hakkasin hommikul kohe paugutama. peale lõunat oli siis coy alal kohtumine amidega. oli eilne kindral ja sis veel kõrgem mingi kindral, kelle lemmik projekt on pidevalt veteranidega tegeleda. lobisesin eilse kapteniga, kes samuti jala kaodanud oli ning siis lühidalt ka selle tähtsa kindraliga. kätt surudes surus mulle pihku meene-märgi. se on midagi taolist, mida kõrgemad ohvitserid visiitidega üksteisele ja tähtsamatele külalistele jagavad. tavaliselt on nad küll ümarad, umbes usa hõbedollari suurused, see kindral andis aga mingi piklikuma plönni. nägi rohkem välja nagu vapp...või väeosa embleem või midagi. einoh, tore oli tutvuda ja pudi saada, kuid annan enesele aru, et olen siiski oma üksuse trofee-maskot, mida PR-üritustel presenteerida. asi pole selles, et olen ääretult erakordne, vaid puhas viisakus ning suhtekorraldus.
tagasi jõudes asusin edasi lammutama. tõenäoliselt lammutan kuni teisipäevani, kui suurem osa relvastusest kodu poole liikuma hakkab. praegu sellega kaasnevalt on siin paras hullumaja puhvet...närvid pingul ja sarimõrvari ilme näol.
proosit
No comments:
Post a Comment