päev 83

imelik...see suur igatsus koju minna on kuidagi üle läinud. mitte, et mul ei meeldiks omastega kodus kohtuda ning rutiinist puhata, kuid lihtsalt siuke kripeldav isu on üle läinud. kuidagi täitsa siuke apaatne ja täiesti pohhuistlik tunne...minna või mitte minna, savi. eilsest märkasin, et loetud päevade pärast koju ning ma ei loegi minuteid. v-o on muidugi asi ka selles, et suhtlen kodustega väga vähe. peamiselt olen ise ühendust võtnud, vastupidi vähe. viimasel ajal (päevadel) on rohkem tegemist olnud ning ise nii aktiivselt enam ühendust ei võta, aga kuna ka minuga ei võeta, siis olengi nagu omadest ära lõigatud. heh...siuke tunne, nagu oleks ilma sidevahenditeta üksikul saarel.

üllataval kombel helistas miisu peale eelnevat mõttekäiku. arvete hämming. eks sellele lisaks sai ka teineteist kurssi viidud arengutega.

täna käisid taas amid külas. neil oli mingi oma inventuur veel pooleli, vist said nüüd ühele poole. selgus, et kutt, kes üle andis, oli juba pikemalt tahtnud minu proteesi mudelit näha, kuid oli peljanud pärida. mainis seda minu ülemale ning tema juba teadis, et ma siukest asja ei häbene ega...igatahes no problem. sikutasin vasaku sääre ülesse ja BÄM. kuna nad muidugi seda saksa mudelit polnud näinud, siis imetlesid pikalt. muidugi kõige rohkem meeldis neile pealuudega "kaunistatud" hülss...näeb lihtsalt vinge välja. ka temal on lähitutvuses sõdureid kes jäsemest või paarist ilma jäänud, nii siis muljetasime pisut.

mai teagi kuidas, aga kuidagi jõudis me kolme (k.a. ülem) vestlus suhte pettused argumentideni - mis on petmine ja mitte. esiteks püüdsime üheselt selgusele jõuda, mis on petmine ja mis mitte naise vaatenurgast, ning mis mehe vaatenurgast. seejärel püüdsime ka kultuurilisi erinevusi oma "koefitsendiga" sisse arvestada. argumente oli palju, aga mehe vaatenurgast said meil sellised erinevused:

• eestlane - mees petab vaid siis, kui ta annab võõral naisele peale oma ihu ka vaimu
• ameeriklane - mees petab vaid siis, kui ta juba abielus on

võta nüüd kinni, kumb õigem või valem on. selles olime muidugi kõik ühel nõul, et naise jaoks on mehe petmine juba siis, kui ta kasvõi mõtleb teise naise pihta flirtida. krt, seda me ei arutanudki, mis on naise enda jaoks võõra mehega petmine. aga saime siiski paika selle, kui mehe tüdruk petab teda oma sõbraga - esimese hooga antakse sõbrale vastu hambaid ning tüdruk sõimatakse läbi. edasiselt jäetakse tüdruk kus see ja teine, aga tüübiga saadakse vähem kui kuu aja pärast juba kuskil kõrtsus kokku ning peatselt peale paari kannu õlut on nad taas sõbrad ja asi unustatud. mehed kord juba on sellised, kes lepivad kergelt ning hoiavad kokku. naised on oma loomu poolest suuremad maod, kes ei hammusta vaid mehi, vaid ka liigikaaslasi.
selle kohta oli isegi mingi moraali lugu kunagi:

• mees ei saabu ööseks koju. naine kahtlustab halvimat ning helistab kõik mehe sõbrad läbi. üksteise järel kõik sõbrad kinnitavad, et kutt oli terve öö just tema juures.
• naine ei saabu ööseks koju. mees kahtlustab halvimat ning helistab kõik naise sõbrannad läbi. üksteise järel kõik sõbrannad kinnitavad, et ei tea naise tegemistest ja käikudest midagi.

...tehke omad järeldused.

amide lahkudes kohendasin taas oma  mohikaanlast. v-o oleks võinud ka kannatada kuni vahetult enne ärasõitu, aga selleks hetkeks oleks juba kole olnud. tuleval korral kergem.

enne õhtut otsustasin, et majanduspäeva raames võiks natuke ka relvastusega majandada. nii siis otsustasin pikemat aega täis olnud salved ümber laadida...anda võimalus vedrule puhata. kui olin kõik tühjaks laadinud, oli kell juba õhtusöök. peale seda ei viitsinud uutesse salvedesse padruneid lapata...homme. küll otsustasin nii, et valmisoleku salved laen vähem täis - 35 padruni asemel 30. selline seis aitab samuti laetud salvel kauem värskena püsida. kui teaks, et iga päev on lahing või et iga päev laen salved ümber (nagu vanasti jalaväes), siis laeksin muidugi 100%, kuid hetke lahendus tundub optimaalsem.

õhtul vaatasime särtsu ja popiga üht mödund aastala alanud uut sarja - Vikings. suht normaalne. esimesed paar-kolm osa tõmbasid sarja käima, ehk siis veidi aeglaselt. hooajas 9 osa, millest vist lausa 7 vaatasime eile kokku ära. kuna juba nii palju süvenetud on, siis tõenäoliselt vaatan ka tänavuaastal ilmuva 10-osalise teise hooaja ära. kuid ükski teine sari ei eruta mind nii palju, kui troonide mäng, mille 4-s hooaeg peaks alustama aprilli alguses.


proosit

Tallinna Ülestõus

MTÜ kutsub Tallinna linnavalitsuse laristamise vastu meelt avaldama

Meeldetuletuseks kodanikele mõned näited, milleks Tallinna linnal „raha ei ole“:
• 50 Tallinna lasteaeda ei vastanud 2011. aasta lõpu seisuga tuleohutusnõuetele (Põhja-Eesti Päästekeskuse sõnul saaks nõuetega vastavusse viia 1,8 miljoni euro eest).
• Tallinna lasteaedade mänguväljakud ei vasta turvanõuetele, ekspertiis mänguväljakutele telliti alles pärast ühe lapse hukkumist Tallinna Laagna lasteaias.
• Tänavavalgustuselt on kärbitud enam kui miljoni euro võrra, linn on valgustatud säästurežiimil (puudu miljon eurot).
• Tallinna tänavad on kohutavas seisukorras.
• Kalamaja lasteaed ootab juba mitukümmend aastat kapitaalremonti. Mahtra lasteaed on väga viletsas seisukorras.
• Eraomandis olevate huvialakoolide tegevust toetas linn vastavalt finantseerimiskorrale taotluste alusel kuni 2009. aasta I poolaasta lõpuni, edaspidi masust tingitud eelarveliste vahendite nappuse tõttu Tallinn erahuvikoole ei toeta (vaja ca 500 000–600 000 eurot).
• Tallinna trammi- ja trollibussikoondise töötajate palgatõusuks ei leita 1,7 miljonit eurot .
• Paljud lasteaiaõpetajad on sunnitud töötama alandatud töökoormusega.
• Telliskivi tn ääres ei ole võimalik kõnniteed paarkümmend sentimeetrit laiendada, et sinna rattarada teha, raha ei ole. 
• Tramm nr 5 ei saa käigus hoida, sest raha ei ole. 
• Mõne aasta eest põhjustas auklik asfalt kaks tööõnnetust: üks lasteaiatöötaja kukkus katki jalaluu, teine õlaluu. (Rõõmupesa lasteaiale pole asfaldiraha.)
• Pääsupesa lasteaias antakse 1988. aastast (see on 24 aastat vana!) pärit voodipesu vanematele pesta. 
• Poska lasteaiale leiti remondiks raha alles siis, kui karniisitükid hakkasid maja küljest hoovialale varisema.
• Koolibuss Pirita-Kose– Balti jaam. Aastane tasu kokku ca 6000 eurot, kuid linnal raha pole.
• Kergliiklustee puuduolev lõik (1,1 km) Metsakalmistu–Pirita Gümnaasium.
• Bussi nr 6 liini pikendamine Teletornini – raha pole – lapsed peavad 2–3 km kaugusel olevasse Merivälja kooli minema kas jalgsi, rattaga või autoga.
Tallinnal aga jagub raha siia:
• 2009. aasta abikampaanias kulus abipaketi reklaamimiseks ligi 128 000 eurot, puude ja kartulite endi peale ligi 32 000 eurot.
• 890 000 eurot maksis ÜHE purskkaevu ehitus Harjumäele.
• 25 000 eurot läks Tallinnale maksma e-valimiste vastase raamatu trükkimine.
• Programmi “Tallinna munitsipaalsaunade korrastamine” toetati 8,5 miljoni euroga.
• Tallinn maksis mullu PBK-le üle 425 000 euro saadete edastamise eest, sama kulu ka aastal 2012.
• Tallinna TV läheb linnale maksma ca 2,4 miljonit eurot igal aastal.
• Ülelinnalise nädalalehe Pealinn/Stolitsa väljaandmine aastal 2011 – 548 042 eurot. Alanud aastal plaanib linn kulutada sellele sama suure summa.
• Tallinna linn on kõhnale rahakotile vaatamata leidnud raha, et saata elanikele kallile kriitpaberile trükitud Tallinna TV reklaamid.
• Tallinna linn kulutas ligikaudu 50 000 eurot maksumaksja raha linna jõulutervituse edastamisele eratelekanalites. 
• Ligi 6000 eurot maksis Kesklinna valitsus elanikele saadetud kalendrite eest.
• Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon leidis, et Tallinna Televisioon maksab Solarise keskuse rendipindade eest turuhinnast märkimisväärselt rohkem, ometi ei soovi linn lepinguga midagi ette võtta.
• Planeeritakse ligi 100 miljonit eurot maksva raekoja ehitamist linnavalitsusele.
• Köetakse tühjalt seisvat varisevat Linnahalli 440 000 euro eest aastas, sest Tallinna linn pole suutnud leida investorit, kes renoveerimistöödega alustaks. 
• „Hoolimata kõikidest intriigidest, oleme sillutanud tee templisse,” lausus Edgar Savisaar õigeusu kiriku 10 876 eurot maksnud reklaamis aasta tagasi. Kirik pole seni valmis.


 tahtsin endale märget Tallinna pattudest.

 mõte - kellel on piisavalt volitust keskerakond Tallinna võimult kukutada..?


proosit

tasuta ühistransport

Täitsa pael. Isegi tunnustatud Eesti Ekspressis kiidetakse tulevat tasuta ühistransporti Tallinnas. Katse-eksperimendi tulemus ei anna kahe päevaga reaalset pilti ette…pigem minimaalselt kuu ajaga. Ning see kahepäevane küsitluse ja arvamuse protsess netis on paras farss. Ilmselge on, et asjad on taas juba varakult meie eest otsustatud.

Argumendid, et ühistransport on “roheline mõtteviis”, harvendab liiklust jne on tõesed. Kuid sellega ei arvestata, et ühistranspordi vahendid oleksid sel juhul ka reisijatest ummistunud, maantee ja transpordiameti eelarved tasuta sõitmisest tunduvalt väiksemad ja krt teab veel mis jama.

Hetkel räägib autode kasuks see, et ei pea seda koletut ilma bussist-trollist-trammist väljaspool taluma, nad ei sõltu transpordi aegadest ning isegi, kui tulevikus oleks näiteks buss inimesi täis pakitud, ei pea autojuhid muretsema taskuvarastele lihtsustatud harjumuste täitmise üle.

Kõige totram on see, et peale avalikku väljakuulutamist püsib see nõme määrus vähemalt 2 aastat. Vaadake kasvõi läbikukkunud paadimakset. Peale kehtestamist sai alles aasta möödudest määrata selle tühistamist, mis omakorda jõustub alles aasta möödudes.

Kui selline ehku-peale minek kehtestada, võiks olla see määratud ajutiselt…a’la kuni 6 kuud. Selle aja jooksul selgub juba, kui paljud asotsiaalid kasutavad ühistranspordi teenust mitteametliku varjupaigana, palju tõuseb vandalism ja taskuvargus sõidukites ning palju siis tegelikult autojuhte ühistranspordile üle liikunud on.

Kokkuvõttes ei kaotaks mina ühistranspordi sõidutasu…ma langetaks seda. See on tõepoolest ääretult kõrge hetkel, aga autosõit ja parkimine tuleb kokkuvõttes veelgi kallim. Kui langetada sõidupileti hinda 2-3x ning tõsta sõidukite tihedust nii umbes 1,5-2 korda, sõidaks kindlasti rohkem inimesi, madala sõidutasu tõttu oleks vähem “jäneseid” ja kokkuvõttes oleks endiselt vahendeid sõiduteed parandada, juhte palgata jne.

 
proosit
 
PS: kogemused näitavad, kui linn midagi tasuta annab, võtab ta selle kasumiga mujalt tagasi!!
PPS: VIIDE allikale.

liiklushuligaan

tean, et kõlan praegu, nagu tüüpiline jalgrattur, aga - muthafucking inimesed raisk. võtke oma hobuse silmaklapid peast ning vaadake ristuvale teele astudes ühele-ja-teisele poole kah aeg-ajalt. krt, pikki sebra astub kõnniteele keskealine mees. mina juba sõidan sel teel. tema kiirendab ning surub mu seetõttu teest vasakule murule. tra, ükskord ma kellegi pikali sõidan ning sis hea öelda, et tyrapea lammutab pimesi ringi. tekitab lausa kiusliku tahtmise vägisi otsa sõita, blääd.
fakk, kus võtab ropendama.

ja sis autojuhid - krt, ma tean kül, et te enam ei pea vöötraja ees ootavale ületajale teed andma. aga, kui ma krt juba teel olen, kas te sis sellele vaatamata otsa võite sõita v..? persse kül, palju ei puudunud, kui oleksin kahelt autolt täna löögi saanud. 1 mingi sibul (koos oma lindi, lipu ja reg.riigiga), kes vist arvas, et jõuab autoga vöötrada veel ületada, kuigi olin juba vöötrajale asunud, ning teine, kes asus teises kohas peateelt maha sõitma vöötraja (ja minu) suunas ise suunatuld näitamata. viimasel juhul tundus mulle juba kaugelt, et rada mul vaba, kui äkiste võtab mind hoiatamata sihikule mingi mikrobuss. sellele kisasin läbi tuuleklaasi sisse, et SUUNATULED, aga kas ta mind kuulis, kahtlen.
siuke tunne, et mingi moment tekitan ise siukse väiksema põntsu nende teras-ratsudega ja meelega...aint selleks, et neile väike õppetund anda, et ei kehti "suurema õigus". enne vaid odavam või kindlustatud ratas võtta ning elukindlustus endale ei teeks kah paha (kuigi väiksema põntsu all ei pea ma silmas vigastusi, vaid pigem ehmatust liiklushuligaanile).


proosit, raisk...

PS: kuna ka minu arvamus on subjektiivne, siis üsna suure tõenäosusega olen oma oponentide jaoks mina liiklushuligaan..!

briti oinad

heh kujutad ette. pygasin endale P omekul uuesti mohikaanlase p2he (jah, t2itsa ise ning korralik tuli) ning kohe samal p2eval kui ka t2na paev otsa aint kiidus6nu tulnud, et ni lahe jne. m6ni lisas vel, et sa vist tegelt ei tohi sellist kanda. mina - miks mitte. eesti s6jav2es pole selle soengu vastu midagi (kui ma just kuhugi k6rgele vastuv6tule ei l2he, et korrektsus ja puha).
britt - okas, kui teil lubatud, sis jah.
ning sis peale l6unat p6rkasin kokku asutuse praeguse k6ige-v6lliga, kes sis - mis see on.
mina - mohikaanlane
tema - miks
m - mul ennegi olnud. nyd tuli isutaas peale ja meil v6ib.
t - se on briti armee asutus, peab olema korrektne
m - mis ma nyd sis tegema pean...maha ajama v
t - ega vist sellise soengu puhul muud ei aita jah
m - aga ma juba N l2hen koju...ehk siiski..
t - noh, kui juba N, sis olgu
ise m6tlessin, et militaarasutus...see selleks, ennek6ike peaks kohalikku asutust v6tma ikka nagu meditsiini asutust juh. saadakse ju fysioteraapiat, tegevusteraapiat, yldfyysise taastamist, proteese...heh, isegi tablette ja sidemeid haavade parandamiseks antakse sin. konkreetselt on ainus asi sin militaristlik valvetoimkond, kes laigulistes ja relvis territooriumit valvab...muud miskit.

ei m6ista, miks britid oma militarismi ja isegi t2psemalt militaristliku distsipliiniga yle pingutavad. nad n6uavad pidevalt ranget distsipliini ise elementaarsest militaristlikust distlipiinist kinni pidamata.
n6uavad ajalist punktsuaalsust, aga ise hilinevad pidevalt.
n6uavad absoluutset kuuletumist, aga ise on siuksed ylbed ennast t2is m8lakad.
n6uavad k6rgeid sanitaar- ja hygieeni standardeid, aga ise jalutavad oma saabastega 6ues konide hunniku otsas ning sis tulevad sisse ja k2ivad isegi dushiruumis samade saabastega.

no puhta idioodid. oii mai salli britte. neid on normaalseid sama palju, kui eestis venelasi...pead tikutulega taga otsima, et leida.
juba paar aastat tagasi kohe peale vigastust avastasin oma yllatuseks fakti: teades, et j2nkisid on jube palju lambaid, aga nii prestiizhe rahvuse seas nagu britid on, on nii palju debiilseid idioote - oli alguses lausa uskumatu. nyydselt igakorraga se fakt leiab ainult kinnitust.

eestis ikka tykk maad parem ;)


proosit

Viikingite küla

siuke lahe uus koht sis tartu mnt. 29-l km-l. enne käisime siniallikal ära ja sis vikingkülla. omapärane koht, kuhu suurema kambaga bronnides võiks teine kordki minna, kui koht juba rohkem valmis on, et sis lavastatud lahingut samuti vaadelda.

toidud olid head, õlu samuti...ka "maaka" vibu oli tore lasta.

pärast sai vel jana juurest läbi käidud...neil nüd teine korrus :P


proosit

TOUCHSCREEN

huvitav värk se tehnikaga. peatselt kõik asjad puutetundlikud. isemoodi mugav...pole klaverit, mille vahele tolmu sattuda ;P
sin britis olen seni kõigil puutetundliku ekraaniga telfasid näinud. no mitte kellegil pole telefoni, millel põhikasutusena nuppe kasutad. läpakad kõigil vel vana malli (puutekas vist liiga kallis [tegelt ei teagi...peab uurima]) ning seda iPad'i pole samuti kellegil näinud. iPod'i ei kasuta enam keegi, ka seda puutekat...kõigil kas iPhone või muu puutetundliku ekraaniga telfa, mille maht mp3 jaoks enam kui piisav.

miks ma sellest mõtlema hakkasin oli, kuna eestis tegelt suhteliselt vähesed kasutavad puutetundliku ekraaniga ükskõik mida. no on ju...üsna vähemus selle omaks võtnud. ma tean aint kahte sõpra, kellel on puutetundlik telfa. minul on nüd puutekas seebikarp (fotokas), kuid telfat sellist ei tahnud. vähe sellest, et enamus inimesed nuppudega telfat eelistavad, tahavad paljud vaid lihtsat telefoni - helista, sms. nad ei taha mingit fotokat sinna, ega mp3 laoruumi...heh, hea, kui värvilist ekraani ja polüfoonilisi helinaidki tahavad :D

aga miks sis on ni, et eestlased puutekale miskit tavalisemat eelistavad. kas nad skeptilised puuteka ekraani töökindluses...või võtab se akut rohkem. purunemisel ni kallis, et paranduse asemel osta suisa uus...miks, miks, MIKS..?

leidke mulle se koht, kuhu se koer maetud on..!


proosit