päev 131

eile majutusse minnes nägin teel Garfield'i. polnud küll nii paks, kuid jalutas piki teed samasuguse ülbusega.

hommik algas hästi. kuna õhtul oli endiselt üsna soe, jätsin ööseks akna lahti...oli mõnusalt värske ärgata. linnud siristavad, hommikune liikumine alanud...sujuv.

kuna olin eile pesu pestes köndi sukad välja unustanud, otsisin nüüd ohvrit, kelle asjadega oma paun pessu visata. ohvriks osutus kaplan. tal õnneks asju palju polnud, nisis läks käiku. hea oli, mul hakkasid puhtad sukad otsa lõppema.

jõusaal tõsteti täna ringi. kas vana konteiner lahkub meie seast või leiti lihtsalt parem koht...ei tea. igatahes tõsteti asjad sinna, kust 3 konteinerit ära võeti ja asemele pandi 1, aga selle eest risti.

peale lõunat läks sabistamiseks. need mendid said nüüd, kuskil pool tuni enne äralendu, vajalikud dokumendid kätte, mis lubavad neil relvi välja võtta. ma siis kiiruga vormistasin ka relva väljastuseks paberid. sisuliselt anti allkirjad ja astuti autosse, et lennujaama minna. kuidagi rõve viimase minuti mäng.

otsustasin ennast premeerida tunnise praadimisega päikse käes. tegelt tõmbasin kuskil 15min isegi üle, aga pole hullu. mõlemad pooled said vähemalt pool tundi praadida, nisis hästi.

popi ja särts jõudsid esimeselt liinilt tagasi. haisesid nagu mingid kodutud. ennast vast nende niiskete lappidega küürisid küll, kuid läbihigistatud riided olid neil endiselt korduvalt seljas. lugesin sõnad peale, et enne sauna lavale ei istu, kui on ennast korralikult puhtaks küürinud...määrivad lava ära.


proosit

ajuküps

miks nii palav on...hehhee, ma tean kül miks...olen selle jahedusega ni harjunud, et nüd ei suuda selle kuumalainega leppida. ning selle asemel, et rõdul ripptoolis chillides päikest nautida, peidan end pigem avatud rõduukse kõrval oleva kardina taha ning ahmin õhku.

miks on neegri filmid ni nõmedad ja paeluvad ühel ajal. nõmedad, kuna filmis puuduva valge näitlejaskonna tõttu väljendavad oma rassismi.
paeluvad, kuna endiselt on lahe kuulata humoorikat geto-slängi.
nimelt vaatan hetkel TV6-st filmi Baikerid, mille jooksul olen vist ainult 2 valget nägu näinud :PP

tiki-bum tiki-bum tshaka-laka-laa...se uus fizzi reklaam on jant.

meenus...tegin täna emt'i netipulga. toimet vel ei tea, kuna pole maale kriitilisse piirkonda vel jõund ning linnas katsetada pole vist pointi...sin peaks ju levima iga nurga peal. aga muidu on nüd 2 nädalat aega katsetada. kui jään rahuldamata (ei vaata maal youporn'i), san ilusti ilma kuludeta tagasi anda.

mustad räästapääsukesed on aktiviseerunud. jubedam siutsumine maja ümbruses. hara allveelaevade demagnetiseerimisbaasi hoonete lambi küljes olevatest pesadest paistis neid võsukesi juba loetud päevad tagasi olevat, aga siin mustakal tundub väikse hilinemisega se koorumine olevat. üllatav, et nad siiski linna rajoonis ni palju putukaid leiavad, et oma võsukesed ära toita...hmm.

krt, kas saan homme oma trimmerniiduki kätte või mitte. ammu juba oleks tahtnud selle hübriidiga möllata...loodame parimat.


proosit

pesavahetus

nisis olen uues pesas. viimased pool aastat veetsin miisu pesas ja järgemööda sisustasin uut, nüüdseks lõpuks kohal. korter näeb vel hetkel paras seapesa välja kõigi oma kastide, kilekottide ja riidehunnikutega, kuid tasapisi on asjad oma koha leidnud.

eile süüatehes oli tarvis endale selgeks teha induktsioon-pliidi kasutusjuhend. esialgu ei mõigand siiski midagi. võtsin korra korgid välja ja sisse tagasi ning funkama hakkas. sis avastasime, et iga pott-pann ei hakkagi sellise pliidi peal tööle - peab olema magnetiseeruva põhjaga anum. esimene pott oli puhas roster, mille külge ei hakka midagist ning pann samuti ei haakunud. nisis läksid käiku vana nõukane plekk-pott ja malm hautus-vaagen-pann. sai vähemalt söögi valmis, kuid uusi instrumente sellegipoolest tarvis.

esimene öö ka magasin sitasti. ei tea, kas sellest, et pikemalt ööbitud miisu kokku lamatud madratsi peal, mis nagu lebomat,t ja sellega harjunud või lissalt nõuab uus koht harjumist. teine öö oli juba parem, aga päris mugav siiski vel mitte. vaatan, kas harjun või peame voodist loobuma ja taas madratsile ronima.

kuna on ka harjutud suure madratsi peal laiutama, peab vist isegi tulevikuplaanis laiema voodi ostma. mai tea kuidas, aga varem polnud mul mingi probleem 1200-se voodi peal emasega ööd veeta. laiust täitsa piisavalt. nüd vaat et ei mahu ära korralikult. olen ärahellitatud laiemaga.

polnud ka teadlik, et hetkel käivad uue kodu ümber mingisugused isolatsiooni tööd. päevane lärm on häiriv. kui mingi paus tuleb, sis on mõnusalt vaikne ja rahulik...tunduvalt parem, kui miisu juures. ainult mõni üksik lennuk pea kohal aeg-ajalt. aga praegu käib töö ajal pidev plärin ja müdin (meil puhkus noh) ning teb närviliseks.

miisu avastas enda rõõmuks, et kodust 200m eemal kadaka prisma. olevat ennist kartnud, et comarket jäb elulõpuni suurimaks kodulähedaseks toidupoeks..nüd kivi langes.
ka kaifib kõvasti kodust vanni (varem dushi nurk) - muretses juba igast vannisoolasid ja vahu.

kassi tarbeks ossime nüd kraapimis vaiba (kinnitasin seinale) ja välipeldiku. varem kraapis miisu juures "kollast allveelaeva" (nahkdiivan) ja rahuldas häda pealt lahtisesse kasti pesumasina ruumis, mis pidi eluka jaoks alati avatud olema. pesemise ajal terve korter müdinat täis. nüd sis uues keskkonnas püüame korralikku box-peldikut kasutama õpetada, et ei peaks pidevalt igast uksi lahti hoidma ja et ei peaks laiali kühveldatud liiva kokku koristama pidevalt.
loodan, et selle vaiba najalt säästab ta ka uut mööblit, kuna kollast allveelaeva me kaasa ei toonud.

asjad arenevad ;)


proosit

pohmas kass

huvitav lugu kassiga.
naisel kass olnud cc 5 aastat (sai ta ligi aastaselt) ja kogu selle aja arvanud, et munad alles. varasemalt oli loomaarst arvanud, et munandid pole vel välja loksunud.
nüd sis oli kass, olles kinniseas elamises, kui varem, hakanud jooksuajal hirmsat ja pidevat lärmi tegema, mille tulemusel otsustas naine kassi emaseks ära teha.
PÕHIKILD - läeb sis naine kassiga ilusti kastreerija juurde. tehakse ilusti tuimestus ja anesteesia, aetakse tagajalad korralikult harki ja ohh seda üllatust...kassil polegi mune. kas nüd lissalt ajajooksul mittetarvitamisest ära kukunud või tõepolest endiste omanike poolt juba kärbitud.

igatahes oli kass peale seda 2 päeva uimane nagu preester peale nädalast joomingut. tuigerdas ringi, aru ei saanud, mille peale vinguda (väga kaootilised kräunumised ja maailma humoorikamail toonidel), oma liivakastist põrutas tihti mööda ja, kui isegi oma persega sinna õigesse kohta sattus, sis roble pani ikka kõrvale (seda juhtus ka mujale korteris :P).

se veider huumor kestis 2 päeva. peale seda aga on kass olnud üsna eeskujulik kodune karvakera. ei virise enam tühja, ei nõua väljapäästmist, ei roni magamistuppa pererahva tegemisi tülitama...no nagu teine loom kohe. käis peast läbi idee, et, kui tuleval jooksu hooajal tal taas mingi piss pähe lööma peaks, sis minnagi lissalt loomaarsti juurde ja kohe mingi tuimestus või anesteesia ära teha. 2 päeva kül pohmelli, aga peale seda kohe rahu kah. kassil hea ennast korralikult kinni tõmmata ja meil ülejäänud aja meelerahu ;)


proosit