päev 46

omekul kohe uuesti dokumentide vahele lehti taga ajama. kuskil lõunani välja mängisin referenti. veel enne lõunat suutsin õnneks ka välja valida ühe korraliku kulla. panin sõbra-mehe poolest ka hologramm sihiku külge...peaks lausa luksus vajadusel lasta olema.

lõuna ise oli suht sitt. mitte midagi normaalset süüa polnud. olin sunnitud pizza võtma. mul pole selle vastu muidu midagi, kuid viimasel ajal kuidagi nagu paljuks läinud. õnneks ei valmistata siukseid tüüpilisi rasvast nõretavaid pizzasi.

peale lõunat pusisin täpsuspüssidega edasi. ühele sain harkjala kenasti alla, teisele aga mitte. teisel oli relva küljes siuke totter kronsa, mis oli fikseeritud kahe väiksema ja ühe suure poldiga. neile kõigile oli vist vahele vähemalt pool tuubi keermeliimi lisatud. egas muidu lahti ei saa, kui leeklambiga kuumutada - pehmendab kuivanud liimi. ühe väikse poldi sain kuskil poole tunniga lõpuks lahti, teistega sama protseduuri järgides edu ei saatnud. kokku kuumutasin seda suuremat polti vähemalt pool tundi ja endiselt oli kinni kui kurat. varjant oleks olnud muidugi poldid välja puurida, kuid leidsin, et kuna neile relvadele juba algselt tegelikult harkjalga ette nähtud polnud, siis ei näinud otstarbekaks nii trastiliselt lammutama hakata. sitt lugu, aga üks poistest peab relvaga jätkama vana viisi. v-o, kui mul oleks võimsam leeklamp olnud, siis oleks ehk jagu saanud. kuid ka nüüd olin kuumutanud nii kaua, et metallist raam ümber poldi pagana tuliseks tõmbama hakkas...polnud mõtekas edasi rebestada.

paralleelselt täpsuspüssi kohendustega tegi põder minuga lõpuks inteka ära. sisuliselt rääkisin taas, kuidas juhtus ja kuidas eluga edasi liikusin. kuna ta ise mult väga asju ei pärinud, siis väga pikalt ja palju ei rääkinudki. millises väljaandes lugu ilmub, on veel selguseta. kuna ta konkreetselt ühegi väljaande sekka ei kuulu ning müütab oma "kaupa", kellel isu, siis võib ilmuda nii põdrade kui ka rahvusvahelises meedias.

peale õhtusööki hoiatati meid õppehäiretega. mitte need samad, mida nad aeg-ajalt signaalide näol testivad, vaid tahavad seekord ka reaktsiooni näha. seni veel tulnud pole, kuid kurat teab, mis hetkel ma siruli viskuma pean.

kokkuvõttes ünsa tempokas päev taas. pole isegi olnud aega miisuga suhelda. muidugi ka tema pole muga ühendust võtnud, nisis järeldan, et ka temal kiire.

aah...saabus taas kaupa. saabusid Rite in the Rain ALL-WEATHER PEN pastakad "Black Bullet", sama firma taktikaline märkmik condura kaantega ja teine Kindle PAPERWHITE e-luger koos kaantega emale. need pastakad on ikka jube nunnud. poes maksavad ligi 20$, kuid eBay oksjonitel olen vähemalt 2x madalama hinna välja võidelnud. tulid küll musta sisuga, kuid õnneks tellisin juba varem ka siniseid sisusid juurde ning viskasin lihtsalt ringi. ega musta ma muidu kasutamata ei jäta...ikkagi veekindel tint, mis nisama seistes ära ei kuiva ning sellega kirjuta kasvõi lakke, kuna survestatud süsteem tuubis ei allu gravitatsioonile.

saime lõpuks ikka ühed häired kätte - õhuhäire, siis häire jalastunud vaenlase vastu, lõhkekehade otsing ning viimasena loeti pead üle.


proosit

päev 38

hommiku sisustasin täpsuspüssiga. pealelõunal võtsin ette bronni. olin vist oma 3h vähemalt madistanud sellega ning viimases meeleheites ka eestisse proffile helistanud, aga erilist abi ei saanud. just siis, kui olin meelt heitmas, proovisin nii kogemata ühte jubinat seal liigutada samal ajal, kui relv ise seest õõnes oli. "voh...hoopis see närukael blokib siin ning segab kogu tööd." irooniliselt kulus asja paranduseks alla 2min. oii blääd, olin kuri. aga samas ka rahul, et jagu sain.

jõudsin ka teise bronni ette võtta, kus relvale lähenesin sama nurga alt, kuis esimeselegi. joppamise kombel too ainus viga oligi ning asi sai mõne minutiga lahendatud. päeva jooksul 3 relva - võin endaga rahul olla.

meile on lisandunud 1 soome ajakirjanik, Nikolaus (või Niclaus...midagi siukest). v-o on see kuidagi jõulukuuga seotud, aga ehh..
olin seda meest tegelikult ka juba õhtul dushiruumis näinud, kuid siis polnud mul veel ööd-ega-mütsi, mis tegelane olla võiks. Võrno tutvustas mind talle ning kutil tekkis huvi minust kirjutada (kas siis juurde või eraldi oma asjale, savi). inteka teeme mingi päev hiljem, kuid mõningad fotod tegi ta juba siis, kui selle esimese näruse bronniga rammu katsusin. sai kah näha, kui pilbasteks mõni relv käia võib. lobisesime vahele ka muidu nisama muhedat juttu...normaalne kutt paistis olevat. on siin juba 2x varem käinud ning ka süürias ja liibanonis, kui õigesti mõistsin. tuli vahepeal kuulipildujatest juttu ning mainis, et üks meeldejäävamaid lakusreid oli kunagi naisterahvas Ruth Tiik. kuna tean teda, siis muljetasime ka temast. see tuletabki meelde, et Nikolaus saadab tervisi.
peale õhtusööki põrkasin taas põdraga kokku. mainisin, et teine bronn ootab seda finishing toutch'i ning võin selle au temale anda. muidugi mõista talle meeldis. bronnil oli vaja vaid ühe poldi küljes fiksaator-traat spetsiaalsete näpits-tangidega spiraali tõmmata...noh, et ilus ja korralik punutis oleks, mitte lihtsalt sõrmede vahel muditud käkerdis. sai kenasti hakkama ning võiski päevale pidulikult joone alla tõmmata.


proosit