lennuk tõusis õhku u.0430 hommikul. põrutasime küprose suunas. laadisin ennist oma telefoni aku korralikult täis, et reisi ajal vähemalt musooni normaalselt kuulata. nii pea, kui afgaani õhuruum ületatud oli, jagas lennupersonal kõigile pindise heinekeni - saarlaste kuninglik traditsioon sõjakolde piiridest lahkumisel. küprosele jõudsime u.5h pärast. selle aja jooksul näitas küll lennuki peal paari filmi ja "Top Gear'i", mida kõike juba nähtud oli. sestap püüdsingi muusika saatel valdavalt magada...pluss unetu öö oli ju selja taga.
kiire tankimine ja sirutus küprosel (u.1h). suur osa rahvast läks maha. saarlastel on kombeks vahetult peale afgaanist lahkumist teha küprosel (või alternatiivina muus riigis) 24-48h dekompressiooni (joovad, elavad välja jm.), et siis värsketena koju naasta. peale tuli rahvas, kes selle juba läbinud olid.
edasi oli ligi 4h lendu britti. plaanide järgi pidime maanduma sõjaväe lennujaamas, kuid ligidal olles nägin monitori pealt kaarti, millel lennuk juba baasi kohal ning millegi pärast ei kõrgus ega kiirus ei vähenenud. raibe lasi rahulikult kuskil 200km lääne suunas edasi. maandus siis, kedagi maha ei läinud. peale tuli neoonjopes mees, kes marssis kohe kokpitti. umbes minuti pärast väljus ning me alustasime uuesti õhkutõusuga. ei tea mis jube hinnaline ja oluline pisi-pakk see olema pidi, et selleks nii palju lennukikütust raisata.
tänu vahepeatusele hilinesin plaanipärasest maandumisest 1,5h. kontakt-ohvitser, kes mind vastu võttis, teatas, et hetke seisuga me enam Londoni lennule ei jõua. mis tähendas minule, et kojusaabumine nihkub cc.24h. ööbisin baasi majutuses. läksin kl1800 juba magama, kuna olin väsind ning edasi põrutasin juba kl0400. londoni lennujaamas järgmine päev oli juba sujuvam. sain pagasi varakult antud ning vaba aega. astusin sisse baari nii pea, kui seal uksed avati...kl1000. toksisin telefoniga ja libistasin 2 õlut, kuni tuli taas suund lennuki poole võtta. kusjuures kummaline oli see, et kui afgaani iiri ületades maitses õlu kuidagi väga võõralt ja kummaliselt, siis nüüd läks asi juba libedamalt alla. kas lennuki peal oli õlu kuidagi kannatanud või võttis mul harjumine aega.
järgnev 3h möödus kiirelt. Helsinki lennujaamas oli samuti aega 1 õlle teha. vaikselt väravasse ronides juhatas mind aga väravainfo hoopis pagasisse. kui infost aru pärisin, selgus, et värav on muudetud. on türrid ikka...pidin nüüd uuesti turvakontrolli läbima - taskud tühjaks, läbikatsumine ning taskud täis laadida taas. olin pahane, kuid kodulähedus lohutas veidi.
Tallinas maandusin kuskil 2200. miisu oli kenasti vastas. kallistasime pikalt ning ei saanud silmi teineteisest lahti. lõpuks maandusime autosse. kojujõudnult samuti kaua ei võtnud, kui asusime abielupaari pühatoimingu kallale. mõlemid õnnest uimased, rüüstasime mu pagasi läbi. miisul oli tarvis vaja ju kohe ka oma nänn kätte saada. ausaltöeldes ei oskagi pakkuda, mis kell lõpuks magama saime, kuid uni oli üle nädalate parim.
proosit
Showing posts with label kodu. Show all posts
Showing posts with label kodu. Show all posts
Wednesday, February 12, 2014
Thursday, January 23, 2014
päev 88
esimene öö uues majutuses. kuigi konditsioneer on vaiksem telgi puhurist, on ta hääl siiski teistsugune ning võõras ja sestap nii kergelt uinuda ei lasknud. ka tegi toanaaber taas unes vist mingit möirgamis võistlust karude ja lõvidega. ei teagi millal täpselt unne suikusin.
täna siis kodu poole liikuma. põhipagasi annan juba peale lõunat ära, aga reaalselt panen siit lendu alles kuskil 0400 hommikul.
tassisin mingi koguse oma pakkidest üldse jalust ära teise konteinerisse. paras ports asju, mis on mõistlik eelsaadetisega koju saata.
käisin siis põhipagasit ära saatmas. pagana kaua pidi ootama, et viimasena jaole saada...tund aega. valgustusest läbi käies tundus, et kõik on normaalne...keegi turtsuma ei hakanud ning midagi avama ei pidanud.
niih...saunas ja pesus käidud. nüüd veel õhtusöök ning jään õiget tundi ootama. vaatan veel särtsu ja popiga filmi nii kaua, kuni saab.
hambad pestud, minekuks valma. jääme lennujaamas väljumist ootama.
proosit
täna siis kodu poole liikuma. põhipagasi annan juba peale lõunat ära, aga reaalselt panen siit lendu alles kuskil 0400 hommikul.
tassisin mingi koguse oma pakkidest üldse jalust ära teise konteinerisse. paras ports asju, mis on mõistlik eelsaadetisega koju saata.
käisin siis põhipagasit ära saatmas. pagana kaua pidi ootama, et viimasena jaole saada...tund aega. valgustusest läbi käies tundus, et kõik on normaalne...keegi turtsuma ei hakanud ning midagi avama ei pidanud.
niih...saunas ja pesus käidud. nüüd veel õhtusöök ning jään õiget tundi ootama. vaatan veel särtsu ja popiga filmi nii kaua, kuni saab.
hambad pestud, minekuks valma. jääme lennujaamas väljumist ootama.
proosit
Tuesday, January 21, 2014
päev 86
eile õhtul uinusin lõpuks normaalselt. ei mingit pikka rabelemist. v-o andsid eelmised puudujäägid tunda, v-o hoopis vajusin haigusest ära. igatahes oli hommikul tunduvalt puhanum tunne. köhhem-nohhem on alles, kuid kontides pole sellist ramp-väsimust.
öösel hakkas tibutama. lasi kuskil poole päevani välja. tegelikult polegi väga vastu, et aeg-ajalt sajab...hoiabki tolmu kinni. pealelõunat tuli aga päike välja. taevas päris selge küll pole, ta piilub seal pilvede vahelt.
avasin täna taas juuksurisalongi. klientideks olid Bobo ja Hannes. töövõtted paranevad iga pügamisega, nii siis tulevik on kindlustatud.
valmistutakse vaikselt ümber kolima. uueks majutuseks on ala kõrval olev konteinerlinnak. osad kolisid juba eilseks ringi, ma ei kiirusta. täna vedasin suurema osa pagasi oma tuppa küll ära, kuid käsipagas veel jäi ning plaanin vanas kohas ööbida, kuni viimase päevani...milleks kiirustada, mul sealgi hea.
proosit
öösel hakkas tibutama. lasi kuskil poole päevani välja. tegelikult polegi väga vastu, et aeg-ajalt sajab...hoiabki tolmu kinni. pealelõunat tuli aga päike välja. taevas päris selge küll pole, ta piilub seal pilvede vahelt.
avasin täna taas juuksurisalongi. klientideks olid Bobo ja Hannes. töövõtted paranevad iga pügamisega, nii siis tulevik on kindlustatud.
valmistutakse vaikselt ümber kolima. uueks majutuseks on ala kõrval olev konteinerlinnak. osad kolisid juba eilseks ringi, ma ei kiirusta. täna vedasin suurema osa pagasi oma tuppa küll ära, kuid käsipagas veel jäi ning plaanin vanas kohas ööbida, kuni viimase päevani...milleks kiirustada, mul sealgi hea.
proosit
Sunday, June 12, 2011
RIPTOOL
täna hommikul otsustasin jätkata riptooli kinnitamisega. 5-ne auk oli ees. ankru küles mõõt M10 järelikult 10-ne auk järgi. auk valmis, ankru-polt auku ei mahu. sis ma loll alles hammustasin läbi, et "muidugi ei mahu...M10 on ainult poldi keere, aga ankru-tüübel on ju kaa peal...döö".
ei hakanud redelilt maha tulema ning lasin miisul endale tuua supleri (nihik). mõõduks gramm üle 15mm. lasin miisul vaadata, kas kohvris on mõõduga 15 puuri, sitemal juhul 16.
tema mulle - ei ole. on 14 ja järgmine on 18.
mina - WTF nii suur vahemik. kas tõesti olen selle ostuga ni ämbrisse astunud :P
no egas midagi, too sis 14 ja eksma sis mudin selle puuriga augu laiemaks. mässasin seal oma 10min, aga ei saanud auku piisavalt suureks seal lodža laes. lõpuks viskas üle ja ronisin alla. otsustasin puurid ise üle vaadata. ja ohsa imet...nr. 16 puur täitsa olemas.
- kussa miisu puuri 18 nägid...tule näita mulle kah
-- no oli juh
- 16 on
-- on jah, krt. ma ise mõtlesin kah, et veidralt suure hüppega :P
lühidalt oli kass unine ja polnud vel omeku-kohvi saanud. oleksin pidanud sellega arvestama, et uduse pilguga kass ei oma parimaid optilisi lahendusi.
õige puur otsa ja auk sisse. ankur järgi nagu miilinki. nüd proovisime sis tooli. pikemaks köieks kasutasime selle nöör-patsi ära, mida Viitse von Pedekäpp ei suvatsenud kunagi kapi otsa ronimiseks kasutada.
keerasin patsi pooleks, et liiga pikka poleks. sellele vaatamata venis ikkagi ligi maani. miisu oli muidu rahul, aga kõrgem oleks võinud olla.
kuna meil kohvi peale piima polnud tõttas miisu poodi ning mina modisin seni kaua patsi pikkust. jõudis koju just selleks ajaks, kui valmis sain. uus tulemus oli märgatavalt parem ja miisu oli väga rahul.
sõime hommikuvõileivad ära ning läksimegi rõdule kohvi nautima. ausaltöeldes ma erilist usku sellesse värki ennem ei omanud, aga nüd katsetasin ka oma persega ära ning nähes miisu säravaid silmi tekkis ka endale mõte. mina muidugi ei ostaks sellist, kuna minu pikkuse jaoks pole piisavalt peatuge (juhul, kui lösutada tahaks). jyskis oli ka teine samalaadne tool müügil, aga rohkem istme moodi. mitte ni kotjas, nagu miisul. vot seda peaks proovima. poes paraku pole seda proovimiseks üles asetatud, nisis võtan ühe pakendist välja ning proovin põrandal - kas mugavalt alumise osa peal istudes ulatab ülejäänud riie ka pea taha. kui jah, sis läheb ostuks...toode ise ju odav ning nüd mul vajalik know-how samuti parem.
aga se selleks. nüd kardinapuud kinnitama ;P
proosit
ei hakanud redelilt maha tulema ning lasin miisul endale tuua supleri (nihik). mõõduks gramm üle 15mm. lasin miisul vaadata, kas kohvris on mõõduga 15 puuri, sitemal juhul 16.
tema mulle - ei ole. on 14 ja järgmine on 18.
mina - WTF nii suur vahemik. kas tõesti olen selle ostuga ni ämbrisse astunud :P
no egas midagi, too sis 14 ja eksma sis mudin selle puuriga augu laiemaks. mässasin seal oma 10min, aga ei saanud auku piisavalt suureks seal lodža laes. lõpuks viskas üle ja ronisin alla. otsustasin puurid ise üle vaadata. ja ohsa imet...nr. 16 puur täitsa olemas.
- kussa miisu puuri 18 nägid...tule näita mulle kah
-- no oli juh
- 16 on
-- on jah, krt. ma ise mõtlesin kah, et veidralt suure hüppega :P
lühidalt oli kass unine ja polnud vel omeku-kohvi saanud. oleksin pidanud sellega arvestama, et uduse pilguga kass ei oma parimaid optilisi lahendusi.
õige puur otsa ja auk sisse. ankur järgi nagu miilinki. nüd proovisime sis tooli. pikemaks köieks kasutasime selle nöör-patsi ära, mida Viitse von Pedekäpp ei suvatsenud kunagi kapi otsa ronimiseks kasutada.
keerasin patsi pooleks, et liiga pikka poleks. sellele vaatamata venis ikkagi ligi maani. miisu oli muidu rahul, aga kõrgem oleks võinud olla.
kuna meil kohvi peale piima polnud tõttas miisu poodi ning mina modisin seni kaua patsi pikkust. jõudis koju just selleks ajaks, kui valmis sain. uus tulemus oli märgatavalt parem ja miisu oli väga rahul.
sõime hommikuvõileivad ära ning läksimegi rõdule kohvi nautima. ausaltöeldes ma erilist usku sellesse värki ennem ei omanud, aga nüd katsetasin ka oma persega ära ning nähes miisu säravaid silmi tekkis ka endale mõte. mina muidugi ei ostaks sellist, kuna minu pikkuse jaoks pole piisavalt peatuge (juhul, kui lösutada tahaks). jyskis oli ka teine samalaadne tool müügil, aga rohkem istme moodi. mitte ni kotjas, nagu miisul. vot seda peaks proovima. poes paraku pole seda proovimiseks üles asetatud, nisis võtan ühe pakendist välja ning proovin põrandal - kas mugavalt alumise osa peal istudes ulatab ülejäänud riie ka pea taha. kui jah, sis läheb ostuks...toode ise ju odav ning nüd mul vajalik know-how samuti parem.
aga se selleks. nüd kardinapuud kinnitama ;P
proosit
Saturday, January 15, 2011
koduigatsus
l2heks Kensigton'i jalutama, aga n6medalt tusane ilm on. tugev tuul, taevas pilves, sajab ja ei saja. j2rgmine n-vahetus peaks kindlasti minema, kuna kogu aeg ei jaksa kah netis passida ja filme vaadata. tulev N peaksin ka k2tte saama uue hylsi. praegune loksub juba mis kole. just hetk tagasi k2isin sirge tee peal k2na, kuna jalg 2hvardas keset k6nnakut otsast 2ra tulla. no lissalt ei seisa enam. peaksin k2ima lastesammul, et mitte koperdada ja "peeretada"* kogu aeg.
peeretamine* - kui jalg pidevalt vaakumit kaotab ja sis uuesti hylsi sisse astun, kostub alati siuke peeretuse l8rin. kes teab, ei ehmu, kes mitte, vaatab kohe imeliku n2oga, et "mis, avalikus kohas nimodi" :P
igatsen miisu j2rele. eile 6htul andis eriti tugevalt tunda. 2ra m6ista valesti, ma igatsen oma miisu j2rgi iga hommik-p2ev-6htu. ei m88du tunnikestki, kui ta mu m6tetes taas. eile 6htul aga tuli kohe suurematsorti igatsus peale. jube kahju, et ta minuga kaasa ei saa tulla. v-o, kui oleks varem asja uurima hakanud, oleks ehk saanud korraldada mingisuguse visiidi...kasv6i n-vahetuseks. varem ju omaksetele tripp siia ja tagasi koos majutusega organiseeriti. t6si, se oli kyl vahetult peale vigastust ning sis ka 4 kuud hiljem, aga sellegipoolest. pyyan hiljem seda asja uurida, kas tulevikus v6imalik on. hetkel aga pean kannatama.
ok, meil on ka minevikus palju lahusolemist olnud. kas olin NAK'i ajal metsas kuskil, EVAK hoidis mind nisama E-R v6rus (l6puharjutus lausa 10 p2eva) ning ka britis olen suhte jooksul juba 3. korda (3-4 n2dalat). peaks nagu harjunud olema juba, aga v6ta n2pust...ei ole. kohe kuidagi ei harju sellega, et oma kallimast pean rohkem kui p2eva eemal olema. sestap ni raske ongi.
aeg-ajalt on nii, et tegevust palju ja igatseda nagu mahti polegi. siin aga on ju 6htul kella 5-st vaba aeg ning igatseda v6imalust jagub. eriti praegu, n-vahetusel.
hirmus asi se armastus ikka...syda valutab tihti. ei teagi, kas peaksin olema rohkem "mees" ning hinge kylmemaks ja tugevamaks tegema v6i ongi se just 6ige n2itaja..? t6en2oliselt 6ige mees muidugi ei v2ljendaks oma igatsustunnet ja sydamevalu nimodi avalikult - muutun lillaks vaikselt...v6i v2hemalt bi/metro ;P
okas, nali naljaks, aga naist tahan n2ha ja kallistada jne.
l2ks liiga melodramaatiliseks 2ra.
proosit
peeretamine* - kui jalg pidevalt vaakumit kaotab ja sis uuesti hylsi sisse astun, kostub alati siuke peeretuse l8rin. kes teab, ei ehmu, kes mitte, vaatab kohe imeliku n2oga, et "mis, avalikus kohas nimodi" :P
igatsen miisu j2rele. eile 6htul andis eriti tugevalt tunda. 2ra m6ista valesti, ma igatsen oma miisu j2rgi iga hommik-p2ev-6htu. ei m88du tunnikestki, kui ta mu m6tetes taas. eile 6htul aga tuli kohe suurematsorti igatsus peale. jube kahju, et ta minuga kaasa ei saa tulla. v-o, kui oleks varem asja uurima hakanud, oleks ehk saanud korraldada mingisuguse visiidi...kasv6i n-vahetuseks. varem ju omaksetele tripp siia ja tagasi koos majutusega organiseeriti. t6si, se oli kyl vahetult peale vigastust ning sis ka 4 kuud hiljem, aga sellegipoolest. pyyan hiljem seda asja uurida, kas tulevikus v6imalik on. hetkel aga pean kannatama.
ok, meil on ka minevikus palju lahusolemist olnud. kas olin NAK'i ajal metsas kuskil, EVAK hoidis mind nisama E-R v6rus (l6puharjutus lausa 10 p2eva) ning ka britis olen suhte jooksul juba 3. korda (3-4 n2dalat). peaks nagu harjunud olema juba, aga v6ta n2pust...ei ole. kohe kuidagi ei harju sellega, et oma kallimast pean rohkem kui p2eva eemal olema. sestap ni raske ongi.
aeg-ajalt on nii, et tegevust palju ja igatseda nagu mahti polegi. siin aga on ju 6htul kella 5-st vaba aeg ning igatseda v6imalust jagub. eriti praegu, n-vahetusel.
hirmus asi se armastus ikka...syda valutab tihti. ei teagi, kas peaksin olema rohkem "mees" ning hinge kylmemaks ja tugevamaks tegema v6i ongi se just 6ige n2itaja..? t6en2oliselt 6ige mees muidugi ei v2ljendaks oma igatsustunnet ja sydamevalu nimodi avalikult - muutun lillaks vaikselt...v6i v2hemalt bi/metro ;P
okas, nali naljaks, aga naist tahan n2ha ja kallistada jne.
l2ks liiga melodramaatiliseks 2ra.
proosit
Wednesday, November 24, 2010
metsalaager + NV
viimane post 1,5 nädalat tagasi minu poolt. mis ma oskan öelda - tegemist jagub. on kül puhkemomente, kuid ned kuluvad lõõgastumiseks ja naudinguteks. tunnen, et hakkan blogist vaikselt võõranduma, aga hetkel usun, et minu puhul se vabandatav. lissalt tegemist ni palju, et lisaks muudele küberkohustustele ei viitsi enam blogi kribada.
praegu siiski tekkis siuke huvitav ennelõunane auk, nisis kasutan objektiivselt ära.
mis sis juhtunud - peale viimast kribamist jõudsin möödunud nädalal T-R metsas veeta. ilm oli universaalne (pluss/miinus 5-10 kraadi C; udu, vihm, lõrts, lumi; tuul 0-10km/s; täispilvine, öösel vahelduva selginemisega), sai nisama uimerdatud kui ka pidevalt ringi sibatud...suht siuke tavaline admin-metsalaager loengute ja praktikaga.
süüa sai metsas ikka sitaks. ma pole ühelgi metsalaagril muidu nii hästi toidetud olnud, kui nüüd. lõunad olid kõik kuumad, hommik-õhtu kuiv, aga selle eest oli oma pakeering. siukest head asja, et oeh. ja ei suut kogu aeg kõike ära süüagi. lõkke ääres tegin grillvorste, millest suutsin vaid 3/5 ära süüa. ülejäänutel samuti maod punnis ja olin sunnitud jäägid ära põletama.
isegi koju vedasin portsu kama, enamjaolt kül magusat, aga siiski. igatahes toidu koha pealt oli 5+.
R sain kodo seekord üsna hilja...alles enne kaheksat. väeosas oli vaja suur varustus kuivama panna, ära hooldada ning ka enda varustus. lõpuks oli ni räpane tunne, et enam koduni ei kannatanud ja vajadus koheselt dušši all käia. kõik se nihutas kojusaabumist edasi.
kodus ootas mind aga kass, kes kohe kiirelt minu manu tõttas ja sülle puges (väga meeldiv ja soe tunne oli) ning ei läinud kaua, kui ka väike pede esikuse ronis ja endast valjuhäälselt märku andis. temast ei saa paraku alati hästi aru, kas ta väljendab pahameelt, et alfa saabus; ülistab taas keskerakonda; või oli tal siiski siiralt hea meel mu taas-saabumise üle...krt seda teab.
kutsuti ka välja, aga otsustasime miisuga koju jääda...oli ka teineteise seltsis nisama hea kaisutada ja paar klaasi viskit nautida. öine uni omas voodis, miisu kaisus on ikka tõsine luksus viimasel ajal, sestap püüan võtta sellest maksimumi.
L toimus vennase süntar. pidime ka tordi tooma, kuid kulutasime teineteisele liiga palju aega, nisis see jäi...nojah, ka maal oli tarvis ju asjatada...ja nimodi se päev kulubki.
süntaril sai kõht mõnusalt täis söödud ja papsiga viinuskit kah veidi, et õhtune uni oli taas mõnusalt magus.
P katsetasime sis seda miisu valitud alternatiivi toitlustuseks. 185kr. eest sai toitu ni palju, et ma oleks 2x söönuks saanud...et sis väga hästi. mulle sobib.
edasiselt pakkisin ennast kokku, viimane kallistus and off I go.
nüd sis taas võrus seda mõnusat lögast talveilma nautimas.
proosit
praegu siiski tekkis siuke huvitav ennelõunane auk, nisis kasutan objektiivselt ära.
mis sis juhtunud - peale viimast kribamist jõudsin möödunud nädalal T-R metsas veeta. ilm oli universaalne (pluss/miinus 5-10 kraadi C; udu, vihm, lõrts, lumi; tuul 0-10km/s; täispilvine, öösel vahelduva selginemisega), sai nisama uimerdatud kui ka pidevalt ringi sibatud...suht siuke tavaline admin-metsalaager loengute ja praktikaga.
süüa sai metsas ikka sitaks. ma pole ühelgi metsalaagril muidu nii hästi toidetud olnud, kui nüüd. lõunad olid kõik kuumad, hommik-õhtu kuiv, aga selle eest oli oma pakeering. siukest head asja, et oeh. ja ei suut kogu aeg kõike ära süüagi. lõkke ääres tegin grillvorste, millest suutsin vaid 3/5 ära süüa. ülejäänutel samuti maod punnis ja olin sunnitud jäägid ära põletama.
isegi koju vedasin portsu kama, enamjaolt kül magusat, aga siiski. igatahes toidu koha pealt oli 5+.
R sain kodo seekord üsna hilja...alles enne kaheksat. väeosas oli vaja suur varustus kuivama panna, ära hooldada ning ka enda varustus. lõpuks oli ni räpane tunne, et enam koduni ei kannatanud ja vajadus koheselt dušši all käia. kõik se nihutas kojusaabumist edasi.
kodus ootas mind aga kass, kes kohe kiirelt minu manu tõttas ja sülle puges (väga meeldiv ja soe tunne oli) ning ei läinud kaua, kui ka väike pede esikuse ronis ja endast valjuhäälselt märku andis. temast ei saa paraku alati hästi aru, kas ta väljendab pahameelt, et alfa saabus; ülistab taas keskerakonda; või oli tal siiski siiralt hea meel mu taas-saabumise üle...krt seda teab.
kutsuti ka välja, aga otsustasime miisuga koju jääda...oli ka teineteise seltsis nisama hea kaisutada ja paar klaasi viskit nautida. öine uni omas voodis, miisu kaisus on ikka tõsine luksus viimasel ajal, sestap püüan võtta sellest maksimumi.
L toimus vennase süntar. pidime ka tordi tooma, kuid kulutasime teineteisele liiga palju aega, nisis see jäi...nojah, ka maal oli tarvis ju asjatada...ja nimodi se päev kulubki.
süntaril sai kõht mõnusalt täis söödud ja papsiga viinuskit kah veidi, et õhtune uni oli taas mõnusalt magus.
P katsetasime sis seda miisu valitud alternatiivi toitlustuseks. 185kr. eest sai toitu ni palju, et ma oleks 2x söönuks saanud...et sis väga hästi. mulle sobib.
edasiselt pakkisin ennast kokku, viimane kallistus and off I go.
nüd sis taas võrus seda mõnusat lögast talveilma nautimas.
proosit
Saturday, October 23, 2010
B-300
järjekordne nädalake selja taga.
ilm hakkab vaikselt ära kiskuma. tuul, vihm, lörts, lumi, külm...kuidagi ootamatult tuli. jah, on juba oktoobri lõpp ja kuum suvi selja taga, aga ikkagi. suvi oli ju selline lämmi, et teda nagu korralikult nautida ei saanudki...pigem otsisid pidevalt varjulist ja jahedamat kohta, kus hinge tõmmata. oleks olnud siukse nauditava temperatuuri vahemikuga 25-30 pluss kraadi, oleks tiba teine lugu. nüd tunne, et suve aeg, mis mõnus oli, jäi üürikeseks.
see selleks...eile sain teada, et mu ratas on tallinna jõudnud ja ka vastavad rahad fondidesse (või fondidest) üle kantud. teavitus tuli hommikul, kuid sellele reageerida ei saanud, kuna olin hommikust õhtuni klooga laskeharjutusväljal tankitõrje granaadiheitja B-300 laskmistel.
laskmised ise olid lahedad. esialgu lasti "käsi soojaks" alakaliibritega (mis pointless, kui kohe hakkad õiget asja laskma [lasknud sis varem]), mis vastavalt hiina kvaliteedile kõvasti tõrkusid, ja sis kumulatiivgranaate. ammu polnud nii lähedalt TT laskmist tajunud - ikka mõnus kohe, kui mingi kõva tume mats sinu lähedal käib, ni et püksid lehvivad ;D
osad poisid olid samuti jube vaimustuses sellest, eriti 2 venelasest noor-keskerakondlast ;P mõlemid siuksed kõrgelt (üle-)motiveeritud poisid...teate ju kül, et "liigne agarus on ogarus", aga vähemalt seni nad ise ei tõrgu.
aa, tagasi ratta juurde...näitan sis ka ära, miukse kasuks otsustanud olen
leidsin sis selle Hawaii Expressist (kui vel varem märkimata jäi). muidu 12kilo, sügissoodus 8 330.-
arvan, et peaks vastupidav olema kül...neid originaalhinnaga 7kilo rattaid, millel ka taguamort, katsetada ei julge. kardan, et mäest laskudes kihutab tagaratas minust mööda. kahju kül, et peatselt enam sõita ei kannata. ise plaanin sõita, kuniks maastik vel lubab...ilm ja külm mind ei heiduta, aga suured lumehanged ja nendest kitsaks voolitud kõnniteed kül.
rattale lähen tähtsa tädiga järgi kas K või N, nisis varsti oled sa minu...my precious.
panipaigas läeb aint kitsaks...JUBA. miisu ratas on sees, nüd ka auto suve rattad (jah, just rattad, kuna tai ostnud aint rehve, vaid ka veljed, nisis täismäng), sis venna pirrakas roolkelk...nüd tuleb sis ka minu ratas. mingi nädal käsin poes vaatamas seda agregaati, mis ratta lae alla tirib, kuid se ei jätnud kõige usaldusväärsemat muljet. peaks janal laskma valmistada mingid kronsteinid, mille najale ratas seina külge tiba kõrgemale panna..
okas, kui ratas käes, sis uhkustan edasi ;)
proosit
ilm hakkab vaikselt ära kiskuma. tuul, vihm, lörts, lumi, külm...kuidagi ootamatult tuli. jah, on juba oktoobri lõpp ja kuum suvi selja taga, aga ikkagi. suvi oli ju selline lämmi, et teda nagu korralikult nautida ei saanudki...pigem otsisid pidevalt varjulist ja jahedamat kohta, kus hinge tõmmata. oleks olnud siukse nauditava temperatuuri vahemikuga 25-30 pluss kraadi, oleks tiba teine lugu. nüd tunne, et suve aeg, mis mõnus oli, jäi üürikeseks.
see selleks...eile sain teada, et mu ratas on tallinna jõudnud ja ka vastavad rahad fondidesse (või fondidest) üle kantud. teavitus tuli hommikul, kuid sellele reageerida ei saanud, kuna olin hommikust õhtuni klooga laskeharjutusväljal tankitõrje granaadiheitja B-300 laskmistel.
laskmised ise olid lahedad. esialgu lasti "käsi soojaks" alakaliibritega (mis pointless, kui kohe hakkad õiget asja laskma [lasknud sis varem]), mis vastavalt hiina kvaliteedile kõvasti tõrkusid, ja sis kumulatiivgranaate. ammu polnud nii lähedalt TT laskmist tajunud - ikka mõnus kohe, kui mingi kõva tume mats sinu lähedal käib, ni et püksid lehvivad ;D
osad poisid olid samuti jube vaimustuses sellest, eriti 2 venelasest noor-keskerakondlast ;P mõlemid siuksed kõrgelt (üle-)motiveeritud poisid...teate ju kül, et "liigne agarus on ogarus", aga vähemalt seni nad ise ei tõrgu.
aa, tagasi ratta juurde...näitan sis ka ära, miukse kasuks otsustanud olen
leidsin sis selle Hawaii Expressist (kui vel varem märkimata jäi). muidu 12kilo, sügissoodus 8 330.-
arvan, et peaks vastupidav olema kül...neid originaalhinnaga 7kilo rattaid, millel ka taguamort, katsetada ei julge. kardan, et mäest laskudes kihutab tagaratas minust mööda. kahju kül, et peatselt enam sõita ei kannata. ise plaanin sõita, kuniks maastik vel lubab...ilm ja külm mind ei heiduta, aga suured lumehanged ja nendest kitsaks voolitud kõnniteed kül.
rattale lähen tähtsa tädiga järgi kas K või N, nisis varsti oled sa minu...my precious.
panipaigas läeb aint kitsaks...JUBA. miisu ratas on sees, nüd ka auto suve rattad (jah, just rattad, kuna tai ostnud aint rehve, vaid ka veljed, nisis täismäng), sis venna pirrakas roolkelk...nüd tuleb sis ka minu ratas. mingi nädal käsin poes vaatamas seda agregaati, mis ratta lae alla tirib, kuid se ei jätnud kõige usaldusväärsemat muljet. peaks janal laskma valmistada mingid kronsteinid, mille najale ratas seina külge tiba kõrgemale panna..
okas, kui ratas käes, sis uhkustan edasi ;)
proosit
Subscribe to:
Posts (Atom)
