Afg - Päev 5

magasin täna hästi. lausa nii hästi, et ei tahtnud eriti ka hommikul tõusta, vaid edasi magada. kuidagi nii magus oli olla.

aah...eile pesus käies oli nali - kuna tegemist siin vaid püstjalu pesemisega, pesukabiinid mitmed ridamisi kõrvuti, vaheseinteks vaid dushikardinad, siis kõrvalistel oli aeg-ajalt hämming, miks üks tüüp pestes kord ühest kord teises vahe-kardina torust kinni hoiab. neil tekkis kõhe tunne, et naaber tahab keset pesu vist külla tulla dushi võtma. tegin kiirelt selgeks, et keksin/hoian tasakaalu siin ühe jala peal ning vahel tarvis tasakaalu parandamiseks kuskilt kinni hoida, milleks parimad kohad olid just kardina torud. sealt tekkis veelgi suurem hämming, miks kutt ühe jala peal seistes ennast peseb. siis olin juba sunnitud kardina vahelt oma poolikut jalga näitama. teema ammendatud, kuid nalja sai.

sain endale veel ühe tööülesande - valmistada ette vanad laskemoona konteinerid (tsingid, kastid, karbid), et neid kohalikele maha parseldada. nimelt tuleb neil kontrollida sisu ning pealmised kirjed tuvastamatuks üle värvida. varem tegeles sellega laskemoona kunn, kuid temale määrati nüüd vana laskemoona utiliseerimine, mis ennist minu ametiülesannetes oli. ei teagi, miks vahetus, kuid sedasi oli ülema otsus. minu jaoks suurt vahet pole, lissalt ei teadnud ennist emma-kumma lisaülesande olemasolust isegi mitte.

arutasin vahepeal vana laskemoona kunniga, kui erinevalt suhtuvad saarlased ja amid sõjaolukorras formaalsusesse. mõlemid leiame, et amid on kordades saarlastest üle. viimased on kohutavalt punktuaalsed ja jäigad, mis häirib igapäeva sõja-elu tegevust oma paindumatuse tõttu. amid seevastu on aga väga paindlikud - kord vaatavad läbi sõrmede, kord pigistavad silma kinni. ma ei räägi keeldude üleastumisest, vaid "sõrmega määrustikus järge ajamisest".
näiteks: kord korraldasid eestlased heategevusliku laskmise - MG-3 kuulipilduja ning hunnik aeguvat moona - amid tulid kohale, viskasid sada daala purki ning lasid isu täis. saarlased tulid kohale ja nentisid kurvalt fakti, kui nende ülemus ütles, et "teil puudub vastava relva koolitus...lasta ei või". pühkisid suu puhtaks ning jalutasid nuttes minema. no mis mõttes...laias laastus RELV ON RELV. seni, kuni tead, mis suunas lasta, on tarvis uue relva puhul peamiselt teada vaid, kuidas relva ohutuks teha, kaitseriivistada, ümberlaadida. vajalikud teadmised omandaks vähem kui minutiga. saarlaste jaoks tähendab aga sertifitseeritud koolitus tundide viisi teooriat, päevade viisi praktikat ning nädalate viisi kogemusi. tõsi, sellisel tulemusel oled suht vilunud ekspert. aga, kui sa oled inimtühjas kõrbes ning otsesuunas 180 kraadi laiuselt paistab enam kui 50km ulatuses puhas tühjus või oled suletud tiirus ning laskmise suunas ja külgedel kõrguvad üle 5m kõrgused liiva müürid, siis mis kuradi "sertifikaati" või "kvalifikatsiooni" sa vajad, kui sul muidu üldised relva käsitlemise oskused olemas on. lambad..!
ja sarnaseid näiteid on tegelikult sadu, kus saarlased ei saa asjaga tegeleda, kuna vastav kvalifikatsioon, ülemuse allkiri või kurat teab mis puudub. ja see ei kehti vaid siin afgaanis, vaid ka britis koha peal näiteks meditsiinis, igasuguses teeninduses jne. nad kutsuks vist koju kah elektriku, kui lambis pirni tarvis vahetada.

amid:
tahad seda relva proovida - sihi sinna ja vajuta seda
sul on rohtu tarvis, kuid doktorit pole - õde annab sulle praegu ravimi ning doktori allkirja paberile võtame hiljem
on vaja ühte el.seadet - kasutada oskad, siis võta siit ja too pärast tagasi, allkirja vaja pole

saarlastel ei kohta sa kunagi nii toredat, sõbralikku ja paindlikku suhtumist. kui meenutan seda viimast skandaali briti ja eesti vahel seoses ühe saarlase raamatus ilmnenud eesti sõdurite nimedega (ei mäleta kas aasta või 2 tagasi), siis isegi arutati briti kontingendi alt välja astumist amide alla. oii kus ma hoidsin pöialt, et nii läheks. veidi aega hiljem jahtusid tunded maha ning oligi mokas. ei tea, kas mingil õigel tegelasel silitati põlve või sai keegi mingi prääniku selle eest, kuid mul on hirmus kahju. täna oskas laskemoona kunn veel öelda, et hiljuti KJ põhjendas asja - kui me oleksime amide all, siis saarlastega koostöö lakkaks, kuna nad nii ennast täis kuninglikud ülbikud on. olles saarlaste alluvuses saame aga amidega endiselt väga hästi koostööd teha (ma hetkel tõlgendasin sõnastust "maalähedaseks").
ausaltöeldes poleks mul selle vastu midagi, kui me ennast saarlastest lahti lõikaks, las ülbitsevad seal saarel omaette. tean, et ka amid võivad ülbed olla, kuid hetkel on oma ülbust domineerinud pigem saarlased ning sellest kopp ees. saarlaste liidust lahti lüües saaksime koostööd natoga teha lihtsalt käsu korras lähima baasiga...miks peaksimegi täielikult saarlaste tiiva all olema.
enamus saarlasi tegelikult ei teagi, et eestlased nende kontingendi alluvuses on. mitte ainult tsiviilid, ka sõdurid tegid suured silmad, kui ma esimest korda neile selgitasin oma paranemist ja taastusravi just britis. oli näha, et nad viisakusest noogutasid, naeratasid ja kiitsid heaks, kuid tegelikult sain tagaselga teada, et heaks nad meie riikidevahelist diili ei kiida. no miks peaksime siis selliste emmidega koostööd tegema, kes meid ei salli ning ei salli ka meie neid..?

ajasin ennast nüüd käima, raisk. rohkem ei kriba.


proosit

MAS-AX

esmaspäevasest koolitusest sis pikemalt. mas-ax on axapta uuendus. programmi kasutavad paljud suuremad log.firmad ning vast kunagi ka KV. programm ise huvitav ja lahe. põhineb exel'ile, aga edasijõudnum.

ni tore, kui se ka oli, olin ma tolleks koolituseks siiski ülimalt väsinud. olin nimelt eelnevalt olnud 24h-ses toimkonnas, mil sain magada vaid 2,5h. tänu sellele olin enamus ajast tol päeval autopiloodi peal. aeg-ajalt "põneval" hetkel suutsin ka virguda ning huvi ülesnäidates tunnist ka produktiivsemalt osa võtta (astusin diskussiooni jne), kuid "igavamatel" hetkedel võisin istuda ni sirgelt kui võimalik ning mitte millegi peale mugavalt toetudes vaikselt pronokkima hakata. varem on säärane meetod mind aidanud. kui tunnen, et küünarnukk vastu lauda ning põsk vastu rusikat toetudes hakkab uni peale tulema, olen selle "mugavuse" kaotanud ebamugavama positsiooniga ja tänu sellele endiselt valvas olnud. nüd aga klõpsisid silmad vägisi kinni-lahti.

"põnevate" ja "igavate" momentide vahel olin enamjaolt autopiloodi peal - tegin monotoonselt mida kästi.

õhtul, kui koju jõudsin, oli parem sokk saapast eemaldades nagu sulajuust. jah, just saapast. soki pidin praktiliselt lusikaga saapast välja kookima. võiks lausa öelda, et, kui soki pesukorvi viskasin, sai pesukorvis seisnud pesu mustaks...ning ka korv ise.
üleliigse "sulajuustu" pesin koiva otsast maha ning kõmm magama.

praegu mõtlen, kui me seda programmi alles kunagi kasutama hakkame, mille kuradi pärast pidin ma seda praegu õppima. aastate möödudes ei meenu mulle enam isegi selle programmi kasutusjuhendi asukoht, rääkimata programmi kasutuoskustest..!?!


proosit, raisk

kiire detsember

kerge kuu aega eemal püsitud ning ni mõnigi asi korda läinud:
- lahingukooli viimased harjutused ja metsad on möödas
- kool läbi
- ning abieluranda samuti jõutud.

nüd sis jõulud. kuna pole just suurim jõulufänn, sis suurelt ei tähista(-nud). memme juurest miisuga läbi, hea kõhutäis, kiired kingid ja kõik. oleks ka ööseks jäänud, kui poleks kartnud hommikust lumevangistust, mis olekski juhtunud, kui oleks alles omekul liikuma hakanud.

õhtuks kodus ning tark tegu. teed olid üsna hullud. osad lõigud oleks omekuks kinni olnud ning teistel oli lissalt julm pinnatuisk. nagu näha, pole scarlet endiselt vel lõpetanud.

nüd sab miisuga veidike puhata. uuel aastal san nädalake tööl käia ning juba britti ära...3x nädalaks.

heh, meenus, et miisul feilisid registreerimise fotod. lubatud kuju jäi ilmumata ning ülejäänud on kas viletsa kvaliteediga või lissalt vähe. hetkel jääme lootma AK lindistatud musta materjali peale. ehk kannatab movie makerist screen shot'e võtta ja sedasi pilte teha..paistab. aga suht sürr lahendus äpardusele ;P
muidu oli regamine üldiselt lahe ja korras..isegi spalleer toimis oma plekkmõõkadega. väljajalutades andis viimane spalleerimees (vanem-veebel Poogen) oma mõõgaga mu värskele abikaasale vastu tagumikku..nö. hoiatuseks vist..muig.

väike, ligi 50-pealine šamparing ja sis amide restosse sööma. kõik tellisid omale meelepärase, mina ühe ägeda medium (11 tolline) A.T.W. pizza. no täitsa pees...siga-hea oli.
tagatipuks 1 desert kah, banana split. polnudki kunagi söönud, väga meeldiv kogemus oli. kõht oli lõpuks niii täis, et lausa raske oli olla.

kojujõudes pidi miisu absoluutselt kõik õllekannud ja klaasid välja otsima, et lilled vette saaks. lisaks veel igast muud kannud ja vaasid. isegi memm saatis paar morsikannu, õnneks neid vaja ei läind.

õhta oli ülimalt meeldiv, nagu olema peab ;)


proosit

Med.seminar KVÜÕA Sõjakoolis

eile käisin sis sellel med.seminaril ära. planeeritud aeg oli 45min, aga kulus 1:15min. oleks vähemalt tunnike veel kulunud, kui oleks saanud. ega ise ma ni pikalt ei leierdanudki. mina rääkisin oma jutu kuskil 10min-ga ära...küsimustevoor venis jube pikaks.

sai räägitud isiklikust positiivsest elutõusust kui ka nõrgematest-viletsamatest seisudest. arutati, kuidas ja mida haavatu tunneb peale vigastamist ning step-by-step paranemist ni füüsiliselt kui vaimselt. juhendasin ka tibake, kuidas käituda ni värskelt haavatuga (just-just tuli esimeselt opilt) kui ka raviprotsessi keskel oleva sõduriga. nimelt meenutasin neile, et "lasteaiakasvatajaid" pole mõtet tugiisikuteks saata, kuna ned ajavad konkreetselt oma HELLUSEGA inimese närvi. sõdur on karm ka siis, kui ta veritseb maas...mingit nunnutamist ei tohi olla. väike laps kriimustab põlve, sis võib hellitades lohutada. sõdurile tuleb öelda, et läheb paremaks ja nii ongi.

muidugi on indiviide, kellega kindla juhendi järgi suhelda ei saa, nisis meedik peaks olema kohanemisvõimeline iga patsiendiga individuaalselt.

mis veel...aa, avastasin, et meedikud pole just kõige tähelepanelikum mob, kellele seminari pidada. esialgses tutvustuses jõudsin rääkida, et afgaanis olin tibake üle kuu ning sis kuskil 15min hiljem 1 pärib, kaua sa seal olid :P
sis oma juttu ma lausa alustasin ajateenistusega. mainisin ära, et ajateenistust alustasin 2000 ning bla-bla-blaa ja praegu olen siin ja sis üks teine pärib kõigest 10min hiljem, kui vana ma olen üldse. loogilist mõtlemist üldse pole. üldjuhul poisid, kes ajateenistusse astuvad on 18a. vanad. aasta 2000 ja 2010 vahele mahub 10 aastat.

18
+
10
___
28


no annaks mõnel ka 29 või isegi 30 olla, aga alla 28 nagu eriti üldsegi mitte. no krt, kas tõesti rääkisin sis nii kiiresti, et kõrvast ajuni ei kodeerinud enam lahti...või olid osad meedikut lissalt liiga hallipäised selleks, et reaalaineid läbi hammustada. ma igatahes ahhuitasin tükk aega peale seminari, et on ikka mõistus mõnel.


oeh...proosit

metsalaager + NV

viimane post 1,5 nädalat tagasi minu poolt. mis ma oskan öelda - tegemist jagub. on kül puhkemomente, kuid ned kuluvad lõõgastumiseks ja naudinguteks. tunnen, et hakkan blogist vaikselt võõranduma, aga hetkel usun, et minu puhul se vabandatav. lissalt tegemist ni palju, et lisaks muudele küberkohustustele ei viitsi enam blogi kribada.

praegu siiski tekkis siuke huvitav ennelõunane auk, nisis kasutan objektiivselt ära.
mis sis juhtunud - peale viimast kribamist jõudsin möödunud nädalal T-R metsas veeta. ilm oli universaalne (pluss/miinus 5-10 kraadi C; udu, vihm, lõrts, lumi; tuul 0-10km/s; täispilvine, öösel vahelduva selginemisega), sai nisama uimerdatud kui ka pidevalt ringi sibatud...suht siuke tavaline admin-metsalaager loengute ja praktikaga.

süüa sai metsas ikka sitaks. ma pole ühelgi metsalaagril muidu nii hästi toidetud olnud, kui nüüd. lõunad olid kõik kuumad, hommik-õhtu kuiv, aga selle eest oli oma pakeering. siukest head asja, et oeh. ja ei suut kogu aeg kõike ära süüagi. lõkke ääres tegin grillvorste, millest suutsin vaid 3/5 ära süüa. ülejäänutel samuti maod punnis ja olin sunnitud jäägid ära põletama.
isegi koju vedasin portsu kama, enamjaolt kül magusat, aga siiski. igatahes toidu koha pealt oli 5+.

R sain kodo seekord üsna hilja...alles enne kaheksat. väeosas oli vaja suur varustus kuivama panna, ära hooldada ning ka enda varustus. lõpuks oli ni räpane tunne, et enam koduni ei kannatanud ja vajadus koheselt dušši all käia. kõik se nihutas kojusaabumist edasi.
kodus ootas mind aga kass, kes kohe kiirelt minu manu tõttas ja sülle puges (väga meeldiv ja soe tunne oli) ning ei läinud kaua, kui ka väike pede esikuse ronis ja endast valjuhäälselt märku andis. temast ei saa paraku alati hästi aru, kas ta väljendab pahameelt, et alfa saabus; ülistab taas keskerakonda; või oli tal siiski siiralt hea meel mu taas-saabumise üle...krt seda teab.

kutsuti ka välja, aga otsustasime miisuga koju jääda...oli ka teineteise seltsis nisama hea kaisutada ja paar klaasi viskit nautida. öine uni omas voodis, miisu kaisus on ikka tõsine luksus viimasel ajal, sestap püüan võtta sellest maksimumi.

L toimus vennase süntar. pidime ka tordi tooma, kuid kulutasime teineteisele liiga palju aega, nisis see jäi...nojah, ka maal oli tarvis ju asjatada...ja nimodi se päev kulubki.
süntaril sai kõht mõnusalt täis söödud ja papsiga viinuskit kah veidi, et õhtune uni oli taas mõnusalt magus.

P katsetasime sis seda miisu valitud alternatiivi toitlustuseks. 185kr. eest sai toitu ni palju, et ma oleks 2x söönuks saanud...et sis väga hästi. mulle sobib.

edasiselt pakkisin ennast kokku, viimane kallistus and off I go.

nüd sis taas võrus seda mõnusat lögast talveilma nautimas.


proosit

esimene nädal seljatatud

selle nädala raskuspunkt oli sis rootsi automaat AK-4. sittagi se ni keeruline relv on. esmapilgul keeruline vaid, kuna polnud näppinud varem. nimelt erineb selle töömehhanism Galil-ist täielikult (mis on iseenesest suht sama mis Kalašnikovil). kui galilli võin silmad kinni lahti võtta-kokku panna, sis AK-4 juba nii lihtne pole. arvestades, et viimase lukk ise käib 4-ks jupiks lahti, sis kinni silmi seda kokku panna oleks kaunis keeruline (lahti võtta oleks pohlad), aga harjutatav tegelikult. eks vilumuse käigus õnnestuks kõik...esialgu kõvatama ei hakka.

järgmise nädala raskuspunktiks on vast raskekuulipilduja KSP-58. ka seda pole ma varem ise näppinud. väidetavalt on sel rohkem paralleele MG-3'ga, kui galilil ak-4'ga. kui se tõele vastab, sis peaks õpe ladusamalt minema, kuna MG-3 on mulle lihtne nagu "kuke-kägu" (mida iganes see ka tegelt tähendab ;P).

nädala sees saime vel meditsiini, sõjatopograafiat, määrustikku...vist midagi vel, aga ei mäleta :P
meditsiin oli jube igav ja monotoonne mõttetuste mõttetus.
sõjatopo oli peamiselt meeldetuletus üksikute täpsustavate lisadega (minu jaoks sis, mitte kõigi).
ka määrustik oli peamiselt meenutus. lahkasime ja filosofeerisime erinevate käsu- ja distsiplinaarseaduste üle omandades tibake paremat selgust varasema kohta.

olen selle kursuse raames taas hommikuvõimlemisega tegelema hakanud. jooksu kül ei tee - mina kõnnin maja taha, teised jooksevad sinna ;P - , aga ülejäänud sirutused, venitused, verd ringiajavad liigutused teen kaasa. tagatipuks viskan ka 25 (teised ei viitsi), sis täitsa hea olla.

järgmise nädala lõpus ja uue alguses on minu kord õpilasvanema rollis olla. kuna meid on vaid 20, sis pole õnneks keeruline kontrolli omada. õnneks sab mu "vahetus" vahetult enne metsalaagrit läbi (metsas on juba keeruline vastutav olla).

aga elu on ilus. 6 nädalat veel ja sis kursus läbi ning mina miisuga abielus ;D


proosit

Lahingukool vol2

polegi midagi uut öelda. lahingkoolis asjad lõbusad. AK-4 ka endale selgeks tehtud, kuigi mitte keegi ei oska mulle selgust tuua, mida ükskiklasu tähistus "P" tähendab. kuna tegemist on rootsi relvaga, pöördusin miisu poole. käisin talle välja igast erinevad varjandid üksiklaskude kohta ning ta ei osanud ühtegi mõistlikku rootsikeelset väljendit leida, mis p tähega algab.

igatahes toimub homme test ja sis vaatab edasi, mis sab.
nojah, järgmine nädal kuulipildur KSP.


proosit

Lahingukool

eelmise nädala tipphetk oli, et N sain oma ratta lõpuks kätte. kuna lisavidinad olid odavamad, kui ma alul oodanud olin, sis täitsin summa maksimaalselt muude lisadega täites. kunagi panen pildi ka v-o üles, aga võin öelda, et juurde sai palju ja ratas näeb välja nagu saksa tank ;D...jube hirmus ja võimas mölakas (mulle meeldib).

eilsest paigutasin sis ennast võrru, meegomäele, lahingukooli. tänane esimene päev võeti lühemalt kokku (homme korralikum). nüd sis u. 8 nädalat koolitust sin kodust kaugel. koju san aint nädalavahetusteks (aga mitte tingimata alati). üritatakse õppetööga vist rohkem hirmutada, kui asi tegelt seda väärt - tunniplaani vaadates on maht tohutu, kuid jutud ja teadmised ütlevad, et hullu pole midagi.

täna ses mõttes sitt päev olnud, et ma jäin ennast toidule pannes hiljaks. nimelt, et täna väeosas süüa saada, oleksin pidanud ennast toidule panema juba möödunud N, aga meenus alles R. nisis sain tänase esimese eine alles peale "tunniplaani" kuskil 1600 tuuris...ja kohvi kah ;( aga edasine on juba parem. igaks juhuks ei käinud linnas ainult söömas, vaid ossin midagi head ka kaasa...ni igaks juhuks, kui kuperjaanovi toit peaks juhuslikult pask olema.

iseenesest on nõme taas miisust ni kaugel olla...no ei saa kohe rahulikult koos aega maha võtta ja lissalt teineteisele silma põrnitseda. nauditavad ajad on üürikesed ja sis peab taas emb-kumb meist kuskil kohustusi täitma. nüd sis taas minu kord igatsuse tekitamisel. aga okas, asjal on siiski ka positiivne pool - noorem veebli staatus.

enne õnnistust on tavaliselt alati pikk ja okkaline kannatusterada..."pea vastu, sõber".


proosit

Reede

eilne oli täiesti tavaline päev (kui just seda meeletut tuult ja tormi mitte mainida), et pikemalt siin ei peatu.

täna on heade uudiste päev olnud. hommikul vara sain teada, et olen lahingkooli aksepteeritud. nüd vaja mingi varustuse nimekiri ja tegevusjuhend uuel nädalal korda ajada.
sis sain oma arvuti kätte. nädal tagasi võtsin julguse kokku ja viisin pool aastat nurgas seisnud läpaka ravile. tuli välja, et videokaart oli pees. nüd sis sõbrahinnaga uus ja raal korras.
taastusravi programm sai läbi...E-st taas tööl. enne lahkumist vestlesin aga ühe adiitoriga kaitseministeeriumist. juttu ei tulnud mitte materjaalsetest väärtustest, vaid toimetulekust sots.ametkonna ja haavatute vahel. mingi 1,5h vist lobiesime. kirjeldasin talle oma ettekujutust võimalikkusest, jagasime ideid ning põhjendasin mõningaid konflikte teatud indiviidide vahel...kokkuvõttes üsna muhe ja tore vestlus.
ratta kohta sain teada, et se asub hetkel kül kuskil lõuna eesti osakonnas, kuid juba tegin diili, et se tallinna tuuakse...ootan kärsitult kolmapäeva, sis peaks kohal olema.

ahh , aitab küll...minge nautige reedet.


proosit

soovi-kont

kiisu-pruut tegi eile grill kana (avastas, et me ahjuga täitsa sab). täna nokitsesin seda ja leidsin lõpuks selle soovi-kondi üles. miisu polnud sest kuulnudki midagi. no tõin talle tuntumad näited: küünalde puhkumine süntaritordilt, korstnapühkija nägemisel musta näppimine, silla alt läbi, kui rong seda ületab - et sis seda "wishbone'i" kasutatakse sarnaselt. loogish, se 1 paras ebausk, kuid traditsioonides siiski.

tema perekonnas pole nimodi kunagi tehtud. nisis tegime omavahel. mõlemil soovid valmis...ja murdsime. mina sain õiguse. egas tema millestki ilma ei jäänd, kuna soov hõlmas meid mõlemaid ;) hea mõelda, et tal esimene soovi-kondi kogemus just minuga oli :)


proosit

PS: käisime R vaatamas filmi Machete. siuke muinasjutuline verine a'la Sin City äksjon oli. sisus kaasaegset süžeed kui ka tiba absurdi, aga koomilis-lahe oli vaadata ikka.

vahepeal...

oeh..."long time no see"
mitu nädalat eemal olnud. vahepeal sis reservõppekogunemisel targutanud, sestap ka eemal. sain selle raames ka enda käe valgeks 81mm-st miinipildujat lastes.
sis vel sõduri baaskursuste eksamil osalesin eksamineerijana.
tuleval nädalal koolitan veidike uut noorem allohvitseride kursust.
sis ülejärgmisest nädalast olen 2 nädalat magdaleena haiglas taastumas teiste sõduritega...jälle. teiste nägemise vastu pole mul midagi, aga sellest taastusravist kül eriti huvitatud pole. nimelt neil pole mulle midagi pakkuda...olen selleks liiga "advanced".

L lasin endale paar uut tattood - modifitseeritud scout embleemi ja oma disainitud sõnni märgi. lasen vel veidike paraneda, sis kergelt üle teha ning sis jäädvustan ka fotoga ;)

aa, möödunud R tehti kordusõppustel minust ja ühest teisest ka intekas saate "Ringvaade" poolt. minust lisandus ka eile vel materjali ja peaks täna ETV-s kl1900 eetrisse minema. kes huvitatud, vaadaku.

se R läen esimest korda toimkonda. 24h olen pataljoni korrapidaja abi. omamodi võib vast huvitav olla, aga kindlasti ka väsitav.

tahsin sin paar päeva tagasi enda intekaga alustada, kuid avastasin, et korralik filmitöötluse tarkvara on vanemate juures. tavalise windows movie makeriga korralikku saia ei saa, nisis pean uue retke korraldama.

muud olulist konstanteerida nagu ei oskagi, aga eks peatselt taas.


proosit

Üksi

Olen end siiani pidanud üsna iseseisvaks ja üksiolekut nautivaks, aga nagu selgus, võttis ikka hirmus kurvaks jälle, kui pontu eile ära läks. Olin eile õhtul üsna sihitult kodus, vaatasin telekat ja ei osanud justnagu endaga midagi peale hakata.

Täna on juba pisut parem ja hulk sihte-plaane silma ees, aga see-eest nörritab ootamatu tagasilöök - sain küll täna oma autokooli tunnistuse kätte, aga ARKi eksamitaotlust sisse anda ei saanud, kuna paberivaba ARK on terve päeva rivist väljas. Homme püüan avalduse sisse anda, aga ma ei tee endale illusioone: on riigipüha eelne lühendatud tööpäev, mis tähendab seda, et ametnikud alustavad pühitsemist juba hommikul ja minu avaldus ei liigu ilmselt kriipsuvõrragi eksamiaja määramisele lähemale. Ja reede, noh, kesse ikka pärast kahte riigipüha kohe tööd murdma hakkab? Niiet tont teab, mis ajaks ma selle eksami alles saan. :( Vbl saaks asjad rutem liikuma, kui ma ise homme Mustamäele sinna ARKi leti äärde kekslema läheks, aga minul, jumal paraku, on tööpäev.

Ja on nii ka jaanipäeval ja reedel. See ongi teatav lohutus pontu järele igatsemise vahele, et saan pühade ajal tööl olla ja muude asjade tegemise kõrvalt keskenduda reedese intervjuu ettevalmistamisele. Lähen reede õhtupoolikul kohtuma Tallinna värske abilinnapeaga ja kuigi ma tema töövaldkonna valupunktidega olen enam-vähem kursis, ei tahaks sellele lootma jääda ning püüan ikka teha veel taustauuringut, et laupäevases lehes ilmuv intervjuu oleks piisavalt tuumakas, et sealt ka järgmisel aastal, valimislubaduste aegu, oleks võtta võrdlusmaterjali (või vajaduse korral kibedaid etteheiteid). :P

Täna õhtul siis püüan natuke juba sel teemal lugema hakata ja vahelduse mõttes kõrvale korrata liiklusseadust, et teooriaeksam ebameeldivat üllatust ei valmistaks. Aa, ja meeldetuletav-soojendav õppesõit on ka veel täna plaanis. Ikka sellel kõige hilisemal ajal, et ma mugava õpilasena saaksin pärast ise koju sõita.

Ja ikkagi, igatsen pontut. Koledal kombel.

Aa, ja - tänane soundtrack on USA kodusõja teemadel. Avastasin selle loo ja tekkis igatsus taas lugeda Mitchelli "Tuulest viidud". On see siis chicklit või mitte, aga omal ajal andis ta siiski mulle kui kümneaastasele plikale USA kodusõjast sellised teadmised, mida ma muidu toona kusagilt poleks saanud või omandada viitsinud.

Noorem All-ohvitseride Kursus IV

ni, kursus kestnud nüüdseks 8 nädalat (4 vel). lõpp juba paistab. tuleval nädalal on pedagoogika, järgneval mets, sis ei teagi täpselt ja sis viimane eksami nädal.

ei ütleks, et seni midagi magnituudset õppinud oleks. enamjaolt lissalt meenutus üksikute uuendustega. egas se lausa mööda külgi maha ei jookse ja ega ma enamat tegelt ei oodanudki. kujutan ette, et alles EVAK'is san rohkem andmin-logistilisi teadmisi, mis oleksid tõsiseltvõetavad uudised mu jaoks.

kui ausalt tunnistan, sis jätaksin EVAK'i vahele ja põrutaksin kohe kaugõppesse sõjakooli, kuid kaugõppe kõrvalt ka tööd teha vaja ning ainult seeruna ma seda täisväärtuslikult ei saaks (kaasa arvatud palk oleks veeblina tüki suurem). kuna sõjakool kestab aegu pikemalt, kui lahingkool, sis veeblina jällegi hea tegutseda..lissalt tahaks asjade arengut kiiremini näha (olen kärsitu :P). aga pole hullu, mul plaanid paigas. hiljemalt 35-x eluaastaks mul tegevust peaks jaguma (heal juhul isegi 40-ni). alles siis on vaja edasi mõtlema hakata, mis peale hakkan.


proosit

metsalaager 3

käesoleval nädalal (näd.19) käisime õppuste raames tapal kesk-polügonil. rühma kaitse- ja ründelahingud (+ maastiku, objekti jne luured). tegevus tunduvalt huvitavam kui eelneval nädalal, kuid paraku minu jaoks meeletult piiratud. ni palju, kui kaasa tegin, oli igatahes lahe ja meenutas mõnusaid vanu aegu. sit sel nädalal vaid, et üüsel sadas vihma ja päeval rõve palav..nisis lageda all magamise tõttu olime märjad, higised, räpased jne kõike korraga :PP

praeguseks rõve väsinud. hea mõelda, et järgmised 2 nädalat sisetunnid (sis jälle nädal metsas).

5 nädala pärast se nak läbi. sis 2 päeva puhata ja 2-3 näd. britanniat :P
aga praegu ei viitsi enam kirjutada, dušši alla ära selle palava ilma käest.


proosit

metsalaager 2

pole pikalt kirjutanud, kuna olen viimased 2 nädalat metsas veetnud ja nv-l lissalt liiga väsinud, et viitsida.
eelmisest sis (näd.18) - metsalaager jägalas ja tapal..linnalahingu harjutused ning võitlus pioneeripataljoniga. midai erilist nende päevade seast välja tuua ei oskagi kui et, sain viimasel õhtul ja sellele järgneval hommikul sitaks kullaga (MG3) paugutada. õhtul umbes 30 linti ja hommikul kuskil 20 (1 lint = 50 padrunit). ni et sitaks. ükski ajateenija ei lase ni palju ära terve teenistuse jooksul, kui mina seda tegin vähem kui 24 tunniga :P

täristada sellega oli lahe (kahju, et kõvamoona lasta ei saanud), aga hommikul sain ka pisargaasi nautida. häiret edasi ei dubleeritud (ei kuulnud, et gaasi maski pähe panna) ning minuni jõudes oli gaas õhuga ühtseks niiskeks massiks sulandunud, et ei eristanud kah...nisis kipitasid ja jooksid vett silmad ning hing kinni, aga vähemalt tunne teada.


proosit

eksami nädal

ongi sis nädal läbi. üsna tihe graafik oli. NAK'is oli eksami nädal. väsitav õppimine ja pingeline testimine konstantselt. enamus tulemused mulle teada (positiivsed) ning enda arvates ka teadmatud läksid hästi...san julgelt jätkata. nüd tuleb vaid tulevased 2 karmi nädalat jägala ja tapa laagrites vastu pidada.


proosit

NATO üldfüüsiline test

oli sis üldfüüsiline test täna...paras mõrv ma ütlen. kui ma nüd kalkulatsioonid õigesti tegin, sis läbisin katsed väikese varuga. punkte 205/300...190 on läbimiseks vajalik.

jooksmise asemel tegin ujumist. ujuda oli aga päris rets tegelt. sain kül mingi lesta jalga, kuid se oli mingi snorgeldamise või akvalangistika lest, mis tähendab, et liiga pehme...ei saanud korralikku tõuget sellest, aga vähemalt läbitud.

käsi ja kõhtu kõverdada jaksasin mõõdukalt, loodan, et ujumisest ka piisas. ujumisel oleks 100p saanud (500m ujumine) ajaga 08:40, mis teb üsna täpselt 1m/sek (1.04sek/1m). normaalsel inimesel paar otsa siukse tempoga vast polegi hullu põrutada, aga püüa sellist tempot säilitada 20 otsa (20x25m=500m)...no peab tippsportlane olema. muuseas, kiirused olidki võetud kuskilt (tipp)sportlaste standardite järgi, aga kurat, viimati, kui kontrollisin, olen ma kohe mitte tippsportlane...täiesti tavaline. kergete puudustega isegi. poleks lesta olnud, liguneksin seal vist praegugi ;P

igatahes..tundub, et sain asjadega kuidagi hakkama, kuid seeeest olen praegu laip kah. iseenesest hea tunne, et 60%-lise töövõimetusega suudan ma siiski füüsilist testi vel läbida.


proosit

hommikune huumor

eile hommikul toimus naisega õpetlik vestlus, kuidas mehed püsti kusema hakkavad. mina sis seletan, et se on nagu spartalaste koolitus (enam-vähem). kuni pubeka ea lõpuni umbes toimub pidev kolitus. enne WC-s püsti kusta ei tohi, kuni testid tehtud...senikaua kuseb istuli.

noormees hakkab harjutama õues, kusagil metsas näiteks. põit tühjendades üritab oma juga mingi kindla objekti peale suunata, aidata võib sinu sõber oma saapaninaga. esialgu ringitades saab sihtimise objekti peale ajada ikka. ka võib alustada madalamalt ja nimodi vaikselt sihtmärgini jõuda. kui juba päris proff oled, võid juba enne alustamist eelsihtimise paika ajada. kuid arvesta, valesti rihitud riistaga on suur sanš, et lased sõbra saapaninast kõrgemalt püksid täis.

viimane eksam seisneb selles, et oled kuskil vanuses 17-18 ja kused kodus. ema teeb ettevalmistused - avab WC ukse, tõstab potikaane ja jäb ukselävele kontrollijaks. muuseas, mitte ühtegi tilka ei või prill-laua peale langeda (prill-laud jäb langetatuks). kui sooritus osutub õnnestunuks kahel järjestikul korral, võib noormees istumise asemel ka püsti kusele hakata...tõstes siiski prill-lauda kui ohutusabinõuna ;P


proosit