päev 195 - Afganistaan-Eesti

nagu ikka lennujaamas, algas ka see päev kesköise unise passimisega. check-in sai napilt enne keskööd tehtud ning edasi kes vahtis filmi, kes libises aeglase wifi peal, kes nosis oma toidupaki kallal ja kes lobises kaaslastega juttu.

üllatuslikult juba 0100 valmistati meid ette lennukile astuma. transpordiks oli suur kaubalennuk, millesse viiesed read reisiistmed paigaldatud olid. ka mõlemid servad olid integreeritud toolidega täidetud...nendel seljatugi looka ei läinud. sabaotsas olid mõned alusetäied pagasit. kuigi võtsin oma e-vidina salongi kaasa, oli väsimus valdavalt liiga suur, et lugeda. sellegi poolest õnnestus mul 7h-st lennust parimal juhul tubli 3h sügavamalt silm loojas hoida. vähesele kaldus asendile oli siiski üsna ebamugav olla ning saabus kohutav kangestus iga uinaku järel. vahepeal uni kadus, nisis lugesin raamatut. nii pea, kui uni tagasi, panin ka raamatu käest ja uuele ringile. muusikat kuulasin aga terve reisi aja. kuna niikuinii jagati kõigile kõrvatropid kätte, siis võisin samahästi ka juba kõrvaklappe kanda ning ühtlasi parimat musa kuulata. kuulasin seda nisama passides, raamatut lugedes kui ka magades. ühel juhul aitas aega edasi kerida, teisel juhul välismüra summutada, kolmandal uinutas.

mõni oli istmel magamisest loobunud ning sättis ennast kenasti vahekäiku magama. kui ma poole lennu ajal põiel käisin, oli ees veel kõigest 1 mees. hiljem juba mitmed. hilisematel põietühjendajatel lasus ees paras kadalip tiibadega peldikuni. oleksin ise siis taas kultuurimajja vajanud, oleksin vist nii mõnegi vigaseks komistanud. õnneks tänu puuduvale teenindusele oli mul juba ammu janu ning sellest tingitud vaakum põies...probleem lahendatud.

peale pikki ootamisi ja kannatusi sai me lend lõpuks läbi. miisu rääkis, et nägi isegi lennuki maandumist...0712 kohaliku aja järgi. muidugi mõista kulus meil juba lennukist maha ronimisele tubli pool tundi ning veelgi rohkem terminalis ootamise peale. krt teab, mida tol hetkel veel tehti. kuskilt imbus läbi info, et enne meid kohale ei veeta, kui kõik külalised kohal ja ennast paika võtnud.

asusime bussidele - 1 suur buss ning 2 või 3 mikrobussi (täpselt ei mäleta). kohalejõudes võtsime kohe rivvi. vasakpoolses rivis oli Eesti missiooni medali saajad, parempoolsed juba varasemad omanikud. vastupidiselt eelneva päeva hommikule ma enam medalisaajate rivis ei seisnud...too medal oli mul juba olemas.

medalid käes, peeti kõned: peaminister, KV minister, kaplan, KV juhataja. huvitav, millal ükskord mõistetakse, et ürituse lõpus, mil kõigil juba kopp ees ning koju tahetakse, et ole pikad kõned oodatud. juhataja suutis vist kõige lühemalt rääkida, kuna sai meestest aru, aga mõlemid ministrid ja kaplan pidasid küll nagu viimsepäeva kõnet. krt võtaks...määrake sellistel üritustel ajaraamidesse 5min per kärss ning las harjutavad kasvõi peegli ees, kuni nende kõne 5min-i sisse ära mahub. vastasel korral rääkigu kiiremini või kärpigu seda. pikad kõned venivad alati igavaks. kõik on väsinud ja ei jaksa nikuinii enam jälgida, mida räägitakse. juba keskkooli lõpukirjandiks valmistab õppetaja ette: "Ärge kirjutage liiga pikalt, jutt hakkab venima ning lähete põhituumast liiga kaugele. seda on raske jälgida." miks ei suuda sellist õpet järgida eesti esinduslikum juhtkond. nemad on ju eeskujuks meile. selliste kõnedega aga paraku negatiivseks eeskujuks.

juhataja lasi meid lühikese kõne järel vabaks. kohtusime omadega ning enne pagasi lammutamist saime nosida võileibu (oii miuke nälg oli) ning juua vett-kohvi-teed-limonaadi. kallistasin-musitasin omad ära. mõned võikud ja kotid kätte ning punuma. järgmine kord kohtun teistega juba nädala pärast maal.


proosit

päev 194

tundub, et tänane tund varem äratus oli asjata. rivistus algas alles 0830 ning oleksin oma majutuse jõudnud tühjaks tassida ka normaal ajal ärgates. tulid pikad missiooni kõned kõigilt tähtsatelt tegelastelt ning saime lõpuks minema. särk oli pikast passimisest täis higistatud. nüüd hakkab unekas uuesti tulema.

tegin kaks fervex'i jooki ja panin viimase pesu hakkama. nüüd uni läinud. peatselt tuleb lõuna, küllap siis uni taas platsis ning võib teha väikse uinaku enne ministriga kohtumist RSOI telgis.

üritasin peale lõunat uinuda panin ühe rahulikuma filmi peale ning lasin silmadel kinni vajuda. sügavamat und paraku ei tulnud.

õhtupoole oli kõvasti saginat. keegi unustas infot anda, et homme tullakse relvastuse saadetist kontrollima. põssa aga plaanis alles esmaspäevaks asjad valmis teha...nüüd kiire.

buss saabus, hakkan kodu poole liikuma.


proosit

päev 193

olengi haigeks jäänud. köha tugevam ning lisandunud on tuline pea. nüüd imesin ühe ACC sisse. tahtsin ka ühe paraka võtta, kuid nähtavasti olen selle asja sisse pakkinud juba. käisin arsti juures pärimas. kähmakas on kuskil liikvel. õnneks on tal ravimite kapp ukse taha tõstetud ning läbiüaistavst seinast oli näha parakat kohe. kuna seda jagub, krabasin ma endale ühe lehe kohe ning kugistasin 2 tablakat alla. ei tea, kaua läheb, kuni tunda annab.

sain arstiga rääkida - mõõtis temperatuuri...36,4. minu normaali arvestades olen ma tublisti alajahtunud. andis mulle veel paki fervexit ning käsis terve koguse 24h jooksul ära tarbida.

ootame KVJ saabumist alale. minu arust oleks ta praeguseks pidanud juba kohal olema. ei tea, kus ringleb.


proosit

päev 192

eile taas suurem osa dokumentatsiooni päev. põssa pakkis ka asju samal ajal. kuna ma teengi hetkel enamus dokumentatsiooni tema eest ära, siis minu arust aus kaup.

mul hakkab taas vaikselt köha tulema. täpselt sama moodi, nagu enne puhkusele tulekut. ei mõista, kas asi seotud kuidagi kojutulekuga või mis. eelmine kord puhkusel kadus köha igatahes kiirelt. ma juurdlesin asja veidike ning meenus, et enne puhkust oli meil pikalt tuuline ja tolmune olnud. seda on olnud ka nüüd üle nädala. ehk ongi asi sellest, et sissehingatud tolmu kopsudesse kole palju sattunud ning avaldub köhana.


proosit

päev 191

hommikul tahtsin ka viimased asjad majutusest, mis eelmine õhtu valmis panin, kaasa võtta, kuid tunnike varem ärganud pea unustas nad maha. sain veel korra majutuses ära käia. tagasi jõudes oli mul pool tundi aega suur seljakott valmis pakkida. jõudsin kenasti...jäi 5min ülegi. kott aga sai suur. panin sinna võimalikult palju, et hiljem ülejäänud kindlasti väiksemasse patrullkotti mahuksid. hetkel aga oli suur kott ikka üüratu...jõhkralt punnis. viimati oli mu suur kott vist ajateenistuses nii pungil. arvan, et mahutasin sinna ära terve sõdurikasti täie kaupa ära.

selle järel põrutasime kohe coy alale rivistust tegema. esmamissioonlastele jagati kätte NATO artikkel 5 (ISAF) medalid. kuigi nüüd saab selle medali juba miinimum kuu aega missiooni teenistuse eest, siis minu ajal oli piiriks kas 2 või suisa 3 kuud, sestap mul seda varem polnud ning seisin ülejäänud medalisaajatega ühises rivis. kõned olid õnneks lühikesed ning kulinad jagati kätte kiirelt.

tagasi alal selgus, et teist rivistust tol päeval siiski ei tule. küll olid aga saabunud KV juhataja jaoks varem kohale tema julgestus, kellele nüüd relvastust ja moona välja jagasin. edasi tegelesin lahingvalmiduse salvede tühjakslaadimisega ja ladustamisega. osad jõudsid ka oma relvad juba kenasti ära puhastada...ei tea, mida ülejäänud ootavad. neil suurt midagi teha pole, võiksid samuti puhtaks teha...saaks ära panna.

korraks tekkis ka mõte päevitama minna. kuna aga nii kaootiliselt käidi asjatamas, siis ei julenud isegi tunniks ajaks ära kaduda.

õhtul vaatasime veel paar filmi ning tegime sauna. hiljem majutuses natuke raamatut ja saabuski sügav uni.


proosit

päev 190

üsna palju tööd oli terve päev. nii dokumendid kui ka relvastuse nokitsemine. endiselt tekib hämminguid kogustes ja asukohtades. seni tundub, et saab veel kõik lahendatud. loodan, et see nii jääbki.

kummalisel kombel on juba mitmendat õhtut tormine. viimased 2 õhtut vihma enam pole sadanud, kuid päikseloojanguga tõuseb kohe tuul ning keerutab tolmu üles. nii eile kui täna oli ka äikest. huvitav on ses suhtes vaadata, et pikset lööb siin-seal, aga vihma ei tule.

homme tuleb tihe rivi päev...üks rivistus teise järel. kole tüütu, kuid midagi pole parata. tegelikult oleks endalgi tarvis veel toimetada. esimene rivistus algab nii vara, et pean tunnikese varem tõusma ja jõudma oma suure koti veel kokku pakkida, kuna see antakse kohe peale esimest rivistust ära. eks siis vaatab edasi, mis ja kuidas asja saab.


proosit

päev 189

pühapäeva kohta alustasin vara. kuna öösel saabusid mitmed mendid, kes kohe hommikul tiiru laskma läksid, pidin ka ise ennast varem kohale vedama, et neile üldse relvad väljastada. edasi oli kuidagi zombi olla. püüdsin magada, aga enam ei suutnud. tõin ära oma pühapäevase pitsa ning vahtisin filmi. selle järel läksin särtsuga päevitama ning seal tuli uni. ei maganudki pikalt...kuskil 15min olin kustunud. jahtusin ning tegin varajase sauna. peale saunatamist ja basseinitamist oli juba üsna chill olla.


proosit

päev 188

hommik algas varakult dokumentatsiooniga. oli sedakest nii palju, et lasin kohe lõunani välja. peale sööki ka veel mõnda aega ning siis kella 1400st alustasin ettevalmistusi õhtuses brääžnikuks. nimelt pidasin ma sünnipäeva koos sorro, hannese ja pant'iga. minu kohuseks jäi valmistada salat šašlõki kõrvale. otsustasin teha värske toorsalati - u.3kg tomatit, 2 värsket kurki, 2 rohelist ja 2 punast paprikat, 1 suur sibul. hakkisin kogu kupatuse ning maitsestasin kergelt soola ja sidrunipipraga...musta pipart panin rohkem. tagatipuks pigistasin veel sisse 3 sidrunit. kuna brääžnik pidi algama kl1400, läks lõpp kiireks. mul oli veel pool sibulat hakkida, kui viimased 5min jooksma hakkasid. nuga oli kah mul mingi jublakas seenel käimiseks ning nüri kah. püüdsin käepäraste vahenditega teritada, kuid kõige paremini ei õnnestunud. sedasi kiirelt sibulat vägistades lõikasin endale veel pöidlasse...libises kuidagi. õnneks peatas hoo mingil määral küüs ning ka ise reageerisin, nisis esialgu üle paari tilga verd ei saanud. sain kuidagi moodi ülejäänud sibula hakitud ilma värvi lisamata ning kokku segasin teise käega. pesin korralikult käed, tõmbasin salatikausi kilekotti (kärbseid on palju, neid pidin ka keset hakkimist aeg-ajalt hävitama) ning tõttasin minutilise hilinemisega sauna ette. häh...liha grillimine alles käib, kurat. see venis tervelt pool tundi. oleksin saanud lõpu palju rahulikumalt lasta ning tõenäoliselt ennast vigastamata, kui oleksin teadnud, et läheb veel aega. aga noh...peletasin igavust vähese tekkinud tööga ning juba kutsuti mind kohale. kiire kõne ning asuti sööma. salat paistis kõigile meeldivat, kuna lõpetades oli vaid põhja pealt kraapida. ning mitte, kuna vähe sai...tohutu pesukausi täis oli. paar õlut peale ning saigi ennast õhtule sätitud.


proosit

päev 187

suht rahulik päev. alustasin osade relvade modifikatsiooni eemaldamisega, kuid kaugele ei jõudnudki, kuna muud mugavused tulid vahele. eks teen teine päev edasi.

käisime särtsuga lõpuks käekella vaatamas, mida tütrele plaanis osta. mnjaa...väga edev ja sätendav tõesti. aga sel polnud ühikuid peal, ainult seierid ja sätendav taust. iseenesest saaks seierite asetusest aru küll, mis kell oleks, kuid minuti täpsust enam paika ei paneks. kuna kell oleks tütarlapsele, kes veel koolis käib, jäi ostmata. koolis siiski täpsemalt aega tarvis vaadata, kui et "kell on umbes kolmveerand 12".

avastasin netis ühe toreda strateegia mängu, millest viimasel ajal sõltuvusse jäänud olen. mängu nimi on 2048. jah, nii lihtne nimi ongi. põhimõte seisab nummerdatud klotside kokkuviimises, kuni iga summaga number 2048 kokku tuleb. asi tundub lihtsamast lihtsam, aga võta näpust. kui esialgu summad kuni mõnisada on kokku saada veel kerge, siis poole tuhande pealt peab hakkama juba mõistust teravamalt kasutama. endal on seni maksimaalselt number 1024 (ehk pool) veel ära tulnud punktiskooriga 16 000, kui kuidas ma ka ei püüa, suruvad mind numbrid lõpuks nii tugevalt nurka, et enam ei liiguta ja ongi jokk. kuna tegemist on kõvat mõtlemist vajava mänguga, siis mulle ta meeldib. ma viimasel ajal aint selliseid nuputamismänge mängingi.


proosit

päev 186

maipüha puhul magasin tunnikese pikemalt. alale minnes märkasin, et taevas oli paksult pilves. lausa nii paksult, et polnud enda varjugi näha. käis lühike vihm üle.

lõunaks tõmbas taeva selgeks ning õhu taaskord palavaks. oleks kohe päikest võtma läinud, kuid särts tahtis itaalia poest läbi käia ja oma tütrele ühte käekella osta, mis väga bling-bling pidavat olema. olen siis taaskord talle tõlke osas abiks. hiljem selgus, et nad plaanivad kõik poed läbi sõita, millest ma enam osa võtta ei tahtnud. mul pole enam midagi tarvis ning nisama ei viitsi sabas jõlkuda.

sain põssaga lõpuks kõik asjad üle vaadatud. 1 väike asi vajab veel minu eelkäijalt kinnitust, aga muidu on jokk. nisis võib peatselt ka ülejäänud inventari kokku pakkida.


proosit

päev 185

oli vali äratus. mõni minut enne õiget äratust hakkas tuletõrjehäire üürgama. loivasime välja ja passisime tuletõrje järgi. alates häirest läks neil kõigest 15min. alates kõnest jõuab tallinnas kah tuletõrje kiiremini kohale. erit arvestades, et need mehed on oma masinatega meist vähem kui 400m kaugusel...uimerdised. selgus, et valehäire. kas oli kellelgi röster liigset kärssa ajanud või unustas enne veekeetja sisselülitamist vett panna, aga põlengut polnud. siiski andis aimu, et reaalses olukorras oleks sellise tempo juures meie majutus jõudnud maha põleda...kõrge tase mai ääss.

päev otsa traali-vaali tööd tehtud ning paberitega pead hullutanud...üsna väss olla.


proosit

päev 184

kuidagi nii magus uni oli, et täna hommikul oleks küll võinud kuskil tunnike pikemalt lasta. ei läinud õhtul liiga hilja magama ega midagi. lugesin raamatut kuskil poole 12ni ning kohe tuttu. ärgates kulus ringutamise ja tõusmise peale tervelt veerand tundi. tegin hommikuse hügieeni ära ning hakkasin ennast sättima. olukorda kiirendas asjaolu, et popi lasi vussu kaenla alla. ta ei töristanud seda küll pikalt, aga kurat kus asi on võimas. mul tõmbas kohe nina nii kinni, et lämbumisohus pidin viimased asjad selga tõmbama alles ukse taga. tegin talle märkuse, aga tema hakkas ennast kohe kaitsma: "kassa üldse kuulsid kah, kui kaua ma seda lasin?" mina ei osanud selle peale muud kosta, kui "mina olen harjunud ninaga haisu tundma, aga sina võid ju tõesti kõrvadega nuusutada" ja panin ajama.

alal tahtsin pesu pesta, kuid mingid asjad juba keerutasid ees. jätsin masina peale järjekorda ning asjatasin edasi. töötlesin kohe läbi 3 töökirja, saatsin vastused, print-allkiri-send dokument ka edasi ja oligi päev juba hoo sisse saanud. vahepeal olid pesumasinad rahunenud, nisis ühel asendasin sisu enda omaga. kiire kõne miisuga - tema oli juba tegus. vaatan, et viimasel ajal on tihti, kui minu äratuskõne juba hiline ja ebavajalik on, aga tore on abikaasa häält kuulata sellegi poolest.

tegin trenni üle mitme päeva. kuidagi jube raske on vana rutiini taastada. enne coylt asjade vastuvõtmist oli mul korralik rütm sees. peale seda on umbes pooleteise nädalane paus kõva laiskuse jätnud. alati, kui mööda kõnnin, tunnen vajadust trenni teha, aga mugavus on suur. vahepeal taas tegin, kuid korralikku rutiini ennast ei saanud. nüüd on ilmad jube palavad kah, et iga veidi aja pärast jõudu teha. siiski kuidagi nui neljaks endiselt püüan.

tegin peale lõunat tunnike solaariumi, rohkem ei jaksanud. muidu võtan 1,5h, aga täna on samuti jube kuum ilm ning polnud lihtsalt mõnus enam. särts aga naudib sellist. tema poolest võiks ilm veel tulisem olla. minu jaoks oli 35 veel okei, kuid kõrgemaga väga pikalt päikse käes isegi lamada ei jaksa.

tulin alla ja...lammutavad pakitud aluseid. selgus, et tõstukimees oli ühe aluse kogemata pikali ajanud ning seest voolas kahtlaseid asju välja. coyle on väga hästi teada, mida võib ja mida mitte ning mida on mõttetu vedada, aga ikka üritasid nihverdada. nüüd löödi ka teistelt nende pakitud alustelt kaaned maha ning kraami aga koguneb ja koguneb. patareid, kahtlased vedelikud, gaasid purgis jne. säärased asjad on siinses mõistes kõik ohtlik veos ning vajaks sellisel juhul eraldi saatmist.
 
kaugelt paistis järjekordne liivatorm tõusvat. pean ükskord mingi pildi tegema. paistab sedasi, et konkreetne beežikas sein liigub. seekord polnudki terve horisondi ulatuses, vaid selgelt eristavate piiridega vasakult paremale. kõrgus ulatus, nagu alati, taevani. õnneks oli lühike, kestis vaid mõne minuti. sellele järgnes kerge vihmasadu, mis samuti viimasel ajal harilikuks saanud. läksin tol hetkel sööma. tänu kuumusele väga märjaks ei jäänudki.

veidi peale õhtusööki käisin saunas. otsustasin seekord ka basseinis lõpuks ära käia. rätik ümber ning sandaal jalga ja keksides kohale. seni olengi hoidunud seetõttu, et pinnas, mida mööda sinna ühel jalal kargama peab, on üsna konarlik ning kukkumisoht on suur. seekord aga ei pidanud enam kiusatusele vastu ning vedasin ennast kohale. oii kui mõnus. kuumast saunast kiire dushiga suurem higi maha ja edasiselt kergelt jahedas vees liguneda...taevalik. oleks nüüd keegi ainult sigari ja õlle toonud, oleksin üsna pikalt ligunenud.


proosit

päev 183

ettevalmistused viimase vara üleandmiseks.

täna tõsine kuumarekord - 40,8 kraadi celsiust. nii palav, et ei tahtnud isegi päevitama minna.

ajasin valdavalt dokumentatsiooni asja ning pakendasin veidike relvasid.


poosit

päev 182

võtsin päikest.

amid käisid külas...kuskil 10tk. käisin neist ühega usa poes ostmas nänni, mida ainult nende merejalaväelastele müüakse. siin osad ihaldasid dresse ja särke ja lühkareid. kuna mul käpp sees, olin abiks. ei mõista küll seda suurepärasust, aga see selleks. sõime grilli ja pitsat ning ajasime muhedat juttu. chill...


proosit

päev 181

laupäevane majanduspäev. mai tea, minu kuut on puhas küll. olen ju ust tuulega alati kinni hoidnud, et tolmu sisse ei tuleks ning jalgadega väga sisse ei kanna. ei hakkagi täna tolmuimejaga möllama.

peale lõunat taas päikest. lõpetades otsustasime särtsuga, et käime viimase ringi turul ära. hinnad olevat kukkunud 50% ning ehk kannatab ka sellest veel tingida...ehk on veel  miskit huvitavat. polnud...nojah, salle oleks saanud 5 daalaga kätte, kuid mustrid olid kas igavad või traditsioonilised, mida mul reserviks juba on ning ülejäänud kola oli pointless. nisis mai ostnud miskit.

peale õhtusööki tegime kohe tiiru filmi, kuna saun oli bronnitud. peale filmi aga selgus, et bronn pole endiselt täidetud, nisis asusime ise selle kallale. tegin 2 ringi sauna ja lasime veel ühe filmi otsa.


proosit

päev 180

võimalik, et leidus lahendus ka aiapaviljonide saatmiseks täna. hetkel on ettevalmistused tehtud, aga reaalselt näitab moment, kui asjaks läheb.

meeletu liivatorm on. hommik algas mõõduka tuulega. 0900 oli maapind varahommikusest tibutamisest piisavalt kuivaks puhutud ning hakkas ka tolmu üles lööma. 1000 oli juba korralik liivatorm. aeg-ajalt oli nähtavus ka 100m taha, kuid valdavalt kiskus kuhugi 50 kanti. 1100 nägi juba paremini, aga pikemad viibimised väljas tuli endiselt veeta koos näomaskiga.

täitsa pekkis. nüüd peale lõunat kl1213 hakkas sadama kah veel. no mida ilm. siukse tuule, tolmu ja vihma segu pole teab kui kaua olnud. õnneks oli vihm üürike nin sopaseks ei kiskunud.

niih...sai asjad antud, kõik. nojah, peaaegu kõik. kuna ootamatult tuli vedelike vastane nõue, pidin miisu parfüümid välja noppima. eks need püüan siis hiljem viia, kui minu lend läheb otse. eelsaadetis aga läbi britannia ning miskitõttu pirtsutavad seekord. kummaline tegelt, puhkusele läbi bitannia läksin, polnud küll mingit probleemi vedelike ees. nüüd, kus asjad liiguvad euroalusel, on sitt lahti.

selgus, et pean siiski leidma kellegi, kel vähemalt 1 ühik pagasit vähem läheb, kuna minu hingekirjas on hetkel 1 rohkem. hetkel peaks olema siiski 3 coylast, kes viisid täna vaid 1 ühiku ning hiljem tohivad viia samuti vaid ühe. see tähendab, et neil peaks 1 üle olema. kui nendega jutule saan, on hea. sitemal stsenaariumil abistab ming uus NSE üle, kel vaid 1 ühik kokku ongi ning ülejäänud reservis. nisis saavad asjad ikka kõik kenasti kotto ära.


proosit

päev 179

täna oli siis lõpuks mahti pakkida isikliku vara eelsaadetist. pidin usa poest lausa uue sõdurikasti ostma, et asjad kenasti mahutatud saaksid. nüüd on 2 kasti kenasti asju täis. sain kõik oma asjad pluss varustusest kah mõningad asjad, mida siin kindlalt enam ei kasuta. nojah...2 aiapaviljoni veel on, kuid need nii suured, et ei mahuks ühegi kasti ega koti sisse. need püüan kuidagi uue grupiga kokkuleppides kodu poole saata.

kuna asjade pakkimine võttis kole kaua aega, läksime päevitama alles kella kolmest. tundub, et väga agressiivselt enam päikest võtta polegi vaja...kätte on jõudnud etapp, kus piisab säilitamisest. võimalik, et alles jäänud aja vältelt tiba tumedamaks veel tõmbab, kuid iseenesest on juba piisav.

kurat, unustasin oma e-vidina kaasa võtta. mul sai ju Tasuja läbi ning vaja järgmist alustada. raamat on aga tööarvutis. laiskus on kah nii suur, et ei viitsi ainult raamatu pärast järel käia. tundub, et täna õhtul vaatan siis uinumiseks filmi.

jälle on net maas. veidral kombel siiski näitab, et telefoniühendus on veel alles, nisis tundub, et viga on siinpoolne. tõstsin korra toru ning ootasin tooni...ei tule. v-o siiski eesti poolt kraan kinni ning telefon pole sellest aru saanud...veider.

täna sauna ei viitsinud, käisin lihtsalt dushi all. kuidagi ei tulnud sauna isu. v-o mõtted segavad. kuna homme toimubki saarlaste poolt eelsaadetise ülevaatus, paneb fakti ette mure mõne teise asja saatmise koha pealt. mul on iseenesest paar asja, mis eestis keelatud pole, kuid saarlaste totakas protokoll taunib saatmist. loodan homme kuidagi kavalusega need asjad sisse susata peale ülevaatust, aga 100% õnnestumist garanteerida ei saa.

papsil täna sünnipäeva, otsustasin ka talle miskit saata. võtsin taaskord lahti Lillepood.ee.  esmese hooga tõstsin ostukorvi viski Black Label, siis suure punase roosi ja siis valisin kaardi. tükk aega põrnitsesin kaarte nagu totakas, kuni turgatas pähe väheke krutskit keerata. otsisin...ja olemas. kaastundekaart...muig. sisse keevitasin veel teksti:

"Sügav kaastunne aasta lisandumise puhul.

PS: kui ema lõhnade pärast nägusi tegema hakkab, anna lill talle."

minu arust sai tätsa lõbus komplektike.


proosit

päev 178

veteranipäev...magasin nagu lapsuke äratuseni. täheldasi särki selga tõmmates, et kui siia tulles oli mu naha toon särgi omast heledam, siis nüüd kõvasti tumedam...päikest saanud mehe moodi.

1000 toimus meil veteranipäeva raames terve kontingendiga videokõne KV juhtkonnaga. ei miskit erilist...tavaline esinduslik kõne. sama asja raames vedasime ennast veel 1530ks coy alale, et ka seal kontingendi juhtkonnalt juttu kuulata. selle järel jagati KV juhataja missi kingitused välja...mingi Gerberi multitool. kuna mul korralik Leatherman olemas ning Gerber nikuinii eriti kvaliteeteid multitööriistasid ei valmista, vahetasin enda oma ühe coy sõduriga 2 latti suitsuvorsti vastu. vot see oli võit.

peale seda tehti sangpommi rebimist ning kõievedu, söödi grilli ja kuulati mussi. suht mahavisatud päev tegelikult. mul oli igast muud plaanis ning ei oodanud, et nii palju aega sellega käest ära võetakse.


proosit

päev 177

rutiin


proosit

päev 176

saingi eile normaalsel ajal magama. magasin sügavalt. kuigi oleks tiba pikemalt maganud, sain üsna välja puhata.

arutasime hannesega, mida täna hommikul tegelikult süüa tahaks. tema võtaks tavalist kirde saia millegi heaga, mina härjasilma...sellise, nagu ma ise neid teen. singi või peekoni riba eelnevalt kergelt krõbedaks, siis muna peale nii, et kollane terveks jääb keset liha, näpu otsaga soola-pipart ja valge kallerdudes veidike juustu peale. kui valge täielikult kallerdunud, on ka juust parasjagu sulanud ning selle juures kollane veel vedel ja peekon parasjagu krõbestunud. garneeringuks natuke värsket tükeldatud tomatit ning tuld. näeb kena välja ning maitseb ülimalt hästi.

enne lõunat käsisme popiga tsinke komplekteerimas. 2 alust sai kergelt pakendatud, kolmas tuli selline, mis oli läbi-segi erinevaid täis. jube sitt on sedasi alusele anumaid paigutada, kui sul on neid kuute erinevat mõõtu. kuidagi saime aga pakitud. peale lõunat vedasime hunniku kraami prügimäele ära ning siis kolisime solaariumisse lõõgastuma.

õhtul tegime taas ühe filmi ning siis kotile. olen oma praeguse raamatuga 3/4 läbi saanud. loen "Tasujat". vist sai kunagi nooruses kah loetud. praeguse pilgu läbi pean ütlema, et suht igav raamat. seda et potentsiaali oleks kogu tegevust palju põnevamalt kirjeldada, kuid selles raamatus on tuim. tsirka poole raamatu pealt hakkas veidi põnevamaks kiskuma, kuid üldmulje on hetkel tunduvalt nõrgem, kui ta paarkümmend aastat tagasi oli.


proosit