armastus on ikka üks huvitav asi. kui seda pole, sis ei oskagi nagu eriti igatseda. kui on, sis imestad, kuidas seni ilma hakkama said. endal mul varem nii pikka suhet olnud pole. nüüdseks olen miisuga koos olnud juba 9 kuud ning me armastame teineteist rohkem kui kunagi varem. suhe kasvab tugevamaks iga päevaga.
ei meeldi mulle tegelikult se väljend - ABIELU. olen küllaltki tugev ja iseseisev inimene, et ka üksi hakkama saada...mul pole tarvis abi, et elada. võiks lissalt öelda tegelt, et a'la "kallis, registreerime". mõistan naisevõttu ja kihlusperioodi, kui peale pulmi võiks siiski kestma jääda registreeritud kooselu mitte abielu :PP
varem arvasin abielust ni palju, et se on mõttekas vaid praktilisuse poolest. a'la et sis mingid dokumentatsiooni asjad ja rahad liiguvad sujuvamalt vm...no et inimestel on materjaalselt kasulik kokku registreeruda. nisama traditsiooni mõttes pulmad teha polnud minu jaoks loogiline...vabaabielu oleks ju igati ok.
aga nüüd olen oma meelt muutnud. nimelt olen viimased paar-3 kuud seednud abielu ideed ning olin otsustanud selle suure küsimuse tuleva aasta sees ka välja potsatada, aga võta näpust...kannatust puudu. eile hilisõhtul oli tunne ni hea ja tundus kõik õige olevat (kuigi olin planeerinud romantilisemat momenti selleks) ning tulin selle küsimusega koheselt lagedale. ohh seda õnne ja rõõmu, sain miisult kõhklemata positiivse vastuse.
nisis oleme nüd nö. kihlatud. nüd vaja sis planeerima hakata, millal registratsiooni teeme ja kas/kuidas/millal pulma rituaali. kuna ise olen tuleva aasta kevadeni suht hõivatud oma tegemistega, sis esialgu saaksin vaid formaalsuse ära teha, aga pidustused peaksid vast kannatama...kui ned pidustused just midagi lihtsamat ja tagasihoidlikmat pole.
ain't love grand ;D
proosit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Woop-woop jee nupsud! Igatahes palju õnne ja suurt-suurt armastust! :)
ReplyDeleteAa, tahtsin veel lisada, et kui Tulka mulle seda hommikul rääkis, siis ma ei suutnud seda esiti uskuda, aga igatahes, jeiii!
ReplyDeleteÕnnitlused :)
ReplyDeleteMina olen väga õnnelik ja tahan sinuga abielluda, aga kahtlaseks teeb asja see, et keegi ei usu, et meie abieluplaan tõsine on. Huvitav, miks, ah?
ReplyDeletepõhjus lihtne - esimeses ja kolmandas lõigus ma enda arust vastavalt ennast väljendan ju.
ReplyDeleteot aga, mis sina sest muretsed, et varasemad/teised ses üldse kahtlevad. ma pole varem selliseid ettepanekuid teinud, nisis reaalseks kahtlustuseks tegelikult põhjust pole..!
Oi :D suured õnnesoovid :)
ReplyDeleteaitäh-aitäh :DD
ReplyDelete