päeva tippsündmuseks kujunes proteesi modifikatsioon. nimelt tundus, et hülss on taas tiba suureks jäänud...loksus palju. meenutasin kõiki neid kordi, mil olin näinud oma proteesimeistrit hülssi kuuma-fööniga töötlemas ning otsustasin proovida. kuna tegin esimest korda ise, siis silusin vaid kergelt. kuumutama peab kah ühtlaselt, mida mul seekord teha ei õnnestunud. nägin, et laminaadi alune riie tõmbas ühest kohast veidi pruuniks, kuid se vaid esteetika. kuuma hülssi ennast muljudes oli kohe näha, kus ja kui palju kuskil midagi sisse vajub. ei tahtnud üle pingutada, muidu pärast soonib veel vere kinni. praegu igatahes päris mõnus. kergelt avaldab survet ning püsib jalas paremini. v-o isegi oleks võinud veel teha, kuid las ta nädalake olla sedasi...harjub. kui ka tuleval nv-l on ainult kergelt tunda, siis kordan protsessi. nüüd vaja vaid selgeks veel teha, kuidas kipsvormist hülsini jõutakse, siis olekski nagu teadmised olemas kõik.
proosit
No comments:
Post a Comment