saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.
arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.
enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.
õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.
proosit
Showing posts with label toit. Show all posts
Showing posts with label toit. Show all posts
Tuesday, April 22, 2014
Wednesday, April 16, 2014
päev 171
tegelesime hommikul veel pakkide sildistamisega, kinni tõmbamisega ja ladustamisega. noh...tegelikult läks sellega lausa lõunani, kuid seekord rahulikus tempos. kuna mul sai 1 konteiner täiesti tühjaks, ladustasime suure osa sinna.
peale lõunat tegelesin veel paberimajandusega ning pidasin sidet eestiga. kuskil peale kolme hakkasin alles tundma, et on taastunud endine rahulikum tempo. ei mingit kiiret rapsimist...rahulikult mõelda ja teha.
jõudis täna kohale, et alla 4 nädala mul siin veel jäänud. hakkabki otsa lõppema se pull siin. tagasi vaadates polnudki se aeg nii pikk. päevad liikusid arvestatava kiirusega, nädalad kadusid alt märkamatult. eks tõenäoliselt hakkab viimane nädal-2 venima, kuid hetkel on veel täiesti normaalne ning oma mõtteid koju minekuga üldse ei vaeva.
kuna homme lahkuvad me arstid, siis täna tegid nad selle kohaselt peo. toodi hunnik pitsasid, õlut, krõpsu. valmistati suitsukana ning veise grilli medium rare. mõni tükk oli minu jaoks liiga toores, kuid mõni teine kergelt roosakas oli tänu varasemale marinaadile väga hea. arste käis järk-järgult ära saatmas terve haigla ning kokad said kiitust nii saarlastelt kui ka amidelt. aitasin ka ossil looma küpsetamise juures. mees oli kuidagi nii üksi seal, nisis otsustasin seltskonda pakkuda. kui juba juures olin, pakkisin ühtlasi ka värskelt grilli pealt tõstetud liha fooliumisse, et sedasi veidi edasi küpseks ning soojas püsiks. väike pitsa, gill, salat ja õle. pärast ka tükike kooki koos jäätisega ning naba taga taas hea olla.
proosit
peale lõunat tegelesin veel paberimajandusega ning pidasin sidet eestiga. kuskil peale kolme hakkasin alles tundma, et on taastunud endine rahulikum tempo. ei mingit kiiret rapsimist...rahulikult mõelda ja teha.
jõudis täna kohale, et alla 4 nädala mul siin veel jäänud. hakkabki otsa lõppema se pull siin. tagasi vaadates polnudki se aeg nii pikk. päevad liikusid arvestatava kiirusega, nädalad kadusid alt märkamatult. eks tõenäoliselt hakkab viimane nädal-2 venima, kuid hetkel on veel täiesti normaalne ning oma mõtteid koju minekuga üldse ei vaeva.
kuna homme lahkuvad me arstid, siis täna tegid nad selle kohaselt peo. toodi hunnik pitsasid, õlut, krõpsu. valmistati suitsukana ning veise grilli medium rare. mõni tükk oli minu jaoks liiga toores, kuid mõni teine kergelt roosakas oli tänu varasemale marinaadile väga hea. arste käis järk-järgult ära saatmas terve haigla ning kokad said kiitust nii saarlastelt kui ka amidelt. aitasin ka ossil looma küpsetamise juures. mees oli kuidagi nii üksi seal, nisis otsustasin seltskonda pakkuda. kui juba juures olin, pakkisin ühtlasi ka värskelt grilli pealt tõstetud liha fooliumisse, et sedasi veidi edasi küpseks ning soojas püsiks. väike pitsa, gill, salat ja õle. pärast ka tükike kooki koos jäätisega ning naba taga taas hea olla.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Monday, April 14, 2014
päev 168
magasin rahulikult poole kümneni. käisin vetsus ning lugesin veel raamatut poolteist tundi. ronisin alale ning tegin traditsioonilise pühapäevase pitsa. peale pitsat ja filmi tutvusin olukorraga. tegin pooleteise tunnise päevitamise ning siis asusin asjalikuks. valmistusin homseks pakkimiseks. lasin sedasi suht hilisõhtuni välja. tööd sitaks tegelt.
proosit
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Sunday, April 6, 2014
päev 161
uni läks pühapäeva kohta varakult. kuskil üheksa paiku haarasin e-vidina ning alustasin lugemist. peale paari peatükki otsustasin liikvele asuda. ilm paistis üsna kena - pilved hajunud, päike paistab palavalt...oleks nagu suvi taas. alal võtsin ATV ning läksin oma pühapäevase pitsa järgi. lasin seekord ka ekstra liha ning juustu panna. tagasi alal valisin taas sobiliku filmi ning nautisin pitsat.
särts käis mingi hetk päikest võtma kutsumas. okei, läksime. solaariumisse jõudes aga avastasime, et juba 6 keha laiutavad platsil...rohkem ruumi pole. mõtlesime tunnikese pärast uuesti proovida, kuid siis polnud enam isu. selle asemel tegime poetiirud. käisime kõik poed läbi ning turul kah. särts ostis turult salle juurde. ka mulle hakkas 1 omapärase mustri ja tooniga silma, mille ma patta panin.
kuna turg oli kohe teise ala söökla vastas, sõime seal. kohutavad järjekorrad, aga toit nagu parem. nüüd kaitseingliteks seal alal ka meie jalaväe poisid pandud, nisis nägime tuttavaid nägusid.
peale sööki särtsul meenus miskit, mis tal enne turul silma hakkas, kuid ununes osta. no läksime siis uuesti. se oli kihvast valmistatud kaela ripats paela otsas. ostsime 3tk (1 mulle), kuna sedasi oli odavam. liikusime alale tagasi ja oligi juba pime. tegelikult olime varaõhtusest hetkest u.3h kulutanud seiklustele. polnud ime kah, et pime juba.
vaatasime popi ja särtsuga ühe uuema õhtuse filmi ning päevale joon alla.
proosit
särts käis mingi hetk päikest võtma kutsumas. okei, läksime. solaariumisse jõudes aga avastasime, et juba 6 keha laiutavad platsil...rohkem ruumi pole. mõtlesime tunnikese pärast uuesti proovida, kuid siis polnud enam isu. selle asemel tegime poetiirud. käisime kõik poed läbi ning turul kah. särts ostis turult salle juurde. ka mulle hakkas 1 omapärase mustri ja tooniga silma, mille ma patta panin.
kuna turg oli kohe teise ala söökla vastas, sõime seal. kohutavad järjekorrad, aga toit nagu parem. nüüd kaitseingliteks seal alal ka meie jalaväe poisid pandud, nisis nägime tuttavaid nägusid.
peale sööki särtsul meenus miskit, mis tal enne turul silma hakkas, kuid ununes osta. no läksime siis uuesti. se oli kihvast valmistatud kaela ripats paela otsas. ostsime 3tk (1 mulle), kuna sedasi oli odavam. liikusime alale tagasi ja oligi juba pime. tegelikult olime varaõhtusest hetkest u.3h kulutanud seiklustele. polnud ime kah, et pime juba.
vaatasime popi ja särtsuga ühe uuema õhtuse filmi ning päevale joon alla.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Monday, March 31, 2014
päev 154
tegin traditsioonilise pitsa lõuna. seekord otsustasin osta suure. kahekordse hinnaga saab 3x suurema, nisis pitsat jagus terveks päevaks. tegelikult mõtlesin, et popi ja särts tõusevad, saavad kah, kuid neil oli juba meelest ning läksid ikkagi sööklasse...sitt lugu. järelikult mul on terve päev pitsat...pitsapäev.
võtsime pühapäevaselt rahulikult. nagu eilegi, käisime taas peale lõunat päevitamas. tundub, et on populaarsemaks saanud, kuna huvilisi aina kasvab ning ruum päevitamiseks kahaneb. praegu veel mahtusime ära ning lasime taas 1,5h. enam ei pelga pikemalt lasta, kuna nahk iseenesest juba pruun ning tänu sellele kergelt ei kärssa. mõni uuem huviline aga, kes veel luik on, julgeb hetkel veel vaid 15+15min lasta.
päevitades oli nii kuum, et isegi liikumatult higi voolas. vaatasin hiljem termomeetrit...päeva tipphetkel oli 33 kraadi. päris muhe värk. eks varsti on meil ned töö tegemised samuti higirohked.
proosit
võtsime pühapäevaselt rahulikult. nagu eilegi, käisime taas peale lõunat päevitamas. tundub, et on populaarsemaks saanud, kuna huvilisi aina kasvab ning ruum päevitamiseks kahaneb. praegu veel mahtusime ära ning lasime taas 1,5h. enam ei pelga pikemalt lasta, kuna nahk iseenesest juba pruun ning tänu sellele kergelt ei kärssa. mõni uuem huviline aga, kes veel luik on, julgeb hetkel veel vaid 15+15min lasta.
päevitades oli nii kuum, et isegi liikumatult higi voolas. vaatasin hiljem termomeetrit...päeva tipphetkel oli 33 kraadi. päris muhe värk. eks varsti on meil ned töö tegemised samuti higirohked.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 29, 2014
päev 153
täna käisin Itaalia alal poes. olin 20 päeva tagasi ostnud uue juukselõikusmasina 20$ eest ning sel oli liikuva tera kinnitus purunenud. otsustasin selle lühikese kasutusaja nimel asja ringi vahetada. mõtlesin veel, et seda tundmatut asenduseks ei võta, valin mingi kallima ja tuntud ning maksan vahe juurde. teenindaja aga üllatas mind...kohalik garantii 7 päeva. wtf...meil on kallimale elektroonikale 2 aastat ning odavamale vist vähem (äkki 6 kuud), kuid siin kõigest 7 päeva. no mis pagana vead saavadki elektroonikal nii lühikese ajaga ilmneda. turakad näitasid mulle kassa küljes olevat A4 ning kehitasid õlgu öeldes, et amidel on samuti. kummaline...kõhklesin, kuid pole nagu ruumi vaielda kah. ise olin loll, et seda kirbusitta märkamatus kohas ei näinud. nojah, kuna siiski tarvis ning neil ka on tunustatud tootjate kaupa, ostsin Panasonic'u. vähemalt see ei tohiks sedasi puruneda. ja kui ka puruneb, on eestis võimalik vast väikse tasu eest parandada. se eelmine x-firma oleks mu kodus jänni jätnud. ma ei osta sealt poest enam midagi, raisk.
tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.
peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.
käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.
õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.
peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.
proosit
tagasijõudes ajasin kohe särtsul habet lühemaks. ta oli juba enne puhkusele minnes otsustanud, et tagasi tulles kärbib. alul lasin 2cm pikkuseks, siis võtsin veel pool maha ning paari tunni pärast otsustab, et tahab veel lühemat. nüüd on nii rahul. lõug saab õhku ja päikest ning kuidagi kergem olla.
peale lõunat mu pügamine jätkus. bobo oli taaskord ukse taga, et tehku ta soeng korda. ta mul täitsa püsiklient juba. õnneks tal hea pea kuju ning kerge pügada. mõni on siin nagu panniga kuklasse saanud...no kuradi keeruline sujuvaid üleminekuid teha.
käisin särtsuga päevitamas. ronisime solaariumisse, meie anestesioloog, kontingendi veebel ja üksuse ülem juba ees. mahutasime ennast siiski kuidagi ära. kuskil pool tundi hiljem lisandus ka popi. olime särtsuga kõige pikemalt, u.1,5h. lahkusime viimastena.
õhtul sai sünnipäevade raames taas suitsukana ja grill steik'i. kuna suitsukana mulle ei sümpatiseeri, siis lasin 2 steiki naha vahele. marinaad oli mõnusalt läbi käinud...puhas nauding. peale soolast serveeriti veel küpsisetorti ning popil kodus valmis kootud küpsetist (sama, mis tal läti õppustel kaasas oli). küpsisetort oli jube hea...peaaegu oleksin pidanud kõrrega sööma. popi kook on samuti kuradi mõnus. raibe keeldub aint retsepti täielikult avaldamast. ta teeb siukest kergelt õhulist kumjat biskviiti. kusjuures pole üldse kuiv. kord ta kirjeldas protsessi ja komponente küll, kuid ütles kohe, et osad asjad jättis avalikustamata...õelus kuubis. aga noh...se retsept pidi mingi pere reliikvia olema, nisis väga nördinud pole.
peale mõnusat sööki võtsin sahtlist varem ostetud sigari (seda marki olen ka eestis nautinud), üks õlu kõrvale ning mõnulesin päikseloojangu käes. üllatav oligi, et esimest korda oli veel loojuva päikse käes 28 kraadi sooja ja sellisel kellaajal üldse veel paistis.
proosit
Monday, March 24, 2014
päev 147
pühapäeva kohta kadus uni varakult. nisis vaatasin ühe filmi enne liigutamist. kuna ikka oli kell vähe, lugesin ka raamatut. lõpuks ajasin ennast jalgele ning alale. otsustasin korrata möödunud pühapäeva ning tegin taas brunch'i pitsa ja filmiga. seekord otsustasin Pizza Hot kasuks. võtsin regulaar suuruse igast mudruga ning ekstra juustu. pitsa tuli väike. kui itaalia teisel alal oli regulaarne u.30cm läbimõõt, siis Pizza Hot'i oma 23cm. selle eest oli tainas paksem ja õhulisem ning nagu oleks katet rohkem, kuid päris kindel pole. vaatasin ühe uuema filmi, sõin pitsat ning jõin fantat. väga mõnus olemine. pitsa oli üsna hea, kuid ausaltöeldes avaldas itaalia rohkem muljet. põhi oli küll peenem ja tihedam ning katet kas sama palju või vähem, aga maitsekooslus oli kuidagi meeldejäävam.
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
öösel oli sadanud. hea ongi, kuna kiskus jube tolmuseks. nüüd võiks ka tuul lõpetada, kuna see kuivatab ju kiirelt pinna ning teeb nisama tobedalt jahedaks. taevas pilvine ja üldse uimane ilm. kõik võtavad tänast päeva rahulikult.
tegelesin veel popi neti tellimustega ning kaasnenud probleemidega. no see mees on ikka hull. oma vasikavaimustuses on ta üle mõistuse koguse eri müüjatelt tellinud. kusjuures osad asjad on samad...no telli siis samalt müüjalt mitu komplekti. aga ei...vaja keeruliseks teha. kõige sitem asja juures see, et mees ise väga hästi inglise keelt ei oska ning ei suuda selgitustes kõike haarata. hullemaks läheb veel siis, kui kaup ei saabu ning vaja kas müüja või keskkonnaga suhelda, kus siis mina või mõni kolleeg appi peab tõttama. nüüd lugesin mehele sõnad peale, et oma hasart tuleb kontrolli alla saada. maksimaalselt annab sisse ühe tellimuse nädalas. siis jõuab ka jälgida, mis kohale saabub, mis kadunud, kirjavahetust müüjaga jne. hirmus väsitav on sedasi tundide viisi vaevelda kadunud saadetistega.
õhtusöögil istusid mu lauda mõned amid - 2 naist ja 1 mees. naisi märkasin juba söökla eesruumis, kui käsi pesin. nii paljud usa naised on lühikesed. no mehed muidugi ka, aga naised eriti. ja ma ei mõtle lihtsalt pea jagu lühemad...vaat, et lausa 2 pead või rohkemgi. nagu väiksed kääbikud. jääb mulje, et usas on kalduvus kasvu taandumisele. tüüp oli minust lihtsalt lühem, kuid jäi ikka inimese mõõtudesse. 1 naine oli nii pisike, et kael jääks suudeldes kangeks. teine naine oli nagu Väike My...paras lapse pähe 5-sse klassi viia. saarlaste puhul olen samuti kääbikuid kohanud, kuid tunduvalt vähem. nende keskmine on lihtsalt tiba lühem, kui eestlastel. aga arvestades, et mina olen oma vigastusega 5cm kaotanud, olen ma amide jaoks ikkagi suhteliselt pikk mees.
õhtul vaatasin veel filmi ja lobisesin miisuga. läksin veidi hilja koju ning ei taht enam filmi vaadata...lugesin raamatut tunnikese. õhtune tuul oli nii jahe, et otsustasin akna selleks ööks kinni jätta.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 22, 2014
päev 145
tundub, et täna läheb mingiks suitsutamiseks, kuna ahjule pandi juba varahommikul tuli alla. ei tea küll, kas nende tähtsate ninade pärast või mis..
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
heh...ahjus tehti loomaliha. peale lõunat tehti grilli peal ka seašaslõkki. õhtul siis söödi. ausaltöeldes ei mõista, miks šaslõkki ni kõrgelt kiideti. minu arust oli suht keskmine...isegi toores kohati. siuke vastik verine maitse küljes. suurem osa oli küll korralikult küpsenud, aga jubedalt kiusid täis. noaga pidi lausa vaeva nägema. lühidalt öeldes mina seda siga küll ei nautinud. ainus maitsev element sea juures oli äädikamarinaad. pohlad, et pole ammu saanud ja oleme kõrbes. oleks ikkagi parema meelega sööklasse õhtustama läinud. loomaliha sõin paar viilu. no se oli enam-vähem hea. tiba maitsetu, aga ok.
proosit
Friday, March 21, 2014
päev 144
kohe hommikul tehti asjalikuks. kuna endiselt käib puheruumi tühjendamine, sain endale ülesande - põrand puhtaks teha. kuigi tuleval nädalal kisutakse puhkeruum laiali, tuleb enne seda meile külla keegi tähtis nina. sestap jäeti esialgu ruumi alles ka lauad-toolid-diivanid ja telekas. külmkapp, pliidid, riiulid, pildid ja kõik muu korjati ära.
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.
üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.
õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.
õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.
arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.
sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Sunday, March 16, 2014
päev 140
pühapäevase nn. vaba päeva kohta ärkasin varakult. 0750 läks uni ära. otsustasin põit kergendada ning veel veidike voodis pikutada. vaatasin ühe filmi selle juurde.
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
lõpuks tõusin. eile jäi otsus, et täna kolin ringi popi ja särtsu tuppa, et demineerijad saaksid minu tuppa kolida. sättisin voodi paika, vedasin kola ära ning asusin alale. oli lõuna aeg, aga kuidagi ei isutanud seekord sööklasse...kange pitsa isu oli. otsustasin itaalia tagumise ala poest korraliku pitsa kasuks. oma üllatuseks nägin, et müüakse calsone't, aga ilma lihapallideta. kurat, need selle calsone eriliseks tegidki. kuna sedasi pole, läksin lihaarmastajate rada. võtsin regulaarse suuruse 10$. vedasin alale tagasi. otsustasin pitsaga olemise mugavaks teha ning ettevalmistused selleks - panin planeeritud pesu pesema, vedasin mõned asjad lattu, pesin käed, haarasin külmikust kaasa pudel kalja, varusin pabersalfakaid, valisin sööma kõrvale filmi ning asetasin lõpuks perse maha. jube mõnus olemine...hea film, hea toit, hea jook...no missa hing veel ihkad.
enne õhtut helistasin miisule...nisama. kaua lobiseda ei saanudki, kuna kõne katkes. kas oli põhjuseks kohalik räige torm või eestipoolne side...ei tea. torm meil oli igatahes võimas. kui lõunaks ennast kohale vedasin, oli veel rahulik. pitsa järel käies hakkas juba tibutama. siis mingi hetk kiskus vihmale ning peksis ka äikest ja mürinat sekka. kõne katkemise hetkel oli aga tuul juba nii võimas, et peale katkemist uksele vaatama minnes nägin, et kergelt sadas sisse. avasin ukse tibake rohkem...hetkega oli nägu märg. persse, uks ju kaugel räästa all. tuul oli nii võimas, et vihm sadas horisontaalselt. nii võimsat tuisku pole ma siin seekord näinud. hea õnn, et näkku sai vaid vihma. oleks olnud kuiv, oleksid suu ja silmad hetkega maetud olnud. liiv ja tolm oleksid nähtavuse vast 10 meetri peale lühendanud.
nett taastus alles õhtul hiljem. sain miisuga uuesti ühendust, kes oli ootamatu katkestuse tõttu lausa murelik veidi. rahustasin ja selgitasin olukorra. miisu käis muidu ka ämma juures, keda mul õnnestus enne eelneva kõne katkemist lausa tervitada. nüüd saabus juba kodu poole ning plaanis minu vanematele külla minna. tal on ühtlasi ka üks kott asjadega, mis varem tellitud oli ning nüüdseks kohale jõudnud. ehk saab üle anda.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 15, 2014
päev 138
miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.
tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:
- alus-sai
- viilutatud salami vorsti
- ketšup
- riivjuust
- kotlet
- paar singi viilu
- majonees (tartar)
- krevetid
- veel veidi riivjuustu
- pealis-sai
päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.
õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.
läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.
proosit
PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 13, 2014
päev 137
täna ööseks oli meil miisuga kompromiss, ta kolis toa tagumisse alumisele narile. sedasi ei puhu ta pihta miski ning mul on piisavalt soe. avastasin üldse, et see on esimene kord, kus minul on jahe ning miisul mitte. ainus loogiline vaste on see, et mina olen kohaliku kuuma päevaga juba nii harjunud, et ihkan ka ööseks soojemat keskkonda.
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
päeval hakati vaikselt suitsukana ning makaroni salatit valmistama, kuna winni puhh ja meedia tõttab koju. miisu juba limpsas eile keelt, kui kanasid sulamas nägi.
veel õhtupoolikul käisin miisuga turul...ehk näeb miskit oma silmadega, mida ihkaks. siiski miskit ahvatlevat polnud. tulime tagasi tõttasin mina kohe sauna. selleks ajaks, kui olin ennast puhtaks küürinud, olid ka toidud kenasti laual ning kinnitasin keha koos paari õllega (alkovaba muidugi).
kuna winni puhh'iga sai ka eile püstolit ja automaati laskmas käidud, siis nüüd loeti kenasti punkti arvestuses kohad ette. kõik said auhinnad, parimad koos lisadega.
saabusid veel kaks ami ja 1 saarlane külla. meedikud...võtsid kampa, lobisesid juttu. igati tore õhtu oli.
nüüd siis jääb reisijatel oodata vaid kesköötundi, et lennujaama sõita...aldab kodutee.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Saturday, March 8, 2014
päev 132
ärkasin 3-4 vahel. toanaaber norskas. tuli ühtlasi ka väike põis. käisin tühjendamas, korra väljas ilma vaatamas ning tagasi. selle sahkerdamise peale oli vist ka toanaaber tiba virgunud, kuna oli ennast küllili keeranud ja enam ei korisenud.
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
hommikul olin veel endiselt jube väsinud ja unine. ronisin alale. peale mõningast mökutamist asusime majanduspäeva kallale, mina küürisin sauna. tundsin energia puudust. tegin jõusaalis ühe tiiru lootes veri käima lüüa, aga toimis vaid lühiajaliselt. käisin lõunal. selle järel murdis väsimus. sitt uni ja pilves ilm röövisid vähesegi ergsuse. mõtlesin oma toolis väikse uinaku teha, aga und ei tulnud. proovisin ehk filmi kõrvalt tuleb...on ennegi aidanud, aga ei midagi. filmi järel tundsin ennast aga juba selgemana. võib-olla oligi tarvis lihtsalt persetada veidi aega.
nett kadus täna taas pooleks päevaks. seda kasutasid ära kohe coylased, kes mind erinevate probleemidega külastasid.
õhtusöök - muuseas ahjukana oli täna korralikult läbimaitsestatud ja küps vastupidiselt tavalisele magedale ja tiba toorele -, filmi-ralli popi ja särtsuga ning pikemale unele (loodan).
proosit
Labels:
interneedus,
toit,
uni,
väsimus
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, March 6, 2014
päev 130
täna hommikul oli üllatavalt lausa 13 kraadi sooja juba. ka eilne tipp ronis 27 kraadi peale...läheb soojaks. päevad küll osaliselt pilvised, kuid sooja jagub.
närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.
käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.
tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.
püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.
proosit
närisin hommikul paar õunataskut-kooki, mis eile sööklast kaasa rändasid. tegin veidi trenni ning asusin taas selle hävitamise kallale. sain selle korda. olin ka vormi puhtaks pesnud, nüüd aeg kuivatada.
käisin lõunal. sain taas mac'n'cheese kallal maiustada. tagasijõudes oli kole palav...28kraadi. plaanin siiski veel teisele alale minna ja tsinkidega tegeleda. kui viskan särgi seljast, saan ühtlasi ka päikest.
tegin hilisema õhtusöögi. temperatuur tõusis 29 kraadi peale...no kuidagi isu polnud. alles siis, kui päike kergelt loojuma ning kuumus kaduma hakkas, läksin sööma. räägivad siin jahedamatest ilmadest nädala lõpus, kuid eksitud on juba nii palju, et ma ei plaanigi neid jutte uskuda.
püüdsin oma seebikarbiga kuud pildistada. kuna ta asetseb siin teisiti, oleks lahe teda korralikumalt jäädvustada. nimelt, kui meil eestis kuu kasvab-kahaneb horisontaalselt, siis siin vertikaalselt. kasvavat noorkuud vaata nagu kaussi. hea oleks kaadrisse jätta ka mingi loomulik objekt. muidi öeldakse, et keerasin lihtsalt pilti 90 kraadi. paraku ei tule mu seebikarbil isegi nisama zoom-võtted piisavalt teravad...ei hakka objekti taustaks otsimagi. vaatan...tõmban pildid ka arvutisse ning vahin suuremalt ekraanilt üle.
proosit
Tuesday, March 4, 2014
päev 128
nii magus uni oli, et ei raatsinud kohe kuidagi tõusta. jõudsin alale ning meenus, et popi ja särts on nüüd mõneks päevaks ära. nimelt läksid nad täna varahommikul kompaniiga välja. üks viimastest oppidest ning varsti kõik. iseenesest coy mingit erilist lahingut pidama ei läinudki. peamine on julgestada teiste üksuste väljatõmbumist oma baasidest.
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
lõunal sai üle pika aja taas burksi. ehitasin endale harjumuste järgi 2 tükki valmis. peale esimese lõpetamist nentisin aga, et nii väga teist ei tahagi. kuna ta aga juba valmis tehtud sai ning nägi väga isuäratav välja, pigistasin ta siiski sisse. kõht sai jube täis. plaan oli teha peale lõunat lühike siesta ning edasi teisele alale tsinkidega tegelema, kuid siesta venib vist veidike pikemaks.
kui lõunalt eemaldusin, nägin ala kõrval ristmikul veidralt paigutatud koonuseid teel ning ühte jütsi selle keskel. pärisin mis toimub, vastas et näed seal teeotsas on mingi tuvastamatu sõiduk...sellega tegeletakse ning teistel lähenemine keelatud. nüüd mõtlen, kas varsti käib mingi suurem pauk territooriumil ning kõik tuiskavad varustuses positsioonidele - pauku ei käinud.
jõudsin teisele alale. kuna juba üksi toimetasin, panin mobiilist endale sobilikku mussi mulisema. avastasin enda jaoks ka tiba kiirema ja produktiivsema meetodi, kuidas tsinke üleandmiseks ette valmistada...olen täitsa uhke kohe. peale paari tundi või nii sättisin ennast minekule. masin (kubota) ei käivitu. vaatasin ja uurisin, kuni leidsin, et masinal olid tuled põlema jäänud. kuna võtsin masina otse kolleegi käest, kes just saabus alale tagasi, ei taibanud mina siin täis-valges tulesid üldse kruttida. ise ma siin valgel ajal tulesid ei kasuta...ei nõuta. teisi liiklejaid märkab juba kaugelt ja varakult, kuna liikumiskiirus siin väikestel teedel vaid 25 ja suurematel 40km/h. nisis kasutan ka mina tulesid vaid pimedas. kolleeg aga oli enne mingis pimedas urkas käinud ning unustas tuled peale ja nii ta läits. õnneks oli mobla kaasas ning tõmbasin kohe traati. poisid tulid kohale, ühendasid krokod ja asi vask. tagasi jõudes keerasin siiski kohe töökotta, et akule põhjalikum laadimine teostada.
meenus, et eile, kui särtsuga oma jõusaalis käisime, lendas sealt ootamatult üks kulli laadne lind välja. olime osalselt sees ja tegime käte ning puusaringe, vaikus. lobisesime valjult, ei miskit. alles siis, kui ühte trenasööri sättima hakkasin kuulsin mingit lehvimist kõrval. vaadates jõudsin vaid tiibu märgata, kuna särts tiris mu järsku alla. elukas olevat lennanud minu suunas küüsed õieli, nagu tahaks mu õlale maanduda. mind madalamale tirides lasi elukas aga edasi ja lendas saalist välja. me vahtisime teineteisele otsa imestunult, et mida pekki siuke lind siin küll tegi. ma polnud afgaanis suuremaid linde (kotkad, kullid) näinudki, veel vähem oskasin sellist jõusaalist oodata.
enne õhtusööki lammutasin ühte optilist suurendust, mis me automaatidel muidu käib. se oli saanud kõvasti viga ning läks mahakandmisele. vastuseks anti eestist - hävitada. nüüd siis oli minu kohus kruvida küljest kõik mis võimalik, detailid deformeerida ning protsessi fotodega jäädvustada, mis omakorda aktile lähevad. hetkel on kõik lahti, eks homme hakkan lõhkuma.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Monday, February 24, 2014
päev 120
läksin eile varakult magama, nisis puhkasin ennast korralikult välja. kohe varakult aitasin popil taas eBay vaidlusi teostada. aastapäeva toiduvalmistamisest siiski seekord osa ei võta, kuna relvad vajavad tohterdamist. kl1000 siiski meenus miisule äratuskõne teha, millele vastati äärmise üllatusena, kuna tegemist on vabariigi aastapäevaga ning magada saab kauem. mul loomulikult taas meelest läinud, et sellistel juhtudel pole hommikune äratus vajalik...mai bääd.
ropult kola tuli täna postiga. hakkan hirmuga mõtlema, kuidas ma selle kõik koju toimetan. pagasile pandi ju kriitilised piirangud peale. mingi peenem pudi läheb ilmselgelt siit miisuga minema.
peale sauna manustasime veel aastapäeva rooga õudukat vaadates. roog oli eestipärane ja hea ning film mõnusalt rõve...hea, et toit filmi kestel välja ei tulnud.
proosit
ropult kola tuli täna postiga. hakkan hirmuga mõtlema, kuidas ma selle kõik koju toimetan. pagasile pandi ju kriitilised piirangud peale. mingi peenem pudi läheb ilmselgelt siit miisuga minema.
peale sauna manustasime veel aastapäeva rooga õudukat vaadates. roog oli eestipärane ja hea ning film mõnusalt rõve...hea, et toit filmi kestel välja ei tulnud.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, February 20, 2014
päev 115
käisime enne lõunat teisel alal taas hülsse ja lindi lülisid sorteerimas. oii neid ikka jagus. hea, et suured magnetid on, muidu sorteeriks neid lülisid välja homse õhtuni. magnetiga eraldab ned hülsidest hõlpsamalt. coy alalt tuleb aga hülsse veelgi, nisis homme sama taks.
lõunal nagu ei kuhjanud eriliselt oma taldrikut, aga kõht sai kuidagi rõvedalt täis. sõin muidugi magustoiduks veel melonit ja viinamarju. ehk sestap hetkel nii täis. selle aga kusen peatselt välja...puhas vesi ju.
uued arstid tegid tervituseks ja vana doktori lahkumise puhul õhtusöögiks pitsa ja õlled välja. isegi ehedat kiluvõileiba sai...päris hea oli.
proosit
lõunal nagu ei kuhjanud eriliselt oma taldrikut, aga kõht sai kuidagi rõvedalt täis. sõin muidugi magustoiduks veel melonit ja viinamarju. ehk sestap hetkel nii täis. selle aga kusen peatselt välja...puhas vesi ju.
uued arstid tegid tervituseks ja vana doktori lahkumise puhul õhtusöögiks pitsa ja õlled välja. isegi ehedat kiluvõileiba sai...päris hea oli.
proosit
Wednesday, February 12, 2014
päev 101 - puhkuse lõpp
tänase sai miisu endale vabaks. hommikul otsustasime, et miisu sünnipäeva puhul teeme hea hommikusöögi, nisis tuiskasin Hesburgerisse ning naasin kolme peekoniburksiga. 2tk muidugimõista mulle...ma ei saaks muidu kõhtu täis. üllataval kombel siiski teise burksi keskel tabas kõhtu juba täiskõhu tunne. äärmiselt ebaharilik. jah, olin mõned friikad samuti närinud, kuid varasemalt võisin süüa 2 megaeinet silmagi pilgutamata. kas on afgaani toitumisharjumused ka mu isu muutnud. uhkus siiski alla ei vandunud, nisis pigistasin võiduka lõpuni.
miisu mind siiski lennujaama saatma ei tulnud, kuna juhuste kokkulangevuse tõttu oli tal langenud just sellele päevale 1 koolitus. viimase hetkeni olime siiski koos...viisin ta lausa õppustele kohale. selle järel põrutasin Mustika keskuse Rahva Raamatusse. Tahtsin Joomahulluse Päevaraamatu järge reisiraamatuks. kuna mul oli kodutöö tegemata ning teenindaja samuti mitmete köidete ja ilmumisaastate vahel ei orienteerunud hästi, ei saanudki ma konkreetset järge, vaid hoopis täiesti eraldiseisva teosena raamatu "Pigimust Seiklus". veidi kahju, kuid süübides raamatusse mu pettumus kadus kärmelt. kuradi hea teos. see on siuke kiminull läbi musta huumoriprisma. 2/3 raamatust praeguseks läbi. pean vist miisul visiidi ajal laskma veel mingisuguse tuua, et missi lõpus taas miskit head lugeda oleks.
peale raamatu väljakutset saabusin koju kiirelt asju pakkima. planeeri, palju sa tahad, enne minekut on ikka kiire. isegi mu rootsi keele õpik jäi koju - plaanisin seda taastama hakata. asjad kärmelt kokku, taksosse ja punuma. sain tegelikult aegsasti terminali. peale check-in'i oli lausa aega paar õlut enne õhkutõusu teha.
Helsinkis oleks kah tegelikult jõudnud õlle teha, kui oleks kohe teadnud lennu hilinemisest. selle asemel haarasin jooksuga söömist ja tormasin värava ette.
Londonis võttis mind ja veel mõnda kutti vastu taas log.ohvitser, kes meid tagasi sõjaväebaasi toimetas. käisime mingist söögikohast läbi. täitsin kõhu ning varusin ka hommikuks. ma ju tean, mis toitu seal majutuses pakutakse...ma ei annaks seda kerjuselegi mitte.
lugesin veel tunnike raamatut ning tuttu.
proosit
miisu mind siiski lennujaama saatma ei tulnud, kuna juhuste kokkulangevuse tõttu oli tal langenud just sellele päevale 1 koolitus. viimase hetkeni olime siiski koos...viisin ta lausa õppustele kohale. selle järel põrutasin Mustika keskuse Rahva Raamatusse. Tahtsin Joomahulluse Päevaraamatu järge reisiraamatuks. kuna mul oli kodutöö tegemata ning teenindaja samuti mitmete köidete ja ilmumisaastate vahel ei orienteerunud hästi, ei saanudki ma konkreetset järge, vaid hoopis täiesti eraldiseisva teosena raamatu "Pigimust Seiklus". veidi kahju, kuid süübides raamatusse mu pettumus kadus kärmelt. kuradi hea teos. see on siuke kiminull läbi musta huumoriprisma. 2/3 raamatust praeguseks läbi. pean vist miisul visiidi ajal laskma veel mingisuguse tuua, et missi lõpus taas miskit head lugeda oleks.
peale raamatu väljakutset saabusin koju kiirelt asju pakkima. planeeri, palju sa tahad, enne minekut on ikka kiire. isegi mu rootsi keele õpik jäi koju - plaanisin seda taastama hakata. asjad kärmelt kokku, taksosse ja punuma. sain tegelikult aegsasti terminali. peale check-in'i oli lausa aega paar õlut enne õhkutõusu teha.
Helsinkis oleks kah tegelikult jõudnud õlle teha, kui oleks kohe teadnud lennu hilinemisest. selle asemel haarasin jooksuga söömist ja tormasin värava ette.
Londonis võttis mind ja veel mõnda kutti vastu taas log.ohvitser, kes meid tagasi sõjaväebaasi toimetas. käisime mingist söögikohast läbi. täitsin kõhu ning varusin ka hommikuks. ma ju tean, mis toitu seal majutuses pakutakse...ma ei annaks seda kerjuselegi mitte.
lugesin veel tunnike raamatut ning tuttu.
proosit
Saturday, December 28, 2013
päev 62
hommikul koosolek - Winny Puhh tuleb meile märtsis külla. lahe...need tegelased teevad ikka mõnusalt segast mussi.
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
koristamine - võtsin enda vastutada saunas leiliruumi. mõtled küll, et mis ta sis ära ole, veega üle ja korras. tegelikult aga tuleb korralikult harja ja spets sauna puidu loputusvahendiga kõvasti higi mis perselt ja tolm mis jalgadelt pindasid nühkida. hakkas lausa palav.
täna peale burkse (lõuna) käisin taas NAF'is. kuna rohelised liibuvad suvesärgid olid nii muljetavaldavad, ostsin kindluse mõttes 2tk veel. seekord aga mustad...juhul, kui ka vabal ajal peaks suurest palavusest isu peale tulema. nüüd oleks tegelikult tark hoida silmad lahti ka talvevarustuse allahindluste pihta. võiks olla korralikum termosärk ja alukad. kodukal maksavad palju, ootan soodustusi.
kukuti taas grilli tegema - lõhna järgi shaslõkk, vaadates aga liha steik. kuna lõunast möödas veel vähe, jätan seekord vahele. mul kuidagi pole nii suurt igatsust kodumaise küpsetise järgi. mis oli viimati hea, oli hautatud hapukapsas. korralikku piima ja keefiri tahaks kah. ükski neist asjadest aga ei põle sedasi nagu ta teistel seda tegevat tundub. ja mitte, et mulle briti toit nii hirmaslt meeldib...lihtsalt vajadus puudub. võta kinni...
mainisin ka FB-s särkide soodukat, nüüd joostakse tellimustega amokki. nojah...kõva firma, kvaliteetne kaup, soodukas. umbes sama, mis naistel alla hinnatud jalatsitega. see pani mind aga uurima hindu ka mujal. nii igaks juhuks vaatasin netist hindasid usas, britis ning eestis (kuhu küll tellitakse vastavalt kliendi tellimustele). valdavalt usast kõige soodsam v.a. erandina pika varrukaga külma ilma särk britist. vahe tervelt 11$. homme lähen vaatan ka usa PIX'ist hindasid enne, kui NAF'ist ostma hakkan.
proosit
Labels:
lõbustused,
puhtus,
shoping,
toit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Thursday, December 26, 2013
post 60
on pikalt ununenud asi, mida täheldanud olen - vatihaldjas on välja kolinud. kui alul arvasin, et tüüp on lühidalt eemal, siis nüüd paistab, et lausa pikemal puhkusel. v-o üldse välja kolinud. ei tea, kas asi on kliimas või mis. arvan küll, et eestisse naastes kolib tagasi, aga eks paistab.
veel märkasin juba mõned päevad tagasi, et meil siin on pööripäev äkiste möödunud. juba vähemalt 3 päeva tagasi oli päikseloojang 15min hiljem. kui esialgu võis olla mingi vääratus, siis nüüd on loojumine hilinenud lausa poole tunni võrra...õhtul valgust kauem.
lõuna oli pasem kui pask. ainus aksepteeritav valik oli spagetid punase hakkliha kastmega. otsustasin olukorda elavdada riivjuustuga, mida üllatuseks leidus. ikka jube mage. ei viitsinud aga uuesti lauast tõusta, et soola ja pipart tuua. karistuseks käisin 2 korda pirne toomas. korraga lubati ju ainult 2tk...2 mai ääs, raisk. alla kolme mina ei mängi. nüüd jalutasin neljaga välja.
käisin särtsuga taas "plast-taarat" saarlaste prügilasse viimas. taas hakkas hala pihta, et ei saa võtta. õnneks tuli kutt alles siis, kui olime juba pool kola maha tõstnud. rõhutasin taaskord, et kui juba nende kontingendi alluvuses sõda peame, peavad nad raisk ka "sõja jäägid" oma vastutada võtma. jube keeruline seda neile valgekraedele selgeks teha.
õhtul abistasin taas suurt bossi. ta juba mitmes, kellele hirmsasti meeldivad minu polariseeritud ballistilised prillid ning aitasin tal valikut teostada ja oma valikud amazonist üles leida. nii tore on näha, et supper-hea hinna-kvaliteedi suhtega tooted inimesi rõõmustavad ning mina olin see, kes selle leiu lauale tõi. peaksin kohe mingi medali saama...või vähemalt kuld-tähekese või midagi.
proosit
veel märkasin juba mõned päevad tagasi, et meil siin on pööripäev äkiste möödunud. juba vähemalt 3 päeva tagasi oli päikseloojang 15min hiljem. kui esialgu võis olla mingi vääratus, siis nüüd on loojumine hilinenud lausa poole tunni võrra...õhtul valgust kauem.
lõuna oli pasem kui pask. ainus aksepteeritav valik oli spagetid punase hakkliha kastmega. otsustasin olukorda elavdada riivjuustuga, mida üllatuseks leidus. ikka jube mage. ei viitsinud aga uuesti lauast tõusta, et soola ja pipart tuua. karistuseks käisin 2 korda pirne toomas. korraga lubati ju ainult 2tk...2 mai ääs, raisk. alla kolme mina ei mängi. nüüd jalutasin neljaga välja.
käisin särtsuga taas "plast-taarat" saarlaste prügilasse viimas. taas hakkas hala pihta, et ei saa võtta. õnneks tuli kutt alles siis, kui olime juba pool kola maha tõstnud. rõhutasin taaskord, et kui juba nende kontingendi alluvuses sõda peame, peavad nad raisk ka "sõja jäägid" oma vastutada võtma. jube keeruline seda neile valgekraedele selgeks teha.
õhtul abistasin taas suurt bossi. ta juba mitmes, kellele hirmsasti meeldivad minu polariseeritud ballistilised prillid ning aitasin tal valikut teostada ja oma valikud amazonist üles leida. nii tore on näha, et supper-hea hinna-kvaliteedi suhtega tooted inimesi rõõmustavad ning mina olin see, kes selle leiu lauale tõi. peaksin kohe mingi medali saama...või vähemalt kuld-tähekese või midagi.
proosit
Location:
Camp Bastion, Afganistan
Subscribe to:
Posts (Atom)