Afganistaan - Päev 1

Eestist hakkasime liikuma tegelikult juba paar päeva varem. Peale britis ööbimist asusime lõpu suunda. Kuna tankimispaus Küprosel venis oodatust pikemaks, saabusime afgaani alles öösel. Kiire briifing ja majutus ning hommikune kuumus võis alata.

Esimene ehmatus oli õnneks väiksem kui ootasin. Suur konteinerite rida veidi hirmutav oli, kuid jõudes oma alale saabus kerglane rahu.

Kohapeal on nii palju muutunud, et eksisin telki otsides 2 korda. Hirmus palav on. Ma ei julge praegu isegi kraadiklaasi vaadata. Öösel siiski oli veidi külm. Kaalusin endale lisada ka magamiskoti, kuid ei raatsinud teki alt väljuda. See annab aimu, kui külmaks veel minna võib, kui praegu alles oktoobri lõpp on.

Täna aklimatiseerume, aga homme oleme juba asjalikud - ropult varandust vaja üle vaadata.


proosit

Congo, Sudaani ja Uganda lapsed

Vaatasin hiljuti sellist filmi nagu Machine Gun Preacher, mis räägib valgest mehest, kes alustab ühiskonna rämpsuna ning jõuab eneseteostusena Sudaani, et päästa kohalikke...eriti lapsi L.R.A. eest, mida juhib maailmas hetkel esimesel kohal inimsusvastaste kuritegude eest tagaotsitav sõjalord Joseph Kony.

Täna tutvusin ka sellise organisatsiooniga nagu Invisible Children, mis samuti on püstitanud eesmärgi Kony kukutamiseks Congo, Sudaani ja Uganda laste vabastamise nimel. Tegemist on ligi 2milj. inimesega (Facebook), kes on koos tõusnud üles anti-humanismi vastu, kuna riiklikul tasandil pole algselt tahetud ning hiljem lihtsalt suudetud selline kurjategija kohtu ette tuua.

Vaatasin ära ka sellise pooletunnise video, mis räägib organisatsiooni Invisible Children lühiajaloost ja eesmärkidest. Teadvustamise mõttes soovitan kõigil inglise keelt mõistvatel ära vaadata.

Proosit

üli-lühendatud pulmavideo

siia sis kah 23.dets.2010 aasta suursündmus vähendatud moel.

igavusest

mida ütleksin ma sulle -

ole hea või ole paha
ma ei taha sinu raha
viska maha, üles vinna
nõnda lihtsalt võib ka minna
astu üle, kaevu alt
vasakult või paremalt
hüpates või kukerpalli
võta kasvõi teistelt malli
kiiresti või hiilides
pleki serva viilides
kõrgustesse, sügavusse
süües rõõmsalt kabanosse
oled see, kes oled sa
keegi seda muuta saa
kuidaski sind keegi näeb
alati sa endaks jääd

PS: nisama...polnud targemat hetkel teha :P


proosit

üllatus, üllatus...

ikka nii tore on suhe, kus mees suudab ka 1,5a hiljem oma naist üllatada (ja vastupidi). tavaliselt on ainult alguses paari-kolme (6) kuu sees üllatusi ning sis nagu juba tunned inimest. aga võta näpust. läheb aasta mööda ning suudan uuesti üllatada. ning just siis, kui naine arvab, et tunneb sind juba läbi-ja-lõhki, üllatad sa teda ka 1,5a möödudes. lahe. siuke asi hoiab suhte kahtlemata värskena (ning kergelt kikivarvul), kui tarvis arvestada ootamatustega.

igatahes on minul hea meel, et suudan veel üllatada ning vastupidi...ja vastupidi ning vastupidi ;)


proosit

fitna

sain sõbralt viite. tõsiselt mõtlema paneb kogu se islamism. kujutan ette, et globaalne ususõda, mil islamism kanda ka mujal kinnitama hakkab, võib aset leida peale maailmasõda III, mil Allah'i abiga rusudest üle käia lihtne...kui just islamism ise III maailmasõda ei ajenda.

filmi vaadates ei mõista, kuidas ned kaltsupead suudavad ni ignorantselt oma primitiivsest maailmast peale suruda oma uskumusi ja tõekspidamisi ni tehniliselt kui vaimselt arenenud maailmale. se oleks nagu kiviaega suruda peale pronksi ajale - lollus.

aga vaadake ja hinnake ise.


proosit

koduigatsus

l2heks Kensigton'i jalutama, aga n6medalt tusane ilm on. tugev tuul, taevas pilves, sajab ja ei saja. j2rgmine n-vahetus peaks kindlasti minema, kuna kogu aeg ei jaksa kah netis passida ja filme vaadata. tulev N peaksin ka k2tte saama uue hylsi. praegune loksub juba mis kole. just hetk tagasi k2isin sirge tee peal k2na, kuna jalg 2hvardas keset k6nnakut otsast 2ra tulla. no lissalt ei seisa enam. peaksin k2ima lastesammul, et mitte koperdada ja "peeretada"*  kogu aeg.

peeretamine* - kui jalg pidevalt vaakumit kaotab ja sis uuesti hylsi sisse astun, kostub alati siuke peeretuse l8rin. kes teab, ei ehmu, kes mitte, vaatab kohe imeliku n2oga, et "mis, avalikus kohas nimodi" :P

igatsen miisu j2rele. eile 6htul andis eriti tugevalt tunda. 2ra m6ista valesti, ma igatsen oma miisu j2rgi iga hommik-p2ev-6htu. ei m88du tunnikestki, kui ta mu m6tetes taas. eile 6htul aga tuli kohe suurematsorti igatsus peale. jube kahju, et ta minuga kaasa ei saa tulla. v-o, kui oleks varem asja uurima hakanud, oleks ehk saanud korraldada mingisuguse visiidi...kasv6i n-vahetuseks. varem ju omaksetele tripp siia ja tagasi koos majutusega organiseeriti. t6si, se oli kyl vahetult peale vigastust ning sis ka 4 kuud hiljem, aga sellegipoolest. pyyan hiljem seda asja uurida, kas tulevikus v6imalik on. hetkel aga pean kannatama.
ok, meil on ka minevikus palju lahusolemist olnud. kas olin NAK'i ajal metsas kuskil, EVAK hoidis mind nisama E-R v6rus (l6puharjutus lausa 10 p2eva) ning ka britis olen suhte jooksul juba 3. korda (3-4 n2dalat). peaks nagu harjunud olema juba, aga v6ta n2pust...ei ole. kohe kuidagi ei harju sellega, et oma kallimast pean rohkem kui p2eva eemal olema. sestap ni raske ongi.
aeg-ajalt on nii, et tegevust palju ja igatseda nagu mahti polegi. siin aga on ju 6htul kella 5-st vaba aeg ning igatseda v6imalust jagub. eriti praegu, n-vahetusel.

hirmus asi se armastus ikka...syda valutab tihti. ei teagi, kas peaksin olema rohkem "mees" ning hinge kylmemaks ja tugevamaks tegema v6i ongi se just 6ige n2itaja..? t6en2oliselt 6ige mees muidugi ei v2ljendaks oma igatsustunnet ja sydamevalu nimodi avalikult - muutun lillaks vaikselt...v6i v2hemalt bi/metro ;P
okas, nali naljaks, aga naist tahan n2ha ja kallistada jne.
l2ks liiga melodramaatiliseks 2ra.


proosit

paranoia

nüd sis avaldus sisse antud ning tähtpäev paigas. tuleb aint oodata seda õiget päeva. siuke kerge paranoia kül on, nagu oleks midagi eluliselt tähtsat tegemata. tunne sellest, et kõik on kuidagi jube hästi - olen õnnelik ja asjad paigas. sestap ongi probleem selles, et probleeme pole. loogish, et tegemist isikliku kiiksuga. nimelt on tavaliselt ju alati mingeid probleeme, mis lahendamist ootavad. ärge arvake valesti...muidugi on asju, mis tegemist tahavad ja ka plaane tulevikuks, kuid siukseid murettekitavaid probleeme pole. ülimalt kummaline seis. ei teagi kohe, mis teha. normaalne oleks, et viskaks ennast mõnusasse asendisse ja naudiks olukorda, kuid paraku paranoia ei kao. peab endale vist kiirelt mingisuguse mure leiutama ;PP


proosit

pesavahetus

nisis olen uues pesas. viimased pool aastat veetsin miisu pesas ja järgemööda sisustasin uut, nüüdseks lõpuks kohal. korter näeb vel hetkel paras seapesa välja kõigi oma kastide, kilekottide ja riidehunnikutega, kuid tasapisi on asjad oma koha leidnud.

eile süüatehes oli tarvis endale selgeks teha induktsioon-pliidi kasutusjuhend. esialgu ei mõigand siiski midagi. võtsin korra korgid välja ja sisse tagasi ning funkama hakkas. sis avastasime, et iga pott-pann ei hakkagi sellise pliidi peal tööle - peab olema magnetiseeruva põhjaga anum. esimene pott oli puhas roster, mille külge ei hakka midagist ning pann samuti ei haakunud. nisis läksid käiku vana nõukane plekk-pott ja malm hautus-vaagen-pann. sai vähemalt söögi valmis, kuid uusi instrumente sellegipoolest tarvis.

esimene öö ka magasin sitasti. ei tea, kas sellest, et pikemalt ööbitud miisu kokku lamatud madratsi peal, mis nagu lebomat,t ja sellega harjunud või lissalt nõuab uus koht harjumist. teine öö oli juba parem, aga päris mugav siiski vel mitte. vaatan, kas harjun või peame voodist loobuma ja taas madratsile ronima.

kuna on ka harjutud suure madratsi peal laiutama, peab vist isegi tulevikuplaanis laiema voodi ostma. mai tea kuidas, aga varem polnud mul mingi probleem 1200-se voodi peal emasega ööd veeta. laiust täitsa piisavalt. nüd vaat et ei mahu ära korralikult. olen ärahellitatud laiemaga.

polnud ka teadlik, et hetkel käivad uue kodu ümber mingisugused isolatsiooni tööd. päevane lärm on häiriv. kui mingi paus tuleb, sis on mõnusalt vaikne ja rahulik...tunduvalt parem, kui miisu juures. ainult mõni üksik lennuk pea kohal aeg-ajalt. aga praegu käib töö ajal pidev plärin ja müdin (meil puhkus noh) ning teb närviliseks.

miisu avastas enda rõõmuks, et kodust 200m eemal kadaka prisma. olevat ennist kartnud, et comarket jäb elulõpuni suurimaks kodulähedaseks toidupoeks..nüd kivi langes.
ka kaifib kõvasti kodust vanni (varem dushi nurk) - muretses juba igast vannisoolasid ja vahu.

kassi tarbeks ossime nüd kraapimis vaiba (kinnitasin seinale) ja välipeldiku. varem kraapis miisu juures "kollast allveelaeva" (nahkdiivan) ja rahuldas häda pealt lahtisesse kasti pesumasina ruumis, mis pidi eluka jaoks alati avatud olema. pesemise ajal terve korter müdinat täis. nüd sis uues keskkonnas püüame korralikku box-peldikut kasutama õpetada, et ei peaks pidevalt igast uksi lahti hoidma ja et ei peaks laiali kühveldatud liiva kokku koristama pidevalt.
loodan, et selle vaiba najalt säästab ta ka uut mööblit, kuna kollast allveelaeva me kaasa ei toonud.

asjad arenevad ;)


proosit

sõida ettevaatlikult

">


vaatasin orkutis sõbra konto alt ühte uut videot ning pani mõtlema - maailmas on ikka hulle juhte sitaks, kelle tõttu liikluses pidevalt oma elu pärast riskima pead. vahet pole, kas oled ise idioot ja kihutad arulagedalt ringi või kimab sulle mingi teine idikas külje pealt sisse...ohtu kujutab liiklus sulle pidevalt sellegipoolest.

kui nüd meenutan, sis isiklikult ühtegi sõpra liikluses mul surma pole saanud (kergemaid vigastusi kül), kuid seda videot vaadates meenub, kui vähe sinu püüdlikkus siiski rolli mängib...ja igaüks meist suvalisel momendil paugu sisse võib saada. tahaks loota, et selliseid turakaid vähemaks jäb ning minu sõpruskonda vastav teema kunagi ei puudutaks.


proosit

kõikuv motivatsioon

jälle nädalaks koju. teised möllavad metsas, mina passin kodus :PP jama tegelikult. kui jalg ni palju ei pidurdaks, teeksin üsna hea meelega kaasa. praegu aga jalg tavapärasest rohkem kange, valus ja põletikus - haavandid (2tk) ajavad mingit jama välja. mõistan, et olen ülepingutanud. oleksin jätkanud tavapärase tempoga, suudaksin praegu võitluskaaslastega pool-aktiivselt või vähemalt passiivselt kaasa tegutseda...selle asemel aga "lakun haavu" ja loodan kiirele paranemisele. alul ju läks ni hästi. tean kül, mis jalale ülekoormust pakkus. oleks pidanud juba sis tuure vähemaks võtma, aga tagantjärgi tarkus on alati 1 tõbras olnud. hea, et ülemus mõistev on ja mööndusi teb.

tean, et lõppkokkuvõttes ma jaoülemaks ei hakka, kuigi klassifikatsioon seda näitama hakkab, ning metsas kihutama samuti mitte, sooviks ikkagi, et vähemal-rohkemal määral selleks siiski võimeline oleksin. praegusel juhul aint instruktori ametit endale lubada saangi - kabinetis ja klassiruumis asjatamine ning võimalusel maastikul vaikselt kõrvalt juhendamine. pean endiselt harjuma mõttega, et enam kõike teha ei saa...RAISK.

kui jalg ni terve on, et enam paremaks ei lähegi (mis on loodetavasti väga terve, mitte mingi poolik immitsev äbarik), hakkan kõikvõimalikke asju enda jaoks korraldama. sis ei tule vähemalt tunnet, et olen millestki ilma jäänud ;)


proosit

Noorem All-ohvitseride Kursus IV

ni, kursus kestnud nüüdseks 8 nädalat (4 vel). lõpp juba paistab. tuleval nädalal on pedagoogika, järgneval mets, sis ei teagi täpselt ja sis viimane eksami nädal.

ei ütleks, et seni midagi magnituudset õppinud oleks. enamjaolt lissalt meenutus üksikute uuendustega. egas se lausa mööda külgi maha ei jookse ja ega ma enamat tegelt ei oodanudki. kujutan ette, et alles EVAK'is san rohkem andmin-logistilisi teadmisi, mis oleksid tõsiseltvõetavad uudised mu jaoks.

kui ausalt tunnistan, sis jätaksin EVAK'i vahele ja põrutaksin kohe kaugõppesse sõjakooli, kuid kaugõppe kõrvalt ka tööd teha vaja ning ainult seeruna ma seda täisväärtuslikult ei saaks (kaasa arvatud palk oleks veeblina tüki suurem). kuna sõjakool kestab aegu pikemalt, kui lahingkool, sis veeblina jällegi hea tegutseda..lissalt tahaks asjade arengut kiiremini näha (olen kärsitu :P). aga pole hullu, mul plaanid paigas. hiljemalt 35-x eluaastaks mul tegevust peaks jaguma (heal juhul isegi 40-ni). alles siis on vaja edasi mõtlema hakata, mis peale hakkan.


proosit