi. otsustatud - edasilükatud.
huvitav, kas naiste tsüklit sab ennetada asjaoluga, et ta terve päeva (või õhtul) tavapärasemast pahuram on..? osade puhul se muidugi ei pruugi mõigata, kui tsükli üle õnnelik ollakse. aga kogemuste järgi läevad enamus sellest teadmisest pigem pahuraks ning tihti juba enne algust. et, kui naine tavapärasest rohkem paugub, sis äkki paras saba jalge vahel tibake eemal hoida, teadmisega, et naine hakkab kohe "lekkima", ja se kahtlane aeg nurgas mööda saata, et naise käest nähvata ei saaks.
L-P oli MVO suvekas. päris asjalik oli...kohati isegi liiga, kuna koosoleku teemad läksid jube tõsiseks ja kriitiliseks. jäi ka lahkamata asju, mida peab hiljem väiksema grupeeringu siseselt otsustama. aga ütleks, et tähtsamad asjad sai siiski paika pandud.
sai ka paar intekat ära tehtud - kahju, et ni vähe, aga selle eest ni mitmetigi erinevad, mis oli minu jaoks väga meeldiv. tore näha, et erineva suhtumisega isiksusi meil ikka (pole üksluine ja igav).
lõpuks kahele inimesele ka põhisündmus - olge(m) uhked ;)
peale õlletralli ärkasin omekul teadmisega, et eriti palju und just ei saand...ni umbes 6h sain magada, nisis olin omekul vel parasjagu õllene ja silmadki vel loojas. aga tunnike hiljem olin juba kodu poole sõidus ja peatselt oma miisu kaisus.
kodus sis olin ni andunult miisu küljes kinni, et ei suutnud temast lahti lasta vähemalt tund aega...ja õhtul taas - olime nagu takjad ;) avastasin, et mul on musta tukaga ja tedretähnilise ninaga valge kass ning 1 hall-karvane-pehme pedest vatitups kah (viimane tuli koos kassiga ;P). kui se vatitups otsa sab, sis ni pea uut kül ei võta. kui, sis aint lühikese-madala-sirge karvaga...ei mingit kohevat karva. korter igast karvu täis juba...kopp ees. ausalt, jube kiusatus on se pedest vatitups aparaadi alt läbi lasta..! sitt väga keema läeb, sis teen ära ;D
proosit
PS: your sins are forgiven ;P
mõtlesin, et ostaks pisargaasi ja hakkaks sis hulkuvaid koeri taga ajama. ni öelda peni-jahile...loll mõte, mis.
ehituspoisid on juba mitmed nädalad majade vahel rüganud. krt, pealevaadates tööd mingi überkeerulised pole, aga deem, kus vennad oskavad selle peale aega kulutada...tundub, et tunnipalgad kõigil, kui siuke uimane ona kogu aeg toimub...peaks minema mingi oraga neid peksma ja persest torkima, et saaksid juba ükskord rahu ja vaikust...urrgh.
vihm kadund ja taevas selge...no tegelt mingi kerge hall kuma kõrgemates kihtides on, kuid päike pääseb igatahes vabalt läbi. pean otsustama, kas vel läen välja või mitte. krt, lõunagi vel söömata...ja hui ma täis kõhuga liikuda viitsin ning näljasena ei liigu kuhugi. otsustatud - edasilükatud.
huvitav, kas naiste tsüklit sab ennetada asjaoluga, et ta terve päeva (või õhtul) tavapärasemast pahuram on..? osade puhul se muidugi ei pruugi mõigata, kui tsükli üle õnnelik ollakse. aga kogemuste järgi läevad enamus sellest teadmisest pigem pahuraks ning tihti juba enne algust. et, kui naine tavapärasest rohkem paugub, sis äkki paras saba jalge vahel tibake eemal hoida, teadmisega, et naine hakkab kohe "lekkima", ja se kahtlane aeg nurgas mööda saata, et naise käest nähvata ei saaks.
L-P oli MVO suvekas. päris asjalik oli...kohati isegi liiga, kuna koosoleku teemad läksid jube tõsiseks ja kriitiliseks. jäi ka lahkamata asju, mida peab hiljem väiksema grupeeringu siseselt otsustama. aga ütleks, et tähtsamad asjad sai siiski paika pandud.
sai ka paar intekat ära tehtud - kahju, et ni vähe, aga selle eest ni mitmetigi erinevad, mis oli minu jaoks väga meeldiv. tore näha, et erineva suhtumisega isiksusi meil ikka (pole üksluine ja igav).
lõpuks kahele inimesele ka põhisündmus - olge(m) uhked ;)
peale õlletralli ärkasin omekul teadmisega, et eriti palju und just ei saand...ni umbes 6h sain magada, nisis olin omekul vel parasjagu õllene ja silmadki vel loojas. aga tunnike hiljem olin juba kodu poole sõidus ja peatselt oma miisu kaisus.
kodus sis olin ni andunult miisu küljes kinni, et ei suutnud temast lahti lasta vähemalt tund aega...ja õhtul taas - olime nagu takjad ;) avastasin, et mul on musta tukaga ja tedretähnilise ninaga valge kass ning 1 hall-karvane-pehme pedest vatitups kah (viimane tuli koos kassiga ;P). kui se vatitups otsa sab, sis ni pea uut kül ei võta. kui, sis aint lühikese-madala-sirge karvaga...ei mingit kohevat karva. korter igast karvu täis juba...kopp ees. ausalt, jube kiusatus on se pedest vatitups aparaadi alt läbi lasta..! sitt väga keema läeb, sis teen ära ;D
proosit
PS: your sins are forgiven ;P
Thursday, January 14, 2010
võltsorgasm
eile jõudsin oma naisega vestlustega nii kaugele, kus hakkasime arutama, kes kui palju orgasme teeselnud on ning ka mulle meenus, et olen seda lausa 2 korda teinud :P
esimene kord ühe varasema naisega, kellega kepp kuidagi pikemaks venis ning ootasin naise 3 korra ära, mil ka ise võltshäälitsusi tegin. kuna naine oli ni mahlane, sis ei saanud ta arug sittagi, et tilkumine minust ei tulene :D
teine kord oli uue tüdrukuga. tema oli selline frukt, kes oli minu jaoks suhteliselt kiire tulemisega, aga ta rakendas taktiat, mil enne enda tippu jõudmist suutis lülitada ennast kuidagi stand by olekusse ning minu ejakulatsiooni läheduses lülitas ennast tagasi ja lõpp oli suht sünkroonis. kuid se taktika sai korra tagasilöögi...big time :) naine oli mitu korda pärinud, kas olen vel kaugel ning peale kolmandat pärimist ei viitsinud ma teda edasi "tüüdata" ja andsin kohe-kohe tulevast märku ning kõrgendatud häälitsustega lõpp oli käes. sis aga naine märkas, et on tiba kuivem, kui tavaliselt.
"kassa said ikka?"
mina "tegelikult ei saanud. aga sina?"
"ma kai saanud"
et nagu WTF :DDD mõlemid tüngasime teineteist üle ;P peale seda saime mõlemid kuskil veerand tundi naerda asja üle ning tegime lubaduse tulevikus ikka ausaks jääda.
kogu seda saagat meenutades sain ka praeguse miisuga uuesti kõhutäie naerda :D
esimene kord ühe varasema naisega, kellega kepp kuidagi pikemaks venis ning ootasin naise 3 korra ära, mil ka ise võltshäälitsusi tegin. kuna naine oli ni mahlane, sis ei saanud ta arug sittagi, et tilkumine minust ei tulene :D
teine kord oli uue tüdrukuga. tema oli selline frukt, kes oli minu jaoks suhteliselt kiire tulemisega, aga ta rakendas taktiat, mil enne enda tippu jõudmist suutis lülitada ennast kuidagi stand by olekusse ning minu ejakulatsiooni läheduses lülitas ennast tagasi ja lõpp oli suht sünkroonis. kuid se taktika sai korra tagasilöögi...big time :) naine oli mitu korda pärinud, kas olen vel kaugel ning peale kolmandat pärimist ei viitsinud ma teda edasi "tüüdata" ja andsin kohe-kohe tulevast märku ning kõrgendatud häälitsustega lõpp oli käes. sis aga naine märkas, et on tiba kuivem, kui tavaliselt.
"kassa said ikka?"
mina "tegelikult ei saanud. aga sina?"
"ma kai saanud"
et nagu WTF :DDD mõlemid tüngasime teineteist üle ;P peale seda saime mõlemid kuskil veerand tundi naerda asja üle ning tegime lubaduse tulevikus ikka ausaks jääda.
kogu seda saagat meenutades sain ka praeguse miisuga uuesti kõhutäie naerda :D
Subscribe to:
Posts (Atom)