päev 179

täna oli siis lõpuks mahti pakkida isikliku vara eelsaadetist. pidin usa poest lausa uue sõdurikasti ostma, et asjad kenasti mahutatud saaksid. nüüd on 2 kasti kenasti asju täis. sain kõik oma asjad pluss varustusest kah mõningad asjad, mida siin kindlalt enam ei kasuta. nojah...2 aiapaviljoni veel on, kuid need nii suured, et ei mahuks ühegi kasti ega koti sisse. need püüan kuidagi uue grupiga kokkuleppides kodu poole saata.

kuna asjade pakkimine võttis kole kaua aega, läksime päevitama alles kella kolmest. tundub, et väga agressiivselt enam päikest võtta polegi vaja...kätte on jõudnud etapp, kus piisab säilitamisest. võimalik, et alles jäänud aja vältelt tiba tumedamaks veel tõmbab, kuid iseenesest on juba piisav.

kurat, unustasin oma e-vidina kaasa võtta. mul sai ju Tasuja läbi ning vaja järgmist alustada. raamat on aga tööarvutis. laiskus on kah nii suur, et ei viitsi ainult raamatu pärast järel käia. tundub, et täna õhtul vaatan siis uinumiseks filmi.

jälle on net maas. veidral kombel siiski näitab, et telefoniühendus on veel alles, nisis tundub, et viga on siinpoolne. tõstsin korra toru ning ootasin tooni...ei tule. v-o siiski eesti poolt kraan kinni ning telefon pole sellest aru saanud...veider.

täna sauna ei viitsinud, käisin lihtsalt dushi all. kuidagi ei tulnud sauna isu. v-o mõtted segavad. kuna homme toimubki saarlaste poolt eelsaadetise ülevaatus, paneb fakti ette mure mõne teise asja saatmise koha pealt. mul on iseenesest paar asja, mis eestis keelatud pole, kuid saarlaste totakas protokoll taunib saatmist. loodan homme kuidagi kavalusega need asjad sisse susata peale ülevaatust, aga 100% õnnestumist garanteerida ei saa.

papsil täna sünnipäeva, otsustasin ka talle miskit saata. võtsin taaskord lahti Lillepood.ee.  esmese hooga tõstsin ostukorvi viski Black Label, siis suure punase roosi ja siis valisin kaardi. tükk aega põrnitsesin kaarte nagu totakas, kuni turgatas pähe väheke krutskit keerata. otsisin...ja olemas. kaastundekaart...muig. sisse keevitasin veel teksti:

"Sügav kaastunne aasta lisandumise puhul.

PS: kui ema lõhnade pärast nägusi tegema hakkab, anna lill talle."

minu arust sai tätsa lõbus komplektike.


proosit

päev 176

saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.

arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.

enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.

õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.


proosit

päev 152

puhkajad saabusid täna öösel. umbes 0415 astusid popi ja särts tuppa. muidu tuldi vaikselt, kuid selliste öiste jalutamiste peale ärkan ma alati. siin oled ju pidevalt stand-by režiimis. vahetasime paar sõna ja magama.

hommikul püüdsin hästi vaikselt tegutseda...ei tahtnud poiste und häirida. nemad olid siiski üsna magamata ning saanud õiguse lõunani venitada. nägingi neid alles peale lõunat.

tirisin oma e-vidinasse 6-e erineva Sun Tzu "Sõjakunsti" versiooni sample'id. eks nüüd "õunte" pealt otsustan, millise täisversiooni ostan. kõige kallim on alla 4$, nisis polegi mõtet kuskilt sisse nihverdada.

rääkisin kuttidega veidi puhkustest ning lobisesime nisama. tegime õhtul sauna ning vana kombe kohaselt ka filmiõhtu. olin lasknud neil mõned uued filmid tuua, millest ühele oli isegi eestikeelne tõlge lausa olemas. teised on vist hetkel veel liiga kuumad, et tõlget loota.


proosit

päev 150

sain täna kätte oma mõõga riiuli. maksis ligi 30$ + 16$ saatmine. piltide, kirjelduste ja tagasiside järgi jube hea kvaliteet...ja muidugi disain. see oli esimese asjana minu silmade jaoks. tegin lahti, et vaadelda. on näha, et velvet või mis materjal se punane ongi, on veidi sitasti paigaldatud. pea kõigil on nurgad lahti ning osadel ka keskelt nõgusast kohast. õnneks sai need kerge vaevaga üle siluda ning surusin korralikult vastu. paar tükki olid ka veidi tsentrist välja paigaldatud, kuid eemalt seda näha pole. lihtsalt mina ligemal vaatlusel märkasin. ühel osal oli veel näha, et värv oli peale kantud peale seda, kui üks serv tiba kannatada saanud oli...polnud korralikult kantis. samuti selline asi, mis seinalt vaadates silma ei hakkaks. igaks juhuks siiski kirjutasin klienditeenindusse oma fustratsioonist. juba tuli ka vastus, et kompenseerivad mulle vabandusena riiuli summa, aga saatmist mitte. ausaltöeldes olin ma üllatunud, et nad niigi palju nõus olid kahju tasuma. nisis kokkuvõttes sain tegelikult väga ilusa ja kvaliteetse (vaevumärgatavate vigadega) mõõga riiuli kõigest 16$ eest. nii odavalt ei saaks ei eBay'st ega Amazonist ka kõige odavamat mõõgariiulit...WIN.

kohendasin oma proteesi täna üle pika aja. viimati oli vist kas enne puhkust või suisa enne aastavahetust. laenasin taas Oss'i käest kuuma-fööni ning asusin kallale. kuna eelmine kord kuumutasin ja surusin sissepoole tagant, siis see kord otsustasin ühtluse mõttes seda külgedelt teha. tegin parema külje valmis...päris hea. vahe on selgelt tuntav. kindluse ja võrdsuse mõttes peab aga ka teiselt poolt tegema. sai valmis, proovisin uuesti jalga. raisk, ei mahu. kohendasin sisemist hülssi jalal ning proovisin uuesti...ikka läheb liiga tihkeks. mõtlesin, et proovin keeruga lükata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. nojah. sügasin veidike pead ning siis leidsin, et, kui uuesti kuumutan ja tibake välja surun, siis läheb vast paika. mõeldud tehtud. kuna nisama käega seest välja nügimine tundus labasena, torkasin hoopis köndi koos sisemise hülsiga sisse. tõmbasin välja, uuesti sisse ning sedasi mitu korda, kuni hülss rohkem jahtuda jõudis. lasin korralikult maha jahtuda ja proovisin siis. kuradi hästi istub. nüüd on alumised küljed viidud siukse piiri peale, et sealt enam koomale tõmmata ei saa...köndi ots lihtsalt ei mahuks enam läbi. kui tulevikus protsessi korrata, siis kas ülemised küljed, eest või taaskord tagant poolt. igatahes istub hetkel taas jalas nagu valatult.

kurat...üritan kõikjalt leida Sun Tzu Sõjakunsti elektrooniliselt, kuid minu jaoks ainsad ampsatavad on inglise keeles ja needki kergelt lühendatud versioonid. Amazon on neid täis. tasuta on kah, kuid tagasiside näitab, et kohutav ülesehitus on...kirjaniku kommentaarid on nii nõmedalt originaaliga põimunud, et raske eristada. mingid 6 alternatiivi kokku leidsin, homme laen midagi. õnneks annab tasuta näidise, nisis selle pealt otsustan, millist reaalselt tellida. mõni maksab daal, mõni kolm.

käisin amide poes. eestist taheti saada afgaani kirjadega saunalina ja külmiku magnetit. saunalinad on ilma kirjadeta ning magneteid üldse pole. ka avaldati soovi saada musta-valge kirju sall. ta enda oma on rändama läinud. sellised on kerge erinevustega ning ühe võtsin. krabasin juurde ka pitsa maitselisi pringles'eid. edasi põrutasin itaalia poodi. oss rääkis, et neil mingid suhteliselt head sigarid soodsad hetkel. kõhkluse mõttes tervet karpi praegu ei võtnud, ainult ühe, kuid võtsin 5-se karbi tuntud Romeo & Julieta nr3 sigareid. tüki hnd 4$. eestis on üle 10€. vahelduse mõttes oleks ju mõnus sigarit popsutada.

tellisin täna Bandero polükloropreen maski "Terminaator". se on motika, ratta sõiduks kui ka talvisel ajal näiteks lumelauaga sõiduks. materjal sama, millest kalipsod tehtud...et hoiab sooja. oli ka tunduvalt odavamaid pakkumisi, kuid arvustustest lugedes on ühel õmblused sitad, teine ei istu hästi, kolmas "juba" laguneb jne. see bränd tundus üks kvaliteetseim olevat.


proosit

päev 146

kuna eile sai mul raali venitamistest siiber, vahetasin õhtul vana tiba uuema vastu. sama mudel, kuid vähem vatti saanud. täna hommikul avastasin aga, et mul teatud ligipääsud piiratud. lasin IT-mehel üle käia ning siis kontrollisin ise radasid, mis avatud olema peaksid. kaldusin ka rajalt eemale korra ning komistasin mingi hiigel koguse e-raamatute otsa...199tk. andsin miisule ka teada. juhuslikult oli ta laupäeva hommiku kohta varakult ärkvel ning ergastus infost veelgi. kuni ta endale kohvi tegi, koostasin talle nimekirja raamatutest. vaatamata, et raamatud PDF vormis on, konverteerib need kenasti Kindle e-vidina jaoks ümber. miisul oli tunne, nagu oleks jack-pot'i võtnud, kuna nimekirjas oli raamatuid, mida ammu ihanud on. testi mõttes saatsin talle ühe ära, et näha, kas konvertimine toimib...toimis. nüüd saadan talle vastavalt soovidele need, mis esialgu eelistab saada, kuid kindluse mõttes kopeerisin kõik raamatud ka mälupulgale...tasuta kirjandus ju.

tegin enne lõunat kahe kolleegiga väikse treening võistluse. nad ise on mitmed nädalad sellist teinud. alustuseks tehakse sellili rinnalt surumist. kõik teevad ringi läbi ning tõstetakse raskust. ring kordub. sedasi, kuni vaikselt ükshaaval liikmed välja langevad. kes esimesena langeb, alustab järgmise alaga. teine ala oli kätekõverdused. tehakse 1, siis 2, 3 jne. iga ringiga lisandub üks kätekõverdus. korraga teeb üks mees, ülejäänud on ootel, mis tähendab seda, et kogu aeg ollakse toeng-lamang asendis. vot selles asendis oma korra ootamine ongi tegelikult sellise harjutuse juures üks raskemaid kohti. peale kaheksandat ringi jaksas ainult üks mees veel üheksanda teha ja taas oli läbi. mina jäin mõlemil alal teiseks. kummalisel kombel jäi esimese ala võitja teisel alal viimaseks ja vastupidi. ma olen sis nagu täiesti keskmine.

peale lõunat avastasin, et doktori härra on oma jalga vigastanud. väidetavalt juba ligi nädala eest. oli ise selle eest hoolitsenud ja kahe õmblusega kinni tõmmanud. siiski põletik sees ja mädaneb. küll oli joodi pannud ja v-o miskit veel, kuid ikkagi. pärisin, miks kamprit ei pane...pole. muidugi saarlased ja amid sellist "rahvameditsiini" ei usu, kuid eestlased siiski. mulle soovitas kunagi lausa mu oma kirurg. paraku pole eestlastel seda varustuses. kuna mul aga veel mingi kogus kaasas, siis pakkusin doktorile lahkelt. võtan homme pudeli kaasa ning loovutan talle väikse koguse.

peale õhtusööki tekkis päevakorda lühikeste pükste valmistamine. kuna laos on purunenud ja maha kantud pükse, siis kerge lappimise ja kärpimisega saaks neist ju normaalsed lühikesed püksid, millel korralikud taskud küljes. oma ala peal oleks nendega täitsa pro ringi käia. eks alalt lahkudes vaja taas korralikult riietuda, kuid kohal oleks võimalus olemas. nisis valisingi paari parajaid, lõikasin sääred maha ning õmblesin ääred ära. homme tõmban uhkelt jalga ja naudin.

tibutab vaikselt ja lõunas lööb äikest. äike nii kaugel, et siia ei kostu...vähemalt läbi selle taustamüra mitte. siiski on nii hele, et suure osa taevast võtab enda alla. pigem on siuke vaade, nagu kaugel lastakse viitelaengutega õhutõrjekahurit. muidugi mitte nii tihedalt, kuid just heleduse poolest.


proosit

päev 144

kohe hommikul tehti asjalikuks. kuna endiselt käib puheruumi tühjendamine, sain endale ülesande - põrand puhtaks teha. kuigi tuleval nädalal kisutakse puhkeruum laiali, tuleb enne seda meile külla keegi tähtis nina. sestap jäeti esialgu ruumi alles ka lauad-toolid-diivanid ja telekas. külmkapp, pliidid, riiulid, pildid ja kõik muu korjati ära.

võtsin ülesannet rahulikult. pühkisin põranda osalise lammutamise jääkidest harjaga...kuidagi palju kruve oli maha jäänud. siis lasin põranda tervenisti tolmuimejaga üle. tegin väikse pausi ning äratasin miisu hommikuse kõnega ülesse. seejärel tõmbasin ruumi põranda ka mopiga üle. see põrand pole nii puhas vist varem olnudki.

üle mitme päeva sai lõunal puuviljade seast taas banaani valida. valisin endale siia kohe 3 tükki...hommikul hea hammustada.

õhtupoolikul sain lõpuks viimase dokumendiga ühele poole, mis veel eelmisesse rotatsiooni kuulus. kuidagi oli rippuma jäänud osade konteinerite üleandmine. sai nüüd lõpuks paberi korda ja ära saadetud. oli kah aeg juba, kuna peatselt hakkan ju enda asjadega vaeva nägema.

õhtusöögi ajal pakuti magustoiduks taas õunataskuid. neid pole tubli nädal aega olnud ning nüüd isutas kõvasti. kuna eelmine kord tuli üks muri pragama, miks me ni palju neid võtame (6tk kahe kausi vahel peidus), siis seekord olin strateegiline. alguses võtsin kõigest 3tk ühe kausiga ning eile lõpus tõin teise kausiga veel 3 ning liitsin eelnevaga. nüüd oli vaja vaid selle UFO kujulise kaus-anumaga vaikselt minema jalutada. õhtul oli hea filmi kõrvale närida küll.

arvuti pani päeva jooksul nii mitu kordad pange, et läksin lõpuks fustratsioonist IT-mehega konsulteerima. otsustasime ööseks skännima jätta ning siis hommikul vaatame edasi. võimalik, et raal ongi nii vana, et riistvara ise vannub alla. sellisel juhul tuleb lihtsalt uus raal.

sain eile kätte oma e-vidina koos kaantega. näeb üsna nunnu välja. kui miisu siin visiidil oli, laadisin tema omast raali paar raamatut, et hiljem oma vidinasse ringi tõsta. ka saatis Rahva Raamat mulle kirja, et öö jooksul kuni hommikuni on soodus e-müük 15%. kuna mul juba 2 raamatut silmapiiril olid, andsin miisule korraldused kätte. minul pole mõtet, kuna Kindle lugeri jaoks on vaja eesti e-raamatut konvertida ning siia raali ma miskit konverterit installeerida ei saa...õigused puuduvad. nisis tegigi miisu töö ära ja juba saatis mulle ka raamatud. kuigi asusin hetkel Liibanon'i lugema, siis vähemalt on järgmised juba valmis.


proosit

päev 138

miisu saigi koos fotograafi ja puhhidega ning puhkajatega minema. eile võeti esialgu jutule vaid sõjaväelased, kuna teised pole prioriteet. siis tulid aga ka puhhid ilma pagasita tagasi ning lõpuks ka meedia. see andis mõista, kui lennukiga mingeid tõrkeid ei tule, lähevad kõik öösel minema. kuna nad toimetati uuesti lennujaama alles peale keskööd, jätsin miisuga hüvasti juba peale 2200. olin päeva jooksul palju ringi sibanud, õhtul saun...olin väsinud ning silmad ähvardasid jala pealt kinni kukkuda. nisis tegin oma kallistused ja suudlused ära ning kobisin magama.

on rahulik. reisilised panid lendu ning coy läks välja. kuna on reede ning suurejoonelised plaanid on viidud järgmisesse nädalasse ja ilm on kah selline sombune, siis tänagi väga ei pinguta. naudime rahu ja vaikust. sombuse ilmaga muide...äiksetormi lubas juba nädala algusest saadik. eile ta siis lõpuks jõudis kohale. kuna äikest on lubanud siinoleku jooksul korduvalt, mul suuri lootusi polnud, kuid üksikute hoovihmade järel tuli õhtupimeduses siiski ka äikest mõned korrad. täitsa äge vaadata. kuna õhk oli ühtlaselt tolmune ja udune, siis sellist teravad piksenoolt ei näinud. selle aseme oli äike nagu mingi tugev hetkeline kohtvalgustus, mis tänu ähmasele õhule sujuvalt hajus. paugud selle juures olid kauged, aga väärikad. ehk sellest, et polnud akustilisi takistusi.

tegin täna lõunal korraliku toidu porno - ehitasin ägeda purgeri krevettidega. kuna burksi pakutakse alati vaid kotleti ja burgeri saiade näol, siis ülejäänud maitseelamused jäävad enda ehitada. krabasin isuäratavat külmletist kaasa ning järejokrd oli selline:

1. alus-sai
2. viilutatud salami vorsti
3. ketšup
4. riivjuust
5. kotlet
6. paar singi viilu
7. majonees (tartar)
8. krevetid
9. veel veidi riivjuustu
10. pealis-sai

oleksin tahtnud tegelikult ka tomativiilu või kaks veel sisse toppida, kuid nende pakkumine täna puudus. aga kuradi hea sai. iseenesest ehitan ma alati endale ise korraliku burgeri kokku, kuid varem pole krevette kasutanud.

päev otsa on sadanud. mõnel hetkel kõigest tibutab...isegi vaid seenekas, aga siis tuleb taas korralik hoovihm...ja se hoog kestab paar tundi. vähemalt tolm on kinni.

õhtusöögile ei viitsinudki minna. panin miisu toodu filmid pulga pealt arvutisse tirima ning krahmasin eelnevast saunaõhtust jäänud salatit. võtsin kõrvale paki õunamahla ning magustoiduks paar shokolaadi kreemikeeksi ja filmiõhtu võis alata. vaatasin ära filmid Easy A ja Delivery Man. kuigi esimene oli 2010 aasta film, oli ta minust kuidagi mööda käinud. mingi päev imdb kodukal ringi sirvides komistasin kogemata otsa ja lasin miisul enne tulekut alla tirida. täitsa hea komöödia oli. ka teine film oli täitsa okas.

läksin õhtul varem majutusse...ei viitsinud kuidagi olla. hüppasin juba kl2200 voodisse ning lugesin raamatu lõpuni. nüüd sügelen oma e-lugeri järele, et siis eestist joomahulluse päevaraamatu 3s ja 4s järg kah digitaalselt soetada. eks seni pean õhtuti filme vaatama.


proosit

PS: võtsin miisu lahkudes tema padja endale...nii hea kodune tunne oli uinuda. peale ülehomset kolimist võtan tema linad kah.

päev 134

täna magasin taas sitemalt. kuigi nägin toanaabrit õhtul ennast juba mugavalt oma putkas sisse-sätitult, avastasin ta siiski öösel norsates toast. ei lõristanud nii valjult, kui eelmine kord, aga piisavalt, et üles ajada.

miisu oli peale üht öösel maandunud. ta oli koos fotograafiga vastas tuppa majutatud. ei hakanud ta und häirima, nisis tegin omi asju. nägin teda alles lõunale minnes. esimese hooga tegime vaid kallistuse. ei taht teiste "näljaste" sõdurite ees kohe suudlusega esineda. peale lõunat oli aega lobiseda ning omaette olla. enne õhtusööki käisime ka tiiru usa poe kõrval kohvikus, kus tegime piparkoogimaitselise smoothie...romantika.

nendega koos oli saabunud ka Winni Puhh, keda õhtul kl2000 kuulama mindi. selleks hetkeks tõmbas ilm juba külmaks...pidin frentsil varrukad alla kerima, raisk. kuskil tunnike pullitamist konteinerite katusel ning läbi ta oligi. loodan, et kuttidel väga külm ei olnud...rabelesid seal katusel ju kogu aeg.

nüüd, kus miisu mulle uue raamatu tõi, lugesin enne magamaminekut filmi asemel seda. "joomahulluse päevaraamat 2: tulba-ahv". sain esimese 50lk peale juba üsna mitu korda irvitada. kui oleksin üksi toas olnud, oleks lausa laginal naernud, aga teised juba magasid (miisu ja fotograaf paigutati minu tuppa).


proosit